Shyrynbek Qoylybaev. Myrzatay Joldasbekov qyzmetinen qalay ketti?
Mәjilis saylauynan keyingi kadrlyq sapyrylystardyng salqyny Qazaqstan Respublikasy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghyna da tiydi.
2012 jyly qantardyng 24 kýni Qazaqstan Respublikasy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng diyrektory «óz ótinishi boyynsha» qyzmetinen bosady. Óz ótinishi boyynshany tyrnaqshagha aluymyzdyng sebebi bar. Qantardyng 20 kýni týs aua, ekindide búrynghy Mәdeniyet ministri M. Qúl-Múhammed Myrzatay aghany óz kabiynetine shaqyrady. Ángimeni alystan oraghytyp: Preziydenttik mәdeniyet ortalyghy býginde ruhaniyatymyzdyng altyn besigine ainalghanyn, biyl Myrzekenning mamyr aiynda 75 jasqa tolatynyn, ony atap ótuge ózi atsalysatynyn, búl sekildi auyzy dualy, sózi uәli aqsaqaldardyng qoghamymyzda az ekeni aitylady. Osylaysha júmsaq sóilep otyryp, júmystan óz erkimen ketu turaly ótinishti jazdyrtyp alady.
Sol ótinishting sony Qazaqstan Respublikasy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng 354 qyzmetkerin әri-sәri kýige týsirip otyr.
Oylamaghan jerden Ortalyq bazasynda «Nazarbaev ortalyghy» kópfunksionaldy ghylymy taldau jәne gumanitarlyq aghartu mekemesin qúru jóninde Elbasynyng jarlyghy shyqty. 24 qantar kýni Ortalyqqa basshy bolyp Saudabaev kele qaldy. Sonymen qysqasy, Astananyng tórindegi Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng 354 qyzmetkerining apam da ang tan, men de ang tang bolyp otyrghan jaghdayy bar.
Mәjilis saylauynan keyingi kadrlyq sapyrylystardyng salqyny Qazaqstan Respublikasy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghyna da tiydi.
2012 jyly qantardyng 24 kýni Qazaqstan Respublikasy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng diyrektory «óz ótinishi boyynsha» qyzmetinen bosady. Óz ótinishi boyynshany tyrnaqshagha aluymyzdyng sebebi bar. Qantardyng 20 kýni týs aua, ekindide búrynghy Mәdeniyet ministri M. Qúl-Múhammed Myrzatay aghany óz kabiynetine shaqyrady. Ángimeni alystan oraghytyp: Preziydenttik mәdeniyet ortalyghy býginde ruhaniyatymyzdyng altyn besigine ainalghanyn, biyl Myrzekenning mamyr aiynda 75 jasqa tolatynyn, ony atap ótuge ózi atsalysatynyn, búl sekildi auyzy dualy, sózi uәli aqsaqaldardyng qoghamymyzda az ekeni aitylady. Osylaysha júmsaq sóilep otyryp, júmystan óz erkimen ketu turaly ótinishti jazdyrtyp alady.
Sol ótinishting sony Qazaqstan Respublikasy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng 354 qyzmetkerin әri-sәri kýige týsirip otyr.
Oylamaghan jerden Ortalyq bazasynda «Nazarbaev ortalyghy» kópfunksionaldy ghylymy taldau jәne gumanitarlyq aghartu mekemesin qúru jóninde Elbasynyng jarlyghy shyqty. 24 qantar kýni Ortalyqqa basshy bolyp Saudabaev kele qaldy. Sonymen qysqasy, Astananyng tórindegi Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng 354 qyzmetkerining apam da ang tan, men de ang tang bolyp otyrghan jaghdayy bar.
«Nazarbaev ortalyghy» kópfunksionaldy ghylymy taldau jәne gumanitarlyq aghartu mekemesin qúru arqyly ruhaniyattyng altyn besigine ainalghan mekemeni taratu qanday qajettilikten tuyndady? Bizdinshe, búl - Aqordanyng Saudabaevtan qútylu ýshin arnayy ashqan mekemesi me dep oilaymyz. Qanat Bekmyrzaúlynyng aituynsha, búl mekemening maqsaty - Elbasy sayasatyn shet memleketterge nasihattau bolatyn sekildi. Birinshiden, Qazaqstan Respublikasynyng jәne Elbasy N.Nazarbaevtyng el birligin tu etken sayasatyn nasihattaytyn әlemning 75 elinde elshilikter men ókilettilikter ashylghan. Ekinshiden, múnday ghylymy júmysty sheteldik mamandarmen tyghyz júmys jasap jatqan Nazarbaev uniyversiytetining bazasynda jýrgizuge de bolatyn edi.
