Besinshi bólim

TALASTA

I

Qúdiretti "tergeushim", ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz! Biz Dórbiljinge 1934 jyly segizinshi aidyng ishinde keldik. Ýrimjide Jin Shurynnyng oirandalghan taghynyng ornyna byltyr ornaghan Shyng Sysaydyng jana ýkimeti biyl tórtinshi aidyng 12 kýni jariyalanypty. Shyng Sysaydyng tegi de mәnjuriyalyq "qúnquzy" dep estidik. Biraq, júrt: "búl búrynghy qúnquzygha úqsamaydy, Sovet Odaghynda tәrbiyelengen jana qúnquzy, jana sayasat jýrgizedi!" desip jýripti.

Besinshi bólim

TALASTA

I

Qúdiretti "tergeushim", ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz! Biz Dórbiljinge 1934 jyly segizinshi aidyng ishinde keldik. Ýrimjide Jin Shurynnyng oirandalghan taghynyng ornyna byltyr ornaghan Shyng Sysaydyng jana ýkimeti biyl tórtinshi aidyng 12 kýni jariyalanypty. Shyng Sysaydyng tegi de mәnjuriyalyq "qúnquzy" dep estidik. Biraq, júrt: "búl búrynghy qúnquzygha úqsamaydy, Sovet Odaghynda tәrbiyelengen jana qúnquzy, jana sayasat jýrgizedi!" desip jýripti.

"Byltyrghy dýngenderding de, Shynjang patshalyghynan dәmeli bolyp, shetel jiyangerlerinen qaru alghan talay-talay kertartpa syliyn-jiyanjýnderding de bel omyrtqasyn ýzip, Shynjangha tynyshtyq ornatqan osy batyr eken" deydi. Ol shonqighandardyng arasynda angliyashyl, amerikashyl, gomendanshyl talay shoytaban sauyttylar bolsa kerek. Biraq, solardyng arasynda islam úranymen shyqqan, jergilikti músylman ýkimetin qúrudy tu etip ústaghan sauyttylar júrtty biraz elendetken kórinedi. Sonyng bәrin shonqiytqan myna batyrgha eshkim dau aita almay qalghan eken. Dau aitudyng ýstine, tipti dәu kýrziler kóterip te shyghar edi-au, biraq búl batyrdyng tegi, Sovet Odaghy bolghandyqtan, enbekshi halyq ýndemey qalypty. Sol sauyty ghana bolmasa, shonqiyatyndargha qaraghanda múnyng kýshi mardymdy emes siyaqty. Múnyng sonynan 1931 jyly japon fashizmi Manjuriyanyng bir bóligin basyp alghanda Sovet Odaghyna qashyp ótken biraz manjuriyalyqtar qana ergen eken. Ózi sol toptaghynyng bireui bolsa kerek. Eger ózining derbes kýrzisi bolyp, onysy ras juan bolsa, jau qolynda qalghan Manjuriyagha qayta úmtylmas pa edi. Joq, ol pәlendey kýrzili myqty emes, tek Sovet Odaghyna dostyq uaghdasyn berip, sonyng kýrzisining kýshimen ghana biylik basyna shyghypty. Byltyrghy dýngen soghysynda qyrghynnan bizdi aman alyp qalghan orystar - myqty kýrzining dәl ózi bolsa kerek. Ony kórgen jergilikti halyq, әsirese, enbekshiler qauymy oghan qalay qarsylyq kórsetsin!

Shyng Sysaydyng jayy bizge Dórbiljin túrghyndarynan osylay jetti. El "Sovet Odaghynyng dosy enbekshi kýiin jaqsartar, әdildik ornatar" degen ýmitte jýrdi. Al onyng ne sayasat jýrgizgeninen de, ne istep jatqanynan da ol kezde qarapayym halyqtyng habary joq edi. Bizding habarymyz, әriyne, tipti bolmady. "May aqysyz panalaytyn quys qayda bar eken, kimge jalshy kerek eken!"   Qúlaghymyz sonyng habaryna ghana týrildi. Dórbiljinge kelgeli "Aghylyq" kóshesindegi bir sarttyng eki auyz ýiin maylap otyratyn Dýisenbay deytin tuystas aghayynnyng ýiine syiysyp otyr edik. IYin tirese kele ýige syiysyp otyrghanymyzben, qora iyesining dәrethanasyna syiysu qiyn bolyp, Bighadil ekeumiz tergeuge tartyla berdik. Biygeldi Sanlibay deytin bay "jangýdeyge" aiyna bir aghash arpagha jaldanyp ketti de, әkemiz baspana izdep qanghumen boldy.

Qojayyn hanymy Bighadil ekeumizdi dәrethana aldyna qatar túrghyzyp qoyyp tergep túrghan bir kezde әkemning Janas deytin jiyeni keldi. Ýige Toqtyhannyng shanqylyn esty kirgen ol bógelmey qayta shyghyp, dәrethana tazalaugha berilgen ýkiminen qútqaryp ala jónelgende ghana tynys tapqanday boldyq. Janas bireuding kótek arbasymen otyn sata kelgen eken, sol arbagha dýniyemizdi basyp, qorjadaghy óz ýiine qaray bizdi shúbata jóneldi. Bir qasapshygha jalgha ornalastyru ýshin әkem Bighazyny alyp qaldy da, arba sonynan shúbaghan tórteumiz ghana.

Qalanyng batys jaghyndaghy Álihun deytin kýiregen dýngen pomeshikting tozghan qorjasyna kóshtik. Janastyng ýii Álihunnyng ýlken bir auyzdy tamynda eken.

- Eki qatyn men kishkene Sәlihagha daladay ýnirenshi edi, endi búl tamdy qanaghattandyratyn boldym! - dep kýldi de, Janas aldymyzdan amandasa shyqqan kishi әieline býiyrdy.

- Jәmila, shay qaynata ber baryp, Madiyannyng basy auyryp keldi, Nәsihan әli ynyranyp jatyr ma? Oghan Jappardyng sәlemin ait, ayaghyn jiynqyrap jatsyn! Auruy túrmaq jynyn da qaghyp alamyn, - dep kele jatyr.

