Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2617 0 pikir 2 Nauryz, 2012 saghat 11:07

Sóilenbey qalghan sóz

Ardaqty aghayyn! Qadirmendi qazaqstandyqtar, almatylyqtar, qandastar!

Men býginde sizderdi "syrlastarym, múndastarym, mýddeles­te­rim!" dep ataghym kelip túr.

Meni birazynyz qalamger retinde tanularynyz mýmkin. Kópshiliginiz tanymaysyz da. Biraq men býgin sizderge óte jaqynmyn. Sizdermen birmin. Sizdermen birgemin. Sebebi men de dәl sizder siyaqty әr saylauda óz dausyn úrlatqyzatyn sharasyz múndas pendemin. Men de sizder tәrizdi sonau Janaózendegi beykýnә qyrylghan qyrshyndardyng qazasyn aza tútqan, jýregi qan jylaghan qazaqtyng birimin. Sondyqtan da men sizderding syrlas, múndas mýddelesinizbin.

Óitkeni Janaózendegi qandy qyrghyn - býkil qazaqtyng keudesine qadalghan qandy jebe;

Óitkeni, Janaózendegi qandy qyrghyn - býkil qazaqtyng jýregin qaq tilgen jazylmas jara;

Óitkeni Janaózendegi qandy qyrghyn - býkil qazaqty biyliktegi, biyiktegi basynghan shaghyn top pen tómendegi óksigen, ashynghan qalyng kópti eki bólgen qandy meje;

Óitkeni Janaózendegi qandy qyrghyn - mýlgip, shúlghyp mәngýrttengen qazaqty júlqyp oyatyp, sharpyp oilantyp, esin jighyzyp, erik-yrqyn bosatyp alugha iytermelegen ghalamat oqigha;

Óitkeni Janaózendegi qandy qyrghyn - «Qazaqqa qazaq nege oq atty? Qazaqty qazaq nege qyryp saldy? Qazaqty qazaq atugha kim búiryq berdi?" degen qanjarday tilgileytin súraqtardy әrqaysymyzdyng keudemizden aitqyza bastady.

Ardaqty aghayyn! Qadirmendi qazaqstandyqtar, almatylyqtar, qandastar!

Men býginde sizderdi "syrlastarym, múndastarym, mýddeles­te­rim!" dep ataghym kelip túr.

Meni birazynyz qalamger retinde tanularynyz mýmkin. Kópshiliginiz tanymaysyz da. Biraq men býgin sizderge óte jaqynmyn. Sizdermen birmin. Sizdermen birgemin. Sebebi men de dәl sizder siyaqty әr saylauda óz dausyn úrlatqyzatyn sharasyz múndas pendemin. Men de sizder tәrizdi sonau Janaózendegi beykýnә qyrylghan qyrshyndardyng qazasyn aza tútqan, jýregi qan jylaghan qazaqtyng birimin. Sondyqtan da men sizderding syrlas, múndas mýddelesinizbin.

Óitkeni Janaózendegi qandy qyrghyn - býkil qazaqtyng keudesine qadalghan qandy jebe;

Óitkeni, Janaózendegi qandy qyrghyn - býkil qazaqtyng jýregin qaq tilgen jazylmas jara;

Óitkeni Janaózendegi qandy qyrghyn - býkil qazaqty biyliktegi, biyiktegi basynghan shaghyn top pen tómendegi óksigen, ashynghan qalyng kópti eki bólgen qandy meje;

Óitkeni Janaózendegi qandy qyrghyn - mýlgip, shúlghyp mәngýrttengen qazaqty júlqyp oyatyp, sharpyp oilantyp, esin jighyzyp, erik-yrqyn bosatyp alugha iytermelegen ghalamat oqigha;

Óitkeni Janaózendegi qandy qyrghyn - «Qazaqqa qazaq nege oq atty? Qazaqty qazaq nege qyryp saldy? Qazaqty qazaq atugha kim búiryq berdi?" degen qanjarday tilgileytin súraqtardy әrqaysymyzdyng keudemizden aitqyza bastady.