Bizdinshe, «Nazarbaev uniyversiytetimen» qosa «Nazarbaev ortalyghyn» qúru daghdarysty tosyp otyrghan qazirgi jaghdayda, әri Janaózendegi jaghdaydan keyin Elbasyn halyqqa jekkórinishti kórsetpey me? Aqordadaghy aqylshylar osyny nege oilamady?
Qystyng kózi qyrauda júmyssyz qalghaly otyrghan Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng 354 qyzmetkerining taghdyry óz aldyna bólek әngime... Ortalyqtyng jana basshysy Q.B. Saudabaev kelgen kýni 354 qyzmetkerge «uvedomleniya» taratyp, qol qoydyryp alghannan basqa mekemening bolashaghy turaly újymmen sóilesken emes. Kýn aralatyp kabiynetine kelip ketkeni bolmasa, múnda qanday qúndy múralar bar dep Ortalyq muzeyin aralap ta kórgen joq.
Sonau Kenes Odaghynyng aitqany bolyp, atqany tiyip túrghan zamanda professor Beysenbay Kenjebaevtyng jetekshiligimen 1967 jyly Bayyrghy týrk eskertkishteri taqyrybynda kandidattyq dissertasiya qorghap, qazaq әdebiyetining tarihyn 12 ghasyrgha terendetken tanymal týrkolog ghalym, Elbasy N.Nazarbaevtyng senimdi serikterining biri retinde tәuelsiz Qazaqstan memleketin ornatugha «kýndiz otyrmay, týnde úiyqtamay» enbek etken memleketshil qayratker Myrzatay Joldasbekov aghamyz esh negizsiz qyzmetinen alyp tastay salatyn túlgha ma edi? Basalqaly sóz aitatyn, auyzy dualy, sózi uәli qariyalardy paydalanylghan qalbyrday laqtyryp tastay bersek, bizding eldigimiz qayda, agha syilaghan, aqsaqalyn ardaqtaghan kisiligimiz qayda?
Osylaysha 1986 jyly Dinmúhammed aqsaqal buroda 18 minutta ornynan alynsa, Myrzatay aghamyz 24 qantar kýni 12 minutta qyzmetimen qoshtasyp, «kitap jazu ýshin» zeynetkerlike shyghyp kete bardy.
Barghan jerin jandyryp, jandandyryp jiberetin Myrzatay aghamyz 2003 jyly Euraziya últtyq uniyversiytetining rektorlyghynan da «nasha satyldy» degen jalamen negizsiz shettetilgen bolatyn.
At jalyn tartyp el isine aralasqaly elimizding ruhaniyat salasynyng damuyna ter tógip kele jatqan Myrzatay aghamyzdyng basshylyghymen Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynda qanday iygilikti sharalar jýzege asty. Qysqasha toqtalyp ótelik.
Myrzatay Joldasbekúly Preziydenttik mәdeniyet ortalyghyn 2006 jyldyng aqpan aiynan beri alty jylday basqardy. Búl Ortalyqtyng alty jylda alghan asularyn algha tartsaq, eng bastysy - halyq úghymynda muzey dep ghana atalatyn mekeme ruhaniyattyng ordasyna, altyn besigine ainaldy. Búryn bar-joghy bilinbeytin, «aydalada aq otau, auzy múrny joq otau» sekildi Ortalyq Elorda ziyalylary men júrtshylyghynyng izdep keletin, jii bas qosatyn mәdeny oshaghyna ainaldy.
Muzey, kitaphana, ghylymy zerthana, konsert zal qyzmeti men «Últtyq dәstýrler teatry», «Mәdeny múra» jurnaly sekildi bes saladan túratyn Ortalyq júmysy jan-jaqty jandandy.
