Ótkir oralman emes, qazaq bolghysy keledi

Ol bizding auylda túratyn. Almatynyng irgesi, auyl degen aty, әitpese bolashaqta qalanyng ortalyghy bolatyn jer. Baybesiktegi júrt birin biri jaqsy biledi. Biz de auyldas bolghan song tanystyq. Auyldaghy jalghyz kóshening boyynda otyrmyz. Ángimeden әngime shyghyp últtardyng ereksheligin sóz ettik. «Ózbekterdi asa únatpaymyn, jylpos halyq qoy» dep bir qoydym. «Non, non dep nan súraghannan basqany bilmeydi» dep jaldamaly qúrylysshylardy menzep taghy ýstemeledim. «Bauyrym, men de ózbekpin ghoy». «Qoy, sen qazaq emessing be, atyng Ótkir emes pe, qazaqshagha da sudaysyn?» deymin tanyrqap. «Joq, ózbekpin. Nýkiste qazaqsha oqydym, kórshi-qolang qazaq. Almatyda jýrgenime de 8 jylday boldy. Búryn mausymdyq júmys izdep kelip-ketip jýrsem, qazir otbasymdy әkeldim, qyzdarym osynda mektepte oqidy, әielim qazaq, biraq azamattyq ala almay jýrmin. Maghan ózbek bolghandyqtan oralman statusyn bermeydi» dedi.

Ótkir oralman emes, qazaq bolghysy keledi

Ol bizding auylda túratyn. Almatynyng irgesi, auyl degen aty, әitpese bolashaqta qalanyng ortalyghy bolatyn jer. Baybesiktegi júrt birin biri jaqsy biledi. Biz de auyldas bolghan song tanystyq. Auyldaghy jalghyz kóshening boyynda otyrmyz. Ángimeden әngime shyghyp últtardyng ereksheligin sóz ettik. «Ózbekterdi asa únatpaymyn, jylpos halyq qoy» dep bir qoydym. «Non, non dep nan súraghannan basqany bilmeydi» dep jaldamaly qúrylysshylardy menzep taghy ýstemeledim. «Bauyrym, men de ózbekpin ghoy». «Qoy, sen qazaq emessing be, atyng Ótkir emes pe, qazaqshagha da sudaysyn?» deymin tanyrqap. «Joq, ózbekpin. Nýkiste qazaqsha oqydym, kórshi-qolang qazaq. Almatyda jýrgenime de 8 jylday boldy. Búryn mausymdyq júmys izdep kelip-ketip jýrsem, qazir otbasymdy әkeldim, qyzdarym osynda mektepte oqidy, әielim qazaq, biraq azamattyq ala almay jýrmin. Maghan ózbek bolghandyqtan oralman statusyn bermeydi» dedi.

Keyin qalanyng basqa shaghyn audanyna kóship ketti, biraq habarlasyp túramyz. Songhy kezdeskenimizde «Nýkiske baryp qaytayyn dep jýrmin. Senimen últ jayynda әngimelesken sayyn qatty oilanamyn. Ákemiz Kenes ýkimetine berilgen adam boldy. Qyzmetine adal. Basqada sharuasy joq. Ákem bizge eshteme aitqan emes, biraq әkemnen keyin 4 aidan song dýnie salghan inisi qaytys bolarynyng aldynda balalaryna «bizding arghy jaghymyz qazaq, kezinde ózbek bolyp mәjbýrli týrde jazyp jibergen. Tekterindi úmytpandar» depti. Ózining biraz nәrse jiyp-tergeni, jazyp jýrgenderi bar ekenin aitypty. Áuletimizde oqyp-toqyghan ziyalylarymyz az, ol kisining aitqanyn әli eskermeppiz. Oqymaghanyma ókinemin. Teksiz degen jaman sóz eken ghoy. Tegimdi tapqym keledi. Negizi Álim ruynan sekildimiz mening oiymsha. Aghamnyng jazyp qaldyrghandary joghalyp ketpegen bolsa osynda alyp kelip Almatydaghy kóp biletin shejireshi ýlkenderge, ghalymdargha kórsetip tegimdi tapsam degen armanym bar» dedi.

Joghalghan tek. Qanshama qazaq. Tegin izdemey jýrgeni qanshama. Óitkeni olardy biz izdemeymiz. Biz degenim  - qazaq. Ol da - qazaq... Biraq búlar da bir kýni tegin tabar. Anyqtar. Qazaqpyn der, sonda keudesinen keri iyterer me ekenbiz! Ózimiz onsyz da azbyz. Biraq bәribir iyteremiz-au... Anau bir kezderi Dýniyejýzi qazaqtar qauymtastyghy tóraghasynyng (tóragha - Núrsúltan Nazarbaev) birinshi orynbasary Talghat Mamashev degen «Oralmandardy úrghanym bar» dep býkil eldi basynyp, júrtty dýrliktirip edi. Shynyn aitsam, tólqújat alyp, Qazaqiya azamaty atanghan mening de «oralman» degen terminge týkirgenim bar. Biraq oralman atana almay jýrgenderdi oilasam...

Al sodan beri Talghattyng da ýni shyqpaytyn bolypty. Kóp kórinbeydi. «Andamay sóilegen - auyrmay óledi» degen ghoy. Sol sóz ýshin júrttan qanshama laghynet estidi ol.

Qayyrshynyng qoyyn baghu

«E, olar qayyrshylar ghoy». Eshbireui eshkimnen qayyr-sadaqa súramasa da óresiz bireuler olardy solay ataytyn. Súrana beredi deytin. Súrap jýrgeni tistegenning auyzynda, ústaghannyng qolynda ketip jýrgen kvota ghoy. Jiyrma jyldan beri jyr bolyp kele jatqan, ózi de jemqorlyqqa belsheden batqan qoghamda bireulerding «qalta qampaytaryna» ainalghan kvota. Ol jayly talay aityldy. Bizding taqyrybymyz emes. Qazirgi keyipkerimiz - Qytaydan kóship kelgen qandasymyzgha qatysy bolghan song aityp jatyrmyz.

