Álem úly jazushy L.Tolstoydy bilgenimen, onyng diny iliminen әli de beyhabar. Óitkeni, biylik pen shirkeu instituttary jazushynyng oilarynan tuyndaghan manyzdy dýniyelerdi adamzattyng úghymynan alyp tastaugha birlese kýsh saldy.

AYYPTAU

Mening shirkeuden beze qashqanym, búl - mýlde әdiletti is boldy. Búlay ainuym - qúdaygha qarsy bolghandyghymnan emes, kerisinshe men oghan jan dýniyemmen adal qyzmet etkim keldi.

L.N. Tolstoy

Sinodtyng 1901 jylghy 2 aqpandaghy № 557 anyqtamasy «Serkovnye vedomosti» basylymynda jariyalanyp, orys qoghamynyng әnki-tәnkisin shyghar­dy. Onda esimi әlemdik dengeydegi adam - graf Lev Nikolaevich Tolstoydyng pravoslav shirkeuinen alas­tal­ghandyghy aitylady. Kópshilik­ting kókeyine sәule shashqan jazushynyng «ayybyn» әshkereleu әldekim­der ýshin tiyimdi de bolghan shyghar. Sonymen qatar, sinodtyng sol úigharymy kýni býginge deyin dau tughyzyp keledi.

Sol tústa Lev Nikolaevichting atyna aitylghan aiyptau sóz - pikirine qúlaq aspaugha eshkimning qúqy joq adamdardyng auzynan shyqty. Onyng zili men uyty júmyr bastyny beytarap qoymaydy. Sonday oilardyng bir-ekeui mynaday:

Mitropolit Anastasiy (Gribanovskiy): «... azuly da arshyndy әdebiyet soqasymen orys topyraghyn kýni búryn tónkeriske arnayy qopsytqan» Tolstoy - hristian dinin búza otyryp, pútqa tabynushylyqqa negiz saluymen әlemdik proseste óz orynyn iyelenedi».

Álem úly jazushy L.Tolstoydy bilgenimen, onyng diny iliminen әli de beyhabar. Óitkeni, biylik pen shirkeu instituttary jazushynyng oilarynan tuyndaghan manyzdy dýniyelerdi adamzattyng úghymynan alyp tastaugha birlese kýsh saldy.

AYYPTAU

Mening shirkeuden beze qashqanym, búl - mýlde әdiletti is boldy. Búlay ainuym - qúdaygha qarsy bolghandyghymnan emes, kerisinshe men oghan jan dýniyemmen adal qyzmet etkim keldi.

L.N. Tolstoy

Sinodtyng 1901 jylghy 2 aqpandaghy № 557 anyqtamasy «Serkovnye vedomosti» basylymynda jariyalanyp, orys qoghamynyng әnki-tәnkisin shyghar­dy. Onda esimi әlemdik dengeydegi adam - graf Lev Nikolaevich Tolstoydyng pravoslav shirkeuinen alas­tal­ghandyghy aitylady. Kópshilik­ting kókeyine sәule shashqan jazushynyng «ayybyn» әshkereleu әldekim­der ýshin tiyimdi de bolghan shyghar. Sonymen qatar, sinodtyng sol úigharymy kýni býginge deyin dau tughyzyp keledi.

Sol tústa Lev Nikolaevichting atyna aitylghan aiyptau sóz - pikirine qúlaq aspaugha eshkimning qúqy joq adamdardyng auzynan shyqty. Onyng zili men uyty júmyr bastyny beytarap qoymaydy. Sonday oilardyng bir-ekeui mynaday:

Mitropolit Anastasiy (Gribanovskiy): «... azuly da arshyndy әdebiyet soqasymen orys topyraghyn kýni búryn tónkeriske arnayy qopsytqan» Tolstoy - hristian dinin búza otyryp, pútqa tabynushylyqqa negiz saluymen әlemdik proseste óz orynyn iyelenedi».

Ghibadathanashy Feofan Zatvorniyk, diny әriptesine bylay dep jazady: «Siz «Tolstoydyng shygharmalaryn oqyp alyp, kóptegen adamdar basqa dinge ótip jatyr» dep eske salypsyz. Ghajap! Sol Levinde eshqanday senim joq. Onda Qúday da, jan da, bolashaq ómir de joq. Al Qúday Isa Mәsih - qarapayym adam. Onyng jazbalarynda Qúdaygha, Mәsih Tәnirge, qasiyetti shirkeu men onyng qúpiyalary­na núqsan keltirilgen, ol - aqiqat patshalyghyn búzushy, Qúdaydyng jauy, shaytannyng qyzmetshisi».

