Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2714 0 pikir 5 Nauryz, 2012 saghat 05:29

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

V

Smayyl, Smazy deytin aghayyndy eki húizu orta Ergeytidegi shaghyn ghana bir qojanyng iyesi eken. Olar egindik jeri mol, mal jaghy shaghyn, bir-eki ghana kisi jalday alatyn kýileri bar bayshykesh kórindi. «Bay» dep ataugha bara almaytyn sebebimiz - olardyng ózi, iyә, er jetip qalghan balalary egin júmysyna aralasyp istey jýredi eken de, tamaqty da jalshylarymen birge ishedi eken. Erekshe «qorshauly jәnnat» pen erekshe qojalyq qúqyq jýrgizu men múndalap kórine qoymady. Ásirese Smayyldyng ózi, jiylmay jatqan qúiryghyn basyp ketseng de «yn..i..y» dep qana qoyatynday keng minezdi adam ekendigi manayyna panalaghan qonsylarynyng kóptiginen kórindi. Onyng qora-jayynyng manayynda sayaly terek kóp bolghanymen, ózi saya bola bilgen tәrizdi. Qaqpasynyng aldy-arty tolghan jer ýi, ózining kýn shyghys jaq qataryna irgelestire salghan kedey qoldy dual ýiler de kóp kórindi. Ýienki, terekteri alan-ashyqta. Býkil qorja maly týs kezinde sonyng ishinde jatady eken. Búl jәit onyng keng qoltyqtyghyna qosymsha saldyr-salaqtyghyn da bayqatady.

Kóship barysymyzben qojayyn qaqpasynyng aldynghy jaghyndaghy kóne jer ýiding bos bireui bizge tiydi. Biygeldi kýni búryn aityp, dayyndap qoyghan eken. Qonsylarynyng kóptigine qarap sheshem Smayyldyng búl jayyn jaqsy baghalaghanday boldy: «sayasyna it jatpaytyn bay emes kórinedi».

V

Smayyl, Smazy deytin aghayyndy eki húizu orta Ergeytidegi shaghyn ghana bir qojanyng iyesi eken. Olar egindik jeri mol, mal jaghy shaghyn, bir-eki ghana kisi jalday alatyn kýileri bar bayshykesh kórindi. «Bay» dep ataugha bara almaytyn sebebimiz - olardyng ózi, iyә, er jetip qalghan balalary egin júmysyna aralasyp istey jýredi eken de, tamaqty da jalshylarymen birge ishedi eken. Erekshe «qorshauly jәnnat» pen erekshe qojalyq qúqyq jýrgizu men múndalap kórine qoymady. Ásirese Smayyldyng ózi, jiylmay jatqan qúiryghyn basyp ketseng de «yn..i..y» dep qana qoyatynday keng minezdi adam ekendigi manayyna panalaghan qonsylarynyng kóptiginen kórindi. Onyng qora-jayynyng manayynda sayaly terek kóp bolghanymen, ózi saya bola bilgen tәrizdi. Qaqpasynyng aldy-arty tolghan jer ýi, ózining kýn shyghys jaq qataryna irgelestire salghan kedey qoldy dual ýiler de kóp kórindi. Ýienki, terekteri alan-ashyqta. Býkil qorja maly týs kezinde sonyng ishinde jatady eken. Búl jәit onyng keng qoltyqtyghyna qosymsha saldyr-salaqtyghyn da bayqatady.

Kóship barysymyzben qojayyn qaqpasynyng aldynghy jaghyndaghy kóne jer ýiding bos bireui bizge tiydi. Biygeldi kýni búryn aityp, dayyndap qoyghan eken. Qonsylarynyng kóptigine qarap sheshem Smayyldyng búl jayyn jaqsy baghalaghanday boldy: «sayasyna it jatpaytyn bay emes kórinedi».

Qorjanyng batys jaghy Smayyldyng Smazy deytin inisine tiyisti eken. Onyng qora-jayy da, dual ishindegi terekteri de biyikteu, әri mynaday kedey ýileri ol jaqqa kóp salynbapty. Sheshem sol jaqtan qana sekem alghanday, «kesel-qyrsyq osy jaqtan kelmese, keng jer eken» dep kýbirledi.

Jer ýige salghan miya tósenishimizde kenirek, ýngir bolsa da auyz ýili, aspany da tynystyraq kórindi. Áke-sheshemiz búl ýidi jóndep alu, jaqsyraq túrmys jasap alu turaly keng josparlar aitysyp, qúrlau bolsa da sýt qosqan shayyn masayrap otyryp tartysatyn boldy. Biygeldining jyldyq jalaqysy - qoja eginmen birge eki aghash bormy (jýgeri) egip alu eken. Múny ózderi «dayjyn»[1] dep ataydy. Eki aghash bormy «dayjyngha» qosyp bir serkesh, jalshynyng ózine sәlde bozdan kóilek-shtan, eki shaqaylyq siyr terisi, jarty shay bermek bolypty. Eng jaqsysy, tamaqqa juyr manda toya qoymaytyn, narday Biygeldining toqtyghy boldy.