Birneshe jyl búryn kóship kelgen ony da «qayyrshy» desti әuelde Aqsuat jaqtaghy keybir aghayyn. Mardymsyz kvota basyna tartsa ayaghyna jetpegen song maldylargha jaldanyp jaylaugha bardy. Maldyng babyn, jayylymnyng jónin biledi. Iske myghym, biraq ony bәri kem kóredi. Qayyrshy sanaydy. Óitkeni, ol malshylardan mayyn aghyzyp alghan kók sýtti súraydy. Búryn itke qúyatyn. Endi  kók sýtke kózin satqan «bayqúsqa» beredi. Bala-shaghama airan-qúrt bolsyn deydi eken. «Ói, itke bermender, әlgi kim súrap jýr edi ghoy, soghan berinder» desetin boldy malshylar. Anau kók sýtin berip túrghan ózindey qoyshynyng ózin kem sanaytynyn biledi. Eshteme demeydi. Áyeli  it basyna tógilgen kók sýtti ashytyp, irkit qylyp, qaynatyp qúrt qylyp, túzdap, barmaqtay qylyp domalaqtap keptirip jýrdi. Kýzde el jaylaudan týserde anau keptirip qapqa salyp qoyghan bir million dana qúrtty kólik jaldap Semeyge aparyp әrbireuin 3 tengeden kóterme baghamen ótkizip keldi. Sóitip auadan aqsha jasap aldy. Keler jyly da jaylaugha shyqty. Endi ózining de aldynda azyn-aulaq mal bitti. Malshylar búrynghyday kem sanamasa da kók sýtin beredi. Olar sýtti aqshagha ainaldyrudy bilse de moyyndary jar bermeydi. «Osy-aq bayysynshy» deydi. Al ýshinshi jyly ol malshy jaldady. Álgi kók sýtin beretin qoyshylar qazir sonyng qoyyn baghyp jýr. Basqalarday emes maldyng jayyn biletin, malshylardyng múnyn týsinetin jaqsy qojayyn. Biraq bәribir ony «qayyrshy» deydi. Ótken shaqpen aitady. «Ói,  ony qoyshy, kýni keshe «qayyrshy» bolatyn, qútyryp aldy ghoy» desedi. Al ózi «qayyrshynyn» qoyyn baghyp ketip barady...

Maldyng jayy demekshi, jaqynda bireumen saparlas boldym. Kәsipker eken. «Isim jýrip túr. Meyramhanalargha qoydy tútastay ýitip beremin. Toyshyl halyqpyz ghoy, tapsyrys kóp týsedi. Biz ýshin qoydyng neghúrlym ýlken bolghany jaqsy. Qún sýiedi. Taldyqorghan jaqqa aiyna bir baryp tandap jýrip iri degenderinen 12 qoy alyp qaytamyn. Mashinam sonsha ghana kóteredi. Songhy eki ret barghanymda 12 emes, 7 qoydan әkeldim. Sol ghana syidy. Taldyqorghan jaqta Qytaydan kóship kelgen aghayyndar maldy kóp ústaydy. Solardan alyp jýrmin. Maldyng jayyn bir bilse solar biledi eken. Qoylary tayynshaday. «Oybay-au, mynany qalay ósirgensinder?» desem, kýledi. Malmen birge órip, malmen birge jusaghan adam ghana ony týsinedi deydi. Orystyng shoshqa baqqanynaday qylyp qoydy qoragha qamap qoyyp qansha jemdeseng de erkin jayylyp jýrgen qoygha esh jetkize almasyng anyq. Iskerlikterine, enbekqorlyqtaryna tәntimin» dedi.

Tek Almatynyng «Baraholkasy» men «Altyn ordasyn» ghana emes, býkil eldegi bazarlar men jihaz dýkenderin arzan jәne sapaly jihazben qamtamasyz etip otyrghan taghy da sol oralman dep at qoyghan aghayyndarynyz ekenin biletin be ediniz? Búryn orystar bәlsinip bәlen kýn jasaytyn tapsyrysynyzdy búlar qazir bir-aq kýnde bitirip beretinin bilesiz be? Bilmeseniz, jasaghan búiymyn aspandaghy baghagha satatyn Almatydaghy jihaz fabrikalarynyng olarmen bәsekelese almay jabylyp qalghanynan da habarsyz bolghanynyz. Al, aghayyndar Ýkimetten bir tiyn súramastan shaghyn jәne orta kәsipkerlikti, bәsekelestikti damytyp jatyr.

«Óz eline ózi qonaq bolghysy keletin oralmandardyng oilaghany ne?» dep maqala jazyp jýrgen bash gazet «Egemen Qazaqstandaghy» orynbasar Seyfolla Shayynghazy sol enbekshil jandardy bilmeydi ghoy. Joq, biledi, bilmegen bolady... «egemenning zamy» et jemeydi, ýiinde jihazy joq dep oilamaymyn.

Bólip biyleu

Dýniyedegi últyn týgendep, aghayynnyng basyn qosyp jatqan ýsh júrttyng birimiz dep biyligimizding buy búrqyraydy. Sol jaqsylyqty bilinder, aitqanymyzgha kóninder, demokratpyz dep dauryqpandar, eling qalay bolsa bórking solay bolsyn, bizding orysymyzben sen de bauyr bol, bizding orys tilimizde sen de sóile deydi. Elge eldi qosyp jatyrmyz deydi de bir qazaqty «jergilikti» jәne «oralman» dep ekshep qoyady. Oralman... Tifә-tifә! Tilim tasqa, qazaqtyng bay tilin oiyna kelgeninshe «oynata beretin» danyshpan terminshilerimiz aman bolsa, «oralman», «qyltima» (balkon) sekildi talay sózdi tuar kýshenip. Tarihyn bizden góri terennen tarqatatyn evreyler men tili halyqaralyq dengeyge kóterilgen nemister әlgi biylik aitqan ýsh júrttyng ekeui. Biraq olar basyn qosyp jatqan aghayyndaryna «oralman» dep at qoyyp, aidar taqpaydy eken. Terminshiler olarda da bar. Biraq olar at qoyyp, aidar taghu bólinuding basy ekenin biledi. Sondyqtan jalpygha ortaq, halyqaralyq termin - repatriant degen sózdi qoldanady. Azamattyq alghan song ol termin kóship kelgen aghayyngha әri qaray tanylmaydy. Elding tolyqqandy azamaty bolghan song ózgeden erekshelenip, belgili bir ataumen kýn keshudi shetten kelgen qandastar da jón kórmeydi. Eshbir múqtajdyq joq. Bir - evrey. Bir - nemis. Biraq, bir qazaq emes. Qazaqstandaghy halyqtyng onnan birine «oralman» degen atau berilgen.

Bireumen tanysasyn, tughan jerindi súraydy, aitasyn, «e, oralman ekensing ghoy» deydi. Ol tauyqbasqa oralman emes ekenindi, bәlen jyldan beri osy elding azamaty ekenindi, kәdimgi qazaq ekenindi, oralman degen uaqytsha status ekenin dәleldep kór. Kóship kelding be, keldin. Boldy, oralmansyng deydi.

Tәuelsiz 20 jylda elge aghylghan qazaqtyng sany әldeqashan 1 millionnan asyp ketti. Mәselen, 1992 jyly elge qonys audarghanda bizding otbasymyzda 5 jan bolsa, qazir Allagha shýkir, әkemizding ýrim-bútaghy ósip, әuletimizde 15 adam boldyq.

«Janaózendegi oqighagha oralmandar kinәli» degen edi  Timur Qúlybeav. Bas prokuraturanyng tergeu-tekseru júmystarynyng nәtiyjeleri de belgili bolyp jatyr. Eshqanday oralmannyn, yaghny shetten kelgen qazaqtyng búghan qatysy bolmay shyqty. Al biraq Timur Qúlybaev qaralaghan qandastarynan keshirim súraugha asyghar emes.

