Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6324 0 pikir 7 Nauryz, 2012 saghat 06:00

Qasiyetti mór qalay saqtalghan?

«Arystanbabqa týne, Qoja Ahmetten tile» degen halyq naqyly bar. Arystanbab - Ázireti Súltannyng ústazy. Sondyqtan, Týrkistangha kelgende Arystanbabqa soghyp ketu kerek. Al, babtar baby - Arystanbabqa ziyaratqa kelgende, Janyl apagha amandasyp ketuge tyrysynyz deydi biletinder. "Nege?" deseniz, ol kiside býkil týrkining piri - Qoja Ahmet Yasauiyding móri saqtalghan.

«Allanyng qalauymen kelgen Altaydyng arghynymyn»

- Janyl apa, siz mórdi saqtaushy, kózi tiri tarihy adamsyz, әueli әngimeni ózinizdi tanystyrudan bastasaq.

- Kókshetaudyng qazaghymyn. Atbasar, Qarakóldenbiz degendi ýlkenderden talay esitkenmin. Sýiek boyynsha Altay arghynymyn. Ákem Sýiinbay jәne de osy Qoja әuletine kelin bolyp týstim... Otyrardaghy basqa da arghyndar 1917 jyly Saryarqadaghy tolqulargha qatysyp, sodan auyp osynda kelgen. Qazirgi Shilikting negizin solar salghan. Ózim osynda tughanmyn, otyrarlyqpyn.

- Áuliyening úrpaghy Mamasadyq aqsaqalmen qalay taghdyr qostynyz?

«Arystanbabqa týne, Qoja Ahmetten tile» degen halyq naqyly bar. Arystanbab - Ázireti Súltannyng ústazy. Sondyqtan, Týrkistangha kelgende Arystanbabqa soghyp ketu kerek. Al, babtar baby - Arystanbabqa ziyaratqa kelgende, Janyl apagha amandasyp ketuge tyrysynyz deydi biletinder. "Nege?" deseniz, ol kiside býkil týrkining piri - Qoja Ahmet Yasauiyding móri saqtalghan.

«Allanyng qalauymen kelgen Altaydyng arghynymyn»

- Janyl apa, siz mórdi saqtaushy, kózi tiri tarihy adamsyz, әueli әngimeni ózinizdi tanystyrudan bastasaq.

- Kókshetaudyng qazaghymyn. Atbasar, Qarakóldenbiz degendi ýlkenderden talay esitkenmin. Sýiek boyynsha Altay arghynymyn. Ákem Sýiinbay jәne de osy Qoja әuletine kelin bolyp týstim... Otyrardaghy basqa da arghyndar 1917 jyly Saryarqadaghy tolqulargha qatysyp, sodan auyp osynda kelgen. Qazirgi Shilikting negizin solar salghan. Ózim osynda tughanmyn, otyrarlyqpyn.

- Áuliyening úrpaghy Mamasadyq aqsaqalmen qalay taghdyr qostynyz?

- 1941 jyly soghys bastalghanda Temir auylynda teloponshy bolyp júmys istey bastadym. Onda jasym 12-de bolatyn. 1945 jyly taghdyrdyng jazuymen Sherimbet әzder tegi, Babahan qary úrqy Mamasadyqqa basymdy bayladym. Ol kezde de sol qyzmetti jasap jýr edim. Soghystyng bastaluyn da, bituin de audangha ózim habarladym. Aqsaqal Seyitqojadan taraytyn. Men osyny bilemin. Arghy-bergisinen onsha habarym joq.

- Qoja demekshi, qojalyq sizding jas kezinizde betke shirkeu boldy emes pe? Qyzyldar «qoja men moldany, qoyday qu qamshymen» dep úrandatyp edi...

- Qojamyn dep aitu býgingige onay ghoy. Ol zamanda onay bolmady. Tipti, bir qyzymnyng «nege qojagha tiydin?» dep jylaghany bar. Ol shaqta bizdi «duana qoja» dep bir elsiz-jersiz, kem júrtsha kemsitetin.

«Mórdi Astananyng bas meshiti de súratyp jatyr»

- Apa, bizge endi osy Narymbetovtar әuletining atadan balagha miras bolyp, kózding qarashyghynday saqtalyp jetken jәdigeri, qasiyetti mór turaly aityp berseniz. Áuliyelerding kózindey dýnie әiel de bolsanyz, basqa emes, sizding qolynyzgha qalay týsti?

- Men búl shanyraqqa kelin bolyp týskennen 5 jyl ótkennen keyin Babahan atam 2 qúran kitappen birge osy mórdi qolyma berip: «eshkimge berme, qyzyldar bәrin qúrtady», - dedi. Zayybyma amanattamaghany, onyng ókimetting júmysyn atqaratyndyghyna senimsizdik bildirgeninen tuyndasa kerek.

