Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3596 0 pikir 9 Nauryz, 2012 saghat 06:59

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys. Adalanghan albastylar (jalghasy)

TÓRTINShI BÓLIM

ADALANGhAN ALBASTYLAR

I

Qúdiretti «tergeushim», ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz! «Músylmandar bas kóterdi, payghambardyng aq tuyn kóterip, Ma Syling deytin batyr kelipti, Shәueshekke» degen sóz - jel soqtyrdy, bizge aldymen Ergeyti húizularynan estildi de, býkil el auzymen qúiyndatyp ala jóneldi. «Húnquzylardy qyrady eken, Qytay ýkimetin qúlatyp, dýngen patshalyghy ornaydy eken.»

- Onda myna Smazy qyrady deshi bizdi! - dep әkem shesheme óz qaupin aita bastady.

TÓRTINShI BÓLIM

ADALANGhAN ALBASTYLAR

I

Qúdiretti «tergeushim», ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz! «Músylmandar bas kóterdi, payghambardyng aq tuyn kóterip, Ma Syling deytin batyr kelipti, Shәueshekke» degen sóz - jel soqtyrdy, bizge aldymen Ergeyti húizularynan estildi de, býkil el auzymen qúiyndatyp ala jóneldi. «Húnquzylardy qyrady eken, Qytay ýkimetin qúlatyp, dýngen patshalyghy ornaydy eken.»

- Onda myna Smazy qyrady deshi bizdi! - dep әkem shesheme óz qaupin aita bastady.

Batys jaghymyzdaghy bir jer ýide Álimjan atty qoja túratyn. Ákem búl qorjada tamyr ústap, auru kóre bastaghaly, Álimjan qoja bizding ýige at izin salmaytyn da, sәlemdespeytin bolghan. Óitkeni, búl qorjanyng búrynghy «dәrigeri» sol eken. Búryn aurulargha ol qoyghan diagnozdardy әkem joqqa shygharyp tastapty. Birneshe syrqatqa onyng bergen ishirtkisi ishilmey, dúghalyq túmary taghylmay qalypty. Árkim shaqyryp dúgha oqytyp, dem saldyratyn abyroyy sóitip arzandap ketipti. Onyng «ziyarat basyp ketipsin», «perining shalyq jeli tiyipti», «týnde aldynnan qara mysyq ótipti» degen «boljaulary» kýlkige ainalypty. Búryn kelgen әri búl manayda sýienish, tuystary bar irgeli qoja әkemdi kýndep qyryna almaqshy bolghanda, Smayyl men Smazynyng әieli aragha týskendiginen toqtap qalghan eken. Sóitse de, kelise almaytyn dýrdarazdyghy bar edi. Tosynnan sol qoja kelip kirdi bizding ýige, sýiinshi súray keldi.

- «Lailahy ilolla» dep altyndap jazylghan aq tular Shәueshekti qorshap alypty, Jәke! - dedi ol. Quqyl sirinke qara jýzine iman ýiirilgendey jyltyrap, óneyip alypty. Oinaqtap túratyn kishkene kózderimen sóilegende shoshandap ketetin, kóp «dәret» pen búiralanghan shoqsha saqaly búrynghydan da tez oinaqtap, shoshanday jóneldi. - Islam ahAllasy kóz ashatyn boldy. Alla raqym ailap Ma Syliyndy jiberdi. Býkil músylman múhmen bir tuysqan ghoy, bizge de Alla taupiyq bersin endi! Bir-birimizdi qúrmettep, endi tatu-tәtti túrayyq, Jәke! Ne kórsek te birge kóreyik! Islam úqmatyna qolymyzdan ne kelse sonymyzben jardamdasayyq! Moldanyng auzynda Allanyng sózi bar, oghan kir keltirgen kýnәgha kiriptar bolady. Baylardyng qolynda Allanyng mal-qazynasy bar, oghan qayyr bolmaghan nesibeden taqazzagha úshyraydy. «Bәrimizdi osy islәm lәshkerine baghyshylayyq!» dep jatyr júrt. Berering bolmasa da berekede birge bol!..

- Ei, qoja,  - dedi әkem,  - búl sharighatyndy bilemin. Men de Allanyng qúly, Múhammedting ýmmәtimin, men sening moldalyghyndy tartyp alayyn dep nemese Alla sózine kir keltireyin dep jýrgenim joq. Imanday shynymdy aitayyn: basqa molda - qoja emes, tek sening beyshara aurulardy «jyn soqty» dep shoshytuyna ghana qarsymyn. Osy manaydaghy syrqattanghan adamnyng birin de jyn soqqan emes, soqsa, ózing men bala-shaghandy qúdaygha qarsy sol jyn-shaytandar ayap jýr deymisin. Basqa berekendi búzghanym joq, elmen birgemin! Qastyq oilaghan qastan shyqpasyn!