Qadirmendi múndastar! Biyiktegi biylikting jauapsyz nemqúraylyghy barynsha asqynghandyqtan el ishindegi tómengi men jogharghynyng birin-biri týsinui mýlde joyyldy. Barlyq ónirde júmyssyzdyq beleng alyp, auyldyq jerlerde qayyrshylyqqa jaqyn júrtshylyq tirshiligi bastaldy. Jogharynyng tómendi mensinbeui, tóbesinen tónip dikildeui, ótirik aqpardy kórneu kózge algha shygharuy, saylau bitkendi birde-bir ret dúrys ótkizbeui, dauys úrlauy, oppozisiyany shettetui, qudalauy, ótirik pәle-jala jabuy kóbeydi.

Osynday kelensiz, qiy­túrqy әreketterding sebep-saldarynan tútanghan narazylyq kórinisteri el ishinde bas kótere bastady.

Olargha býkil qoghamymyzdyng tiregining syqyrlap syzat týsirgenin bayqatatyn jastardyng ózine-ózi qol júmsaulary aighaq.

Olargha sharasyz ýleskerlerding sandaltqan kýreskerliginen esh nәtiyje shyghara almay eriksizdik búghauynda qylghynyp, ózin-ózi órteuding kóbengi kuә.

Olargha otanymyzdyng týkpir-týkpirinen diny ekstre­misterding oqty qarday boratyp, qyzyl qandy suday aghyzuy dәlel.

Ol azday-aq ótken jyly halyqtyng kelisiminsiz Keden odaghyna kýmp etip qoyyp kettik te, qomaghay Reseydi tesik-jyrtyq qaltamyzgha bir týsirip edik. Erteng Euraziya odaghyna sýmendep kirip, ortaq ekonomika, ortaq valuta, ortaq shekara deytin súmdyqtardy algha shygharyp, jiyrma jyldyghyn toylaghan tәuelsizdigimizdi, jiyrma birnshi jyly qyl moynymyzgha qylbúrau bop týsetin Putinning qandy qanjyghasyna myqtap baylap berip, búrynghy qúldyq, kemdik, bodandyq taz kepemizdi qayta kiyemiz.

Býgingi kýnning badyrayyp túrghan osynau súrqiyalaryn kópsinip jýrgenimizde, Janaózendegi qandy qyrghyn últ tragediyasy, halyq qasireti bop taghy qosyldy.

Oghan ne sebep?

Ol - ortalyq, astanalyq biylikting Manghystau ólkesining asa qiyn әleumettik jaghdayyna, túrmys-tirshiligining kýrdeli mәselelerine nemkettilikpen atýsti qaraudan tuyndaghan últtyq tragediya.

Ol - jeti ay boyy aptap pen ayazda óz mún-múqtajyn jogharygha aityp jetkize almaghan múnayshylardy alystan yzbar shasha qorqytyp, ýrkitip otyryp, búghalyqqa basyn súghar ýiirine qayta qosam deytin óktemshil biylikting úrdajyq әreketinen órbigen halyq qasireti.

Tórdegilerden әdilettik kýtken, aqiqatty ansaghan manghystaulyqtargha preziydent týgili, premier-ministr de, salalyq ministrler de barghan joq. Baru qayda, әlgilerding talap-tilekterin eskermek túrmaq, elemedi de.

16 jeltoqsan 2011 jyl. Býkil elding tәuelsizdigimizdi merekeleytin qasiyetti de, kiyeli toy kýni! Al sol aituly meyram kýnimiz qasiretti kýnge, qayghyly kýnge ainaldy. Halyq qara jamyldy. Últty ýrey biyledi. Últ keudesin kek jaylady. Qazaqqa qazaq oq atty!.. Nege? Ne ýshin? Kim ýshin? Kim atqyzdy? Kim búiyrdy?