Nәsihan Janastyng jenge alghan ýlken әieli edi. Aghasy - Qapas ólgen song әmengerlik jolymen, ózinen әldeqayda ýlken jengesine janasty әkeleri jastay qosaqtaghan eken. Aduyn Nәsihan bala tappaghandyghynan aqsap, keyinirek  Jәmilany alugha әreng jol beripti.

Jol berilse de, momyn Jәmilanyng joly bolmay kýnge ailanyp jýrgenin, qatty ezgiden týsik tastap, bir qyzdan basqa bala kórmey jýrgenin estiytinbiz. Sheshem Nәsihannyng sonysynan ghana qauiptenedi.

- Jәmilanyng kórgen teperishine Jәkeng shydamay Nәsihanmen úrysyp qalmasa iygi edi! - dedi Janasqa.

- Ars ete týskenimen artynda joq qatyn ghoy, Jәkeng ekeumiz bir Nәsihandyq bolarmyz. - Janas tym deneli bolghanymen óte pysyq, sezimtal, oily, úshqyr, sheshen edi. Tep-tegis qyrqatyn súlu múrty men súrsha jýzin qushykesh sózimen birge oinatyp, kýle de, kýldire de otyratyn kónildi adam bolatyn. Sampyldaghan or auyz, qara Nәsihannan sekem alsa da, sheshemiz Janastyng úyatty bilerlik osy syr minezdiligine senedi.

Mәngilik "sau-auru" Nәsihan basyn kýrsine kóterip, sheshemmen amandasty. Lezde jylasyp ta, kýlisip te aldy. Jәmiladan basqagha qytymyr tie bermeytin "aldynda" bar, "artynda" joq, anqyldaghan minezimen aqtaryla qarsy aldy. Qytyghyna tiymegenge qyrsyghy joq, jaqyndyqty biletin kónekóz jiyen abysynyna kelip sheshemizding kónili ashyldy da, Toqtyhannyng shanqyly estilmeytin keng jerge kelip Bighadil ekeumizding kónilimiz ashyldy. Ýiining aldy da, arty da shiyli-jusandy iyen dala eken. Bighadil ekeumiz qayda baryp otyrsaq ta, erikti bolghanymyzgha quandyq.

Bir qadaq et kelip, ózi ishetin tas shayy bolghan kýni Nәsihan sauygha qalady eken. Bazargha bir arba jusan aparyp satyp, sherik shay men bir qoydyng bas-siraghyn әkelgen Janas Nasihandy sol kýni keshte sau bәibishe siyaqty tik otyrghyzdy. Ózi kýidi әsem shertetin dombyrashy bolatyn. Tozghyn-bosqyn túrmysta jýrgenimen dombyrasyn tastay qoymapty. Ádemi qonyr dausymen әn de saldy. Sonshalyq kónildi jýretin qunaqy adam ynghay múnly әn men ómirden týnilgen sherli óleng aitatyn bolypty:

"Áriyne, qoldyng kiri jusa keter,

Nege aitqan búrynghylar bolsa beker.

Qyrsyghyp qylghan ising ongha ainalmay,

Darigha, sóitip jýrip kýning óter!"

Kónilding kirin kóz jasymen juyp ketiruge qúmar әielder, әriyne, inir boyyna jylasumen kónil ashty. Otyryp jylaugha  uaqyttan júrday Jәmila bas-siraqty ýiitip, ishek-qaryndy tazalay jýrip, su әkelip, ot jagha jýrip, zyr jýgire jýrip jylady.

- Osy kýnning sonshalyq jylaytynday ne múny bar eken! - dep oghan úrysa otyryp Nәsihan jylady. Onyng jylauyn da kýndegendey, ózi odan kóbirek jylap otyryp, Jәmilagha tyiym aitady.

Jәmila bizding estigenimizden de auyr qylmysty eken. "Ár kýni onyng moynyna mingen qylmys mening moynyma minse, omaqasar edim" dep oiladym men. Onyng jazalanbay ótkizetin uaqyty týn ortasynan tang bozarghangha deyingi uaqyt qana eken. Tang bozara túryp, teri shaqayyn ayaghyna tartysymen, Nәsihannyng dәret suyn jylytady. Kýndiz keshke deyin úiyqtaytyn Nәsihan erte oyanady. Dәret alyp, namazyn dәl uaqytynda óteydi. Sóitip, dayyn suymen qúdayyn razy qylyp, sauabyn ala qoyady da, qayta úiyqtaydy. Jәmila onyng kerisinshe kýnәgha batady. Kýnәgha batatyny - namaz uaqytynda pendelik nәpsining shayyn qaynatady: Nәsihandy qayta oyatyp, shaygha qandyru shart. Ol shartty oryndap bolysymen otyngha ketedi. Bir arqan jusan shauyp alyp, ony jayau kóterip bazargha satugha әketedi. Bir qadaq et satyp әkelip, Nәsihangha jegizui - ózining qúlaghynyng tynyshtyghy ýshin shart. Nәsihan et jep sauygha almaghan kýni Jәmila men Janastyng qúlaq etin jeydi. Qylmysty óz qúlaq etin jegizuge, әriyne, kóne beredi ghoy, omyryq qara bәibisheden jaqsy kýieuining qúlaq etin ayaydy. Nәsihandy sauyqtyrghan song ghana ózderining shayyn qaynatugha múrshasy jetedi. "Júmysy ónbeytin shu ayaq toqaldyn» sol kýibeninen týn ortasyndaghy demalys uaqyty әreng jetedi.

Kezinde mol jasau jasatyp, saltanatpen kelgen bay qyzy - Nәsihandy feodal qayyn atalary men qúday taghala endi Jәmilanyng moynyna rasynda da myqtap artqan eken. Ádemi ghana qyzyl sary óndi Jәmila nәp-nәzik bola túra shoyday qara qatyndy qúday mingizgen song qybyjyqtamay kóterip jýripti. Qansha aitqanymen qylmysty emes pe, búra tarta almaydy, erkelemeydi, Nәsihan bauyryna salyp alghan jalghyz Sәlihasyn menen tughan dep menshiktemeydi. Tipti, bir ret tolyq juynyp-taranugha da uaqyty joq. Onysyna qúday taghala razy bolmasa bolmay-aq qoysyn, óz moynyndaghy jýkti bólip kótergendigi ýshin әiteuir kýieui razy. Nәsihannyng bir qadaq et salyghyn bir kýni Janas, bir kýni baqayshyghynan mayysyp Jәmila tauyp әkelip berip jýripti.