Álimjan myrs-myrs kýldi de, tatulasqan bolyp shyqty. Bastalghan búl apalan-tópelende ózining qastyq oilaghan bireuinen qastyq kórip qalmay «islam lashkerine degen atpen birdeme jiyp aludy kózdep jýrgen kórinedi. Ákemning rayyn bayqap, onysyn aitpay shyqty.

Shәueshekten atylyp jatqan zenbirek ýni jerdi silkindirip, eldi titirete bastady. Pisip túrghan egindi jiyp alu qamy jayyna qaldy da, húizu qojayyndar jaqsy kiyimderin kiyip alyp, qala jaqa shapqylaumen boldy. Eshkim zorlamay-aq qazaqqa ainalyp ketken bizding húizular eshkim zorlamay-aq húizu qalpyna týse qaldy. Smayyl jana jyryq qalpaghy men su jana qara kók palitosyn kiyip, beyuaz ghana kýdireygen myrza húizu bolyp atansa, Smazynyng úzyn moyny odan әri úzaryp edireygen jauynger húizu bolyp attanyp jýrdi. Ol qorjadaghy esh qazaqqa ýn qatpaydy, tipti, qazaqsha til bilmeytin siyaqty, jýzi óte súrlanyp, qanyn ishine tartyp alypty. Sonysynan shoshynghan әkem Biygeldi men Bighazyny egin jaqtan kýndiz keltirmey, ózi de sol jaqqa iyendep shyghyp ala jýrdi.

- Bizding qayda ketkenimizdi eshkimge aitpandar, - dep tapsyrdy bizge, - ózdering osy jer ýiden eshqaydy shyqpandar, dýngen qorjasy bolghandyqtan búl jaqqa zenbirek atar, biraq, jer ýiden shyqpasandar zaqym keltirmeydi! Al Smazy senderge tiyispeydi!

Biz sol núsqau boyynsha ýiden shyqpay, kók bormiymyzdy kemirip otyra berdik. Sol otyrystyng ekinshi kýni, biz kórmegen bir jastau әiel Bighadil ekeumizdey eki kishkene balasyn ertip, «kóship keldi» de, sheshemmen jylap kóristi. Bizge tuystyq jaghynan jaqyn Joldybay deytin marqúmnyng jesir-jetimi eken. Jaugershilik uaqytta bizding qasymyzda boludy kóksep kelipti. Ergeytining batys jaghyndaghy Saqabay deytin zorekerge balasymen malay bolyp, qorlyq-zorlyqta jýredi eken. Alay-dýley zaman bola qalsa balamnan aiyrylyp qalmayyn degen oimen týndeletip qashyp әreng qútylypty.

Bizding ýiding aldynda tóbesi tesilip, qúlap túrghan bir jer ýy bar edi, sheshem sony jóndesip beruge shyqty. Úlynyng ýlkeni Jebesin men qúralyptas bolsa da, menen zoryraq әdemi bala eken. Jastay jetim qalghandyghynan bolsa kerek, júmys jóninen bizden әldeqayda myqty. «Tesik ókpe» kórindi. Sheshesi bizding ýiden shyqqansha inisi Jebejandy erte jýrip miyany ýiip qoyypty.

Biz de shyqtyq. Búlynghyr kýnning qabaghy qatuly, demi salqyn edi. Anda-sanda zenbirek ýnimen qatty kýrsinip qoyady, eki sheshe jer ýiding tesigin bitep, ishine miya tósep jatqandarynda juan kýreng at mingen semiz sary qazaq shauyp keldi. Sary múrty tikireyip, shegir kózi túzday bolyp shatynap ketipti. Jebesin «Saqabaydyng inisi» dep bizge úqtyrghansha bolghan joq, qamshynyng basyna shart ete týskenin bir-aq bildi, jyghylyp týsti. Bighadil ekeumiz eki jaqqa qashtyq. Sary qazaq atynan qarghyp týsti de, jyrtyq-jyrtyq kóileksheng ghana jalang ayaq, jalang bas Jebesindi dyrau qamshymen shyqpyrtyp ala jóneldi. Eki ýidegi ynghay әlsiz bala-shagha týgel shulap kettik. Eki sheshemizdi eki jaqqa iyterip qúlatty ol.

- Ákennin... Qanghyghan qarakerey!.. Siyr qayda?! - dep túryp shyqpyrtady. - Siyr qayda, tap!.. Siyrdy tap!