Diyirmenge tartylghan bormy talqanyna ol erkin eken. Búl moldyqty Biygeldige bir ret, әkeme bir ret erip baryp men de kórdim. Smayyldyng әdemishe ghana keng sәkili ýiinde shay ishui óte kónildi kórindi. Talqandy ýlken tabaqqa, arbagha saban tiyegendey, ýie basyp әkelip, dóngelegi alasa ýstelge qoyady eken de, qojasy men qonaghy, úly men malayy qoralay otyryp soghady eken. Shynysyna basushylardyng kóptiginen tabaq oisyrap qalsa, kileti qarsy ýi, Biygeldi baryp basyp әkele salady. Árqanday júmysqa óz kýshin janqiyarlyqpen arnaytyn Biygeldining jomarttyghyn da, onyng shengelindey ýlken shengeldi de ózim jýrgen jerden kórmegen maghan, onyng sol mol qoldyghyna (bir qarap ta qoymay shydap otyrghan) myna qojayyndy da «dýniyede joqtay» kórindi. Qyp-qyzyl kýreng jýzi men qysynqy kózi kýlimsiregen boyy, siyrek qana qara saqal-múrtyna tiygen aqsary talqandy sýrte salmay naq qarapayym qazaqy tilde әngimelese otyryp, shynysyndaghy shaygha keulep jeydi. Qonaqtarynyng kónili ýshin ghana jegeni bolar dep oilasam, olay emes, osynshalyq kóp talqandy ýnireyte obatyndardyng negizgi biri - ózi eken. Onyng tapaltaq qana sharshy denesi men tompiyp túratyn qarny talqandy nygharlap toltyrghan qap siyaqty, qap bolghanda da qazaqtyng qoy jýninen toqylghan sharshy-tórtbaq qaby. «Búlar bir shayda bir pút talqan jese, bir jylgha neshe pút talqan jeter?» dep eseptep kóreyin desem, shyghara alatyn emespin, san jetpes pút talqan dey saldym. «Al múnyng ózi qalaysha dýngen bolyp atalghan eken?» dep izdep, qazaqtan onyng aiyrmasyn qyzyl búryshty kóp jeytindiginen ghana tapqanday boldym. Óz aldynda ghana bir tostaghan qyzyl búrysh ýgindisi túrady. Talqandy ol qyzyl búrysh qosyp, qyzyl boyauday etip jeydi eken. Sondyqtan bolu kerek, onyng qyzyl bolsa da jazyqsyz kózinen jasy shyghyp, jaranyng auzy nemese jaryp qoyghan qyzyl búrysh siyaqty jyrtiynqyrap túrady.

Balbiykening búrynghy qyp-qyzyl, jas kýieuin tastap, bәibishesi ólgen kekse qyzyldy osy mol talqany ýshin tapqandyghy belgili edi. Asharshylyqta azyp-tozyp jýrgen bizge onyng búl qylmysy keyingi kýieuining keng peyildigimen jabylyp, ózi jazyqsyz bolyp kórindi.

Súnghaq boyly, aq súry Balbiyke er jýrekti, suyrylyp túrghan sheshen, aityp salatyn ashy-shynshyl, kýlkili-syqaqshyl әiel edi. Smayylmen nekelenip alghanymen әli de qayyndarynan jasyrynyp, ýiinen shyqpay jýredi eken. Bizding ýige bir inirde kelip amandasty. Sheshem búl qayyn sinilsimen qatty qaljyndasady.

- Ei, qanshyq, - dedi ol amandasa salysymen, - Tórahandy tastaghandaghy tapqanyng osy shaldyng týrmesi me?!

Ápkemiz iri kýmis tengeler soghylysqanday ashyq kýlkisimen aqtaryla kýldi:

- E, qazirgi kýnde jýirik pen jorghadan júp-júmsaq talqan qaby sýiikti emes pe. Senderge nyqtalghan bir qap talqan tauyp qoyghanyma jazghyramysyn!

Ekeui qatar kýlisip aldy da, kýlkining astynan shyqqan jylaudyng kóz jastaryn sýrtisti.

- Nekeli bolyp alghan song endi neden qorqyp jasyrynasyn?

- Búl «talqannyn» iri tastay inileri bar, tisimdi shaghar dep solardan qorqamyn. «Qanghyghan qara kedeyding qyzyn aldyn» dep bәri jaulasyp jýr. Aghasyna jay ghana ókpeli qabaq kórsetkenimen, maghan jaryp salatyn pyshaq kórsetedi...

Smayyldyng Smazydan basqa ýsh inisi bar eken de, ol ýsheui ýsh qorjanyng iyesi eken. Búl ekeuinen jer-sulary aiyrym bolsa da, olar ýlken aghasynyng qazaqtan qonsyny kóp qondyrghanyna, qazaq bolyp ketkenine, әsirese «qanghyghan qara kedeyge ýilengenine» qatty narazy eken. Búl ashularyn ekinshi aghasy - Smazygha qúiyp, ony ulandyryp qoyghan kórinedi. Al Smazy ózi qazaqtan ýilengen bolsa da, qazaqty kóbeytip, «orta qorjany qazaq qorjasyna ainaldyryp qoydyn» dep Smayylmen óshtesedi eken. «Endi bosqyn qazaqqa kýieu bolyp, olardy odan әri qaptatyp boldy» dep isip-keuip alypty. Búl uaqta inilerining uy qúiylghan song Smazy jarylyp, atylyp kete jazdap jýrgen kórinedi. «Balbiyke amanynda ketsin, әitpese, jaryp tastap aiyramyn!» dep kisi salypty. Smayyl ony estip, myrs-myrs kýlipti de, Balbiykege qazirshe ýiden shyqpaudy, ózi joqta kiletke kirip bekinip, jata túrudy aitypty. Sodan qorqyp ýiden de shygha almay, sheshesi Áspet pen Boltay bauyryn da kóshirtip ala almay jýrgenin aitty Balbiyke. Búl syrdan sheshem qauiptenip qaldy:

- Olay bolsa bizding kóship keluimiz jәne ushyqtyrady deshi!

- Joq, senderding jóndering basqa... Sender Biygeldini panalap keldinder, Biygeldi búlardyng qúdaydan súrap taba almay jýrgen ógizi. Biylghy erekshe kóp salynghan eginning taghdyry Biygeldining bileginde, senderge tiyise almaydy! - Balbiyke osyna aitty da, kózin taghy bir sýrtip alyp, sol maqtauly bauyrynyng qorghauynda ýiine qaytyp ketti.

- Dýngen óte jayyl bolady deushi edi, saqtan! - dep qaldy sheshem.