Inirde dombyrasyn alghan Janas múndy ólenin aitqanda, Jәmila jorghalay jýrip jylaydy, Nәsihan onysyn jazghyrady. Búl ýide ózinen basqa bireuding jylaugha da qúqyghy joq siyaqty.

Osy jaylaryn kórgen son, ýiding qystyq otynyn Bighadil ekeumiz razylyqpen mindetimizge aldyq. Jәmilasha biz de shylghy teriden shaqay tartyp aldyq ta, miya, quray oryp, jusan shaptyq. Jәmilasha "ógiz arqa" kótere almasaq ta, kýnine "tayynsha arqadan" eki-ekiden tórt ret kóteremiz. "Ógiz arqadan" qalysa qoymaydy. Qar basyp qalmay túrghanda biraz qalqaytyp alayyq dep tyrbynyp edik, jer iyesi otynynyng sonylau jerin qoridy eken.

Kәri Álihun "shy ayaq" súluynyng talabymen qalagha kóship kirip alyp, jer iyeligin Júmaqún deytin inisine ótkizipti. Byltyrghy "dýngen oiranshylyghynan" ózderining mol egin salarlyq kýsh-kólik qory sarqylypty da, arendagha alushy shyqpay, sonshalyq kóp jer tyng dalagha ainalyp qala beripti. Qysta sonyng qurayy men shiyin qoridy eken. Tipti, tym jauyzdyq әdispen qoridy: tanerteng otynshylar shyqqanda ýndemey qarap otyryp, keshke jaqyn otyn әbden dayyn bolghanda bas salady. Sóitip, keshke deyingi tabysyn tartyp alyp, otynshynyng ózin qualay salady eken. Onday kýsh qylauy qaytpaghan jas Júmaqúnda tolyq edi de, aitysa almaytyn әlsizdik otynshylarda  tolyq edi. Sebebi, olar shetinen qylmysty - búralqy. Auyl iyti ars ete týskende, búralqy it tistegen sýiegin tastap, qúiryghyn qysa qashpay qútylar ma?!

Qaladan kelgen talay otynshy solay qútylyp jýrdi. Bighadil ekeumiz de әkemizding shauie juntuynan qútylu әdisin qoldanyp, shapqan otynymyzdy eki ret berip qútyldyq ta, bútasy siyrek dausyz jerden shabatyn boldyq.

Bir auyz ýide otyrghan eki ýili jan tatu-tәtti túrdyq. Ákem men Janastyng kezek shertetin jalghyz dombyrasy múng terbetse, әkem men Nәsihannyng ymyrasyz dauy kýlki terbetip, "barymen bazar" bolyp jatty. Nәsihannyng búrynghy erimen әkem qúrdas bolghandyqtan, Janas ini retinde syilastyq bildirse de, Nәsihan qúrby qatarynda әkemmen qatty aitysatyn. Ony búrynghysynsha "jyndy Jappar" dep aitady. Sondyqtan jyndygha onyng sheksiz diktaturasy jýrmeytin.

Aytys aldymen Nәsihannyng týnde ýige dәrettenetindiginen bastalady. Onysyn bilisimen әkem oghan qarsy shara qoldandy: sham sónisimen dәret tegenesine su toltyryp qúidy. Baj ete týsti Nәsihan bir shaqta:

- Ýi, jolyng bolmasyn Jәmila, mynany toltyryp qoyghan sen be?!

- Ei, ol emes, - dedi әkem, - men!.. Syrtqa aparyp tóge salshy!    - Ýi, qúday tóbennen úrsyn, úyalmay endi ýige siygendi shyghardyng ba!

- Ei, sen kelinshek úyallmaghanda men úyalamyn ba! Jasyng kishi ghoy, aparyp tóge sal!

Ol qarghap-silep dalagha shygha jónelgende, Janas bastap ýy ishi du kýldi. Nәsihan qaytyp kire taghy sampyldady.

-  Sonshalyq lyq toltyrylghanyn!

- Keshe tanerten, Jәmila shygharghanda seniki de az emes bolatyn. Tókting be ózin?

- Ózimdikin tóge almay jýrgenimde, endi senikin tógeyin be! Kózing shyqqyr-ay, qaydan kóre qoyyp edi! - dep qisaya ketti Nәsihan!

- Menikin sen tóge almasan, Jәmila senikin de tóge almaydy, tynysh jat sampyldamay!

Sodan bastap tegenede әr týni su tolyp túratyn boldy. Týn ortasynda Nәsihan qarghap-silep shyghatyn boldy.

- Oi, qúday tóbennen úrsyn, Jappar, - degende-aq Janastyng kýlkisi qosa shyghatyn boldy. Jәmila kýlmegen song Nәsihannyng da shamy qozbay, tez óshe qalatyn.

Nәsihannyng túrmysyndaghy búrynnan әdet bolyp qalghan sheksiz ýstemdik, sóitip, әkemning qarsy shabuylyna úshyray berdi. Oiyn-shyny aralas soqqydan jaqtaushysyz Nәsihan ózinen-ózi tejele berdi, degenmen ýide әkem barda ghana tejelgeni bolmasa, ol joqta Nәsihan taghyna qayta minip, Jәmila men Janasqa aisha aqyruyn qoymady. Sheshem syrtqa shyghyp ketkende tipti qattyraq tiyisedi.

- Búl jyndyny nege shaqyryp kelding osynda! - dep aqyrady ol Janasqa.

- Oibay-au, men keltirmegenge Jәkeng qongshy me edi! - dep Janas kýledi, - seni jenetin jyndygha men qaytyp tótep bere alarmyn!.. Biraq, búl ózi әdil jyndy ghoy, sening jaqsylyq jaghyna dau aitpaytynyna biz sýiinip-aq jýrmiz. Tuysqangha zar bolyp, bireuin әreng tapqanymyzda, ony renjite kórme, ataqty jyndy emes pe ol, qazan-oshaghyndy shaghyp keter, aqylyng bar edi ghoy ózinin.