Jalpy qazaqty bólu kimge kerek? Biylikke. Bólingendi bóri jeytinin bizden góri solar jaqsy biledi. Óitkeni, ózi qandyauyz. Keshegi Kenes atty kommunisting jemtiktesi. Kiyeli kókbórining júrnaghy da joq boyynda. Sondyqtan júrtyn bórili bayraqtyng astyna biriktiruding ornyna, bólip alyp ittey talaydy. Rushyldyq dertin asqyndyra týsedi. «Beu, aday degen myqty halyq. Ruhy biyik, eshkimge bas iymeytin asau, órminezdi júrt. Anau-mynaugha kóne bermeydi». Adaydy óstip alalap qoydyq. Aqyry Janaózende jargha jyqtyq. Qan tógildi. Adaydy basu ýshin arghyn men albannyng jigitterin apardy-mys. Júrt solay gulep jýr. Óitkeni olar «elden erekshe órminezdi» adaylardy únatpaydy. Al shyntuaytynda, adaydyng basqa qazaqtan esh aiyrmasy joq. Qany bir, jany bir qazaq. Olardy bas iymes býlikshi qylyp bólip kórsetu biylikke, biylikke talasyp jýrgen ózge de kýshterge kerek. Shaptan týrtip, aragha ot tastap otyru ýshin qajet.

Últtyng immuniyteti

Auyzynyz úshynghan shyghar. As iship otyryp auyzy-basyn shala sýrtip asyghys-ýsigis dalagha shyqqan adam úshynyp jatady. Ásirese, balalarda jii bolady. Eleusiz úshyq keyde qotyrgha ainalyp, adamnyng sýikimin ketirip túrady. Tipti úshynyp ólgender de az emes. Al úshyqqa qarsy antivirusty adam aghzasy ózi bólip shygharatynyn kóbimiz bile bermeymiz. Mysaly, qansha taza jýrseniz de qúlaghynyzgha qúlyq jinalady. Ol qúlyq degen qúlaqtyng ishine syrttan engen týrli mikrobqa qarsy aghzadan bólinip shyqqan antimikrobtar. Úshyna qalghan sәtte qúlaqtan qúlyghynyzdy alyp jagha qoysanyz birden jazylady. Úshyq ol da mikrob. Auyzdyng ainalasynda qalghan tamaq qaldyqtaryna qonyp, edel-jedel aghzagha sine qoyatyn ósimtal mikrobtar.

Últ ta tútas bir aghza sekildi. Al osy alyp aghzanyng tútastyghyna, yaghny últtyng birligine -  tili, dini, dili, salt-dәstýrine kesiri tiyetin nәrsening bәri ziyandy mikrob, virus. Mәselen, orystar mol shoghyrlanghan soltýstikte qazaq tilining hali mýshkil edi. Últtardyng ara salmaghy memleket tútastyghyna keri әser etetindey úshynyp túrghan. Dәl osy ónirlerge kelip qonystaghan Mongholiya qazaqtary antivirus sekildi boldy. Oryssha bilmeytin oralman balalar ýshin mektepterde qazaq synyptary ashyldy, keyin qazaq mektepterine ainaldy. Qazaq tiline súranys artty, kóshede, dýkende, ólim-toyda júrt qazaqsha sóiley bastady. Gazet-jurnaldar, oqu oryndary men auruhanalar, qyzmet kórsetu oryndaryna júmysqa túrghan kóship kelgen aghayyn qazaq tilin de damytugha zor ýles qosty. Óz tilin óz elinde ógeysitpeuge tyrysty. Últtyng immuniytetine ainaldy.

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev qaybir kýni «Oralmandar elge eshqanday enbek sinirgen joq» dep kesip aityp edi. Eli sengen Elbasy birdemeni bilip aitatyn shyghar dep ózimizdi ynghaysyz sezindik. 20 jylda men ne istedim? Qazaq qoghamynyng damuyna qanday ýles qostym dep oilandym. Enbekke aralasqaly halyqtyng kózi hәm qúlaghyna ainalghan aqparat qúralynda istep kelemin. Orysy basym bolyp, qazaq tili qaltarysta qalyp jýrgen ónirde últtyng ruhany joghyn týgendeu ýshin qolymnan kelgenshe, órem jetkenshe enbektenippin. Ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp jýrgen sala bolghandyqtan jurnalistikada qyzmet etetin zamandastarymdy jaqsy bilemin. Oisha sanap edim janylysa berdim. Sosyn tizimin jasadym. Búlar tórtinshi biylik atanghan respublikalyq, oblystyq, audandyq aqparat qúraldarynda istep jýrgen Mongholiyadan, Qytaydan, Ózbekstannan, Reseyden, Týrkiyadan oralghan aghayyndar. Kýndelikti tele-radio efiyrin, sayt, gazet betterin aqparattarmen toltyryp, mehnatty sharuany arqalap jýrgen azamattar. Últqa qarsy kez kelgen nәrsemen ymyrasyz kýresip, qazaq tili ýshin shyr-pyr bolatyn da osylar. El birligin, últ tútastyghyn, din qaryndastyng amandyghyn aitatyn azamattar. Biz tizimge kýndelikti maqala jazyp, aqparat qúraldarynda istep jýrgenderdi jәne ózimiz bile alghandardy ghana engizdik. Shyn mәninde búlar eki-ýsh ese kóp ekeni dausyz. Al eger ózge salada ónimdi enbek etip jýrgen oralghan aghayynnyng tizimin jasar bolsaq Qazaqstan halqynyng júmysqa jaramdy azamattarynyng onnnan birin tizip shyqqan bolar edik. Al, Elbasy olar enbek sinrigen joq deydi. Qalay senesing endi biylikke.

Mine, aqparat qúralynda istep jýrgen tarihy otanyna oralghan azamattardyng tizimi. Basym bóligi oqudy osynda bitirgen jastar.