Alghashynda shyryldap ketken Jebesinnen ýn shyqpay qaldy. Býkil qorja bolyp jinalsa da, әluetti jigitterden eshqaysysy qalmapty. Eshkim ara týse almady. Bighadil, Jebejan ýsheumiz shyrqyraghan boyy qayta kelip, әrkimning etegine bir jabystyq.

- Aghatay!.. Apatay!.. Óltirdi ghoy. Ayyryp alsandarshy!.. Ayyryp alshy, aghatay!..

Sheshelerimizben tórt-bes kempir toptasa kelip, ysqyrghan qamshysyna miyzemey, sary qazaqtyng aldyna tosa qaldy da, bir kempir Jebesindi ala jóneldi.

- Aytshy ózin, qaydaghy siyr, - dep tosty kempirler.

- Anau úry әketken siyr, - dep kishkentay Jebesinge taghy úmtyldy sary qazaq. Bar qazaqtyng qatyn-balasy shu ete týsti.

- Siyr әkelgen joq!.. Ákelgen joq! Qúday biledi, búlar siyryng túrmaq, laghyndy әkele almaydy! Anday-múndaylaryn bir qappen ghana sheshesi kóterip әkeldi ghoy.

- Ózin kótere almay jýrgen kishkene bala siyr úrlay ma?

- Mening bar siyrymdy aidap iyirip jýrgen búl qaraqshy bir siyr úrlay almay ma!.. Úrlamasa týnde nege qashady?!

- Kýndiz jibermesen, týnde qashpay qaytpekpiz! - dep Jebesinning sheshesi zarlay jóneldi. - Ekeumiz birdey jalshy bolyp tamaqqa jarymasaq! Kiyimimizding týri mine!.. Siyryndy úrlaghyn bolsaq qúday bar ghoy! Kóktetpesin bizdi!..

Sary qazaqpen bar qazaq salghylasyp túrghanda, bizding eki kózimiz túra almay jatqan Jebesinde boldy. Qamshy tiygen jerleri qyp-qyzyl qanmen bileu-bileu bolyp shygha keldi. Jana ghana jaynap túrghan qap-qara kózi júmylyp kýp bolyp isip ketipti. Sol tompaqtyng ýstinde úp-úzyn qalyng qara qasy ghana túr. Qara-tory әdemi jýzi kók-qyzyl jasyl renmen adam ashynarlyqtay byt-shyt bolyp ketipti. Jana ghana túp-tútas bolyp, ónkeyip túrghan keng mandayy orqash-orqash. Adam balasyna siyrek bitetin osynday sýisinerlik kelbetti osy jauyz sarynyng qamshysy әp-sәtte búzyp bolypty!

Biz ýnile qarap jylap túr edik, «su» degendey boldy Jebesin. Bighadil ekeumiz birdey jýgirip aghash shómishpen su әkelip berdik. Shómishimizding qalyng erneuine onyng kónektey bolyp isip ketken erni әrenge jetti.

- Mening úrymdy sender aqtay almaysyndar! - dedi sary qazaq. - Óz jandaryndy baghyndar, úqtyndar ma!.. Búl úry qashan mening siyrymdy tauyp bergenshe, iyә, tólep bergenshe mening qolymda bolady!.. Tarandar, býlik shygharghaly túrsyndar ma, býlik kórgeli túrsyndar ma!..

Jiylghan әlsiz kópshilik kýrsine-kýrsine tarasty. Sarynyng «ataqty zoreker», «qida kezdik neme» ekenin, «qúdaydyng ózi qana jazasyn beremese, búghan daua joq» ekendigin, «siyrynyng joghalghany qyp-qyzyl jala» ekenin, «asqan jauyzdyghynan» eshkim jalgha da túrmay, «qonsy bolyp ta qonbay qoyghandyqtan, myna jesir qatyn - jetim balany qandy shengelinen shygharmau ýshin jauyp túrghan jalasy» ekenin bir-birine kýbirlep aitysa tarady kópshilik. Jauynger bes kmpirmen uaqighany jana estip kelgen Balbiyke ghana qaldy.

- Ei, túr! - dep sary Jebesinge qamshysyn tóndire jetip keldi. Jebesin ornynan әreng túrdy.

- Men siyr úrlamadym, aghatay! - degenge auyz iykemi әreng kelip, jylay túrdy.

- Eq.. Úrlamadyn! Ákennin... sen tauyp bergenshe baqtyramyn qalghan siyrdy!

Sary qazaq shylbyrmen Jebesinning qolynan baylay bastady.

-  Ei, aparsang baylamay apar! - dedi Balbiyke. - Qarshaday balany ólimshi etip tilgilep, endi qoryqqanday baylap aidaudan úyalmaymysyn!