Halyqtyng jýregine oq qadaldy. Býkil últ bolyp ókinishting jolyna óksip týstik. Ókirip kór qúshtyq. Búrynghy bir armanymyz, bir tilegimiz, bir talabymyz bir-aq sәtte byt-shyt bop ydyrady. Tóbe bir bólek. Tómendegi bir bólek. Bir dindegi, bir dil­degi, bir tildegi últ ekiúday. Ákege bala, inige agha qarsy bolghanymyz ba shynymen... Nege?

Óitkeni ziyalymyz tozdy da azdy. Olardaghy jaghympazdyq, jaltaqtaushylyq, sybagha kýtip qol jaishylyq, azamattyq paryz ben qaryzdy, ar men úyatty, qayyrym men meyirimdi úmyttyrdy. Kýshtining әlsizdi pisirmey-aq jeytini, myqtynyng nashardy oiynshyq qyp oinauy, qúrbandyqqa shaluy - býgingi bizding әdetke ainalghan tirshiligimiz.

Qúldyq kýidegi qoghamnyn, mýlgigen, shúlghyghan qoghamnyng әr túsynan biylikting qiyanatyna qarsy qadau-qadau dauys kótergen bes-alty qalamger bolmasa, tútas ziyaly qauym ziyandy qauymgha ainalyp ketkendey-au. Ábdijәmil, Ermek, Erkeghali, Biybigýldey ýlkenderimiz ýnsiz qalsa, Ábish, Fariza, Núrlandar múnayshylardy "búzaqy! basbúzar!" dep kinәlap, qara qarghysyn qúya saldy.

Al elimizdegi basqa últ ókilderi, sonday-aq pravoslaviya, iudaizm tóniregindegilerding birde-biri tis jarghan joq. Soghan qaraghanda, olargha qazaqtyng birin-biri qyrghany qyzyq bolatyn siyaqty-au.

Tarihtyng kóksheshek jetimegindey, lenindik-stalindik sayasattyng múragerindey bop, tipti zang shygharugha da iykemdelgen assambleya da tyrs etip ýndeuge jaramady. Óitkeni ol últaralyq dostyq, tatulastyqqa emes, biylikke qyzmet etip, solardyng shashbauyn kóteretinin taghy bir dәleldedi.

Tórdegi topqa oily, mily bastyn, zerdeli zerek keu­denin, intellektining týkke de qajeti joq. Myqty boluyng ýshin, ósuing men bósuing ýshin tóbede otyrghan tóre klannyng ókili bolsang jetip jatyr. Mektep múghaliminen tizim arqyly-aq mәjiliske deputat, kolhoz agronomynan oblysqa әkim, slesari-santehnikten zauyt diyrektory, qojasy bolyp shygha kelu týkirip tastaudan da onay.

Halqymyzdyng kemengerligi, janynyng kendigi, kónimpaz kónteriligi - jogharydaghylar ýshin nasharlyq, sorlylyq, әlsizdik hәm bisharalyq bop sanalady. Sol sebepti de olar ózderin Qúday, nemese qúdaydan bylay emestey kóredi. Sol sebepti de memleketimiz býgin ghana tua salghanday, últymyz әlginde ghana jaratylghanday sezinuimiz kerek. Óitkeni sonyng bәrin jasaushy jalghyz ghana Qúdiret iyesi bizge ghana núryn shashyp otyrghanday ghajayyp maqtanyshqa bólenuge tiyis ekenbiz.

Al óz kenimizdi ózgeler qazyp alyp, bayyp jatqanynda, bas qalamyzdy basqalardyng alabajaq etip salyp jatqanynda mýlde júmysymyz joq. Duyldap, shuyldap daliyamyz, dalaqtaymyz kep. Al Janaózendegidey qandy oqighalar bolghanda ghana esimiz shygha alaqtaymyz kep.