Muzey qory últtyq qúndy múralarmen molygha týsti. Byltyr ýsh jýz jyldyq mereytoyy atausyz qalghan Abylay hannyng altyn zerli qamqa tony, qaz dauysty Qazybek biyding shapany, Baluan Sholaqtyng beldigi, әlemde analogy joq Saq zamany men Týrk dәuirine tәn eskertkishter ortalyq muzeyge tegin alynyp, kórermenderding kózayymyna ainaldy. Elimizge kelgen sheteldik qonaqtar tamashalaytyn memlekettik mazmúny tereng tarihy muzey tolyq jýielenip, «Jana zamannyng - jana tarihy», «Saq zamany», «Qasiyet», «Qazaq әlemi» kórme zaldary qayta janghyrtylyp, júrtshylyq nazaryna úsynyldy.
Shyghys Qazaqstandaghy Berel qorghanynan tabylghan, osydan 2500 jyl búryn saltanat qúrghan saq patshasynyng asyl búiymdary, Batys týrk qaghanatynyng ghajap eskertkishteri - bәri de býginde osy Ortalyqtyng muzeyin bayytyp әri ajarlandyryp túr.
2008 jyly Aqtóbede preziydentter N.Nazarbaev pen D.Medvedev baryp ashqan «Núr Ghasyr» meshitining maketi muzey qoryna tegin alyndy. Sol sekildi Qazaq SSR-ning enbek sinirgen óner qayratkeri, suretshy Toqbolat Toghysbaevtyng qazaqtyng kemenger biyleri - Tóle-Qazybek-Áyteke portretterining triptihy jәne qazaq handyghy dәuirine qatysty asa qúndy múra - italiyan suretshisi Djuzeppe Kastilioniyding «Qazaqtardyng Sin Imperatoryna sәigýlik syilauy» kartinasy negizinde salynghan óner tuyndysy Ortalyqtyng muzey qoryna syigha alynyp, halqymyzdyng ruhani qazynasyna qosylghan qymbat jәdigerler bolyp otyr.
2005 jyly qazaq qazaq bolghaly óz tarihynda túnghysh ret Aq Orda ashylghanda Elbasynyng arnayy shaqyrtuymen Myrzatay Joldasbekov, Ábish Kekilbaev, Aqseleu Seydimbek sekildi ruhaniyat qayratkerleri Aq Ordany ashyp, Elbasyna bata bergeni kópshilikke ayan. Sol tarihy oqighanyng kuәsi retindegi Elbasy syilaghan ýsh tarihy shapandy da Ortalyq muzeyinen tamashalaugha bolady. Onyng ýstine Myrzatay aghamyz ózining ómir boyy jighan baylyghy - bay kitaphanasyn da, shet el basshylary syigha tartqan asyl, qúndy mýlikterdi de el, úrpaq paydalansyn dep 2008 jyly osy Ortalyqqa tegin tapsyrghan bolatyn.
2007 jyldan beri muzey qoryn qúndy eksponattarmen tolyqtyrugha budjetten eshqanday qarajat bólinbegenin eskersek, búl iygilikti isting bәri tek Myrzatay aghamyzdyng bedel-abyroyynyng arqasynda jýzege asqanyn angharu qiyn emes.
Sonymen birge, Ortalyqtyng kórme zaldary 2009 jyly qayta jóndeuden ótip, ataqty qylqalam sheberleri: Gulifayrus Ismailova, Aysha Ghalymbaeva, Kamil Mullashev, Erbolat Tólepbay, Bәtima Zauyrbekova, Azat Ákimbekting kórmeleri tabyspen ótkizildi. Ortalyq muzeyi osy salada sheteldik әriptestermen de tyghyz baylanysta júmys istep keledi. Ortalyqta Mәskeudegi «Kremli» jәne Sankt-Peterburgtegi «Ermitaj» memlekettik muzeylerining kóshpeli kórmelerining tabysty ótui osynyng aighaghy. Býgingi tandy búl kórme zaly ózining saltanaty jaghynan әlemdik talaptargha jauap beretin Astanadaghy birden-bir kórme zaly bolyp otyr.
Preziydenttik mәdeniyet ortalyghy songhy ýsh jylda ghylymy júmyspen de tabysty ainalysyp keledi. Ortalyqta 2007 jyly qazaq memlekettiligining tarihy jәne tәuelsiz Qazaqstan memleketining qúrylu jәne qalyptasu tәjiriybesin saralau maqsatynda ghylymy zerthana qúrylghan bolatyn.
Qazirgi tanda Elbasynyng qoldauymen jýzege asa bastaghan manyzdy jobalardyng biri - «Qazaqstan Respublikasy. Tәuelsizdik shejiresi» dereknamalyq kóptomdyqtarynyng 29 kitaby jaryq kórip otyr.