- Men úrymdy qalay әketsem, ózim bilemin, sening neng bar!

- Mening nem joq ekenin әli kóresin, búl mening bauyrym!...

- Sen múny óltirseng de izdeusiz-súrausyz ketedi dep oilama! Osy siyrynnyng joghaluy turaly súrastyra jatarmyz, qúday men halyqtyng qaharyna úshyray berme deymin men saghan, qate me?!

Bar kempir shulap jýrip shylbyrdy әreng sheshti. «Mal baghuda qol-ayaq pen sau dene kerek ekenin, endi úrmaudy aityp túrghan «aqymaq qatyndardyn» sózin tyndaghysy kelmegen sary, atyna mine salyp, Jebesinge qamshysyn ýiirdi.

- Jýr, týs aldygha!.. Qashpaqshy bolsang ólesin!.. - Neshe jýz it talaghanday borsha-borsha bolghan Jebesin aldygha ýnsiz aqsanday týsip jýre berdi. Qamshynyng qaharyna «sýienbese» jýre alatyn dәrmeni joq kórinedi, әreng ketip barady. Jyrtylyp týsip ketken jeni men auyna deyin jyrtylghan balaghy jalp-júlp etip, bar kýshin jýruge ghana salghanyn bildirip barady. Juan at mingen, juan sarynang aldynda aryqtaghan aqsaq qozyday, syrt jaghynan әreng kórinip bara jatqanymen, әdemi jýzining әlgi oirandalghan sureti mening kózime ap-ayqyn kóringendey. Onyng sheshesi mening sheshemmen  alghashqy kóriskendegisinen qattyraq ýn salyp, qayta kóristi. Jauynger kempirlerding endi jylauy basyldy. Biz olarsha múnly-zarly sóz aita almaghanymyzben «qarnymyzgha» tolyp alghan múng men dәrmensiz yza ýnsiz-aq ózi aitylyp túrghanday, olardan qalyspay jylap túrdyq. Jebesinning sheshesi kóterip kelgen qabyn qayta kóterdi de, kishkene Jebejanyn jetektep, Jebesinning artynan ketti. Qozysyn sýirey jónelgen qorqau sary enesining manyray eretinin bilip bara jatqan tәrizdi, artyna qarap-qarap qoyady...

Bizding olargha qarap túruymyz úzaqqa sozylmady, shy arasyna kirip ghayyp boldy. Ýlken joldyng shanyn aspangha kóterip, әrli-berli shauyp jýrgen salt attylar, bizdi elendete týsip edi.

- Dәkil qara, Dәkildet! - degen bir zor ýnge jalt búryldyq. Qala  jaqtan qúiyndatyp kele jatqan qara jorghaly, qara saqaldy juan bireu bizge qaray búryldy. Dәrkenbek deytin atamyz eken, ol arghy betten kempiri men jalghyz úlyn osy qara jorghamen әkelgenin, ýii qazir Emil jaqta ekenin aityp, bizding ýige amandasa kelip aitqan bolatyn. Ózining jalghyz úlynan kem kórmeytin osy atyn mingende oghan baqyldap dem bere jýretin әdeti bar edi.  Dәkil qaranyng ýstine qara Dәkeng oqtan da qoryqpaydy, - deytin ol, - oghynnyng auzyn úryp óte shyghady!

Dәu qara toqal teke siyaqty, badyrayghan ýlken tompaq kózdi,  dónkiygen juan iymek múryn, úzyn qara saqaldy kisi edi. Sózdi de tekeshe baqyldap sóileytin. Sol «Dәkil qarasymen» qalagha qoryqpay kirip qaytypty. Ákemning qayda ekenin súrady da, attan týspey, qalada bolyp jatqan jaydy shesheme qysqasha bayandady. Saq túrudy, balalardyng qiya basyp syrtqa shyqpauyn qatty tapsyrdy.

- Dәkildet! - dedi sonan song «Dәkil qarasyna», lezde ghayyp boldy.

Jana ghana jylap túrghan sheshem qayyn aghasynyng artynan jymiya kýlip qaldy.

- Tólendisin qamaugha asyghyp barady endi? - dedi.