1.      Abay Mauqaraúly, tәuelsiz jurnalist

2.      Aybek Qobdabay, «Qazaqstan» arnasy

3.      Aybek Qúrmet, «Islam mәdeniyetin men bilimin qoldau qorynyn» studiyasynda jetekshi

4.      Aydos Júqanúly, tәuelsiz jurnalist

5.      Ayjan Quash, «Astana» telearnasynyng Qaraghandydaghy tilshisi

6.      Aynúr Quatqyzy, «Bәiterek» baspasóz ortalyghy

7.      Aynúr Toqtarhan, «Arta-Ekibastúz» arnasy

8.      Aqedil Toyshan, «Dala men qala» gazeti

9.      Aqsúnqar Aqynbaba, tәuelsiz jurnalist

10.  Altay Súltan, tәuelsiz jurnalist

11.  Altyntoghys Qaysarúly, tәuelsiz jurnalist

12.  Amanbek Zandybay, tәuelsiz jurnalist

13.  Amangeldi Qúrmet, «Qazaq» radiosy Aqparat-baghdarlamalar bólimining jetekshisi

14.  Amantay Toyshybay, «Namys.kz» sayty

15.  Annas Baghdat, Óner akademiyasynyng oqytushysy, tәuelsiz jurnalist

16.  Argentina Jәnibek, «Habar» arnasy

17.  Ardabek Soldatbay, «Masa.kz» saytynyng redaktory

18.  Ardaq Zúlhajap, Qaraghandy oblystyq telearnasy

19.  Ardaq Núrghazy, «Almaty aqshamy» gazeti

20.  Arman Búghybay, tәuelsiz jurnalist

21.  Armangýl Toqtamúrat, «Astana» telearnasy

22.  Armiyabek Saghyndyq, tәuelsiz jurnalist

23.  Arshyn Núrbaqyt, tәuelsiz jurnalist

24.  Auyt Múqiybekúly, «Qazaq ensiklopediyasy» AQ

25.  Ahat Áshuúly, tәuelsiz jurnalist

26.  Ábu-Asqar Mekeshúly, tәuelsiz jurnalist

27.  Ádil Qúmarbek, Qaraghandy telearnasy

28.  Áliya Jәmitova, «Qazaqstan-Atyrau» oblystyq telearnasynyng janalyqtar bólimining tilshisi

29.  Álimjan Áshimúly, tәuelsiz jurnalist

30.  Ásemgýl Múhiyt, Pavlodar oblystyq telearnasy

31.  Baqytbek Bәmish, tәuelsiz jurnalist, Almaty

32.  Baqytbek Hamiyt, «Aymaq ainasy» Aqparat agenttigining bas redaktory, Pavlodar

33.  Baqytgýl Abay, «Sarbaz» gazeti

34.  Baqytjol Kәkesh, «Qazaqparat» agenttigi

35.  Bauyrjan Babajan, «Aqtóbe» gazetining bas redaktory

36.  Bauyrjan Qaraghyzúly, «Kitap patshalyghy» jurnaly

37.  Beybit Toqtarbay, «Halyq sózi» gazeti, jauapty hatshy

38.  Beybitgýl Kametiya, Hromtau audandyq gazetining tilshisi, Aqtóbe oblysy

39.  Beysen Súltan, tәuelsiz jurnalist

40.  Bekbolat Sauyrbay, Pavlodar oblystyq radiosy

41.  Beken Qayrat, «Namys» jurnalynyng redaktory

42.  Bektúrghan Laqadiyl, tәuelsiz jurnalist

43.  Berdibek Habayúly, PMO-nyng jurnaly

44.  Bolat Janayhan, tәuelsiz jurnalist

45.  Bolatbek Bayanhanuly, «Qazaqstan» arnasy

46.  Búlbúl Aday, tәuelsiz jurnalist

47.  Býrkit Núrasyl, «Halyq sózi» gazeti, Sayasat bólimining redaktory

48.  Bilәl Quanysh, «Ana tili" gazeti

49.  Gýljayna Týgelbay, Pavlodar oblystyq «Saryarqa samaly» gazeti

50.  Gýljanar Amantayqyzy, «Últ bolmysy» jurnalynyng redaktory

51.  Gýlmira Esjanova, Atyrau oblystyq radiosynyng jurnaliysi

52.  Gýlsheker Quanbayqyzy, "Halyqaralyq baghdarlamalar ortalyghy" AQ ("Bolashaq") baspasóz jetekshisi, Asyl Arna telearnasy - jurnalist, "Aynalayyn" baghdarlamasynyng redaktory