Janastyng búl qulyghyna angdyng ózi de kýle salatynyn kórip jýrdik. Onyng әdettengen tizginsiz anayylyghyna tiyise-tiyise jýrgen әkem ol nauqastanyp qalghanda azyn-aulaq kómegin de tiygize jýrdi. Ruzy deytin qasapqa jaldanghan Bighazynyng aqysy - әr kýni "kóje qatyqpen" qamdau edi. Bighazynyng eptiligine Ruzy qasaptyng qayyrymdylyghy qosylyp, tәp-tәuir qamdalyp túrdyq. Soyylghan qoydyng qúiryq mayynan terimen qosa sylyp, Bighazy әr kýni әkemnen berip jiberip túrdy. Sóitip, Nәsihannyng mayshyl auzyna az da bolsa "bóstirme" týsip túrdy.

Jazdaghy kórgen qyspaghymyzgha qaraghanda jazylynqyrap qalghan osy bir tәp-tәuir kýlkisi bar túrmysymyz qaytadan tosyn sýrkeylikke úshyray qaldy bir kýni: Biygeldini "jangýdeyi" qaytaryp jiberipti:

- Sening әkeng kýn-týn keledi, birdeme úrlamasa nege keledi?! - dep qualapty. Auyr júmystaghy balasynyng densaulyghyn bilip qaytugha әkem eki ret barghan eken. Bar kýshin sarqa qimyldaytyn Biygeldige bir qystyq aghash otynyn tasytyp, jarghyzyp bolghan son, qys ishinde ony sol syltaumen ghana qualapty. Búl bir soqqyday tiydi bizge. Ayyna alatyn bir aghash arpany "qúdaydan" kýter edik, aq qar, kók múzda júmys tabylmaytyndyghynan qysyldyq. Bizdi taghy da uayym basty.

Biygeldi әr kýni ketip, әr baydan júmys izdep sandalyp jýr edi. Bir týni tangha jaqyn esik qaghyp, ýige enbektep kirdi. Bir baltyryn kóilegimen  tanyp alghan eken. Jeti shaqyrym jolgha qar ýstinde enbektep, sýiretilip әreng jetipti. Ón-týs joq. Tap bolghan jayyn erni qybyrlap әreng aitty da, qúlay ketti. Dórbiljin halqy "shúnaq" dep ataytyn "jangýdeydin" qorasyna júmys izdep kirgende, onyng bir qara shúnaq tóbeti baltyrdan bir-aq orypty. Kóilegimen qatty tanyp alghandyqtan qansyramaghanymen, bir ayaghy mýlde basugha kelmey qalghan eken. Ymyrt jabylghanda kósheden tanys eshkim kezdespey, dalada ýsip ólmeu ýshin bir tizesimen enbektep sýiretile beripti.

It qapqan baltyrdy әkem sheshkende saulaghan qandy kórip bәrimiz shu ete týstik, kýidirgen qúrym kiygiz basyp, qayta tanyp tastady.

Jaldanatyn oryndy endi әkem izdedi. Narday jas jigitke tabylmaghan júmys nayqalyp-shayqalyp әreng jýrgen shalgha qaydan tabyla qoysyn, әiteuir itke qapqyzbay aman qaytyp jýrdi. Sonda da izdeuin qoymaydy. Bighazynyng kýndelikti "óndirisinin" sonyna men týstim. Dórbiljinning dәl ortasyndaghy tórt kóshe týiisip - bazardyng qaynaghan jeri edi. Qatty qaynap sapyrylysyp, saqyldasyp jatatyn sol qazangha men de kýnine bir týsip shyghatyn boldym. Tórt kóshening shyghys jaq mýiisindegi biyik yspyly lapas asty - Ruzy qasaptyng "dýkeni" eken, eng qatty saqyldaytyn da sol Ruzy ahuyn kórinedi. Tarazygha taqystyghy joq, dóngelek qara saqaldy juan qara qasapshynyng dauysy da ózindey zor, et alatyndardy jarylqaushy jomarttay tartyp, iluli tarazysy bir kóterilgen Onyng art jaq daldasynda bauyzdalghan qoydyng artqy borbayynan ýrlep, tómpeshtep Bighazy otyrady. Qoydyng eti men terisining arasy jel gulep, irkitke toly sabaday tyrsighansha alqymy men úrty da torsyqtay keuip alyp, Bighazy ýrley beredi. Tolyq ýrlengen qoydyng terisin qasapshy qayyryla salyp, op-onay sypyryp jiberedi de, ishek-qarnyn terige aqtaryp tastap, ilgekke taghy ile qoyady. Semiz et jelmen kóbiktengen song tipti semiz kórinip, kóz bitkendi ózine

Bir qoy bauyzdalghan sayyn osylay bir qinalyp, boz ayazda da manday teri búrqyrap ketetin Bighazynyng kýrenitip isingen jýzine qarap men otyramyn.

- Basyng ainaldy ma? - dep súraymyn aqyryn ghana, - asyqpay ýrlesenshi!

- Asyqpaugha bola ma, iluli eti qazir-aq bitedi. Ýrleuden qinalmaymyn! - dep Bighazy mening kónilimdi júbatady. Ishek-qaryndy bas-siraqqa qosyp jiystyryp qoyady da, teridegi bizge tiyesili "bóstirmeni" oiyp mening dorbama salady. Oghan úiqy, shajyrqay bezderi men kók bauyr qosylghan son-aq jolgha týsemin. Ózi taghy birdemelerin kóterip qojayyn ýiine asygha jóneledi: onda tasityn suy men jaghatyn oty bar ghoy.

"Bighazynyng jalaqysyn" әr kýni osylay arqalap qaytyp jýrdim. Búl bizding túrmysymyzgha qaraghanda az tabys emes edi. "Múnday bezderdi bizding eng kýshtimiz de taba almay, tipti ózi itke bez bolyp jelinip qaldy ghoy, darigha!" Mening ýige qaytqanda kótere almay auyrlap qaytatynym osy qayghy boldy. Eng ýlken sýienishimiz enbektep kirip-shyghyp jýr. Týregep túrghanda biz shalqaya qaraytyn aghamyzdyng ýiden bauyrymen jyljyp shygha kelgende ayaghymyzdyng astynan kórinui "jýregimizdi" myjityn óte ayanyshty hal boldy.