- Júrt búl mórding qasiyeti erekshe deydi. «Jolyng ongharylady, keleshekte asyghyng alshysynan týsetin bolady» desedi. Ózinizding iyelik etken ghúmyrynyzda mórding qanday da bir qasiyetine kuә bola aldynyz ba?

- Onday joly ongharylyp ketip jatqandar kóp. Kóbisi «apa, sizding batanyzdan keyin tasym órge domalay bastady» dep rahmetin aityp, kelip jatady. Patshamyzdyng qyzy Darighadan bastap, birneshe belgili azamatqa deyin aldymnan ótken. Kýni keshe bir bala kelip «sizding arqanyzda jolym ongharyla bastady, Shyghys Qazaqstanda beldi qyzmetke túrdym» dep, qazaqy onmen kómkerilgen mórime sonday shap-shaq әdemi qap syilap ketti. Olardyng qaysy birin aita berersin. Bәri osy mórding qasiyeti de...

- Este qalarlyqtay bir keremetin aitsanyz...

- Keremet deuge artyghyraq bolar. Bayaghyda bir qyzyqtyng bolghany bar. 1969 jyldyng qysy qatty bolyp, su tasqynyna úlasty. Bizding ýy ol kezde Arys ózenining jaghasynda edi. Shanyraghymyzdy su alatyn halge jetti. Miliysәlar (milisiya) kóp adamdy qauipsiz jerge alyp ketip jatqanda, meni qosqanda Mәnzura degen apa ekeumiz ghana sol manda ainalshyqtap keshke deyin jýrdik. Miliysәlardyng biri týrtinektegen bizdi kórip: «altyn kómding be, aqshang bar ma?» - dep zirkildep qudy. Jýrisimizding mәni jaydan jay emes, ýide, jýkting astynda kiyikting terisine oratyp Babahan ata kómdirgen osy qazirgi qolymdaghy mór bolatyn. Sodan Álibek Masanov degen auyldasymyz «qayt, bәlege qalasyn» dep alyp ketti. Qúdaydyng qúdireti, ertenine ol jerge qayta barsaq, sol aimaqtaghy 500 ýiden su almaghan, qúlamaghan jalghyz bizding ýy ghana. Qalghandary byt-shyt, jermen-jeksen bolghan. Keyin estidik, obkomnyng hatshysy Tәshenov vertoletpen úshyp bara jatyp, sugha jaulanghan alyp kenistiktegi qalqayghan jalghyz tamdy kórip, tang qalyp: «mynau ne?» depti. Janyndaghylar: «Búl jerge bir qoja kitap kómgen» deydi. Sóitip, jogharydaghy basshylardyng pәrmenimen birinshi bizding әuletting shanyraghy elden búryn kóterilip, osy aumaqta birinshi ret shipyrmen shatyrlandy.

- Apa, siz búl mórdi kóringenge basyp bere bermeytin kórinesiz. Múnyng syry nede?

- Endi she?!. Arystanbab basynda qalqayyp әreng jýrgen kempirdi bir soghyp, alyp ketse ne istey alamyn. Onsyz da «qalaghanyndy bereyik, mórdi ber» dep jýrgender jetedi. Tipti, Astanadaghy bas meshitke de súratyp jatyr. Men búghan deyin talay dýniyeni múrajaygha tapsyrdym. «Zertteymin, qaraymyn» dep aldap alyp ketkender de barshylyq. Qalghany: osy mór men eki qúran kitap, sosyn bir asatayaq. Sonday-aq, Arystanbab ghimaratynyng 1911 jylghy syzba jospary da bizde saqtauly. Jalpy, mórdi, peyshembi, júma kýnderi ghana basamyz. Basqanda da dәretpen. Ánsheyin kýnderi bassa, jaqsy týspeydi. Bar qúpiyamyz osy.

«Ýlkender «kepter býlkildedi me?» dep súrasatyn»

- Otyrardyng tarihy Arystanbab kesenesimen tikeley baylanysty. Eskining kózisiz, әuliyelerge qatysty jastyq shaghynyzdan bir estelik aita ketseniz.

- Ol kezde әulie kesenesi manynda tereng jerkepe bar edi. Árbir 10-15 kýnde sol jerge jan-jaqtan halyq aghylady da túrady. Kenesting qylyshynan qan tamyp túrghan qysyltayang shaq. Biz sekildi kókórim jastardy ainala shenberley qarauyl qoyghyzyp baryp qana ýlkender jaghy Zikirge kirisetin. Esimde qalghany: sonau Týrkistannan Shahislәm degen moldamen Sherimbet inisi Aytqojalar keletin. Sýleymen damolla, Álim damolla, Joldas qary, Ýbay degenderi bar edi. Bәri jiylyp bolghasyn «lә ilahә illalla, gauhy tauhy hayrolla, hasby rabby jalalla» dep, aiqaylap bastaryn eki jaqqa shúlghyp, «Hu, hu, hay» dep shulasatyn. Rәsim bitkesin bir-birinen: «kepter býlkildedi me?», «bódene býlkildedi me?» dep súraydy. «Býlkildedi» degenine: «jetildin» dep, mәz bolyp, syrtqa shygharatyn. Onda әli balamyz, «býlkildedi» dep jýrekting lýp-lýp etip bilinuin aitatynyn qaydan bileyik. «Býlkildemedi» degenine Qúdayym saqta, qaharlanyp: «o nadan, nadan!» dep úrysatyn. Osylaysha sol týni-aq tang atpay, sybdyryn da sezdirmey, eshtene bolmaghanday jan-jaqqa bytyrap, әrkim óz jónimen ketetin. Keyin sol ýlkenderding kózining ketisimen búl ýrdis toqtap qaldy ghoy.