Biygeldining mýiizdey bolyp ketken kýsti qolynyng abyroyymen jalshylyq mәrtebe keshikpey bizge de qondy. Sheshem Smayyldyng sauynshysy bolyp «saylandy da», Bighazy kýndiz egin qorityn, qargha quushy bolyp «taghayyndaldy». Bighadil ekeumizding aldymyzgha búzau men qozy, laq týsip, «baghyndy». Ergeyti ózenshesining bir iyini bizding esikting aldynda ghana, әlgi «baghyndynymyzdy» soghan qualap týsirip jiberemiz de, miya júlamyz. Ákemizding aituynsha «qysta otyn bolady». Miya qalyng eken, aghayyndy ekeumiz búl júmysqa zor yntamen kiristik. Qystyng otynynan da ýlken bir arman bizdi qúlshyndyra týsti: «júlyp jayghan miyamyzdyng kepkenin kóterip әkele beremiz, әkele beremiz, esik aldyna dualsha biyiktetip jiya beremiz. Ol egin pysqansha biyiktep, kólenke týsiretin biyik dual bolady. Sol kólenkege raqattanyp otyryp alamyz da, ystyq shaygha bóritken talqan jeymiz. Adam az jegenge toya ma, kóp jeu ýshin kóp otyru kerek. Kólenke keng bolmasa, kóp otyra almaysyn. Qarnyng qazanday bolyp, iykemge kelmey qalghanda qisaya ketesin. Sonda miya kólenkesinde soqqan salqyn samal ystyq qanyndy qalay sipaghanyn sezip jatsan, shirkin! Ekeumizdi qúlshyndyrghan osynday «zor» arman edi. Arman qinap ashy terindi aghyzady, biraq, sol ashy azapty armannyng ózi tәtti sezdiredi. Nar kótere almaytyn auyryndy arman kóteredi. «Seyil de seyil, sergeldeng de seyil ghoy», armangha bókken sergeldeng - anyq seyil. Shibiygen kishkene qoldarymyzdy miya qansha ashytqanymen, jarylghan ayaqtarymyzdy shógir qansha soyghylaghanymen eseptespey, júla berdik miyany. «Mal kele jatyr, búzau men laqty quyndar beri!» dep bireu aiqaylap túrghanda da, quraghan miyamyzdy arqalap quanamyz. Armanymyz esimizge týse qalyp, kesh bolyp bara jatsa da qayta ketemiz. «Ýi, sender osynsha neden beynetqor bolyp kettinder, ara-túra istesender de bolmay ma!» dep sheshemizding jany ashidy bizge. Biraq, qylmysker armanymyzdy aitpay, jauapsyz jýre beremiz.

Bir kýni Quandyq aghamyz kóship kele qaldy. Kórmegeli kóp jyl bolghan abysyny - Qaynyshty sheshem qúshaqtap alyp úzaq jylasty. Ekeui aman kórisken quanyshtaryn aityssa, jylau bolmas edi. Qadirli mekeni men qayran elin, qadirles agha-bauyr, tuys-tughandardy saghynghandyqtaryn aityp zarlasqanda, enkildep ekining erkekteri de jylasyp berdi, tughan jeri men tuysqan elining qadirin búl jaqqa kelgen song ghana tolyq úqqan siyaqty. Ózderining de qanshalyq jaqyn tuys ekendikteri endi tolyq bilinipti. Búrynghy әl-auqat, túrmys aiyrmashylyghy bar kezde de Qaynysh sheshemning eng jaqsy kóretin abysyny edi. Endi mýlde qabysyp-jabysyp qalysty. Qúshaqtarymen qatty saghynyshtaryn bildirip, qosqan ýnderimen shaghymdaryn aitysty.

Qaynysh mening betimnen sýiip, búl jaqqa ótken song tuylghan jalghyz úlyn kórsetti.

- Inindi kórshi! Mine, dәl saghan úqsaydy, aty Zeynolla, - dep onyng betin tosyp maghan sýigizdi.

Qaynyshtyng jarqyn minezi de, jalyndy sózi de sharaynaday ýlken, dóngelek kózderi de, at jaqtylau, appaq jýzi de búrynghy asa kelisti shyrayyn kemitpey saqtapty. Azapty bosqyn túrmyspen toqtamay shetiney beretin bala kýiigi qabaghyna kir týsire almapty. Aq mandayynda әjim izi әli joq eken. Búl quat - ózining erimen bolghan asa tatu mahabbat quaty siyaqty. Biri týrmelengende, biri tóbe tesip, qútqaryp, endi biri qamalghanda biri esik-tereze búzyp qútqara jýrip, Aqtay, Sanatpaylardan tórtinshi kezekte әreng qashyp qútylypty. Erli-zayypty eki adamgha ilude bir tepe-teng bitetin erlik pen sýiispenshilikting ýlgisi edi búl ekeui.

Sóitipe bizding jer ýiding batys jaq qataryna búl ekeuining kiyiz kýrkesi qalqiya qaldy da, Balpannyng auyly Ergeytining jaghasyna kelip qonghanday shúrqyrastyq. Quandyq búl qorjagha kýnkóris, kәsip izdep emes, bizdi izdep kelipti: az kýn bolsa da bizben birge otyryp, kishkene Zeynollasyn kórsetip, tuysqanshylap qaytu niyetimen Emildegi qayyn júrttan kelipti. Jalshylyqqa týspey-aq, bilezik-jýzik, kiyim-keshek satyp, az uaqyt jan saqtarlyq qarajat tauyp alghandyqtaryn aitty.

Erli-zayypty ekeui qay-qashanda, qay jerde otyrghanda da tizerlesip, iyqtaryn bir-birine tirese otyratyn. Jana tughan nәrestesin solay otyryp kezekpen sýiip, shetinegende de solay otyryp ýnsiz jylasatyn. Myna kishkentay kýrkede de solay otyryp jýrdi. Ekeuining de súlu jýzderi kýlimsirep, Zeynollasyn taghy da kezekpen sýiisedi eken.