Kýndiz tórt kóshege baryp, sypy ýstinde qaynaghan bazardyng tóbesinen qarap otyrghanymda da sol elestep, ózim de taban astynda jatqanday janshylyp otyramyn. Sypynyng aldynda elegendegi qoydyng qanyn andyp birneshe it jatady. Sypynyng ýstinde bezder men qoydyng tanyn andyp men otyramyn. Menen kishileu balalar da sómkesin kóterip, oqudan qaytyp bara jatady. Olar adam siyaqty, men de ózimdi adam siyaqty kóremin. Biraq, olar bez ben qangha qaramaydy. Al men soghan telmirip, sony baghyp otyramyn. Sol adam zamandastarymnan mening aiyrmashylyghym óte zor siyaqty. Olar balasha jaynang qaghyp, oinaq salyp, birin-biri qualasyp ótedi. Men qannan basqagha qaramaytyn kәri búralqy it siyaqtymyn.

Búl telmiruimdi qoyyp, men de sómke asynsam, moldanyng aqysyn tóley alatyn, meni qaghaz-qaryndashpen qamday alatyn quat әkemde bolsa, jeti shaqyrym bylay túrsyn, on tórt shaqyrym jerden bolsa da mektepke osylardan búrynyryq jeter edim ghoy! Tenelu ghana emes, aldylaryna týsip keter edim ghoy, amal qansha. Maghan onday kýn qayda, men emes, tipti jigit bolyp qalghan myna Bighazy samsaghan bazarda bauyzdalghan qoydyng shabyn sýigendey ne istep otyr! Men oqushylardy kórip, qiyaldaugha múrsa tauyp otyryppyn. Onyng qarap qonggha da múrsasy joq, ýrlegen qoyynsha ózining de isip-keuip, kýp-kýreng bolyp otyrghanyn kóresin!.. Jigit aghasy bolyp qalghan Biygeldi ne kýide! Endi qartayghanda әkemiz jalshylyq izdep, sendelip jýrmey me, men kimge tenele alarmyn?

Sypynyng qarsy jaghyndaghy ashananyng manty qasqany kóterildi. Jaghymdy iyis býkil bazardy anqytady. Tarelkelerge manty salatyn aspaz tym ekpindetip, sekirte-sekirte sanaydy.

- Yaup, iman aghzam.. Yaq manty, yaq manty!.. Bes manty, segiz manty, on tórt manty!

- Ya, Qayrolla! - dep ol mantygha bizding qasapshy da ýn qosa úmtylady.

Azan-qazan bazarda oghan Bighazy ekeumiz siyaqtylar qaramaydy. Qaramaytynymyz, dәmelenuge dәrmenimiz joq. Úzyn jyryq etek shapandy, sәndi shlyapaly "Shәnsyn" "Jangýdeyler de" oghan qaramay ótip jatady. Olardyng qaramaytyndary dәrmenderi tym joghary, jýrekteri kilkip ainitynday tyjyryna, tәkapparlana basady ayaqtaryn.

Bizding aldymyzdan shyghys jaqqa qaray "Qytay kóshesi" bastalatyn. "Sanlibay jangýdeyi qaysysy eken?!" "Shúnaq jangýdeyi qaysysy eken?!" dep men olargha sýzile qaraymyn. Qyzyl asyghyn qara jibekpen tanyp, eshkining sybyrlaghynday ghana shýberek kebis kiygen shy ayaq tәitәilar mening kózimdi kóp tartyp ótedi. Irkildegen juan denelerdi shiydey jilinshik qaytip kóteredi eken dep qaraymyn. «Qaz-qazgha» jana kelgen baladay, ayaghyn apyl-tapyl basqanymen, alshandaghan keudesi tym kóterinki.

"Sol jangýdeylerdin" "birining tәitәii me eken" dep olargha da týiile qaraymyn.

Byltyrghy dýngen soghysynyng sonynda "Sandua" dep aty shyqqan "jangýdey", jogharghy shanqu qorjasyndaghy qazaq jalshylarynyng jiyrma shaqtysyn bir jer ýige qamapty da, órtep jiberipti, onyng da negizgi ýii osy "Qytay kóshesinde" dep estiytinmin. Sol qanisherdi de kórgim kelip, Bighazydan súray otyramyn. Ol eshqaysysyn tanymaydy eken. Bir kýni mening dorbama Bighazynyng "jalaqysy" týsip, endi qaytayyn dep otyrghanymda, betin týbit salymen túmshalap alghan, qonyr palitoly, qúrym etikti bir әiel sol kósheden shyqty. Bizding aldymyzdan ótip baryp túra qaldy da, bizge qaray búryldy. Bighazy men maghan qaray berdi. Salysyn sanylaulap qaraghan qap-qara synar kózinen basqa jýzin kóre almadyq ta, tany almadyq. Betin perdelep iyә, osylay túmshalap jýretin úighyr әielderining saltyna qanghan biz búl әielding múnshalyq túmshalanuyna tandanbasaq ta, qalyng adamnyng ishinen bizdi tanyghanday boluyna tandandyq. Bighazygha jaqyn keldi.

- Kimning balasysyndar?! - dep súrady aqyryn ghana. Bighazy da jauabyn kýbirley qaytardy:

- Jappardyng balasymyz.

Bighazygha sybyrlay sóilep, әiel bir jaydy týsindirgendey bolyp edi, Bighazy meni kórsetip birdeme aitty. Áyel jebey basyp, tórt kóshening batys kóshesine shygha jóneldi.

- Anau bizding әpkemiz eken, - dedi Bighazy maghan, - bizding ýidi izdep shyghypty. Seni ýlken meshitting aldynan tosady, sen onyng aldynan ót te qaramay jýre ber, qatty jýrip adastyryp ketpe, artynnan erip otyrady. Qaladan shyqqan song tosyp birge ketinder!

Men dorbamdy qoltyqtap artynan qua jóneldim. Meshitting aldyna әiel túrmaytyn bolghan song ótip baryp toqtaghan eken, ayazgha shydamaghany ma, әlde asyqqany ma, tyqyrshyp túrghany bayqaldy. Men bir qarap qoyyp aldynan óttim de, jedeldete jóneldim. Anda-sanda oiyn qysyp bara jatqanday múzdy jerge túra qalamyn da shyr kóbelek ainalamyn. Beytanys әpkemning kóz jazyp qalmaghanyn  bayqap jýrip qaladan úzanqyrap shyqqan song tosyp aldym. Adamsyz jolgha shyqqan song ol da túmshalanuyn qoyyp, salysyn jelkesine týsirip alypty. Móp-móldir qara kózdi, aqqúba jýzdi, jap-jas súlu kelinshek eken. Biraq, jyp-jyltyr qara shashy jelkesinen qytaysha short qiylypty. Tandanyp, kózimning astymen qaray berdim. Kózi jasaurap ol da menen kóz almay keledi.