53.  Ghabit Bókenbay, «Astana» arnasynyng Pavlodardaghy tilshisi

54.  Ghalym Qaliybek, tәuelsiz jurnalist

55.  Daghjan Bedeubayúly, tәuelsiz jurnalist, Almaty

56.  Dәlelhan Ábdihalyqúly, tәuelsiz jurnalist, Aqsu qalasy, Pavlodar oblysy

57.  Dәuletbek Baytúrsyn, «Da! Qazaqstan» jurnalynyng bas redaktory

58.  Dinara Sýgirbaeva, «Na straje» gazeti

59.  Dosan Baymolda, tәuelsiz jurnalist

60.  Duman Qazez, Batys Qazaqstan oblysy, Tasqala audandyq gazetining bas redaktory

61.  Erbaqyt Amantay, tәuelsiz jurnalist, Petropavl

62.  Erbolat Bayatúly, tәuelsiz jurnalist, Kókshetau

63.  Erghazy Aytmúhametúly, «Qazaqstan-Zaman» gazeti

64.  Erghaly Baqash, «Ózin ózi tanu» jurnaly

65.  Erenghayyp Quatayúly, tәuelsiz jurnalist, Almaty

66.  Erjan Jaubay, tәuelsiz jurnalist

67.  Erjan Qalymbay, «Habar» arnasynda istegen, Týrkiyada oquda

68.  Erjanar Ásheyhan, «Qazaqstan» arnasy

69.  Erkejan Kýntughanqyzy, «Oqushylar sarayynyn» baspasóz hatshysy

70.  Erkin Quatayúly, «Týrkistan» gazetining fototilshisi

71.  Erqanat Kópjasar, «Qazaqstan» arnasy, «Kesh jaryq» baghdarlamasynyng jýrgizushisi

72.  Ertay Óserhan, «Na straje» gazeti

73.  Esenbek Sanatúly, tәuelsiz jurnalist, Pavlodar

74.  Esengýl Kәpqyzy, «Minber.kz» saytynyng redaktory

75.  Janatbek Tóleubek, STV-nyng tilshisi

76.  Janbolat Saniyaz, Kókshetau IID baspasóz qyzmeti

77.  Janbolat Serikbay, «Astana» telearnasy

78.  Jandos Bәdel, «Kazbiyn» aqparat agenttigi jetekshisi

79.  Jandos Jýkelúly, «Vecherniy Taldykorgan» gazeti

80.  Jandos Maqshynay, «Iskerler radiosy», Astana

81.  Jaras Kemeljan, «Dat» gazeti

82.  Jarqyn Júparhanúly, Petropavl-Qazaqstan telearnasy

83.  Jarqyn Sәlenúly, «Jas Qazaq» gazeti

84.  Jarqynbek Amantay, Pavlodar oblystyq «Saryarqa samaly» gazeti

85.  Jәdy Shәken, «Jas qazaq ýni» gazeti

86.  Jәnibek Amangeldi, Bas Prokuratura jurnalynyng redaktory

87.  Júqamyr Shóke, «Tasjarghan» gazeti

88.  Júmamúrat Shәmshi, tәuelsiz jurnalist

89.  Jýkel Qamayúly, «Bilim shapaghaty» jurnaly

90.  Zanghar Sanay, «Astana» telearnasynyng Qostanaydaghy tilshisi

91.  Kәusar Ileskenqyzy, «Qazaqstan» telearnasy

92.  Kerim Elemes, «Baldyrghan» jurnaly

93.  Kóltay Kәlelhanúly, tәuelsiz jurnalist, Pavlodar

94.  Kýnsúltan Otarbay, «Sport» gazeti

95.  Qalbay Ádil, «Zan» gazeti redaktorynyng orynbasary

96.  Qanaghat Qúrmetúly, «Arqa ajary» gazeti, Kókshetau

97.  Qarlyghash Hashym, PMU-ding «Bilik» gazetining redaktory

98.  Qoyshybek Mýbarak, tәuelsiz jurnalist

99.  Quandyq Shamahayúly, tәuelsiz hәm halyqaralyq jurnalist

100. Qúralay Pioner, «KTK» arnasy

101. Qútmaghambet Qonysbay, «Ayqyn» gazeti

102. Qydyrbek Qiyshanúly, «Qazaqstan-Zaman» gazetining tilshisi, Qostanay

103. Qyzyrhan Shәkirt, Pavlodar oblystyq radiosy

104. Qymbat Toqtamúrat, «Astana aqshamy» gazeti

105. Qymbat Shúghayyp, «Qostanay-tv» arnasy

106. Liza Sheken, QTJ Ghylymiy-tehnikalyq aqparat ortalyghy baspa bólimining jetekshisi, tәuelsiz jurnalist

107. Maygýl Súltan, tәuelsiz jurnalist

108. Mara Keles, «Qazaqstan әielderi» jurnaly

109. Marat Uathanúly, tәuelsiz jurnalist, Almaty

110. Mahabbat Kәmeshan, Pavlodar oblystyq radiosynyng bas redaktory

111. Meyrambek Qyzyr, Pavlodar oblysy, May audany «Shamshyraq» gazeti

112. Meyirjan Áuelhan, tәuelsiz jurnalist

113. Múqash Qojahmet, «Qazaq radiosy»

114. Múrat Almasbekúly, tәuelsiz jurnalist

115. Múrat Jetekbay, «Múnayly» gazetining bas redaktory

116. Múrat Shaymaran, QazÚU jurfaktyng oqytushysy, tәuelsiz jurnalist

117. Múrtaza Búlútay, tәuelsiz jurnalist

118. Músa Múhamet, Pavlodar oblysy, Jelezinka audany «Tughan ólke» gazetining redaktory

119. Múhtar Holdarbek "Qazaqparat" agenttigi, fototilshi

120. Naghyz Qapshyqbay, «Qazaqstan» arnasy

121. Núrbek Týsiphan, "Almaty" arnasy

122. Núrbek Halym, «Zan» gazeti

123. Núrghayym Sayahat, tәuelsiz jurnalist, Pavlodar

124. Núrjayna Shodyr, Pavlodar oblystyq «Saryarqa samaly» gazeti

125. Núrjanat Qabdolúly, Aqtóbe qalalyq «Rika» telearnasynyng baghdarlama jýrgizushisi

126. Núrlan Geroyhan, tәuelsiz jurnalist

127. Núrlan Qabday, «Habar» arnasy

128. Núrlan Oqaúly, «Habar» arnasy

129. Núrtay Lahan, «Azattyq» radiosy

130. Oljas Kerey, «Qazaqstan» arnasynyng ShQO-daghy tilshisi

131. Onaltay Quandyq, «1 arna Euraziya» arnasy

132. Oralbay Kametiya, tәuelsiz jurnalist, Aqtóbe

133. Ómirjan Ábdihalyq, «Abay.kz» saytynyng redaktory

134. Raya Minәp, Kәrim Mәsimovtyng resmy sayty

135. Rizabek Nýsipbek, «Qazaqparat» agenttigi

136. Rinat Sýleymenov, sport jurnaliysi, Pavlodar

137. Saghyndyq Rzahmetov, Manghystau

138. Sayagýl Jarylqasyn, «Qazaqparat» agenttigi

139. Seyil Qúmar, tәuelsiz jurnalist

140. Serjan Zәkerúly, «Habar» arnasy

141. Serik Boqan, tәuelsiz jurnalist

142. Serik Joldasbekov, «Na straje» gazeti, fototilshi

143. Serik Núghyman, «Baldyrghan» jurnaly

144. Serikgýl Súltanqajy, "Astana aqshamy" gazeti

145. Tastanbek Júmahanúly, " Qaztudey" agenttigi

146. Toqtarәli Tanjaryqúly, «Dala men qala» gazeti

147. Tólemyrza Baltabaev, Shymkentte shyghatyn «Tórtinshi biylik» gazetining qúryltayshysy

148. Tilekgýl Esdәulet, "El" gazeti, redaktordyng orynbasary

149. Tileuberdi Sahaba, Ekibastúz qalalyq telearna tilshisi

150. Úlarbek Dәleyúly, «Tórtinshi biylik» gazeti

151. Úlarbek Núrghalymúly, «Namys» jurnaly

152. Úshqyn Seyidrahman, EÚU-ning oqytushysy, tәuelsiz jurnalist

153. Yqylas Ojay, EÚU Jurnalistika jәne sayasattanu fakulitetinde oqytushy, tәuelsiz jurnalist

154. Yrysbek Dabey, «Qazaq әdebiyeti» gazeti

Keshirim súraytyndar kóp

Álgi el gazeti deytin «Egemen Qazaqstanda» kóship kelgen aghayyndy qaralaytyn maqaladaghy kóp jaytqa jauap bergen sekildimiz. Ol kisi «oarlmandar ontýstikke qúmar, soltýstiktegi orystanghan ónirlerge barmaydy, qiyndyqtan qashady» degen bolatyn. Ol sózi shylghy ótirik ekenin myna tizimge-aq qarap bile aldynyzdar. Toqsan payyzdan astamy soltýstiktegi til maydanynnyng ótinde jýrgen azamattar. Shynyn aitqanda, tәuelsizdik alghan song bastalghan beybit Kóshting basynda bolghan Mongholiya qazaqtary ontýstik ónirlerge sýireseng de barmaytyn edi. Birinshiden shalghay jer, ekinshiden ózgeshe mentaliytet, al Saryarqa men Altaydyng arasy jaqyn, aua rayy da úqsas. Sondyqtan alghashqy kóship kelgen aghayyndar tútastay soltýstikke qonystandy. Ony S.Shayynghazy da biledi. Bile túra arandatu ýshin bilmegensidi. Orynbasardyng oiyna kelgenin basa beretin agha gazettegi әlgi maqalada aitylatyn ontýstiktegi 4 oblysqa shoghyrlanyp jatqan qazaqtardy soltýstikke aidap apara almaysyn. Óitkeni Ontýstik Qazaqstan oblysy  olardyng ata mekeni. Bir kezde sol atajúrttan airylyp, shekara syzyghynyng ar jaghynda qalyp qoyghan jandar olar. Sony da bilmeytindey Seyfolla aghamyz sauatsyz emes shyghar. Degenmen, bir qyzyq jayt bar: avtor kóbinese ontýstik ónir men Manghystau júrtyna oralghan aghayyngha ókpe arta sóileydi. Al oghan qarsy óre týregelip, qoghamdyq pikirding kórigin qyzdyrghan soltýstik-shyghysty qonystanghan Mongholiya men Qytaydan kelgen aghayyndar boldy. Búl da kóp jayttan habar berse kerek. Solardyng biri Auyt agham nazalanyp óleng jazyp, ony oqyghan Sauyt aghasy inisinen keshirim súrady. Sóitip «Egemennin» redaktory dau osymen bitti degendey emeuirin bildirdi. Olay keshirim súray saludy qabyl-hosh kórmeydi qazaq. Eldi qaralaghan etektey maqalagha oryn tabylghanda, kishireyip  keshirim súraugha oryn tabylmady gazetten. Biraq, qazaqtan tizerlep túryp keshirim súraytyndar az emes. Ol kýnge de jetermiz. Keshirermiz... kenpeyil halyqpyz ghoy...