Kýrke tigilgenning ýshinshi kýni týs uaqytynda búl ekeui әdetterinshe solay otyr edi. Bighadil ekeumiz shaqshyrayghan tymyrsyq ystyqqa shydamay, jer ýige kirip jata kettik. Dalada shay qaynatyp jýrgen sheshem asygha kirip, úiyqtap jatqan әkemdi oyatty:

- Smazy osylay jýgirip keledi, Jәke. Bir qolynda úzyn pyshaghy, bir qolynda kýregi bar, týsi tym suyq!... - Sony aityp bolghansha daladan qatty aighay shyqty. Kózin uqalay salyp jýgirip shyqqan әkem shyghys jaq dalagha qaray shybyn-shirkey qasha jóneldi. Bighadil ekeumiz de artynan ere qashtyq. Ákem kýrke jaqqa qaray salyp qashqan edi, biz qaramay-aq qasha berdik, әkemiz qoryqqan qúbyjyqqa qarau mýmkin emestey sezilip qashtyq. Ákemiz ýrikken týieshe odyrayyp, artyna qaray qalghan kezde, biz de toqtap qaradyq. Úp-úzyn qara súry Smazynyng eki qolyn qosa, syrtynan qapsyra qúshaqtap Quandyq aghamyz túr da, qúryqtay moynyn soza búlqynyp Smazy túr. Serpilip shygha almay qalsh-qalsh etedi ol, qútyrghan adamday kózi shaqyrayyp, qyzaryp, shaghyn múrty tik túryp, asqan jyrtqysh annyng beynesin elestetti. Áyteuir ýlken pyshaq jarqyldap túrghan qolyn Quandyq myqtap ústaghan kórinedi. Kýrkening bir jaq bosaghasyndaghy uyq kýrt synypty. Úzyn sapty bir temir kýrek synghan uyqtyng ýstinde jatyr. Qaynysh Zeynollasyn bauyryna basyp dirildep túr. Ýlken kózi Smazygha tónuli.

Qaynysh pen sheshemning qysqa-qysqa sózben qatty jazghyrularyna qaraghanda: kýrkening bir jaq bosaghasyn kýiretken kýrek Qaynyshtyng Zeynollany qorghaghan bilegine tiyipti.

Quandyqtyng qatty qysuynan Smazy dem ala almay qaldy bilem, pyshaghy jerge týsip ketti, typyr ete almay sereyip túr. Pyshaq týsisimen úzyn Smazyny baladay kóterip alghan Quandyq jerge tóbesin jansha úryp jiberuge bir iykemdeldi de, auasharaq aparyp, ayaghynan tik túrghyza saldy. Ekeuinde de ýn joq. Quandyq onyng iyghynan ghana kelip, tóne qarap túrdy da, Smazy moynyn shóldegen týieshe sozyp Quandyqtan qiys, ózen jaqqa qarap túr.

Búlardan elu metrdey alysta typyr etpey ýrke qarap, әkeli-balaly ýsheumiz túrdyq, әkemiz qozghalyp, Smazygha qaray jýrse, biz de jýrmek edik. Biraq, әkem jazyqty adamsha túnjyraghan boyy ýnsiz túr. Ár jerde ózdi-óz ýilerining aldynda qarap túrghan kórshiler de ýnsiz. Aua da demin ishine tartyp túnshyghyp túr. Aspan «qútyrghanday» jalghyz kózin shaqshityp tóne qaraydy bizge, es-týssiz qaharymen quyryp barady.

- Ei, Smazy, - dedi sheshem jer ýiining syrtyna taman shyghyp, - bet kóriskening osy edi, adamsha kelip sәlemdesting au!  Kýrektey tisinmen jalghyz nәrestesin jaryp kete jazdadyn! «Jamannyng kýshi japalaqqa jetedi», qanghyghan kedey bolsa da búlardy da adam dep bilseng búlay etpeytin edin! «Kóp - tarazy, kónil - qazy», kópshilik kórip túr ghoy, qúday da kórer búl jaqsylyghyndy!

- «Qabannan pana izdegen qangha malynady», - dep Qaynysh jylap jiberdi, - biraq biz senen pana izdep kelgenimiz joq. Myna qarap túrghan el de saghan emes, Smayyl bar dep kelgen eken, sening kólenkene it jatsyn.

Quandyq qayyrylyp kelip, pyshaqty jerden aldy da, Smazynyng ózine ústata qoydy:

- Nәrestening jazyghy joq, mә, mynauynmen meni jar! Aghana qaryndasymdy bergen men ghoy... Apanyndy ýy etip otyrghan anau Kýmisjan da mening qaryndasym, solardyng kegi ýshin meni jar!

Smazy pyshaghyn qynyna saldy da ýnsiz jýre berdi. Adym tastauynyng aqyryndyghy qaraushylargha ashuynan aiyrylghandyghyn bayqatty da, qaqshighan basyn tómen sala ketui - úyattyng túqyrtuy bolyp kórindi.

Smazynyng beti ýiine qaray búrylghan song әkem de, biz de qaytyp keldik,

- Qúdayynnyng saqtaghany-ay! - dep sheshem tergey qarady әkeme, - aman-esen qayttyng ba?! Sonsha qashatynday ne kórindi!

- Tergeuine «ynjyq, qorqaq» degen sózdi qosa kórme, bәibishe, qanghyp jýrmiz ghoy, batyrlyghym elimde qalghan! «Pәleden mashayyq qashady», onyng pyshaghynan jaralanyp qalsang da pәle, qorghanamyn dep qol tiygizip alsang da pәle! Quandyqtyng qol tiygizbey pyshaghyn óz qolyna berip qaytarghany qanday jaqsy boldy! Búrynghy ójettigimen bir shapalaq salyp jiberer me eken dep, jýregim qabynan shyghyp kete jazdady!

Ashumen aulyghyp túrghan Quandyq myrs ete týsti.

- «Qaraghan óz jerinde dýrildeydi», Jәkeng óz jerinde bolsa, Smazyny qasqyrsha túmyldyryqtap alyp, el aralatyp jýrer edi, qazir! Áttegene! Endi qúday basqa salghan son, juas bolugha jetpeydi. Osy pәlege býgin Jәkeng qalady ghoy dep qorqyp edim, qashqan qashysyna sýisinip túrdym!

Ákemning janaghy tayranday jónelgeni kóz aldyna kelgen bolsa kerek, nazaly kelini de kýlip jiberdi.

Qúrmetti «tergeushim», «úrynyng arty quys», qylmystynyng belgisi - qylt etken kólenkeden qorqu ghoy. «Qaghaz jolbarys» qaltyramay jýrgen be! Ákeli-balaly ýsheumizding dýrkirey qashyp shyghyp, qaltyrap túra qalghanymyzdy osy qorjadaghy bar adam kóripti. Ýsheumizding túrghan túrysymyzgha kýlisipti. Múnshalyq qylmysty halge týsuimizge qarap mýsirkepti de. Ózimizdi-ózimiz әshkerelep túryppyz. Búl qylmysymyzdy jabugha etegimiz de joq edi, әkem jalang bas, kóilek-dambalshang ghana qashyp «qútylghan» bolatyn.