- Sen Bighabilmisin? - dep kýlimsirey kelip, malaqayymdy aldy da, baghdarlay qarap mandayymnan sipady. Men túqyra týstim. Malaqayymdy qayta kiygize jalghady sózin, - meni tanymaysyng ghoy, seni apyl-tapyl basyp jýrgeninde kórgenmin. Jýr, tezirek jýrip keteyik! Ol kezde men on bir jasta bolatynmyn. Dýisenbay agha kezdesip aitpaghan bolsa men de tanymaghan bolar edim!..

Sharaly kózine irkilgen túp-túnyq jasyn qos-qostan yrshytyp jiberip, aldyma týse jóneldi ol. Ózining kóp zamannan beri ýy ishine qaraghanday, aspan astynda qar jamylghan keng dalany týgel sholyp, "dódegesine de", "shanyraghyna da" qarap keledi. Keudesin kerip, tynysyn ken-keng alghany bayqalady. Týsten auyp ketken ashyq kýn shynyltyr ayaz edi. Palitosynyng týimesin aghytyp, alqymyn da ashyp tastady. Saghynyshty keng dalany qúshaghyna syighyza almaghanday qúmarta qaraydy jan-jaghyna. Qys kýnderi ayaq kiyimining joqtyghynan ýiden kóp shygha almay, ilude bir shygha kelgenimde men de manayyma osylay qaraushy edim ghoy. Búl da ýide kóp qamalghan siyaqty dep oiladym!.. "Shashyn nege qidy eken?"

- Ýilerine endi qansha jer qaldy? - dep ol maghan jalt búryldy.

Ishinen kiygeni iyghy men qabyrghasynan týimelenetin qytaysha maqtaly  shapan ekenin kórdim.

- Áne, aldymyzdaghy qos terekti qorja.

- Jaqyn eken ghoy!.. Anau, arghy jogharghy jaqtaghy qalyng terek kimning qorjasy?

- Shordyng Isasynyki deydi,  ol da dýngen.

- Sender túrghan qorjada qytay bar ma?- dep dauysyn bәsendete súrady. Men Júmaqún degen dýngen men onyng sheshesinen basqasy ynghay qazaq ekenin aittym. «Bir jangýdeyding qamauynan qashyp shyqtyng ba, tәte?» dep súray jazdap toqtap qalyp edim, túspalymnyng dúrys ekeni kóp ótpey anyqtaldy.

Ápekemning kenesi boyynsha, jalghyzayaq jolmen búryla jýrip ýige syrt jaghynan ainalyp baryp kirdik. Ornynan anyra qarap túrdy sheshem.

- Jaryghym-au, Dәmeshpisin?!

Ýige kire solqyldaghan әpkem ýn sala jylap jiberdi de, sheshemdi bas saldy.

- Men, apa... Men... Dәmeshinmin!..

Onyng short qiylghan shashyn sylap, bauyryna basa jylady sheshem. Sәl súnghaqtau kelinshek qúshaqqqa kishkene balasha kirdi de, sheshemning omyrauyn iyiskey eniredi.

- Jaryghym-au, qaydan shygha keldin?"

Ákemning bólesi Ábdirahman degenning qyzy eken. Ábdirahman bizden búryn 1931 jyly Shәueshekke kele salyp qaytys bolypty da, әieli eki kishkene úlyn asyray almaghan son, estiyar qyzyn ýsh aghash biday men biraz aqshagha satypty. Alghashqy satyp alghan kisi Shәueshektegi bir kәri qytay eken. Dórbiljinge jana kelgen tiyanjyndyq jas saudagerge ile-shala úzatyp berip jiberipti. Sodan beri Dórbiljinnin  bir túiyq kóshesindegi kishkene qorada qamauly eken. Bir kýni sol qoradan bórene alugha kirgen tuysymyz - Dýisenbaydan әrkimdi súrastyryp "Jappardyng Dórbiljinge kóship kelgenin, qazir bir balasynyng tór kóshedegi qasapshygha kómektesip túratynyn" estipti. Eki-ýsh kýn ótken song erine kórsetpey bir úighyr kempirge etik pen palito sattyryp alypty. Jyryq shapany men shýberek kebisin sonyng ýiine tastap, úighyr әielshe túmshalanyp alypty da jýre beripti.

Kishkene kezinde erekshe súlu beynesi este qalghan eken, júmys taba almay kesh qaytqan әkem de tany ketti.

- Yapyrmau, mynau Dәmetken be?! Balam-au, osynda ma edin?! - dep kelip mandayynan iyiskedi. Ákemning tizesine basyn qoyyp alyp úzaq jylady Dәmesh. Onyng jay-kýiin úqqany boyynsha sheshem aityp berdi.

- Apang aldynghy jyly Shәueshekte bolatyn, - dep kýrsindi әkem. - Seni joqtap, ol ekeumiz bir jylasyp alghanbyz. Satqan "jangýdeyine" artynnan bir izdep barsa, "qyzyndy ózing úrlap әkettin, tauyp ber!" dep ózinen daulapty. Zalymdyghyn qarashy! Ózin әren-әreng qoya beripti sóitip. Áyteuir aman, densaulyghy tәuir bolatyn. Sening iz-týzsiz joghalyp ketkenine ghana qayghyryp jýr edi, aman ekensin. Qalay quanar eken, shirkin, jylama, qarashyghym, adamnyng basynan әrqanday is ótedi. Myna kýieuine endi qaytyp barghyng kelmese, endi eshkimge kórinbey túra túr, apandy men izdestireyin.

- Qamaudan әreng qashyp shyghyp otyrsa, endi qalay bara qoysyn! Biraq myna kýieui jer kókti sharlaydy ghoy әli! - dep óz qaupin qosty sheshem, - qoldary úzyn ghoy búlardyn, Shәueshekti de talay tinter! Endi tapsa, pәle sonda bolady. Shashyndy myna kórshiler de kórmesin, bet-shyrayyndy ózgerte túratyn amal izde.