Oralman sózi kemsitu ýshin de kerek

Jalpy, әuelden aitqanymyzday, «oralman» termiyni birinshiden qazaqty bólu ýshin kerek bolsa, kelesi manyzdy mindeti kóship kelgen qazaqty kemsitu qúraly boluy edi. Ony da qarapayym logikamen týsindirip beruge bolady. Alghashqy lekte kóbinese Mongholiya qazaqtary kóship kele bastaghanyn aittyq. Jergilikti halyq, әsirese orystar qyms etse «mongol» deytin. Olardyng bәrin malshy, qoyshy sanaytyn. Týsinikteri solay bolatyn. Shetelden kelgen qazaqtardy tek júmys kýshi dep baghalau alpysynshy jyldary Qytaydan kóship kelgen aghayyndargha qatysty qalyptasqan týsinik bolsa kerek.

Ras, ol kezde Qytaydan kóship kelgen aghayyndar shynymen de qaryzdyng ornyna kelgen júmys kýshi bolatyn. Ekeuin de qylyshynan qan tamghan kommunister basqaryp túrghan bir elden ekinshisine ýdere kóshkenimen jaghdaylary neshik bolatynyn aghayyndar biletin. Biraq Hrushev kelgen song salqyndap ketken eki el arasyndaghy sayasy qarym-qatynas sony qaryzymdy qaytar degen janalqymgha jetti. Qytay kommunisteri Kenes odaghynyng aldynda belsheden qaryz edi. Beretin aqsha joq. Halyq ash, kedey. Biraq sany kóp. Júmys kýshin al dedi. Al odaqty etpen qamtamasyz etip túrghan Qazaqstanda mal jayyn biletin adam az qalyp edi. Ashtyqtan, qughyn-sýrginnen, atyng óshkir soghystan aman qalghan az qazaq jalmauyzday jalmandaghan aidahardyng kómeyin etpen bitep ýlgermey jatyr edi. Hrushev ta qarsy bolmady. Biraz dayyndyq júmystarynan song eki-ýsh kýn shekara ashylyp, qoldaryna «Sovet grajdany» degen tólqújat berilgen bir qauym el bergi betke óte shyqty. Keldi de aldynda kóshuge ýgit jýrgizilgen kezde aitylghanday «bir krandy búrasang sýt aghatyn, ekinshisin búrasang may aghatyn» júmaqqa emes, iyen qystau, en jaylauda maldyng sonyna týsti. Aralarynda oqyp-toqyghan, týrli mamandyq iyeleri bolsa da mal baghugha mәjbýr boldy. Tyrp ete almady.

Tәuelsizdikpen birge bastalghan kóshpen kelgen qazaqtardy da ýkimet solay paydalanbaqshy boldy. Óitkeni, basqa tәjiriybeleri joq edi. Anyrap jetken aghayyndy týgeldey mal sonyna saldy. Mening agham Múhit Jaqsylyqúly kóship kelerge deyin Mongholiyada bir ministrding orynbasary bolsa, kóship kelgen song Bayanauylda birer jyl qoy baqty. Búl bir ghana mysal. Múndaylar myndap sanalady. Alayda, búl qazaqtar qayda kelgenin biletin. Tәuelsiz elge kelgen. Olardy otar-otarymen eki ayaqty qasqyrlardyng kómeyine ketip jatqan kenestik budan - iytqúiryq aq qoydyng jayy emes, ózderinen basqa eshkimge kereksiz bolyp qalghan qazaq tilining taghdyry kóbirek oilandyratyn. Onyng ýstine auylda júmys kýshin paydalanatynday eshteme qalmay talan-tarajgha týsip ketken. Endi kóship kelgen aghayyndar qyzmetterge túra bastady. Qabilet-qarymdary, bilim-daryndary jetkender bedelge ie bola bastady. Biraq olardy «mongol» dep kemsitetin. Sony aityp túrghan mәngýrt erekshe lәzzat alatyn. Sol sóz ýshin talay sheke jarylyp, talay túmsyq búzyldy. Ol kezde «oralman» degen termin әli joq bolatyn. Birtin-birtin elimizge dýniyening bar týkpirinen aghayyndar aghyla bastady. Endi olardy jekelep «qytay», «monghol», «aughan», «qalpaq», «ózbek», «týrik» dep kemsitu qiyngha ainaldy. Tólqújatyn kórmey aiyra almaysyn. Bәri de oryssha bilmeydi. Ortaq belgileri sol. Endi olargha ortaq atau kerek edi. Ol atau kóship kelgen aghayyndargha zandyq túrghyda kómek kórsetu ýshin de kerek edi. Biraq velosiyped oilap tabudyng da qajeti shamaly bolatyn. Repatriant degen termiyn, sózdik norma bar. Joq, qazaqty kemsituge ol sóz jaramaydy. Jana sóz kerek. Tabyldy. Júmbaq sóz. Oralman. Oralmandar. Álde, Oralmandar! «N»-gha tili kelmeytin biyliktegi orystildi qazaqtar mýmkin kelmender, oralmandar degen shyghar. Áyteuir júmbaq. Nege oralman, nege oralghan, oralushy emes?!

Boldy, dau osymen toqtauy tiyis. Oralman degen sóz ne qoldanystan mýldem alynyp tastaluy kerek nemese «oralman» degen status kóship kelip Ýkimetten kvota alugha jәne azamattyqqa ótinish tapsyrghan adamgha ghana qarata aityluy shart. Elbasynyng jarlyghymen Qazaqstan Respublikasynyng azamaty atanghan kýnnen bastap ol adam «oralman» statusyn әri qaray jeke basynyng mýddesine paydalanatyn bolsa, zangha tartyluy kerek. Sonday-aq Qazaqstan Respublikasynyng azamaty atanghan adamgha qarata «oralman» dep sóileu de zang búzu, jeke adamdy kemsitu dep sanalsyn. Mine, osy mәseleni qogham bolyp kóterip, zandy túrghyda bekitip almay qazaqtyng birligine syzat týse bermek. Qazaq ózin ózi eshqashan kemsitpesin!