-Egemendik alghangha deyin Arystanbab kesenesi kýtusiz bolghany mәlim. Áulie shyraqshylarynyng úrpaghy retinde sizder sol kezde ne istedinizder?

- Biz shalymyz ekeuimiz alghash kesenening esigin ashyp, basyna kiyiz ýy tiktik. Qúrylysqa qarap, bas-kóz bolugha tyrystyq. Qazir ghoy, ol jerge qojayyn da kóp. Solardyng eshqaysysy da әuliyening basyn bizding alghash qolgha alghanymyzdy moyyndaghylary kelmeydi.

«2000 jyldan әri qaray músylmandyq kiredi»

- Babahan qary jóninde birer auyz sóz aita ketseniz. Óitkeni ol adam turaly anyz kóp eken...

- Ol kisi qary (qary - Qúrandy jatqa oqushy, -- avt.) bolghan. Bizdi ylghy da partiyagha kirmeuge uaghyzdaytyn. «Partiyagha kirseng kәpirsin, óitkeni oghan «Qúday joq» dep kiresin» dep eskertip otyratyn. Babahan ata Mekkege barghan. Kezinde sovetten qashyp, Ózbekstanda bir qap kitap kómip ketken eken. Ol da sol kýii tabylmady. Sonda Troskiyden qashyp bara jatyp osy mórdi kómdirgen ózi edi.

- Osy jergilikti el auzynda Babahan qary aityp ketipti degen sóz estidik. Sony óz auzynyzdan estisek.

- Babahan atam aitatyn: «sharighatym jetim qalyp barady. Arghyn qyzysyn, úghyp al. 2000 jylgha sheyin ózimizding músylman tartysady. 2000 jyldan әri qaray músylman dini kiredi.

Músylmanshylyq jaqsy kele jatyr. Adam-Atadan artyq bir ghalym tudy. Alayda, bizding qazaq әr dinge kiredi. Orys kirmeydi, bizden kiredi. Sonday zaman keledi. Tәuip, kóripkel kóbeyedi. Biraq Qúdaydyng sýigeni ghana osy bizding Múhammed payghambar jolyn tandaydy. «Kәpir tartsa, momyn aralas, Momyn tartsa, kәpir aralas, Oqtau-taqtay jiyldy, Nәn shayam ghaniybet» deytin. «Kәpiri de, momyny da ózimizden bolady», - deytin. Men sondaghy «ýlken ghalym» degeni osy ózimizding patshamyz Núrsúltan Nazarbaev pa deymin, kim biledi?! Áyteuir zaman әste-әste týzelip keledi emes pe?!

Anyqtama: Mórding diametri - 11,5 sm. Aghashtan jasalghan. Búl mór ziyaratshylargha túmar retinde basylyp berip otyrghan. Mór ortasynda: «Súltan Qoja Ahmet Yasauiy», ainalasyndaghy japyraqtargha ongha qaray retimen:

Shayqy Ahmet Ravande

Shayqy Ahmet Jamiy

Shayqy Ahmet Marjan

Shayqy Ahmet Kabiyr

Shayqy Ahmet Arkam

Shayqy Ahmet Sahhak

Shayqy Ahmet Harb

Shayqy Ahmet ... (tolyq oqylmaydy)

Shayqy Ahmet Marsal».

degen sózder jazylghan (Audarghan: leningradtyq ghalym - A.Ivanov). Búl Áziret Súltannyng esimi jazylghan kóne mórlerding ishinde bizge jetken jalghyz ýlgisi («Arystanbab» kitapshasynan, 11bet, Almaty «Demeu» 1992 j).

Derek:

Arystanbab kesenesining ishine jerlengen Lashynbab pen Qarghababtyng qasynda ýshinshi qabir bar. Ol -- Sherimbet әz qabiri. Janyl apa osy kindikten taraytyn shyraqshylar әuletining kelini. Sherimbet әzden Narymbet әz, odan Babahan qary, Babahan qarydan - Mamasadyq. Al, Janyl apa Mamasadyq atanyng júbayy.

Ángimelesken

Abylay MAMYRAYHAN

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383