Qúday-au, deyikshi: "Qan ne ýshin tógildi? Qyrshyn úl­dardyng qany! Eldi jaudan, erdi daudan qorghauda tógildi me? Joq! Aqsha ýshin. Ózge­lerding erteng qorjynyna milliardtap qúiylar onay olja ýshin!

Anau "Qazmystyn" jartysy ózgeniki. Anau "Qarajanbas múnaydyn" toqsan payyzy ózgeniki. Ótkende ghana sonyng on payyzyn ózimizge qaytaryp aldyq dep ýkimet shәpkisin aspangha atyp quandy ghoy. Nege toqsan payyzgha qaytaryp almaydy. Sóitip býkil eldi, barshamyzdy nege quantpaydy?

Janaózendegi tótenshe jaghdaydyng merzimin biylik nege úzaqqa sozdy degen súraq, qadirli múndastarym, mening de miymdy shaghyp, mazamdy qashyryp bitti. Ne ýshin sozu qajet boldy? Qolmen jasaghan qylmysty kómbelep jasyru ýshin be? Ólgen qyrshyndardyng anyq sanyn bildirmeu ýshin be? Izsiz-týzsiz joghaldy degen­derding izin jong ýshin be? Álde qorqytu-ýrkitu, úryp-soghu arqyly anau ójet jandardyn, ójet Adaylardyn, ójet oralmandardyng mysyn basu ýshin be?

"Bәrine, bar kelensizdikke oralmandar kinәli" - deydi Qúlybaev ta, Shýkeev te, Mәsimov te. Oralmandar otanyna oralghany ýshin kinәli me? Júmyssyz, ýisiz, kýisiz bolghany ýshin kinәli me? Onday joqtardy ýkimet nege bar qylmaydy?

Janaózendegi qiraghan-býlingendi qalpyna keltiru jәne әleumettik maqsattargha milliardtap qarjy bólinedi eken. Bólinse, sol qarajat tiyisti ornyna dúrys jeter me? Álde sheneunikterding qomaghay óneshine sýngip keter me? Gәp osynda. Al Mәsimov joldas sol qyruar qarjyny óz qaltasynan shygharghanday kerilip, kerdendep manghaz. Der kezinde әlipting aldyn alyp, anau ereuildegen mú­nayshylardyng talap-tilegine kónil bólgende, qan tógilmes edi. Osynshama shyghyn bolmas ta edi. Qatelikti kóre bilu de, kórsete bilu de óte qajet ekenin preziydent te eskerse der edim. Áytpese, "elbasygha tek qana kómekshimin!" deytinder kóbeyip, tómen­degilerding talabyna qúlaq aspaytyndar azaya bermek.

Halyqtyng biylikke degen úly senimi sóne bastady. Sol senimdi qalay qalpyna kel­tire alamyz? Anau shanyraqtary shayqalghan manghystaulyqtardyng kóniline medeu, ýiine bereke, auylyna mereke berer qanday aldanysh pen júbanysh bar? Bar ma sonday meyirim men peyil biylikte? Álde osy uaqytqa deyin toqtatpaghan úryp-soghuyn, jazyqsyz jazalauyn, týrmege toghytuyn, ýrkitip-qorqytuyn jalghastyra bere me?

Qymbatty mýddelesterim! Men de sizder siyaqty "Saylau nege dúrys ótpedi? Dausymyz nege úrlandy? Oppozisiya serkeleri tizimnen nege týsip qaldy?" deytin kóp súraqtyng qamauynda qaldym. Olargha jauap joq. Bolmaydy da. Óitkeni búl biylikke ózine qarsy sóiler auyz qajet emes. Odagha, maqtau-madaqtaugha ýirengen qúlaq syn men mindi tyndamaydy.