Ol jalghyz úlyn typ-tynysh kýnderde qamaugha búiyryp jýretin: «Oy, bәibishe, ystyq jel ysqyryp túr, jalghyzyndy qaghyp әketedi, shygharma ýiden!» dep baqyldaytyn. Osy joly qalagha kirgende de sol Tólendi ýshin qater bar-joghyn biluge ghana barghanyn týsindik. Qytay әskeri jambylgha qashyp kirip bekinip alypty da, dýngen lәshkeri sol jambylmen qosyp bir-aq qorshap alypty!.. «Qúnquzylar jambylynyng qúlaqtaryn daldalap, myltyqpen atqylap jatyr eken. Dýngender onysyn eleng de qylmay, saty qoyyp jәne eki pyshaqpen órlep jambyldyng ýstine shyghugha tyrmysyp jatyr». «Bastaryna qazan kiyip alypty. Eki pyshaqpen biyik jambyldyng qabyrghasyna órlegende mysyqtan da epti eken! Nesheui mening kóz aldymda solay órlep shyghyp, oq tiyip ólip týsti». «Dýngender ólgenine qaramaydy eken, bireu jambylgha órley almay, týsip ketip edi, bastyghy kelip qylyshpen bir-aq shapty». «Mening bayqauymsha jambylgha sol shoyyn basty dýngenderding jýz shaqtysy kirdi me, qúnquzyny qyzyl kóten etip, qyryp salatyn kórinedi». «Jenbey qoyatyn emes, qúday saqtasyn óte dýley halyq eken». Bayqap túrghan bireuding aituynsha, húnquzy myltyqty qaymana ata beredi eken, qyzyqty oghy tausylghanda kóresin, dýngender kirip jәrkemdey salady deydi. «Al, kelin, Jappar kelgende aityp qoy, músylman dep búl dýngenderding tileuin tilemey-aq qoyalyq, Shәueshekke jaqyndap kele bere bir auyl qazyqty bir-aq qyryp salypty! Myltyghy men qylyshyn sóitip qazaqpen qandap kiripti! Olardan ne raqym, ne músylmandyq súraysyn», «Dýngennen basqany adamgha sanaytyn halyq emes kórinedi. Men bir dualdy baspalap qarap túr edim. Art jaghymdaghy dual ishinen bir sart aiqay saldy: myna dýngenderding ózi-aq qayyryla qalyp, tars qoyady. Birneshe músylmandy osylar atyp tastady. Kórmey túrghandarynda ketip qal!» dedi. Men qaysysy jenerin anyqtap bilip alyp keteyin dep edim, osyny estigen song Dәkil qaragha qamshy basa jóneldim. Áyteuir qaysysy jense de bizge jaqsy emes eken: qúnquzylar jense bizdi «músylman» dep qyrady da, dýngender jense «dýngen» emes dep qyrady. Men sony ghana bildim. Tyghyla túrmasaq biz sorlygha eshqaysysynan kýn joq!»

Ýzdiksiz baqyldap kelip bir-aq toqtaghan Dәkenning sózinen mening úqqanym osy boldy.

Júrt tynyshsyzdana bastady. Árqaysysy óz qamymen bolyp, ózderining alyp jýre almaytyn nәrselerin tyqqyshtap, óz ýilerinen shyqpay jýrdi. Al bizding jasyratyn nәrselerimiz bolmasa, ózimizdi jasyrar jer taba almay jýrdik. «Anau atysyp jatqan jambylynan qashyp shyqqandary da, quyp shyqqandary da qyrady». Zenbirek gýrs etip týskende, bir jerimizge kelip dýrs ete týskendey boldy. Qorja huyzulary at ýstinde qoqiyp, kýndiz qala jaqqa ketedi de, qay uaqytta qaytyp kelgenin bilmeysin. Tanerteng attaryna qayta minip jatady.

Tómen Emil jaqtan kórinip túratyn kóp qorjanyng iyesi Mashyng Shaniyanyng Músasy deytin bir dәu húizu bar edi. Ol әr kýni ýlken jolmen tor jaghasyn taypaltyp, saltanatpen ótip túratyn. Bir kýni sol qala jaqtan qúiyndatyp keledi eken. Qarsy jolyghyp, «ne bolyp jatyr» dep súraghan bireuge: «ne bolghay, ne bolghay» dep essiz gýrildep óte shyqty. Osydan bizding qorja da tiksine týsti. Ýdireyisip top-tobymen sóilesip jatyr.

Smayyl qaqpasynyng aldyndaghy topqa sheshem barghanyn andyp shyghyp, biz de bardyq. Kórip kelgender húizu «lashkerining batyrlyghyn» aitty. Olardyng sózi Dәrkenbekting aitqanymen úp-úqsas edi. Biz barysymyzben mingen atynsha entige jetken bireu, isti jedeldetip jiberedi.