VI

Quandyq sol uaqighadan song múnda túra almay qayta kóship ketti. Tiri adamsha tik túryp, tendik túrghysynda baylanys jasaudy talap etetin adam qorja iyelerine, әriyne, tikendey kórinedi. Smazynyng jolymyzgha óspek bolghan «tiken» dep qarap, tamyryn jaymay túrghanda júlyp tastau ynghayynda jýrgenin bilip kóshti. Onay kóshse de keterinde ondyrmay aityp kóshti.

- «Eger iyesiz eken dep Balbiykege qastyq etetin bolsan, qashanda qanyndy tókpey qoymaymyn!» - dep ýiine kirip betpe-bet eskertip ketti. Balbiyke sodan song ghana dalagha shyghatyn boldy.

Juas malay - jóndeuge onay, Qúday bergen ólik qazyna ghoy, Smazy úrmaqshy, jarmaqshy bolghan eki botasyn erte qashqan әkem sol qylyghymen olardy sýiindirgen kórinedi. Qorjadan qughany sol, Smazy shaqyryp alyp әielining auruyn qaratty. Sóitip, bizding ýidegi jeti jannyng Bighayshadan basqasyna týgel júmys tabyldy. Jalaqy tabylmasa da, jalshylyqtyng tabyluyna quandy. Tym bolmaghanda osy qorjanyng tiziminde bar ekendigimizdi kórsetedi ghoy. Biygeldiden basqamyz kandidat malay bolyp istey berdik. Tipti júmysy eng kóp Bighazynyng da bir sәti týskeni bolmasa qojayyn ýiinen tamaqtanu toqtamy joq. Eginge kelgen maldy «qua salatyn», qarghany «ýrkite» salatyn ermek retinde jay ghana qolghabys sipatynda qaldy. Al, sheshem siyrlaryn sauyp bere salady, onyng «boghyn taptap» bere salady. Sonan song ynghay óz ýiining júmysyn isteydi. Óz ýiine tergen boqty taptaydy. Sondyqtan, ol aqy men tamaq talap ete almaydy. Bighadil ekeumiz kezegen laq-qozy, búzaulardy qayyra salamyz. Kók maysagha «týsire salyp»,  keshke deyin «qayyra salyp» jýremiz de, ynghay miya júlyp kәsip qylamyz. Sondyqtan, kishkentay bizge de aqy men tamaq talap etu «úyat» edi.

Raqymy bar, keng minezdi qojayynnyng jelkemizge minui de osynday epti boldy. Jana ýiretken taylaryn qalay bolsa solay qarghyp mine sala qamshylap, shoshytpay moynynan, qúlaghynyng týbinen sonan song shoqtyghynan, arqasynan qasy kelip, ayaghyn aqyryn ghana artyp ýstine qona qoyatyn әdis qoldandy. Jaqyndyq baylanysty paydalanyp qanau әdisi osynday óte súm bolatyn. «Pәlen ete sal», «sýite sal», «býite saldyn» auyzgha jenil, qolgha auyr júmysy tausylmaydy. Al, tamaqtandyrugha, aqysyn óteuge kelgende kórmeske, bilmeske salynyp, qaqasqa qaldyra beredi. Bәrimiz sonyng júmysyn istep jýrgenimizde de ýiimizge bir tabaq talqan jibertip berudi bilmey-aq qoydy ol. Tamaqqa sol jarymaghan kýiimizde jýre berdik.

«Qayyra sal» әdisin qoldanyp, qúlaghymyzdyng týbin qasy kele shoqtyghymyzgha qona týskenin Bighadil ekeumiz bilmey de qaldyq: egin pysa mal qaptauy kóbeyip ketip, eginning ol sheti men búl shetine jýgirip jýretin Bighazy ada-kýde tausylyp qaytty bir keshte. Aqsanday kelip, qaqpa aldynda Smayylgha sybyrlap túrdy. Ýni bitip qalghan eken. Smayyl bizding esikting aldyna әkemning qasyna kelip, Bighadil ekeumizge kezek qarady. Siyr baghyp jýrgen shaldy Bighazygha qosyp bermese, ýlgire almaghandyghyn aityp meni núsqady.

- Ornyqty kórinedi, mynany juas ógizge mingizip siyrgha qosayyq, qaytar uaqytta aidap qaytyp túrsyn! - dedi, - laq pen búzaugha Bighadiling bapanday.

- Onday bapandaylyqtary bolsa barsyn, - dep quandy әkem.

- Bighadil ekeumiz miya kólenkesi turaly armanymyzdyng oryndalmay qalatynyna da qynjylsaq ta qynq etpey kóne kettik. Ertenine tanerteng men siyrshy bolyp attandym da, Bighadil búzaushy, qozy-laqshy bolyp qala berdi.

Juan targhyl ógizding jalpaq sauyryna meni qondyra salghan әkem, siyrmen qosyp aidap shygharyp jiberdi. Ógizge minuim quanysh bolghanymen, qalyng shiyding arasynda qasqyr qorqynyshy bar edi. Siyrgha qasqyr tiyise almaytynyn aitty da, osy ógizden týsip qalmasang bolghany, qoryqpa!» dep qala berdi. Qasqyrdyng «tili» túrmaq, «oyyn» biletin әkeme bas iyzey saldym.

Jana kәsippen birge jana oy týskendey targhyl ógiz ekeumiz de tenselumen boldyq. Ógiz әr týp shiyege asyqpay «boylana» kelip bir toqtaydy. Onyng qiyaqty júlghan júlysyna men sýisinemin. Ol kýrt-kýrt shaynaghanda men tamsanamyn da, ol jútqanda men jútynamyn. «Men de osynday shóp jeytin bolyp tuylsamshy, týse salyp men de jayylar edim-au!» dep qoyamyn. «Búlardiki raqat qoy, auyzdary qalay tolady, qaryndaryn qarashy! Osy toqtyghy ghoy, ýstinde adam otyrghanyn da sezbeydi Bala dep mensinbey me, iә sezbey me! Men tebinip kórdim, ol jýrip ketti. «Tyr... yr» dedim, toqtay qaldy. «Biledi eken! Tipti baghynady eken!»  Kisi bolghan degen osy, eki myqynymdy tiretip, masayray qaldym. «Búl bir aqyldy ógiz eken, erkimen jayyla bersin, tiyispeyinshi!» dep lәm til qatpay otyra berdim, tipti salmaghymdy qatty týsirmeuge, qúiymshaq sýiegimdi arqasyna batyrmaugha tyrysyp, kóterile otyrdym! «Men tamaq jegende ýstime bireu otyryp alsa jaqsy ma» degendey janym ashidy. Biraq laj joq, týssem qayta mine almaymyn, qasqyr jeydi, iyә, jylan shaghady.