Arhiyepiskop Nikon: «Shirkeu, bizding qayy­rym­dy shirkeu, múnday qúdaygha til tiygizudi bastan keshken emes. Sodan keyin Tolstoydy ózimen tyghyz qatynasta boludan alastady. Bizding ziyaly qauym kýmәnshil ghoy. Olar endi ghaybat sózge qatysty shirkeuding jasaghan sheshimin bayqamaghan synay tanytady... «Osydan keyin, oipyrmay, búl ziyalylardyng «hristianbyz» deuge qúqylary bar ma?» degen saual tuyndaydy».

Isa uaghyzyn «bireu jaghynnan shapalaqpen tartyp jiberse, ekinshi betindi tos» degen qa­ghidamen jýrgizdi. Biraq búny sol senim iyelerining deni әli týsinbey keledi. Ózderining nanym-se­nimderin qorghau ýshin kýsh júmsaugha, әlimjettikke barady. Kýni býginge deyin soghys pen qantógis, konfessiyalyq ilanymnyng ýilespeytindiginen ekeni beseneden belgili. Dýley ashudan joghary túru - ruhtyng taptalghany dep úghatyn dogmalyq dolbarlar keudege berish bolyp baylanghan.

Ýshinshi mynjyldyq, ozyq órkeniyet, jana satygha kóterilgen adam sanasy deymiz, sóitsek - týisik ózgermegen. Óitkeni, din iydeologiyalyq qaru. Onyng neghúrlym keng әri tabandy damuy - belgili bir últ mәdeniyetinin, dilinin, tilining qaryshtay ilgerileuine jol salady. Kelesi bir órkeniyetti ekspansiyalaugha әleuetti arttyrady. Osyny әbden týsingen olar kedergining bәrin ayausyz taptap ótip, bir ghana senimge ýstemdik bergileri keledi. Búl maqsatta tek qarugha ghana qol sozbaydy, ailagha basyp, gumanitarlyq yntymaq­tastyq aspabyn algha tartady...

«Hristiandar ýshin eshqanday kýrdeli metafizika joq jәne bolmaydy da, - deydi úly ústaz Lev Nikolaevich. - Hristian uaghyzdaryndaghy metafizika dep ataugha bolatyndardyng barlyghy, barshagha ýghy­nyq­ty qarapayym erejeden túrady: kýlli adamzat - Tәnirining perzenti, bauyrlar. Sondyqtan olar әkelerin, bauyrlaryn sýngleri tiyis. Sol sebepti ózge­lerding saghan meyirimmen qaraghanyn qalaytynyn­day, basqalargha da sonday bauyrmaldyqpen qaragha­nyng jón».

QUDALAU

Oyshyldyng diny múraty 1880 jylghy jazghan kitaby «Tәube etuden» bastalyp, 1910 jylghy «Ómir joly» degen orasan kýrdeli enbekpen ayaqtalady. Tolstoy ózining songhy otyz jyl ghúmyryn hristian­dyq ilimdi týsindiruge júm­sady. Barsha halyqty jalghyz Qúdaydy tanityn birtútas adamzat otbasyna, adamdar bauyrlas­tyghyna biriktiruding jolyn izdegen Mәsih ilimining mәnin asha otyryp, ol sonymen qatar, dýniyeni bólip jatqan memleket jýiesine tiymey; qolda­nystaghy qoghamdyq, mәdeni, ghylymy qúrylym­dardy әshkerelemey; qazirgi әlem qúrylysyn aqtaytyn әrtýrli pәlsapalyq ilimning jalghandy­ghyn kórsetpey; bәrinen búryn, tútastyng bólshek­tenuine basty kinәlilerdi - әrtýrli shirkeu ilim­derin - «jalghan senimderdi», sonyng ishinde pravoslav shirkeuining ilimin núsqamay óte almady. Lev ústazdyng qyzmeti adam ómirining aldynda - memleket, adam janynyng aldynda - shirkeu bekitken, qalypty dýniyelerge qyryn keldi. Sodan keyin Tolstoy ilimining mәni men mazmúnyn jasyryp, ony búrmalau - qúdaysyz biylikting sheneunikteri men jalghan senim ókilderining ainymas maqsatyna ainaldy.