Dәmesh әrkimnen qúrastyrap qazaqy kiyim aldy da, auru әiel keypine týsti. Onyng qylmysy, әriyne, onyng betinde ghoy, Iluishinde  Jәmishke ýiretkenim siyaqty, qaydaghy bir sýrensiz súr topyraqty men de tauyp әkelip, әpekemning bas jaghyna ýiip qoyyp jýrdim.

- Osy ýige bireuding kele jatqany bilinse betine jaghyp al, tәte! - dep әr kýni bazargha keterde jalyna attanamyn. Onyma Dәmesh te kýledi, - auzyndy qisaytyp alyp, tyrjiya qoy! - deymin taghy da.

Dәmeshting aituy boyynsha, әkem Dórbiljinning shyghys jaghyndaghy Maralsu degen jerge baryp "Shashty" dep atalghan "Jangýdeydin"   shaupanynan júmys tauyp qaytty. Erkin jazylmaghan ayaghyn siltey basyp, Biygeldi jóneldi oghan.

- Sasyq araq shygharatyn jerde әkem istey almaydy ghoy! - dep biraz demalugha kónbey ketti.

Júmys izdeuden qoly bosaghan әkem endi Dәmeshting sheshesin izdeuge qamdandy. Shәueshek jaqtan kelgen tanys bireu kezdesse, sәlem aityp jibermekshi edi, әueli meni tórt kóshege aparyp salyp, kóshe aralap, eki-ýsh kýn jýrdi. Bir kýni tórt kóshege endi kire bergenimizde, bet-auzyn әjim basqan bir aq kempirdi kórip әkem aiqay saldy. Kempir qighashtap, Tarbaghataygha qaray órleytin "Shәueshek kóshesine" ótip bara jatyr edi.

- Qanipa, Qanipa! Qanipa, senbisin? Toqta!.. Amanbysyn? - dep әkem úmtylyp baryp qolynan ústay aldy.

- Jәketay-au, qaydan keldin?! Balalaryng aman ba?

- Bәri aman, - dep alqyna kýbirledi әkem, - al ózing qayda jýrsin? Ýiing qayda?

- Dórbiljinge kelgenime eki jyl boldy. Osy kóshenin

basynda bir sarttyng ýy júmysyna jaldanghanmyn. Sonyng bir auyz ýiinde otyrmyz. Úlymnyng ýlkeni de sonyng júmysynda. Dәmeshimnen habar-oshar bolmay ketken son, Shәueshekte túra almadym! - dep jylamsyrady Qanipa sheshe. - Ony bergen jerime izdep barghan sayyn qarsy dau kýsheye bergen song kettim..

- Jә, endi jylama, qayyrmen bolar!..

Eresekteu bir hanzu bala bizding qasymyzdan ketpey teris qaraghan boyy túryp alyp edi, әkem oghan jaltaq-jaltaq qarap, Qanipagha ym qaqty da, Bighazy túrghan púshpaqqa qaray bettedi. Ol balagha Qanipa da an-tang bolyp qarap aldy da,  әkemmen qatarlasyp ayanday sóiledi:

- Osy bir bala birazdan beri biz túrghan qoranyng aldynan ketpey qoyyp edi, endi qidiyp artymda túr ghoy.

- Qashannan beri? - dedi әkem aqyryn ghana.

- Jeti-segiz kýn boldy.

- Olay bolsa, búl andushy, sezdire kórme, apa, Dәmesh aman, tabyldy!

- A, ne deysin, Jәketayym-au!

- Dausyndy shygharma, jylama! Balang aman! Bizding ýide.

Dir qaqty ana, iyegi toqtamay selkildep bara jatqandyqtan tisin tisine basyp aldy, men qayyrylyp bayqasam, әlgi bala bizding artymyzdan qarap túr eken.

- Shyn ba?! - dedi Qanipa, qatty ashulanghanday әkeme tistene qarady, - ónim be, týsim be?!

- Anyq ónin, sabyr saqta! Qazir ýiine kelmesen, andushy bar eken. Sen de barmay shydap túr!.. Anau qoy ýrlep jatqan mening balam, tanyp al, sol arqyly habarlasyp túrasyn!.. Al, ózing maghan osy ashulanghan qalpynmen tómen jónel de, iz tastap ýiine qayt, qamsyz bol!.. Qasap sypysynyng aldynda әkem qaldy da, tómen qaray qalshyldap Qanipa jóneldi. Artynan baspalap baqylaushy da jóneldi. Ony kórsetip qoyayyn dep edim, Bighazy ýlpershektey talaurap qoy ýrlep otyr. Ákem enkeyip maghan sybyrlady:

- Anau qytay bala ýige sening artynnan erip barmasyn, barar jerindi kórmesin, saq bol! Ol ilesse, sen adastyryp basqa jaqpen ket!

Men basymdy iyzedim de, sypygha shyqtym. Ákem kóshe ainalyp kete berdi. Súrghylt aspannan ayaz qylauy úiytqyp týsip túr edi. Yzghary jelemik, lapas astyn  tintkendey suyq qolyn suman-sumang jýgirtedi. Qanipa sheshe bizge jyly jýzben qarap qayta ótti. Sóitse de, tisteuli, qatparly úrty býlkildep, óte shiraq basyp barady. Onyng Dәmeshti kórmey, tynshy almaytyny da, tamaq ishe almaytyny da, úiyqtay almaytyny da belgili siyaqty. Saqtyq ýshin bizge qayyrylyp qaramay ketti. Sonynda qyrsyq jýrgenin biledi.