Ortalyq qazaq memlekettiligi tarihyn býgingi zaman túrghysynan zerttep, zerdeleu maqsatynda songhy ýsh jylda ýsh ýlken halyqaralyq konferensiya ótkizdi.
Qazaqstan Respublikasy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghy kitaphanasy da Astana qalasyndaghy kitap qoryna bay kitaphanalardyng biri bolyp sanalady. Kitaphanadaghy kitap qorynyng jalpy sany - 603 000 danany qúraydy. Siyrek kitaptar men qoljazbalar qorynyng sany 3000 danadan asady. Ortalyq kitaphanasy jyl sayyn 8000 oqyrmangha qyzmet kórsetip keledi.
Ortalyqta 2008 jyly «Russkiy miyr», 2010 jyly «Týrk dýniyesi» kitaphanalyq aqparattyq-anyqtamalyq oqu zaldary ashyldy. Búl ortalyqtar Internetke qoljetimdi kompiuterlik jabdyqtarmen, sputnik antennasymen, foto-audio-beyne apparaturalarymen jaraqtanghan. Kitap qorynda slaviyan-orys jәne týrk әdebiyeti men mәdeniyetinen mol maghlúmat beretin 2500 enbek bar.
Preziydent N.Nazarbaevtyng Ortalyqta «Últtyq dәstýrler teatryn» qúru jónindegi 2000 jyly bergen tapsyrmasy da 2006 jyly jýzege asty. Teatr sahnasynan «Úlbiyke», «Alpamys», «Abylay amanaty», «Bәiterek» spektaklderi men «Qazaq jyrynyng - Han tәniri», «Abaymen syrlasu», «Áset pen Dәnesh», «Búlbúl edi, dýldýl edi Keneken» sekildi júrtshylyqtyng jýregine jol tapqan shygharmashylyq keshter ótkizildi. «Bәiterek» spektaklining premierasyna Elbasy N.Nazarbaev kelip qatysty. Múnyng bәrin qazaq baspasózi keninen jazghan bolatyn.
Sonymen birge Ortalyqtyng konsert zalynda Maylyqoja Súltanqojaúly, Kenen Ázirbaev, Ábdilda Tәjibaev, Mirjaqyp Dulatov, Bauyrjan Momyshúly, Shynghys Aytmatov, Gharifolla Qúrmanghaliyev, Zәmzәgýl Shәripova, Oljas Sýleymenov sekildi últ qayratkerlerining ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan әdebiy-muzykalyq, taghylymdy keshter ótti.
Az ghana uaqyttyng ishinde atqarylghan osynday iygilikti júmystardyng arqasynda Preziydenttik mәdeniyet ortalyghy kópshilik kýtkendey, Astanamyzdyn, Otanymyzdyng shyn mәnindegi ruhany Ordasyna, resmy issaparmen kelgen shet el basshylary tamashalaytyn birden-bir qasiyetti shanyraqqa, tәrbie uniyversiytetine ainalghan edi.
Bizding Nazarbaev ortalyghynyng ashyluyna esh qarsylyghymyz joq, Elbasy N.Nazarbaevtyng salihaly sayasatyn nasihattau, halyqqa keninen týsindiru eshqashan kóptik etpeytini anyq. Alayda, bir adamnyng lauazymy ýshin Astananyng tórinde júmysy jan-jaqty jolgha qoyylghan «ruhaniyattyng altyn besiginin» shanyraghyn ortasyna týsirip, 354 qyzmetkerding taghdyryn tәlkekke ainaldyru esh aqylgha syimaydy.
2001 jyly Elbasynyng óz qolymen syzylyp salynghan, Astananyng qazaqylanuy men últtyq qúndylyqtarymyzdy dәripteude on jyl boyy ózining missiyasyn atqaryp kelgen búl tarihy ghimaratty jana kelgen basshylyq jekeshelendirip alady degen de sóz shyghuda. Múny sheneunikter qalasyndaghy onsyz da shekesi qyzyp túrmaghan qazaq ruhaniyatyna, mәdeniyeti men ónerine jasalghan soraqy soqqy dep bilemiz.
Shyrynbek QOYLYBAEV,
Qazaqstan Respublikasy
Preziydenttik mәdeniyet ortalyghy
diyrektorynyng ghylym jónindegi orynbasary,
filologiya ghylymdarynyng kandidaty
«Abay-aqparat»