Maskamyzdy shesheyikshi...

Osy maqalany dayyndau barysynda keybir әriptesterime habarlasyp, jogharyda tizimge engizgen azamattar turaly mәlimetter jyidym. - «Ony jariyalap ne qylasyn» - dedi bireui, - «Jastargha ziyanyng tiyedi, bәri de nan jep otyrghan orynnan aiyryludy qalamaydy ghoy». - «Oybay-au, qalay ziyanym tiyedi? Men ne, halyq jaularynyng tizimin jasap jatyr ma ekenmin. Bәri de últym dep jýrgen azamattar ghoy. Qyzmetke alghan kezde júmys berushi onyng ómirbayanyna qaramady deysing be? Sen ekeuimizsiz-aq múnday tizimning talayy jasalyp tiyisti oryndarda túr emes pe. Kólenkennen qoryqqanyng ne sonshama?! Álde sen qaydan kelgenindi aitsam qadirsiz bolamyn deysing be? Tughan jerindi aitugha úyalsang kim bolghanyn!» dep ashulandym.

IYә, mine, biylikting bólu sayasatynyng jemisi. Keybir aghayyndar qaydan kelgenin, kim ekenin qyzmettesterinen, әriptesterinen,jalpy kópshilikten jasyrghysy keledi. Sóitedi de, ózine jaraspaytyn, últtyq bolmysty búzyp túratyn maska kiyip alady. Tilin búrap oryssha shýldirleytinder de, tegine orystyng «ov»-«ev» pen «ova»-«evasyn» qosyp alghan sanasyzdar da az emes. Kózimizben kórip jýrmiz. Ýilenu mәselesinde de shyqqan ólkesine qarap sheshetinder kóp. Birin biri sýise de «jaghrafiyalary sәikespey» qosyla almaghandardy da bilemiz. Bәrining betinde maska...

Taghy bir әriptes dosyma, ol endi Arqanyng tumasy, ne jazyp jatqanymdy bastap aityp edim әuelde jaqtyrmay qaldy. - «Osy oralman degen әngimeni óz basym únatpaymyn. Olay bólinuding ne keregi bar? Kelding be, qazaq bol. Oralman bolma. Oralmanmyn dep bólinbe. Múndaghy júrtqa mindetsime. Búlar da ózindey qazaq. Bóle-jarma. Ne kórse de birge kór» dedi. IYә, búl endi jón sóz. Tolyq qosylamyn. Onyng búl sózdi nege únatpaytynyn da jaqsy týsinemin. Oralman degen termindi jeke bas mýddesine paydalanyp qoghamgha mindetsudin, zansyz payda tabudyn, memleketten materialdyq kómek óndirip aludyn, qúzyrly mekeme qyzmetkerlerimen sybaylasa otyryp qarjy qarpyp qaludyng qúralyna ainaldyrghan qular az emes. Jalpy kópshilikting isin bir ózine telip «men oralmanmyn, men bolmasam ýiter edin, býiter edin» dep keudemsoqtyq tanytyp, kóringen jerge túmsyghyn tyghyp jýretin súmdar da jetedi.

Osylaysha «oralman» degen sóz bir qazaqty әrtýrli qylyp kórsetetin maskagha ainaldy. Masqaralyq maskasyn shesheyikshi, aghayyn!

Ýsh әrip jәne ýshinshi kýsh

«Shettegi qazaqtar demokrattar ghoy» - dep bastady Ereken. - Bayaghyda Týrkiyagha bardym. Qandastarymyz qúshaq jaya qarsy aldy. Gu-gu әngime. Endi elgi qaytpaysyndar ma, Otandarynda da sender isteytin is kóp deymin». «Dúrys qoy, biraq sizderding basshylarynyz demokrat pa, sol jayly mәjilis qúrayyqshy» deydi. Ýndey almay qaldym. «IYә, elge bardyq, baryp ta jatyrmyz. Biraq bizdi bastaghan oghlanymyz Mústafany óltirdinder emes pe!» deydi. «Mústafany auyzgha aldynyzdar, úyalyp otyrmyn, maghan sonshama qúrmet kórsetip jatyrsyzdar. Men oghan layyq emes sekildimin» deymin qyrymnan qysylyp. Ángime auanyn bayqap otyrmyn, kezinde qyzyldardan qashyp ýdere kóshken qazaqtar jaqsy, patriot ta, qalyp qoyghan aghayyn - satqyn. Dastarhannyng asabasy maghan bir tilek aitudy úsyndy. «Ras, sizder kóp qiyndyq kórdinizder. Aryp-ashyp Týrkiyagha deyin jettinizder. Elden aua qashqan sizding atalarynyzben birge mening de atam qashypty. Biraq shekarada oqqa úshqan. Arysynyng sýiegin qúshaqtap qalghan әjemiz bala-shaghasymen qashqan júrttan qol ýzip qalyp qoyypty. Áytpese, men de sizderding aralarynyzda otyrar ma edim, kim bilsin. Biraq ol men otanshyl, últshyl, patriot emes degen sóz emes qoy. Men de tura sizder sekildi qazaqty jan-tәnimmen sýiemin» - dedim sóz kezegi kelgende».

Aua kóship shet jaylaghan aghayynnyng әli de tarihy otanyndaghy qandastaryna senimsizdikpen qaraytynyn jasyrudyng qajeti joq. Oghan «ýsh әrip» kinәli. IYә, iә KGB. «Ýsh әriptin» shyrmauyna týsken qazaqtar birin biri ayamady. Nәubat edi ghoy «ýsh әrip». Eshbir últ pen úlystyng mýddesin eskermeytin, tek qana qúdaysyz memleketin ghana qorghaytyn «ýsh әriptin» qandy shengelinen eshkim qútylghan emes. Shetel qazaghyn qoyyp osyndaghy aghayynnyng ózi әli kýnge deyin bireudi syrtynan «ói, oghan senim joq, «ýsh әriptin» adamy ghoy» dep otyrady. Býgingi «ýsh әrip» búrynghy «ýsh әrip» emes ekenin eskermeydi. Býgingi «ýsh әrip» aty aityp túrghanday aldymen últtyng qauipsizdigin oilaydy. Olar keshegi jendetter emes. Tәuelsiz elding negizin qalaushy últtyng qauipsizdigin qorghaydy. Demek, shettegi qandastardyng da qauipsizdigin oilauy tiyis. Istelip jatqan júmys bar da shyghar, ony bile bermeymiz. Alayda bir bilerimiz, ÚQK-ne qazir negizinen qazaq jastary, jәne ómirlik kózqarastary tәuelsizdik túrghysynda qalyptasqan, egemen elding úlandary baryp jatyr. Aralarynda últyn sheksiz sýietinderi de az emes. Ýmit bar. Endeshe, búl organnan býgingi qazaq qoryqpauy kerek, kerisshe últtyng qauipsizdigin qorghaugha әr qazaq at salyssyn. Ár qazaq tәuelsizdikti qorghau ýshin ÚQK-ning agenti bolsyn.