Adam sanasyn aqiqatty týsinuge bastap jәne osy úghymgha sәikes ómirin ózgertuge ýndegen Tolstoydyng negizgi enbekteri kózi tirisinde Reseyde jaryq kórgen joq. Abyz qatal túrghyda qu­dalaugha týsti. Óltiruge bel baylaghandardyng qor­qytyp-ýrkituin bastan keshti, birde poshta arqyly «asylyp ól» degen maghynada shyjym da jiberipti.

Tolstoydyng tyiym salynghan shygharmala­ry­nyng әzir túrghan baspahanalyq terilimderi ayausyz shashyldy. Al jaryq kórgen kitaptarynyng tirajy tútqyn­dalyp, otqa jaghyldy. Keybir danasyn taratyp ýlgergenderdi abaqtymen ýreyin úshyr­dy. Shygharu­shylardy sot jәne aiyppúlmen qorqytty. Sonyra әkesine sheksiz berilgen kishi qyzy Aleksandra kenesting tasbúghauynan qashyp qútyla almady...

Lev-ústaz ben onyng ilimi turaly jazghan pikirlesterining enbekterine de qatysty dәl osynday jaghday oryn aldy. Oishyl ómir - biyik ónegeli óreden tuyndaytynyna kuәlik beretin Mahoviskiyding qúndy kitaby - «Yasnaya Polyana kýndeligi» songhy uaqytqa deyin belgisiz bolyp keldi. Jazushynyng jaqyn dosy, kómekshisi V.Chertkov jyldar boyy jazushynyng qúndy oilaryn jinaghan. Diny payymdardyng shyny bolyp esepteletin osynau ruhany azyq adamdargha jetpedi. Búl enbek kýni býginde de tolstoylyq múraghattardyng birinde «óli» jýk retinde tyghuly jatqany anyq.

Hristiandyq ilimdi taza qalpynda qayta tudyrushy Tolstoydyng bitispes jauy jәne qudalaushysy - shirkeu men memleket bolghan әri bolyp qala beretini tang qaldyrmaydy. Aqiqatty ózining zamany men tól halqyna ghana emes, basqa uaqyt pen basqa halyqqa aparushy úly ruhany ústaz shirkeu men memleketting yqpalymen adamzattyng sanaly ómirinen alynyp tastaldy.

Qazan tónkerisi jyldary Tolstoy jazbalary Shukin ýiindegi (býginde Kropotkin kóshesindegi Kórkemóner akademiyasynyng ghimaraty) bolat «zyndanda» jatty. Oghan kiruge az ghana adamnyng rúqsaty bar edi.

Jazushynyng úly diny oilaryn tanyghan adam­dar­dyng tabandylyghynyng arqasynda Kenestik halyq komissariaty 1924 jyly Tolstoydyng kýlli shyghar­masyn basu jóninde sheshim qabyl­dady. Búl shara 1950-shi jyldardyng sonyna qaray әzer ayaqtaldy. Alayda býgingi kýnge deyin olar­dyng keybiri qolgha týspeydi. Sebebi, tirajy mardymsyz - 5 mynnyng tónireginde. Sonymen qatar, kitaphana qorynda barlary sanaly týrde «jaramsyz» dep tanylyp, joyylghan.

Ýnsizdik pen qasaqana jasyrudyng nәtiyjesinde Tolstoy Resey men әlemge beymәlim kýiinde qa­lyp otyr. Qazir tús-tústan ruhany qayta janghyru qajettigi jónindegi әngime estilip qalady. Biraq Tolstoydy eske alatyndar óte az. Úly ruhany ústaz retinde ol turasynda jerine jetkize esh aitylmaydy. Ghasyrdan astam uaqyt ótse de shirkeu­ding ústanymy ózgermegen. «L.Tolstoydyng shyghar­mashylyghyna berilgen joghary baghagha qaramay jәne onyng ólgenine 100 jyl tolsa da jazushydan pravoslav shirkeuinen alastalghan aiybyn alyp tastau mýmkin emes. Óitkeni, Tolstoy shirkeuden ózin ózi alastaghan» deydi patriarh kenesining mәdeniyet jónindegi jauapty hatshysy, arhimandrit Tihon.

ÁDEBIYETTING DINGE YQPALY

Pravoslav dinin qyzghyshtay qoryp jýrgender L.Tolstoydyng shygharmashylyghyn keri iyteredi. Olar onyng kóptegen iydeyalarynyng biri - sonyra shirkeudi qudalaushylyqqa dәiek boldy dep esep­teydi. Biraq búl, әriyne, óte qarapayym kózqarasty bildiredi. Ol - bilimi tayaz, zayyrly ómir men mәdeniyetten habary mardymsyz adamdargha tәn.