Mine, sol qyrsyq ta ótti aldymyzdan. Maghan yzgharmen anyqtap qarap qoydy. Manayyma timtinip, alaq-júlaq etedi. Súm kózine әkem týspedi bilem, biraz kidirip, kósheni týgel aqtardy da, jýgire jóneldi. Qanipa sheshening artynan ketti. Yapyrmay Dәmeshting sheshesi ekenin qaydan bilgen búl súmdar!.. Bile túryp-aq әudem jerdegi anasyn balasyna, balasyn anasyna kórsetpey, mәngige aiyryp, mәngige zarlatpaq qoy, netken aram edi! Yapyrmay, bir shaqyrymnan aspaytyn jerde túryp-aq, bir kóruge zar bolghan ana men bala birinin-biri tiri ekenin de bilmey zaryqqan eken ghoy!.. It saudager Dәmeshti toyghan jerinde enesin úmytyp ketetin kýshikke sanap, biraz jyl qamasa, mýlde úmytyp, kórse de tanymaydy dep eseptegen ghoy!.. Endi airylyp qalysymen sheshesining esigin dәl tauyp, basa qongyn qarashy. Dәmesh endi qolgha týsse, apasyn ómir boyyna kóre almay ketedi ghoy!.. Men әlgi qyrsyqtyng qaraghan qarasynan qauiptenip, dorbama bez týskenshe tyqyrshydym. Qanipa sheshe men sonyndaghy sol qyrsyqtyng týr-sipatyn Bighazygha aityp berdim de, dorbama birdeme týsisimen jóneldim.

Dәmesh býgin óte kónildi eken, әkemnen estipti, kózi de jalt-júlt etedi. Sheshesining sonynda jýrgen andushynyng týrin tolyq aityp berip edim, bile qoydy: qamap iyelenushining osy jerde ósken aghasynyng úly eken!

- Qazaqsha tildi tolyq biledi, asqan qu, seni aldap syr tartyp jýrmesin! - dep qatty tapsyrdy Dәmesh. - Sening osy qorjanyng jolyna týskenindi kórse qayda baratynyndy bile qoyady.

Men әr kýni tanerteng keterimde baqylaushydan saqtanatyndyghym jóninde ant berip jýrdim. Baqylaushy da baspalap meni manaylap ótip jýrdi. Bir ret alystan qarauyldap maghan erip te kórdi. Men "Jer Dórbiljin" dep atalatyn tozghan dual ornynda syrghanaq teuip jýrgen balalardyng qasyna túryp aldym da, ol ótip ketken song Dýisenbaydyng ýiine baryp biraz otyryp shyghyp, tómengi jolmen kettim.

Ertenine kýndizgi mekenime kelgende qasapshy stolynyng astynda jana aq dorbaly buynshaqtyng túrghanyn kórdim. Bighazy ony Dәmeshke kishi bauyry әkelgenin aitty:

- Áne, qarsy búryshta túrghan sary bala sol, - dedi, - sen qasyna baryp, tәtesining jayyn aityp bershi, qatty saghynghan eken, kózi botalap túr.

Boyy dәl mendey, tolyq betti, aq sary bala qasyna barghanymda maghan úmtyla týsip, jymiyp túryp qaldy. Men ne dep sóz bastarymdy bilmey kidirdim de, jeninen ústadym. Ol qolymnyng syrtynan ústap meni ayalaghanday boldy. Bar jýregimen ýzile saghynghan әpkesin ayalaghany da, maghan degen eng jaqynshylyghyn beynelegeni de búl.

- Dәmesh tәteng bizding ýide, aman!.. Men sonyng qasynda úiyqtaymyn, sening atyn Bәiken ghoy, sol aitty maghan, - dedim. Onyng kózi jypylyq qaqty, - jýr anau esikting daldasyna baryp túrayyq!

Bir-birimizding qolymyzdan airylmay baryp, tómengi jaghymyzdaghy ýlken sauda dýkenning qayyrylghan esigin daldaladyq.

- Qanday, densaulyghy jaqsy ma eken! - dep taqyldap súrady menen.

- Óte әdemi, kiyimi de jaqsy, biraq biz eski kiyim kiygizip qoydyq. Bireu tanyp qoysa qytay alyp ketedi ghoy, izdep jýrgender bar eken. Senderge barmady ma?

- Biz túrghan qoranyng aldynda bir qytaylar jýretin boldy. Bizding qojayyn olardy úrysyp qualady. Sonda da alystan bayqap jýr. Men artqy esikten alyp shyghyp bir dorba әkelip qoydym. Ishinde hat ta bar, sen tәteme aparyp bershi!..

- Maqúl, men eshkimge bildirmey әkete alamyn. Mening artymnan da bir balasy erip jýr, men adastyryp basqa jaqqa ketemin! Sen baryp tәtendi kórging kele me?

Bәikenning kózinen jas búrshaqtap ala jóneldi. Mening ernim dirildep eriksiz qisayyp ketti de, teris qarap alyp solqyldap edim, ol qalshyldap ketti. Túnshyghyp, qystyghyp óksidi.

- Senimen birge baryp kóreyin desem, apam jibermeydi, - degende ýni qattyraq shyghyp qaldy. Bizding múnymyzdy kórip, qarsy búryshtaghy Bighazy da kózin sýrtti. "Qayt" degendey isharamen maghan qolyn búlghady.

- Keyinirek ertip aparamyn, - dep men jóneldim de, kózin sýrtkishtep Bәiken qaytty.

Biz túrghan qaltarystyng qarsy jaghynda bir qazaq jigiti túr eken.

- Ýi, myna balalar ne ghyp jylap jýr?!

- Ei, bala, bireu tiyisti me? - dep maghan ýnile qarady.

- Joq... Ánsheyin!..

- Ánsheyin jylay ma eken?!

Men jauapsyz shirap, kýlimsiregendey óttim de, sypygha shyghyp aldym.

"Tergeushim", eki qasqyr kezdesse, yrjandaspay qoymaydy. Olar iyende yrjandasady ghoy, biz qaynaghan qan bazarda, qalyng adam arasynda yrjandasyp aldyq. Sóitip, qasqyrdan da ónerlirek qylmysty ekenimizdi kórsettik bilem, rasynda da solay emespiz be? Qasqyr ilude biri bolmasa, adam úrlay ala ma? Biz jay adamdy emes, tipti bar kózge týsetin aiday súlu qylmyskerdi úrlaghan qylmysty boldyq qoy. Biz yrjandaspay, kim yrjandassyn. Sonymyzda qughynshy jýrse  de yrjandastyq. Qylmysy asqan sayyn yrjandap, auzy ashyla týspegen qylmysty aldaghy uaqytta zor qylmystyng ýlken sheberi bola alar ma? Búl - mening qylmysqa sol kezde-aq barynsha dәnikkendigimdi kórsetedi.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»