Ashyq kýnning ystyq anyzaghy etimdi qaryp, qansha keptirgenimen alghashqy kýnderi sergek qaytyp jýrdim. Ergeytining bizden tómengi jaghasy shalghyndy-qiyaqty eken. Keybir kekse siyrdyng egin jaqqa túmsyghyn kóterip qoyatyny bolmasa, qashu niyeti joq siyaqty. Qyzyl kózdi juan qonyr búqasy bolmasa, qabaq shytqan bireui de joq. Mening qaupimdi biletindey ógizim de «meni qorghap» oghan jaqyn aparmaydy. Áytpese, búqa itting qabaghynan qan jauyp jýr, bir ashylmaydy, nesin alghanymdy bilmeymin, Smazynyng búqasy deydi ózin. «It iyesine tartady ghoy», sondyqtan ol qaraghanda men de qaraymyn. Búl jayymyzdy bilip, ógizim ekinshi shetke әketedi meni. «Tegi qasqyr kelse de osylay qorghamaq qoy, altyn jýrekti ainalayynym!» Kishi dәretten qysylghanda da qabyrghasyna jibere salasyn. Jaqtyrmaghanyn bildirip pys etedi de qoyady. «Qysylyp kettim» deysing aqyryn ghana keshirim súrap. Ol rayyn búzbaydy, «bireuding qarghaday balasy ghoy, qaytsin endi» dep keshiretin siyaqty.

Sóitip bir-eki kýn men targhyl ógizge tolyq senip razy bolyp qaytyp jýrdim de, Balbiyke men әke-sheshem maghan senip, razy bolyp jýrdi. Asyghym alshysynan týskendey, abyroygha ie bolyp qaldym, Balbiyke keyde mening beshpetimning jan qaltasyna talqan, keyde tipti nan da salyp jiberetin boldy. «Zerikkende je, úiyqtap qalma!» deydi. «Qarnyng ashqanda» dep bir de aitpaydy.

Men bar kýshimdi úiyqtap qalmaugha salyp jýrdim. Qalghysam - tauday ógizden qúlap óletindey kóremin. Alghashqy kýni ógizge mingenime quansam, endi zәrezep bolyp әreng minetin boldym. «Jayau baghayyn degenime eshqaysysy kónbedi. Ógizding ýstinde keshke deyin qaqshiyp otyrudan qasqyr da qorqynyshsyz siyaqty sezildi. Týnde úiqydan oyana qalghanda targhyl ógizding arqasy esime týse qalsa, óne boyym syrqyraydy. Búl qayghyny aldymen basym emes, jýregim emes, qúiryghym «oylaydy» da, tang atqan song targhyl ógizding arqasynda azap bar ekenin býkil deneme habarlap, zar qaghady. Sonan song belimnen bastap bebeuleydi.

Besinshi kýni týsten keyin әbden qaljyradym. Enkeyip otyru, sonan song shalqayyp otyryp, bel talghansha qayta enkeyip eki qolgha tirenip otyru, ógizding qabyrghasyna tirene, omyrtqasyna tirenu, jenildik medet bere almady. Qalghyp ketip, neshe ret auyp týse jazdadym. Qanshalyq uqalaghanymmen kózim ashylar emes. «Úiyqtaghanda auyp týsip ólgenshe úiyqtamay týsip alayyn!» dedim de, bir dónge taman qaqpalap әkelip, syrghanap týstim. Onan keyin ne istegenimdi bilmey qaldym.

Kózimdi ashyp alsam, ornynda kýn joq, sonau batysqa «jetip», úyasyna «kirip» barady eken. Siyrlary da joq! Tyjyrynyp qalyp, qynq ete týstim de túra jóneldim. Ár dóneske shyghyp bir qaraymyn. Bezek qaghyp qorjanyng shyghys jaghyndaghy diyirmen toghannyng kópirine shygha kelsem, siyrlardy sol kópirden aidap ótkizip, Bighazy quyp barady eken. Qorjanyng shetine ilinipti. «Eginge týspese Bighazy quyp keler me!», jan alqym jýgirip, siyrdyng artyna jete bergenimde, Balbiyke shygha keldi. Eginge týsirip alghanymdy bilgen eken, úrysa jóneldi maghan.

Ápkem aitqan «kók týinektin» qaysysyn tize bereyin, әiteuir onyng Biygeldiden basqannyng bәrin boqtashaq, boq qapsyryndar!» degeni ghana esime qatty ornapty. Men túqyrghan boyy ýiime qayta berdim. «Boq qabyl bolatynday mening onyng ýiine kýnde baryp yghyr etken joq edim ghoy!» Talqanynan bir-eki ret jan qaltama salyp bergen ózi, qarnym ashatynyn aitqanym da, talqan súraghanym da joq!» dep bulyqsam da býlk etpey, qaranghy búryshqa baryp otyryp aldym. Yrghaqqa qondyrghan qússha tórt-bes kýn qinalyp tapqan abyroyymnan әp-sәtte-aq aiyrylyp qaytqanyma ókine de qoyghanym joq, meni jerge tartyp bara jatqan «boq qaby» ataluym boldy.

- Siyryn endi baqpaymyn! - dedim jalghyz-aq. Sheshem maqúlday saldy:

- Bәrimiz malay bolghanda bergeni belgili, baqqyng kelmese barmay-aq qoy! «Júdyryqtay bala qoraly siyrdy qaytyp baghady» dep men de talay aitqanmyn.