- Qúnquzydan oq tausylyp, siyrek atylatyn bolyp qalypty. Dýngender qabyndap, bir jaghynan qaqpany  búza bastapty da, ekinshi bir jaghynan kóp saty qoyyp, japa-tarmaghay basyp kiruding búiryghyn kýtip túr eken. Sol mezette Hilauskiy bastaghan eki jýz shamaly aq orys oq jaudyryp, dýngenderding bir qanatyn tosynnan kýiretip jiberipti. Qazir dýngender jambyldy tastay salyp, Hilauskiymen soghysyp ketti. Áy, biraq ana kók kózderding az bolghanymen qiyn kórinedi, yqsyratyp barady! - dedi ol.

- Endi qúnquzylar shygha kelip, olargha qosylyp jayghady deshi!

- Joq, onday jýrek qalmapty qúnquzylarda, jambyldarynan syghalap qarar әuselesi de joq siyaqty. Úiyqtap qalghanday tym-tyrys! Ózderi qalanyng bar qytayyn engizip apty ghoy jambyldaryna! Qalada bir qytay kórinbeydi. Olar jambylgha kirisimen sauda dýkenderin búzyp, halyq talap әketipti.

- Qahar soqqar Hilauskiy deytin pәleng qaydan shyghyp edi! - dep tyjyryndy Álimjan qoja.

- Hilauskiy Bәkishpen birge kommunisterden qashyp ótken aq orystyng bir bastyghy eken Shәueshekte túratyn.

Ol Ýrimjidegi Jin Shuryn ókimetine barypty da, dýngenderdi jenip beremin dep qúral әkelipti. Eki jýz orysyn ózi qúrastyryp alypty. Sol kelip qalmasa, Ma Syling qúnquzyny býgin-aq qyryp bolatyn edi!

- Pәle endi boldy! - dedi bir shal, - qúnquzylar ózderine jәrdem kelgenin bilisimen jambyldan qaptap shygha keledi de, oi-qyrdy shauyp músylmandardy qyrady!

- Endi qaladan moyny alysyraq jerge baryp panalay túruymyz kerek!

- Emilge, Emilge! - dedi Álimjan qoja. Kýn batty. Týn ishinde qayta ketetinin bilmey túrghan kópshilikke qaladan shauyp kelgen Smayyl basu aitty:

- Býgin, erteng kýteyik, - dedi ol. - Ma Syling «orysty da» joyamyz depti. Ózi bir top lәshkerimen orystyng syrt jaghynan shygha kelgen eken, orystar pulemetti solay qaray jaudyryp kep jiberdi. Lashkerler jalt berip bir jaghyna zyta jónelgende, jargha qamalyp qaldy. Sonda Ma Syliynning ózi atyn jatqyza saldy da, soghan daldalap  otyra qalyp pulemetti qarsy jaudyrdy. Basqa shyqqan sol bir top әskeri qyrylyp ketkende ózine oq daryghan joq. Atyna qayta qarghyp minip, jardyng alasalau jerinen yrghytyp óte shyqty. Orystargha qylyshyn jarq etkizip bilep kete bardy. Qazir osy ekintide ghana qalyng әskerine búiryq týsirip, әr tústy kórsetip jatqan. Qytaylardy bir pulemet qana kamap otyr!

- Alla taghalanyng ózi belgilip jibergen qaharmanyna oq dary ma! - dedi Álimjan qoja, - onyng tәninde Alla dúghasy jazylmaghan jer bar deymisin, oq darysa da ótpeydi oghan. Din músylmandy kәpir zúlmatynan qútqarsyn dep jibergen Allanyng sheri-arsylany Haziret Áli Shahimardannyng ruhy ghoy ol, jalghyz qalsa da jenedi, әmiyn...

Álimjan qoja endi «Hazirat Áli Shahimardannyn»  bir shahargha óz talabymen qúl bolyp, satylyp baryp, qalay oirandap, qala halqyn dinge kirgizgeni turaly ertekke kóshkende, top bet-betimen tarap jýre beristi. Tegi «Ma Syling Shahimardannyn» ózi jene qalghan kýnde de mýkimen ua músylmandyq tamúqqa qamaytyn, auylyn qyrghan qyrysyn bilip tarasqan bolsa kerek.

Ákem eki balasyn ertip týnde keldi. Masaq terip jinaghan bidayyn kórsetip kýldire keldi.

- Bir jaqqa taghy dýrkirip bosa jónelsek, kók borbiydi kóterip jýruge bolmaydy, bәibishe! - dedi sayqygha ainaldyrghan shesheme, - el ne dese o desin, qaysysy jense sonysy jensin, bizge osy bidaydan basqa eshqanday sanaty kerek emes!

Egindikte tyghylyp jýregenimen habardy esty jýripti. Osy qazir ghana qaladan kele jatqan bireuden estigenin aitty:

-  Qas qarayyp ymyrt jabyla bastaghan kezde Shәueshekke sәbetten bir top atty әsker kelip kiripti. Tek aldynghy bir toby ghana bolu kerek. Shәueshekting shetine Qaradóng jaqtan ilinisimen eng aldynda kele jatqan bastyghy qazagha úshyrapty.