IYә, ras. Erekeng aitpaqshy, shetttegi qazaqtyng bәri demokrat. Olar biylikting kóp isimen kelise bermeui de mýmkin. Al qazirgi ýsh әrip últtan góri biylikting qamyn kóbirek kýittep túr. Osy túrghyda qayshylyqtar tuyndap qalady. Alayda, mәngi biylik joq, halyq mәngi. Tek tilin, dinin, saltyn saqtay alsa. Ony saqtau ýshin últshyldar kýshtik qúrylymdarmen kýsh biriktirui tiyis.

ÚQK de shetten kelgen óz qazaqtan qoryqpauy kerek. Olar elge qút bolayyq dep keldi. Eldi alatayday býldirip tónkeris jasap jút bolayyq dep kelmedi. IYә, ras. Shetelden kelgen qandastarymyz ýlken kýshke ainalyp kele jatqanyn jasyra almaymyz. Ol kýshti biylik te, oppozisiya da tiyimdi paydalana almady. Sondyqtan olar eldegi últshyldarmen tize qosyp janadan qalyptasyp kele jatqan últtyq-demokratiyalyq baghyttaghy ýshinshi kýshting quatyn arttyruda. Ázirge búl kýsh biylikke úmtylmaydy. Orys tildi oppozisiyagha da ilespeydi. Alayda, tayau bolashaqta Ýshinshi kýshting yqpaly artyp, biylikke sózin tyndatatyn bolady. Oghan zamannyng ózi әkele jatyr.

Qaranyz, orystyng әsire últshyldyghyn ushyqtyryp jýrgen Putin taghy alty jylgha biylikke keldi. Demek, endi bizde últtyq mәseleni kóteru tipti qiyngha ainala bastaydy. Soltýstiktegi kórshining yqpaly kýshti ekenin Elbasynyng ymynan týsindik emes pe. Biylghy halyqqa joldauynda «últtyq mәseleni kótermender, til dep qaqsay bermender» deuining astaryn úqtyq. Biraq qazaq qazaqsha oilamay, qazaqsha sóilemey, qazaqtyng múnyn aitpay túra almaydy ghoy. Endi tipti kýsheye týsetin orys shovinizmine, batystyng jalghan qúndylyqtaryn jeleu etken demokratiyasyna, qytaydyng ekspansiyasyna qarsy qazaqtyng últtyq kýshteri búrynghydan da jiti qimyldauy kerek. Birlik kerek. Birigemiz de. Óitkeni, aldymyzda bar bolu ne joq bolu degen eki-aq tandau bar. Sondyqtan shettegi qazaq biylikting «oralmandar» degenine qaramastan kóshti toqtatpauy tiyis. Jer betindegi tamúqtyng talayyn kórgen kóshpeli qazaqty taghy da kósh saqtap qalady. Kósh, qazaq, otanyna oral!

Shetten kelgen qazaqtardyng oppozisiyany qoldamaytyn ózindik sebepteri bar. Eng bastysy - oppozisiyanyng orys tildiligi. Oppozisiya kósemderining óz qazaghyna ózge tilde sóileui jylqygha qarap siyrdy shaqyrghanday «әukim-әukim» degenmen birdey. Jylqyny qúraulap shaqyru kerek. Alayda biylikqúmar oppozisiya jylqyminezdi qazaqtyng tilin bilmeydi. Tilegin týsinbeydi. Ekinshi bir sebep oppozisiya jetekshilerining basym bóligining ózge últ ókilderinen boluy. Qazaq óz qoghamyn ózge bireulerding ózgertip bergenin qalamaydy. Kerek emes. Óz qotyrymyzdy ózimiz qasy alamyz. Mәselen, oppozsiyanyng bet-beynesine ainalyp, zansyz isteri ýshin qamaugha alynyp, «býkil demokratiyalyq qogham» bostandyqqa shygharyluyn talap etip jatqan V.Kozlov, IY.Vinyavskiy degender kim sonshama? Biri әri ketse qazaqtan qatyn alghan shyghar. Ekinshisi qazaqty adam dep te sanamaydy. Oghan ózim kuәmin.

Ekimynynshy jyly Pavlodar qalasyndaghy «Irbiys» telearnasyna tilshi bolghanymda osy Igori Vinyavskiy bas produsser edi. Qazaqsha baghdarlama ashu degendi aitsang esing dúrys pa dep betine bajyrayyp qaraytyn. Rekdaksiyadaghy ainaldyrghan eki-ýsh qazaq tildi jurnalis eshqashan týsirilimge barmaytyn. Operator bermeytin. Otyryp alyp orystardyng sujetterin audaratynbyz. Qorlanatynbyz. Qorlaytyn Igori Vinyavskiy. Bizge tipti qol berip amandasugha jiyrenetin. Basqasyn aitpaghanda qazaqqa kýieubala bolghan Kozlov pen qazaqtyng qamyn jegish Vinyavskiy bir auyz qazaqsha bilmeydi. Endeshe, qazaq qoghamynyng mәselesine aralasugha olargha kim qúqyq beripti. Dúrys, otyrsyn qamaqta. Tabalap túrghan joqpyn, tәubasyna týssin deymin. Ózi jii qorlap jýrgen qazaqtar ony torgha qamap qoyghany aiyp pa eken. Endeshe, olardy sonshama qorghap, jaqtap, bostandyqqa shyghularyn súrap shulap jatqanymyz qay sasqanymyz!

Oralman emes, qazaq

Áriyne, qazaqtyng birligin, tәuelsizdigin saqtau mәselesi bir maqala ayasyna syimasy anyq. Shaghyn saraptamamyzdy «Egemen Qazaqstandaghy» shyqqan maqaladan keyin saytymyzda jýrgizilgen saulnamanyng qortyndysymen ayaqtaghymyz keledi. Oqyrmangha «Oralman degen kim?» dep súraq qoyghan edik. Esep - 375:51. Nәtiyje - oralman degen qazaq!

146 (34.27%) Ózim

35 (8.22%) Jaqyn tuysym

2 (0.47%) Syilas qúdam

7 (1.64%) Qúdayy kórshim

19 (4.46%) Pikirles әriptesim

10 (2.35%) Úlaghatty ústazym

2 (0.47%) Ayauly shәkirtim

148 (34.74%) Últjandy azamattar

51

(11.97%) Olar onbaghandar

"Masa-aqparat"