Bir boyjetken ruhany әkesine ainalghan mәs­keulik monahtan «Lev Tolstoydyng kitabyn oqiyn ba?» dep súraydy. Jauap ýzildi-kesildi bolghan: «tartyna túrynyz». Svyashennik Tolstoydyng kitaptaryn «din búzar» dep ataghan. Búl pikirge tanyrqaghan qyz tanysy V.Repinge qamqor pikir estisem degen ýmitpen aqyl súray habarlasady.

«Ne dep jauap beretinimdi bilmesem de oghan týsindiruge tyrystym, - deydi parijdik jazushy. - Ilanatynymyz bar nemese Qúdaygha senudi ózining paryzy dep sanaytyndar bar, biraq zayyrly qoghamda ómir sýretin bizding bәrimizge belgili bir jauapkershi­lik jýktelgen. Biz óz zama­ny­myzdyng perzenti bolyp qaluymyz tiyis, óte tik aitylghan jәdigóy jauyz­dyqty estimegendey synay tanytu kerek. Din ýshin qoghamda ómir sýruden bas tartu, shirkeuding mýddesinen shyqpay nemese shirkeu әkimshiligining tómengi zvenosynda kýn keshu - әldebir jabyq klubtyng mýshesine say­langhandar ýshin artyqshy­lyqqa ainalmauy tiyis».

Álem tútas moyyndaghan L.Tolstoydy orystyng úly aqyny, dramaturg, publisist A.Blok óte joghary baghalady. Onyng «Qayta tirilu» romanyn ótip bara jatqan jýzjyldyqtyng bolashaqqa aitqan ósiyeti retinde qarap, qabyldady. Lev-ústazdyng búl songhy romanyn oqyp әserlengeni sonday, 1910 jylghy 14 mausymda «Shoyyn jolda» («Na jeleznoy doroge») degen óleng jazdy.

«Tolstoy ýshin qúdaygha jalbarynu kerek, oghan qarghys aitugha bolmaydy. «Kýnәhardy sýi, biraq onyng kýnәsin jek kór». Sondyqtan әrtýrli kýnәhardy sýiispenshilikpen qabylda. Bir sózben aitqanda, әli shirkeuden ainy qoymaghan adam retinde ertedegi Tolstoydy, onyng kórkem shygharmalaryn qabyldaugha bolady. Biraq odan keyingi pәlsapalyq jәne basqa da iydeyalaryn ómirde ústanudyng qajeti shamaly».

Episkoptyng payymy - osy. Biraq, әuelgide «Eger mening aldymda Lev Tolstoy otyrsa, mýmkin men de óz-ózimdi ústay almas pa edim...» dep, qúday jolynda jýrgen adamnyng minezine siyspaytyn әshkere qúlqyn kórsetip qalady... Qalay bolghanda da әdebiyet pen dindi astastyrghanyna, ekeuine ortaq imandy izdegenine ishing jylidy. Eriksiz bizding moldalardyng da zeyini osynday tereng bolsa dep oilaysyn. Qazaq әdebiyetinen islam turaly iyirimderdi tauyp, ornymen qajetine jaratsa, qanekey...

ShIRKEUGE QARSY ILIM

«Tolstoy paraqshalaryn» qúrastyru­shylar­dyng úigharymy boyynsha Lev-ústazdyng «Tórt Injildi audaryp jәne biriktiru» atty zertteu enbegi jinaqtal­ghan kýiinde basylghan. Múndaghy Tolstoydyng basty júmysy - tazalau. Injil mә­tinining terenin asha otyryp, oghan diny úghym bermeytin, naghyz ónegeli ghúryptyng tiri tәnin kómeskilendiretin «aram shópti» otady. Sananyng jete úghynuyna jәne estuine kedergi keltiretin qoqystardan tazartty.

IY.Gyote: «Injildey jaman jazylghan kitapty bil­­meymin. Dýbәra, tipti poetikadan júrday anyz­dar­dan ayaq alghysyz. Ghibratty dýniyeler osy anyzdarmen ajyramastay astasqan. Búl kitap­pen ne jasay­tynyndy bilmeysin. Óitip-býitip әrtýrli shirkeuding bergen týsiniginen ózge, oghan tiyesili basqaday týsin­dirme joq. Alayda, týsindirulerding barlyghy maghyna­syz jәne keregharlyqpen oryndalghan. Sondyq­tan kim-kimge de әuelden eki-aq jol úsyny­lady: mәnsiz nәrselerding bәrin laqtyryp tastaysyng nemese úla­ghatty, manyzdy dýniyelermen qatar, barlyq dәl­dý­rish­terdi qabyldaysyn» degen eken.