- Ógizden qúlap týsting be, ózing týsting be? - dep әkem betime ýnile qarady.

- Ózim... qinalyp kettim!

- IYe, endeshe jigit bolghanyng osy, boq qaby emessin! Ógizding ýstinde úiyqtap, qapsha auyp týssen, sonda boq qabyna sәl úqsaytyn edin...

Men azaptan endi qútyldym da, Bighadilden júlynghan miya jayyn súradym. Bighadil tezek teru, taptama jii taqyrybynda sóilep ketti. Miya qurap basylghan song kólenke týsirmey, kishkentay bolyp qalady eken. Ol taptamany qalay tizip, ýlken kólenke jasau josparyn jaqsy úqtyrdy. «Kýzde kólenkesinde otyryp talqan jesek, qysta qalagha aparyp satqyzyp, kóki, toqash aldyryp jeymiz, kiyiz de alamyz, mine, búl - tabylghan aqyl!»

Balbiyke tәtemizge «boq qaby degen mine!» degendey-aq tanerteninde ekeumiz eki jaman qapty arqagha sala shyqtyq ta, qozy-laqtary men búzaularyn boq qabymen ýrkitip, aiday jóneldik.

Biz boq talghamaymyz, adamdiki men ittikinen basqasynyng bәri - qúrghaghy bolsyn, jasy bolsyn - bizding qabymyzgha týse beredi. Jerden oiylghan «qazan qyrmanymyz» tolghan son, su tasyp qúiyp, týse qalamyz da ayaqpen aidap ezemiz. Sheshemiz tapalay beredi. Kýnnen de ystyq arman kýnge kýigenindi bildire me, úiqydan basqa uaqyttyng bәrin osyghan arnadyq. Sheshemiz bizdi ayap, tanerteng erte oyatpaydy da, ózi ketedi. Smayyldyng siyrlaryn qashan sauyp, qay uaqytta ketip qalatynyn bilmeymiz de, әiteuir biz oyanyp dalagha shyqsaq, ýiilip qalghan boqty kóremiz. Sheshemiz sonda da, kóbinese, Ergeyti suynyng ar jaghynan kórinedi. Onyng armany bizding armanymyzdan әldeqayda zor siyaqty.

Bormy dәn alghanyn estigen song biz sheshemizge jete isteuge tyrysyp kórdik. Erte oyanugha kiristik. Elen-alanda ózen suyn keshpesek te, beri jaqtan termek boldyq, tómengi týbekte bir bay húizudyng biyebauy bar edi. Sondaghy jylqy tezeginen shaygha deyin bir-eki ret әkelip jýrdik. Bighadil meni oyatpay ketip qalypty, bir kýni. Túra salyp boq qabymdy kótere jeýgirdim... Kýn shyqpapty, sheshem ar jaqtan ótip keledi eken.

- Bighadil qayda?!

- Men túrghanda joq edi, әli kelmegen be?! - dep súrady.

Men biyebaugha qaray tarttym. Sheshem qabyn bergi jaghagha qoya salyp, menimen birge jýgirdi. Qauiptene qalghan eken. Biz týbekting qabaghyna kelip qarasaq, Bighadil kórinbeydi. Boq qaby jeli basynda jatyr. An-tang bolyp túrghanymyzda, eniregen bir ýn estilgendey boldy.

- A...pa...au! - dedi bir kezde Bighadilding ýni!

Sheshem qosqa qaray jóneldi. Men de jýgirdim. Qostyng bosaghasyndaghy qazyqta qol-ayaghy birdey tanylyp Bighadil jatyr. Qostaghy eki jylqyshy úiqyda, bastaryn býrkep alypty. Bighadilding eki qolyn artyna qayyryp baylap, ayaghyn qazyqqa shanshyp tastapty. Biz kelgen song tulap, zarlay jóneldi. Qos iyeleri sheshem oyatqanda bastaryn әreng kóteristi.

- Qaraqtarym, myna bala ne qylmys ótkizdi?

Baylaushylar asyqpay sóilep, qylmysyn jariyalap bolghansha, sheshem úlyn sheship alyp, talaurap ketken qol-ayaghyn uqalay berdi.

Bighadil búl qosqa týn ortasy aua kelgen eken. Qymyz sabasynyng auzyn sheship, tegeshke qúya bergende biyeshiler shap berip ústay alypty da, baylap tastapty.

- Basqa nәrselerine tiyisip pe? - dep súrady sheshem, -qymyzdarynnan qansha ishipti?

Qos iyeleri baylauyn qatty baylaghanymen basqa qylmys tagha almay, ózderi úyalynqyrap qaldy. Bighadil qúiyp alghan qymyzynan da bir úrttay almaghan eken. Sheshem úrlyqqa kirgen úlyn kinәlap, úrysa jetektep qaytty. Biraq, bylay shygha bere kózinen de jas sorghalap ýige jetkenshe jylaumen boldy. Búryn óz ýiining tamaghyna da rúqsatsyz qol súqpaytyn kishkentay úlynyng endi ashyqqan song qoryqpay týn ishinde jortuylgha attanyp kelip, jat qosta bir shyny qymyz ýshin baylanyp, qol-ayaghyn jiya almay qaluyna qatty nalydy.

Bighadil ekeumiz de biri-birimizge qarasyp qoyyp, jylay erdik. Onyng jinishkerip qylday bolghan moyny men bet sýiegi arsa-arsa aryq jýzine adam balasynyng jany ashyghanday edi. Júbyna jetip túrghan sol әlsiz kishkene dene qaruly toq qoldarymen tym raqymsyz baylanypty! Ashtyqtan basqa bir-birimizge taghar kinәmiz joq siyaqty. Bighadil mening de aryqtaghan ash jýzime jautaqtay qarap, shaghynady. «Ashtyqqa sen siyaqty men nege shydamadym?» degendey, basyn shayqap qoyyp jylady. Men onyng tanymaytyn jerde bas bolyp baylanyp jatqandaghy «a..pa...au» dep shaghynghan múnly ýnin qayta-qayta estigendey bolyp jylaymyn, qúlaghymnan ketpeydi ghoy sol ýn! (Tergeushim, qazir soghan qyryq neshe jyl ótse de, sol ýn mening qúlaghyma әli estilip túrady).