Al ziyaly qauymdy - ziyandy qauymgha ainalyp barady deuimiz jalghan emes. Óitkeni biz jogharydaghylargha batyryp aita almaymyz. Jalpaqtap kýn kórip, jalpaqtap etek sýiip, jalpyldap oda jazyp tirlik keshemiz. Qúnymyz preziydent stiypendiyasy deytin 300 myng tengening tóniregi ghana. Ózimizge tiyesi әldeneshe million dollargha tatityn qalamaqymyzdy - qalam­gerlik enbegimizding óteuin jiyr­ma jyldan beri ala almay jýrgenimizben mýlde isimiz joq. Sol qalamaqymyzdy úrlap, tyghyp otyrghan biylikke qarsy mynq etip te kórgen emespiz. Ziyaly dep atansaq ta, ózimizdi-ózimiz kemitip, ózimizdi-ózimiz qorghay almay jýrmiz.

Qymbatty múndastarym, ýzengilesterim menin! Jana­ózendegi qandy qyrghyn biy­likke ghalamat qorqynysh tu­ghyz­ghanyn menen artyq bile­sizder. Biylikting oi-boyyn qúrsaulap ýlken ýreyding biylep alghanyn sol biylikting solaqay әreketinen-aq kóre bas­tadynyzdar.

Ol qanday әreket?

Kýndiz kýlkisin úrlap, týn­de úiqysyn búzyp, qaraday qalshyldatyp bara jatqan óz keudesindegi súmdyq ýreydi biylik kópke, halyqqa audara salmaq bop jantalasa dalbasalay bastady. Biylik barshamyzdy ýrkitpek bop әlek. Bәrimizdi qorqynyshtyng qorshauyna týsirmek bop әbiger. Jalghan aiyptaulardy jabuday ghyp japsyryp, jazyqsyz jazalaulardy ózderining myzghymas tәsil-qúralyna ainaldyryp aldy.

Óitkeni ýrey biylegen keudede ójettik týnemeytinin, qorqaq jannan kýresker shyqpaytynyn tórdegiler de, týisiksiz emes, sezedi. Sondyqtan da olar әdilet izdep shyryldaghan batyl da qaytpas, jerine jetkizip aitatyn Bolat Ábilev pen Ámirjan Qosanovty temir tordyng arghy jaghynan taghy da bir-aq shyghardy.

Apyrau, ýiine, júmys ornyna sauyldap jetip kelip, dyryldatyp sýirep әketip, apyr-topyr kýide sot ýkimin tep-tez shygharyp, elimizding azat azamattaryn erkinen aiy­ryp, kinәsiz bolsa da qamap tastau - qay zandylyqqa, qay aqiqatqa, qay әdiletke syyady?!

Bir, on, jýz tipti myng ad­am­­­dy ýrkitip, qorqytugha bolar. Biraq milliondardy seskentu mýmkin emes qoy. Endeshe, býgingi tiktelgen en­semizdi, jazylghan belimizdi, kóte­rilgen keudemizdi, janghyrghan jigerimizdi sol qalpynda saqtay bileyik. Sonda ghana Karl Markstyn: "Býkil baylyghyn azdaghan top iyemdengen mem­leketti otanym dep ataugha bolmaydy!" degen payymdauyna sýienip, óz otanymyzdyng bar iygiligin, әdiletin, shyndyghyn, barlyq zanyn paydamyzgha asyra alatyn azamaty atanarymyz haq.

Sol kýnge qol ústasyp, qatarymyzdy týzep tezirek jeteyik, mýddelesterim me­nin.

"Jas Alashtan":

Avtor arnayy dayyndaghan búl sózin 25 aqpandaghy mitingide aitpaq bolghan eken. Sol ýshin halyq jinalghan Abay eskertkishi manyna barghan. Biraq ol jerde mikrofonsyz sóileuge, yaghny qalyng qauymgha dausyn jetkizu ýshin aiqaylap sóileuge densaulyq jaghdayy kelmegen. Halyqshyl jazushynyng oiyn, ózin de, qoghamdy da mazalaghan jayttardy oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik.

Sofy SMATAEV

«Jas Alash» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387