Qasiyetti jazbany tazartqan búl enbekke әdiletti qarau kerek. Mәsihting ne ýshin ómirge kelgenin, ony oishyl әri ómir ústazy retinde tereng týsinging kelse - Tolstoydyng audarmasyn oqisyz. Kópshilik júrt tәrizdi eshteme týsinbey, uaqytty tekke óltirging kelse - Vizantiya uaqytyndaghy Injildi kóshirip jaz­ghan­dardy - jalpygha belgili shirkeu audarmasyn oqisyz.

Oy terenin sinire týisingender - adam sanasyna ilimning naghyz mәnin jetkizu jóninen Tolstoydyng alghashqy jәne jalghyz injilshi ekenin tanidy.

Uaqyttyng újdanyna ainalghan úly jazushy In­jil­di týpnúsqadan, grek tilinen audardy. Ne­ghúrlym qiyn jәne manyzdy tústarda latyn audarmasyna (Vuligata) jýgindi. Injildegi key­bir grek sózderining әrtýrli tilderde qalay qolda­nyl­ghanyn múqiyat qarap, nemis, fransuz, aghyl­shyn tilderindegi birqatar lek­siy­­kondargha ýnildi. Qoljazbanyng shimayly núsqasy­nan kórinip túrghanynday, Tolstoy 1866 jyly basyl­ghan grek-nemis sózdigi W. Rareni basym týrde paydalanghan.

Ústaz 1880 jylghy qarashanyng ortasynda N.N.Strahovqa «men bar kýshimdi salyp júmys istep jatyrmyn» dep jazdy. Ataqty romanshy graf L.Tolstoydyng mýlde әdettegiden bólek, jana shygharmasy jóninde qauaset baspasóz betine shyghyp ketip, jazushy ózine beymәlim Z.I.Orazova degen adamnyng saualyn alady. Peterbordan kelgen hatqa ol 1881 jylghy 27 tamyzda: «IYә, men óz týsinigim boyynsha negizgi deni Injildi bayandaytyn shygharma jazdym. Biraq ony jariyalaghan joqpyn» dep jauap qayyrady.

1895 jyly Londonda «Tórt Injildi audaryp jәne biriktiru» enbegining 1-tomy aghylshyn tilinde jaryq kórdi. Sol jylghy 27 nauryzda kitaptyng tәrjimashysy D.Kenvortigha Lev-ústaz: «Kitap әdemi audarylyp, basylyp shyqqan eken. Oqydym. Biraq, kóptegen kemshilikter bar. Qayta jazsam men ony jibermegen bolar edim. Áytkenmen endi týzey almaymyn. Basty kemshilik - basy artyq filologiyalyq tәptishteu» dep, óz kinәratyn kóre bildi.

D.Kenvorty búl hatqa jauapty 1895 jylghy 3 mamyrda jiberedi. «Injil turaly sizding shygharma­nyzgha synshylar tarapynan kónilding mardym­syzdyghy tang qaldyrdy. Shamasy olar, onyng qay túsynan keletinin bilmeydi. Ol kóp kitaptyng arasyna ózge dýniyeden әkep qoyghanday payda boldy» dep tәrjimashy aghynan jarylady. Óitetini, Injilge әlem boyynsha túnghysh mәrte tyng kóz­qaraspen qaraghan Lev-ústaz edi. Sol kisining úlan-ghayyr enbegining arqasynda pravoslav dini alghash ret ghylymy tújyrymdardyng talqysyna úshyrap, búqaranyng shyntuaytyndaghy iygiligine ainala bastady. Tuyndygha mәtindik songhy ózgertulerdi Tolstoy 1907-1908 jyldary engizdi.

PENDE MEN PANTEIZM

«Qúday degenimiz sheksiz Ghalam (Bog esti neogranichennoe Vse), adam degenimiz Onyng shektep ja­ratqany. Qúday degenimiz sheksiz Ghalam bolsa, adam ózin onyng shekteuli bólshegi retinde sezinedi. Tek Qúday ghana aqiqatty ómir sýredi, adam onyng zat túrghysynda, uaqytta jәne kenistikte ja­ratqany...»

Búl joldardy Tolstoy ólerining aldynda Astapov stansasynda qyzyna aityp otyryp jaz­dyrghan.