-  Neghyp? - dep sheshem ýdireye qaldy.

- Myna dýngendering asqan qansúiyq kórinedi ghoy, dәl telegramma aghashy siyaqty qylan   kiyingen bireu telegramma aghashyna jabysyp túr eken. Atty әskerler jaqyndap kelgende yrshyp shyghyp bastyqty qanjarymen jaryp salypty. Bastyq attan qúlap týskende bir-aq bilgen artyndaghy soldat qaraqshyny atyp tastapty. Qarasa, ishkeriden kelgen osy dýngen lәshkerining bireui eken.

- Oipyrmay, ne degen janynan keshken neme búl.... Ony kim kóripti?

- Sol dýngen tasalap túrghan telegrammanyng qarsysyndaghy qaqpa aldynda bir qazaq túrghan eken, sol kóripti.

- Soldattar ony nege atpay otyr?

- Ony shaqyryp alyp teksergen eken, qazaq bolghan song qoya beripti. Qyzyl әsker ózining qarsy adamy  bolmasa qúnquzy men dýngenshe adamdy bet aldy qyra bermeydi. Solardyng kelgeni jaqsy boldy. Endi tәrtip ornaydy, onshalyq qorqynysh joq, úiyqtay berinder!

Biz bir-bir kerilip alyp qúrghaq miya men júmsaq saban ýstinde tynyshtyq úiqygha kettik. Tanerteng túryp qarasaq, ýlken jol sendey soghylysqan qara nópir shúbyryndygha ainalyp ketipti.

- «Bas Ergeytining dýngen qazaqtary, ýrkip, tómen Emilge tartyp barady eken!»

- «Týnde Sovet armiyasy kirisimen-aq dýngender qashyp joghalypty da, qúnquzylar jambyldan shygha sala «qasapqa» kirisipti, músylmandy qyrady deydi!»

- «Sovet әskerining kóbi Ma Syliyndi quyp ketipti. Shәueshekting tynyshtyghyn qorghaugha olardan az adam ghana qalghan eken. Qúnquzylar halyqty oghan baghynbay qyryp jýr eken!»

- Hilauskiydi keshe Sovet әskeri kiruding aldyna dýngen atyp óltiripti... Ol bir top atty orysyn ertip, qaladaghy jay hylyqty ylandap jýrgen dýngen lәshkerin izdep shyqqan eken. Bir iyen qoragha aldymen kire bergende jalanbas Hilauskiydi jaltyraghan mandayynan tanyghan kórinedi, terezeden dәldep otyryp, dәl mandayynan atypty! Jalghyz dýngen eken, artqy esikten qashyp qútylyp ketipti!

- «Dýngen lәshkeri telim-telim bolyp bytyrap qashqan eken. Solardy manaydaghy qorjalardan izdey shyqqan qúnquzylar jay halyqty qyryp jýr deydi, qashpasaq qyrylamyz!»

- «Tyghylghan dýngenderindi tauyp ber» dep shanqyldaydy eken. Tez ketpesek qyrylamyz!

- «Qúnquzylar qútyrdy, jaudy ózderi jengendey-aq shaqshiyp, kózderi qantalap ketipti. Qashpasaq qyrylamyz!» Bizding qorja osylay dýrlikti. Qúizularymyz moyyndaryn ishterine tyghyp, arbalaryna kerek-jaraqtaryn basyp jatty.

- Dýngender dýngen bolghandyghy ýshin qashsyn, - dedi әkem dýrligip jýrgenderding birine, - al biz ne kýnәmyzgha bola qashamyz?! Orystar qúnquzylardyna birdene der, artyn kýte túralyq! Eger bolmay bara jatsa, Emilge shúbamay-aq myna tótemen óz jerimizge óte salmaymyz ba!

- Oi, Jәke, kýte túruynyzgha qúnquzylar qaraytyn emes, atqa mingen týgel qoqshiyp alypty! Jalanash qylyshtaryn jarqyldatyp kirip kelgenin qala janyndaghy key qorjalar bilmey de qalypty. Sytylyp ketuge ýlgere almapty.

- «Jambyl ishinde neshe kýn jatyp, úiqysyn qandyryp alghan qúnquzy halyqty qyryp bolghansha dem alar emes, al kettik!»