Asharshylyqtyng taghy da shegimizge jetip qalghanyn Bighadilding osy úrlyghyn estigen Bighazy sheshesine birdeme aityp maqúldatyp jatyr bir kýni.

- Ákeme aitpay túra túrayyq! - degenin ghana estidim. Sonan song Bighadil ekeumizding qasymyzgha kelip otyra qaldy. - Sender úrlyq qylmandar, tayaq jep qalasyndar! Múnan keyin... Ertennen bastap men toyghyzamyn senderdi. Úrlyq qylmay-aq óz enbegimmen toyghyzamyn. Bormy (jýgeri) dәndendi. Kók bormy tәtti bolady eken?

Bighadil ekeumiz sol kýnnen bastap boq qapty quana kóterdik. Biraq sheshemiz bizdi erte túryp ketuden shektep qoyghan. Tanertengi shaydy ishken song ghana shyghyp, tezekti ekinshi ret kóterip kelgenimizde, týp ýiimizde «toy bolyp» jatqanyn kórdik. Qazan toltyryp qaynatqan kókbas bormy ekiden-ýshten ýlestirilip jatyr eken, qaryq bola qaldyq. Eng tәttini «talqan» dep qana týsinip qalghan ekeumizding auzymyzgha «tәttining tәttisining ishindegi eng tәttisi» endi týskendey boldy. «Qúday biledi, jәnnatta da búdan tәtti jemis bola qoymas!»

Múnyng qalay kelgen jayyn súraugha әkemizding múrshasy jep bolghan song әreng jetti:

- Jә, búl qaydan keldi? - dedi Bighazygha qarap, - óz bormiymyz ba?

- Baydyng bormiy pisip qaldy... sodan әkeldim.

- Úrlap әkelding be? Kózderinshe aldyng ba?

- Kózderinshe alsa bere me?

- Úrlap әkeldim deshi.

- Joq, úrlyq emes!... Aqy túrmaq maghan tamaq ta bermeydi ghoy!... Taban aqy, manday terimdi osylay qaytarmasam bola ma!

- Amal joq! - dep myrs-myrs kýldi әkem. Ishinen múny úrlyqqa sanamaudy qúptaghany bayqaldy.

- Qalay әkeldin?

- Bir qabat qabyghyn ghana qaldyryp, belime beldikpen oqsha tizip aldym. Beshpetimdi jamylyp alamyn:

- Sóitip búl «kәsipten» kórinisi úrlyq, mazmúny aqy, - degen qorytyndy shyqqanday boldy. Osylay etip kýnine eki ret toyyp jýrdik. On bir jastaghy aghamyz Bighazy tilmar da, qu da bolyp ósip qalyp edi. Ústalyp qalsa da jauabyn úyalmay, tolyq qaytara alatynyna әkemizdi sendirdi.

Bir kýni «ústalyp qala jazdadym» dep kýlip keldi. Týs uaqytynda qaytyp kele jatsa Smayyl atpen egini jaqqa ketip barady eken. Bighazy odan alysyraq ótpek bolyp qiystay berse, Smayyl atynyng basyn solay qaray búrypty. Beldi sirestire tizilgen boq emes, juan-juan bas bormi, qymyrlasa syqyrlap, iykemge keltirmey keledi eken. Endi qashqalaqtasa sezilip qalatynyn bilip, qarsy jýripti. Sýitse de oqtau jútqanday kerdiyip óte bergeninde: «toqtashy, ei!» dep Smayyl atynan týsuge ynghaylanypty. Bighazy shengelding arasymen ekinshi jaghyna ótip alypty. Smayyl artynan qarghyp týsip, jayau qumaqshy bolghan eken, Bighazy qaqshighan boyy yrshyp baryp, taghy bir top shengelge ótip alypty. Smayyl atyna qayta mine quyp, ústay almaghan son, shengeldi ainala jýrip tergepti:

- Sen menen sonsha nege qashasyn?

- Meni «baldyz» dep myjghylap oinamaqsyn! - Smayyl qarqyldap kýlipti.

- Qúday biledi, tiyispeymin, túra túrshy!

- Onda neng bar mende?!

- Belindeginning nemene ekenin kóreyin!

- Qytyqtamaqsyng ghoy! - dep qasha beripti Bighazy.

- Men qulardy kóp-aq kórip edim, әi, senen asqan qu shygha qoymas!

Smayyl kýlgende, Bighazy da kýlip túra qalypty:

- Men qu qojayyndy da, zoreker qojayyndy da kórip jýr edim, kýlip túryp júmyrtqanyng týgin qyryp jeytin sendey qu qojayyndy kórmeppin!

Smayyl silesi qatqansha kýlipti de, atyn borbaygha bir salyp, shauyp ala jónelipti...

Sodan keyin ol Bighazyny kórgende, tintemin dep tospay, kýlimsirep qana óte shyghatyn bolypty. Biz talqan kóksemey-aq kók bormigha meylimizshe toyatyn boldyq, toya kele Bighadil ekeumizding kólenke jónindegi ýlken armanymyz ash adamgha arman siyaqty sezilgenimen, toq adamnyng kýlkisin keltiretin, jay ghana balalyq aldanysh ekenin bildik. Sol kýlkili mardymsyz armannyng ózi-aq bizdi kóp enbektendirip, kóp jemis bergenin tau bolyp ýiilgen taptama otynynan kórdik.

«Tergeushim», sizder meni qansha qylmysty desenizder de, úry dep jariyalay almaghansyzdar. Sýiekke sinip, jughangha ketpeytin eng ótkir kýie mine endi tabyldy. 1933 jyldyng jaz ayaghynan kýz aqyryna deyin bizding ýy úrlanghan kók bormiymen kýn kórgen. Búl úrlyq ózining qap-qara shyrynymen sýiegimizge kemik, jýregimizge may bitirgen. «Áke-sheshesinen bastap, ýy ishimen úry bolghan» dep jariyalasanyzdar, mening betimnen mәngilikke ketpeytin kýie osy.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


[1] Dayjyng - jer iyeleri jyldyqshylarynyng jyldyq aqysy ýshin egin beretin jer.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394