- Ghalam sózinde qayshylyq bar. Ómir sýrip otyrghan kýlli әlemdi alghannyng ózinde, biz Qúday turaly ol - Ghalam dep aita almaymyz. - Ep.Vasiliy birden kesimdi úigharym jasaydy. - Eger Tolstoy solay týsinse, ózi bilsin. Mening oiymsha, ol múny dәl solay týsindi. Búl túrghyda mysal retinde keltirilgen Tolstoydyng sózi naghyz myljyng filosofiyalyq iydeya, ondaydy «panteizm» dep ataydy.

Dinimizding negizi - teizm. IYә, Qúday degenimiz Ghalam. Áytkenmen, bizding әlemning kózqarasy boyynsha emes. Múqym dýniyeni jaratushy Qúday bar, әriyne. Demek, ony Ghalam deuge bolady. Alayda, Lev Nikolaevichting aitqany tәrizdi mýlde olay emes. Ghalam sózining astaryn ol kózge kórinip túrghan aspan­daghy búlt, júldyzdar, Ay men Kýn dep úghynady. Kliyment Rimskiy «shirkeu - Kýn men Aydan búryn jaralghan, shirkeu - Qúdaydyn, әulie Troisanyn, Ghalamnyng kórinisi, biraq barlyq nәrsening beynesi emes» dep birinshi ghasyrda-aq aitqan».

«Ghalam» sózin aty әlemge әigili jazushy búlt, júldyz, ai, kýn dep úghynbaghany bastauysh mektepting balasyna da mәlim nәrse. Kerisinshe, naghyz «panteizm» - episkoptyng uәji tәrizdi.

Abyz ómirining songhy saghattardaghy tarihy qayghyly. Tolstoydyng ýiinen qashuy, onyng poyyzda ústap qalghan nauqasy, Shamordinoda, sodan keyin Astapovta toqtauy, sonda da eng bastysy - shirkeumen mәmilege keluge úmtyluy (V.Repinning oiy), osynyng bәri kez-kelgen romanist tәuekelge bara bermeytin әldebir oidan shygharylghan tanghalarlyq tragediyagha úqsaydy.

Lev Nikolaevichting Shamordinodaghy monahinya әpkesine kelgeni mәlim. Myna jalghan dýniyeden opa tappay, jany qysylghanda tughan bauyryna barady. Sodan keyin Optin jazyghyna jayau tartady. Eki aralyq jol jaqyn emes edi. Tolstoy oghan sharshap-shaldyghyp jetedi de skitting (monahtar mekendeytin kishkentay monastyri) túsyna sәl ayaldap, ilgeri jýredi. Bayaghy jas kezi emes, omyrauyndaghy saqaly jelmen jelbiregen aqsa­qal әbden qaljyraghany ras.

Optinde sol zamatynda Tolstoydyng monas­tyri­gha «kelip ketkeni» belgili boldy. Ony kýtti. Poptar qauymy shydamsyzdana kýtti. Biraq, abyz qaytyp oralmady. Eki әlemning arasyndaghy әldebir bitispes kelispeushilik kózge úryp túrdy.

«Astapovqa jetip poyyzdan týskennen keyin Lev Nikolaevich Optinge jedelhat jóneltip, Iosif qariyanyng keluin ótinedi. Biraq Iosif qariya әlsiz, tipti bólmesinen shygha almay jatqandyqtan monas­tyr­idyng aqsaqaldar bauyrlastyghy kenesi Varsonofiy igumendi (erler monastyrynyng basqarushysy) jiberuge úigharym jasaydy. Varsonofiy monahtyng Astapovqa kelgenining ras ekenin bilemiz» degen dәiekti V.Repin tiline tiyek etedi.

Oqighanyng negizi Astapovta tәrtipting saqta­luyn qaraghan rotmistr Saviskiyding raportynda dúrys bayandalghan. Mәlimet boyynsha, Varsonofiy Aleksandra Livovnagha qysqasha hat (zapiska) jazyp, әkesimen din turaly eshqanday әngime qozghamaytynyn jәne tek «Tolstoydy kórip, oghan niyetin bildirgisi keletinin» eskertedi. Igumen sonymen birge Saviskiyge «eger ol Tolstoydan «ókinemin» degen bir ghana sóz estise, ózining ókilettigining kýshimen ony «jalghan iliminen» bas tartty dep sanap, ólim auzynda jatqanynda pravoslav retinde dem salar edim» dep aitypty.