Sendey soghylysqan júrt tolqyny әkemdi de ile jónelgendey bolyp edi, Smayyldyng jýgin arbagha tiyep bolghan Biygeldi jetip keldi. Sheshemizdi «jeneshe» dep ataytyn:

- Jeneshe, Shәueshekten Áspet apam men Moltay da qashyp kelgen eken, - dedi ol, - solarmen birge Emilge kete túryndar! Ákel, ana nәrselerindi arbagha basayyq!

Biygeldi buynshaghymyzdy kótere jóneldi de, biz onyng artynan shúbay shyghyp, jayau ilestik. Biygeldi birneshe jigitpen birge qorja men egin kýzetinde qalatyn bolypty.

- Qúnquzy qaysy aryqty tintip aryltar deysin, - dedi oilana qaraghan әkeme, - kýndiz býtindey egin arasynda, aryq ishinde jatamyz! - Ákem kýte túru oiyna qayta beky qaldy endi:

- Biygeldini jalghyz tastap ketem be? Olay bolsa men de qala túramyn! Anysyn andyp, bolmay bara jatsa ekeumiz arttarynnan jetip alamyz! Al, Balbiyke, Moltayjan, balalardy senderge tapsyrdyq. Balapan basyna, túrymtay túsyna keter zaman bolsa, Biygeldi ekeumiz quyp jete alamyz. Eng arghy kómbemiz Ýrjar manayy bolsyn!

Tórt-bes ógiz arbanyng sonynan búzausha ilese berdik biz. Bighazy men Bighadil ýsheumiz ghana emes, qorjadan shyqqan bizdey kishkene qashqyn kóp edi. Onyng ishinden bizdey búzau, tayynsha qashqyndar da, qúnan qashqyn da, dónen qashqyn da, tipti, tisi men buynan mýlde aiyrylghan laqsa kәri qashqyn da kóp edi. Qalayda tua pisip kóz asha jetilgen qashqyn emespiz be, múnday bosqyn tizbeginde ilese alatyndaymyz. Ergeytinnin  tómengi qorjasynan óte bergenimizde týn bolyp ketti. Arydym deuge múnday ýrkinshilikte arba toqtay ma, syqyrlay berdi, shiqylday berdi, jolsyzben shy týbirge soghylyp shoyqanday tartty. Arbada kishkene Bighayshadan basqa eshkim qalmady. Jetektep alghan sheshemiz týn týiilgen sayyn Bighadil ekeumizding qolymyzdan qysa týsedi. «Úiyqtap jyghylyp týspe!» dep silke jetekteydi. Biz de ózimizdi silikigendey, basymyzdy shayqap-shayqap qoyyp dedekteymiz. «Soghystyng eng ýlken qylmystysy Ma Syling da múnday qinalmaghan bolar!» degendey shayqau edi búl. Buynnan aiyrylyp mýlde qaljyradyq. Oyau ekenimizdi de, úiqyly ekenimizdi de, jýrip kele jatqanymyzdy da, úshyp kele jatqanymyzdy da bilmedik. Keybir shaypau qamys mandaygha soghyp qalghanda ghana es jiyp, bir jerge keldik te qúlay kettik.

Týsimizde ózimizding miya men saban tóselgen «altyn sarayymyzda» raqattanyp úiyqtap jatqan siyaqty edik. Kózimizdi ashyp alsaq shoshqa óte almaytyn qalyng qamystyng arasynda syzda jatyrmyz. Oida joqta kýnning ózi de qanghyryp qamystyng arasynda shyghyp túrghan siyaqty. Sol qalyng qamystyng qay túsy bolsa da saldyr-súldyr, sybyr-kýbir «әldiy-әldiy», «ingә-ingә». Tipti, әkirendesken egester de kóp. Qalyng qamystyng silkinbey, sybyrlamay túrghan bireui joqtay eken. «Jau bilip qoyady, ot jaqpandar!» «Ayqaylamandar!» degen aiqaylar ýzdiksiz, bar tústan estilip túr. «Ayqaylamandar!» dep bәri aiqaylasa ol aiqay eseptelmeytin tәrizdi.

Sóitip «sheksiz-shetsiz» qamystyng ishing qashqyngha tolyp alypty. Keshe tanertennen beri sendey soghylysyp tasyghan bosqynnyng barlyghy osynda qúiylyp, lyqsyghan sheksiz qashqyn tenizine ainalypty.

«Tergeushim», qylmyssyz adam qasha ma?.. Qylmysy bolmasa neden qorqady! Demek, búlardyng bәri qylmysty, ózderining syiynghan piri «Haziret Ma Syling Shahimardan» qúdiretti jambyldan jenilip qashqanda, búlar - kirerge jerding tesigin taba almay bosqan qylmystylar. Men de sol qandy qol armiyanyng bir mýshesi bolghanmyn.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383