Tolstoydyng ýiden ketui turaly mәselede býkil otbasy Sofiya Andreevna jaghyna shyqty degen baylam bar. Shyntuaytynda Tolstoydyng ómirinde óz shanyraghynyng ýlken mәni bar. Jaghymdy ma, jaghymsyz ba ony aiyru qiyn. Óz oshaghynyng yqpaly, jaqyndarymen qarym-qatynasy Lev Nikolaevichting songhy sheshiminde de kórinis tapty. Búl taqyrypqa kóptegen әngimeler aityldy. Biraq mәsele ashyq kýiinde qalyp otyr.

Úzaq jyldar boyy AQSh-ta túrghan Tols­toy­dyng qyzy, marqúm Aleksandra Livovna - 1910 jylghy qarashada әke ómirining songhy saghattarynda Astapovta, onyng tósegi janynda bolghan. Ol ólim auzynda jatqan әkesine optindik monastyridan Astapovqa kelgen Varsonofiy qariyany jibermey qoyady. Sheshesin de әkesining janyna juytpaydy. Onyng búl әreketi «býkil otbasy Sofiya Andreevna jaghyna shyqty» dep kesimdi aitylghan uәjdi rastamaydy. Alayda, eng manyzdysy: svyashennikpen kezdesuden Tolstoydyng ózi bas tartqan.

Aleksandra Livovna: «Ákem men ýshin - asa qasiyetti. Men onyng qanday adam bolghanyn bile­min. Ol turaly aitqandarmen eshqashan kelis­peymin. Jәne eshqashan da odan ainymaymyn!» dep, ýnemi qaytalaudan jalyqpaghan. Ómi­rining sonyna deyin әkesi ýshin qas­qayyp qarsy túrghan, ol әkesin qorghady jәne әkesi ýshin qúdaygha jalbarynumen ótken. Ákesin sheksiz jaqsy kóretin.

ABYZ

Izgilikti ghúmyr keship, ýmbetin imandylyqqa bastaghan Isa payghambar ylghy da fariyseylermen teke tiresti. Ol ózining ilimin olardyng zanyna qarsy qoydy. Ómirining sonynda oghan bas diny qyzmetkerler men fariyseyler paryqsyz týrde tarpa bas salyp, kergige shegeledi.

Sonday-aq, Isa «jaudan qorghanudyng qajeti joq, qanday jaghdayda da soghyspau kerek» dese, shirkeu 1800 jyl boyy búghan qarsy nәrseni ua­ghyzdap, qan tógisti quattap keledi. Osyny kózimen kórip, jýreginen ótkizgen L.Tolstoy hristian­dargha, onyng ishinde qandas bauyrlaryna: «Sizder­ge «ózinning orysyndy sýi, jóitti, nemisti, fransuzdy jek kór» dep aitylghan. Al men: «Bógde halyqtyng adamdaryn sýi, olar tipti kýsh kórsetse de jaqsylyq jasa. Nemisterde de, orystarda da qúday - jalghyz jәne eshkimdi alalamay jaqsy kóredi; sender de onyng tendey úldarysyndar, qúday siyaqty kýlli júrtqa qayyrymdy bolyndar deymin» dep, ósiyet aitqan. Óz halqy men bógdening arasyn ashyp, ózinikin qorghap, bótenge zalal keltiru - әzәzildik ekenin abyz úghyndyrugha úmtyldy.

Aleksandr Bloktyng 1908 jylghy qyrkýiekte «Zolotoe runo» jurnalynda «Resey ýstindegi kýn» («Solnse nad Rossiey») degen maqalasy jariyalandy. Ol onda Lev Tolstoydyng adamzat ýshin orny men mәnin joghary baghalaydy. «Zamanauy Europadaghy eng ghalamat jәne jalghyz danyshpan, Re­sey­ding asa biyik maqtanyshy, úly taza­l­yq pen qasiyettilikting jazushysy - bizding aramyzda ómir sýredi. Lev Nikolaevich Tolstoy jer basyp jýrge­ninde bәri jay ghana, týk emes jәne qorqynyshty eshtene joq. Ázirshe kózi tiri, aqboz atynyng sonynan sýireti­l­gen soqanyng izimen onyng atyzda ketip bara jatqany, qúdaygha shýkir, qater­siz, shyqqa toly túnyq tandy bildi­re­di. Tolstoydyng kele jatqany - kýnning kele jatqany. Al, eger kýn úyasyna batsa, Tolstoy óledi, songhy danyshpannan kóz jazamyz - onda ne bolamyz? Tәnir, Lev Nikolaevich Tolstoy­dyng bizding aramyzda әli úzaq ghúmyr keshuin jaza gór. Kýlli zamanauy orys azamaty iydeyasynyn, baghytynyn, dini­nin, derbestiginin, kәsibining aiyrma­shylyghyna qaramay, ana sýtimen qosa az da bolsa onyng úly ómir quatynan nәr alghanyn ol bilsin» - dep, Aleksandr kókeyindegisin jayyp salady.

Lev Nikolaevich ózi jazghan In­jilding núsqasynda Isa payghambardyng aryzdasu sózin bylay keltiredi: «Eger qogham sizderdi jek kórse oghan tang qalma­nyz­dar, ol mening ilimimdi jek kóredi. Eger sizder qogham­men birge bol­sanyzdar, onda ol sizderdi jaqsy kórgen bolar edi. Men sizderdi qogham­nan bólip aldym, sonyng esesine olar sizderdi jek kóredi. Eger meni quda­lasa, sizderdi de qudalaydy. Olar bú­nyng bәrin naghyz Qúdaydy bilmegen­dik­ten jasap jatyr. Men olargha tý­sin­dirip baqtym. Olar mening ómirimdi kórdi, mening ómirim olardyng qatelik­terin kórsetip berdi. Osynysy ýshin olar meni odan beter jek kórdi».

Dәl osylay Lev Tolstoydyng ómiri men iydeyalary kóptegen pendening qate­lik­terin kórsetip berdi. Óitkeni, ol - adamzattyng abyzy, túlghalardyng túlghasy, uaqyttyng újdany edi...

Teologiya ilimin zertteuge sanaly ghúmyryn arnaghanymen, ol kisining islam turaly jazbalaryn kezdestire almadyq. Bәlkim, úshan-teniz enbe­gining bәrin sarqyp qarau mýmkin emestiginen de shyghar. Alayda, shyndyghy - osy. Sondyqtan «islamdy qabyldady» deu - jansaqtyq. Múny aityp otyrghanymyzdyng sebebi bar. Belgili dintanushy, Qúran audarmashysy Valeriya Porohova  «Egemen Qazaqstangha» (2010, 24 qarasha) bergen, keyinnen «Kazahstanskaya pravda» gazetinde de jariyalanghan  súhbatynda: «Lev Tolstoy «Meni din músylman sananyzdar» degen sózin Qúrandy oqyghannan keyin aitqan. Úly jazushynyng músylmandyq ghúryppen jerlengenin bilesiz ghoy?» deydi jurnaliske. Búl sózderge súhbat alushy jaqsha ishinde: «Pavel Basinskiyding jaqynda jaryq kórgen «Lev Tolstoy: «Begstvo iz raya» kitabynda jazu­shynyng jer qoynyna tapsyrylghan shaghyn surettegen tústa «Telo L.N. polojily v dubovyy grob, bez kresta na kryshke», «Tolstogo horonili, kak on y zaveshal, «bez serkovnogo peniya, bez ladana», bez torjestvennyh rechey» degen sóilemder bar. Búl qa­lamgerding hristian dinine say jerlen­be­genin kór­setedi. Ekinshi jaghynan, múny «músyl­mandyq ghú­ryp» deu de onsha dәl anyqtama emes siyaqty» dep týsinikteme beredi.  Teginde aqiqat belortada jatady ghoy, osy orayda Tolstoy bir dinnen ketkenimen, bir dinge jetpegen  degen bagha dúrys bolatyn siyaqty. Biraq, bir nәrse - haq, ol bir Qúdaydy tanyp, soghan ghana minәjat etuge shaqyrady.

Mәrmar uniyversiyteti teologiya fakulitetining professory, doktor Ramazan Ayvallynyng «Jizni Proroka Muhammeda» degen 2006 jylghy Ystambúl qalasynda «Hakikat Kitabevi» baspasynan jaryq kórgen kitabynda «Byla toliko odna istinnaya religy ya Proroka Ibrahima (Avraama, mir emu) - religiya Hanif - religiya edinobojiya. Y predki, ded, otes, mati nashego lubimogo Proroka Muhammeda (aleyhisselyam) byly musulimanami, ih religiya byla Haniyf» dep jazady.

Endeshe, Lev Nikolaevichti músylman deuge tolyq imandyq túrghydan qaqymyz bar. Sonymen qatar, onyng eng songhy shygharmasy - «Qajy Mú­rat» hikayasy jazushynyng jýzin qayda búrghanyn әigilep túrghanday.

Ádilbek YBYRAYYMÚLY, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, jazushy.

«Egemen Qazaqstan», Sәrsenbi, 29 Aqpan, 2012