(Shygharmashylyqtyng mәn-maghynasy jóninde)

Qolyna qalam ústaghan әrkimdi: «Osy mening jazghandarym oqyrmangha kerek pe ózi?», «Men jazuymmen oqushyma ne aitpaqpyn?» deytindey saualdar oilandyrary haq. Múnday súraqty, jalpy, ónerding barlyq salasyndaghy shygharmashyl jan ózine ózi qongy әbden yqtimal jәne oghan jauapty ózi shúghyldanyp jýrgen óner týrinde mýltiksizdikke jetu, mýltiksiz sheberlikti iygeru arqyly shygharmashylyq jetistikke qol jetkizu, sóitip júrttyng rizashylyghy men sýiispenshiligine bólenu dep bileri kәmil. Jәne qay-qaysysy da búl túrghyda qatelespeydi ghoy dep shamalaymyn, óitkeni әigili jazushy auzynan shyghyp, barsha júrt әldeqashan moyyndaghan tәmsil: «әsemdik әlemdi qútqarady» deytin qanatty sóz de bar emes pe. 

Áytkenmen bir tanghalarlyq jәit, әldebir kóne anyzda aitylatyn qyzyq oqigha oigha orala beredi... Ertede barmaghynan bal tamghan әldeqanday bir sheber ailar, jyldar boyy bas almay, pilding sýieginen, oghan  qiylystyra oimyshtalghan  ózge de asyl  tastardan, qasiyetti aghashtardan suveniyr-saray jasapty. Jasaghany óte nәzik naqyshtargha túnghan, ýilesimdi órnekteri kóz sýrindire sýisintetin ghalamat syi-búiym bop shyghypty. Júmysyna berilgeni sonsha, sol ónerpaz ainalasynda bolyp jatqan oqighalargha, elining soghys jaghdayynda qinalyp jatqanyna, eshtenege de, eshkimge de alandamaghan eken. Esesine kórgen júrtty tamsantar ghajayyp óner tuyndysyn dýniyege keltirgen kórinedi. Cosyn sol kýndiz kýlki, týnde úiqy kórmey, pәlen uaqyt boyy tapjylmay enbek etip jasaghan, esil-dertin alghan shygharmashylyghynyng tamasha jemisin eldi biylep otyrghan әmirshige tartqandy qosh kóripti. Jútynyp túrghan jauhar tuyndyny әmirshi de únatsa kerek, suvenirdi ainaldyra qarap, oilana bas iyzep, úzaq otyrypty. Aqyry uәzirlerin tanghaldyryp, tanghajayyp sheberdi «barsha júrt soghys tauqymetin tartyp arpalysyp jatqan shaqta eline tiygizer kók tiyn paydasy joq júmyspen shúghyldanghany ýshin» zyndangha tastaugha búiyrypty... 

Anyz ghoy, biraq tym әsirelengen anyz bolsa da, astaryna oilantarlyq maghyna, ónerdi óner ýshin emes, ómir ýshin әspetteu iydeyasy  toqylghan sekildi. «Oraza, namaz – toqtyqta» degen de sóz bar ghoy. Shamasy, ýzdik tuyndynyng birinshi kezekte sonday tuyndyny jasaugha qolayly jaghday tughyzugha atsalysqandy kózdegeni dúrys-au, yaghny belgili bir kezendegi shygharmashylyqtyng mәn-maghynasyn sol kezendegi qogham jaghdayy, el ahualy anyqtaugha tiyis pe, qalay...

Múndayda ózindi ózing týsinuge tyrysqan abzal. Mәselen, bizding úrpaq ghúmyrynyng jastyq shaq dep jalpylama atay salugha bolatyn kezeni kenestik dәuirde ótti. Búl totalitarlyq qogham әbden nyghayghan, oilau standarttary búljymastay qalyptasqan jyldar edi. Bizding buynnyng ainalandaghy qúbylystardy sanana sorghyshsha siniretin balghyn balalyq, jetkinshektik pen shyndap esenge bet alatyn jasóspirim, bozbalalyq shaq, yaghny baldәuren, gýldәuren, jasdәuren atty úmytylmas belesteri sol shaqqa, kommunizm qúrylysyn saludy jýrgizip jatqan jyldargha dóp keldi. 

Barshamyzgha belgili,  ol zamandy qazirgi tanda qara boyaumen әlemishtep syzyp tastaghan deuge bolady, ony eske aludy qanday da bir dәripteushilikke balap, eshkim únatpaydy. Soghan qaramastan men ózimdi ózim alday almas edim: bizding úrpaq, sonyng ishinde men de, sol jyldarda ýstemdik etken kommunistik iydeyalargha senip óstik. Bәlkim múny kitaby tәrbie nәtiyjesi deuge keler, biraq solay boldy.  

Degenmen eseye kele, kommunistik iydeyalardyng sanamyzgha tiygizgen әserin naqty ómir kórinisterimen salghastyryp qarau barysynda, alghashqy syny kózqaras úshqyn atty. Sodan, kitaptan ilgenim men tirshilikten bilgenimdi qoryta kele, birtindep ózimning qalam ústaugha ústyn bolghan júmyskerlik pәlsafamdy qalyptastyrdym. Sondaghy ózindik ómirtanushylyq kózqarasymdy tamyrlandyrghan júmysshy filosofiyam  shygharmashylyghyma túghyr boldy. 

Býginde sol shaqtaghy azdaghan jazghan-syzghandarymnyng totalitarizmdi nyghaytugha atsalysqanday baghalanuy, tiyisinshe, qazirgi jana kózqaras túrghysynan, olardy ótkenning kereksiz qoqysy qataryna ysyryp tastaudyng dúrys kórinui ghajap emes. Biraq men olardy shygharmashylyghymnyng mәnine balap, sol dәuirde shama-sharqymsha oqyrmanymnyng ruhy kelbetining qalyptasuyna yqpal etudi niyet etkendigimnen, olay etuding qate bolaryn týisinemin. 

Standarttandyrylghan zamanghy ozyq oy qúddy kenestik tynys-tirshilikke baghdar beretin shamshyraq-tyn, tiyisinshe qalammen qarulanghandardyng kópshiligi, solardyng qatarynda men de tuyndylarymyzda óskeleng úrpaqtyng zamanauy beynesin jasaudy jәne sol kezgi týsinigimizge say, onyng ruhany nәri, ústanar ýlgisi, ýlgi tútar iydealy qatarynyng kóbeye týsuine ýles qosudy múrat ettik. Onymyz býginde bekershilik tәrizdi kórinse de, óz uaqytynda, naghyz azamat tәrbiyeleu túrghysynan qaraghanda, mýldem oryndy is-әreket bolghan-tyn. 

Sondyqtan da onyng býgingi qúndylyq ózgergen dәuirde de úmytylmauyn qalaymyn. Óz tarihymyz retinde kerek bolaryn týisinemin. Biz birjaqty internasionalizm men ózgeshe oilaugha jol bermeytin sentralizm, is jýzinde úlyderjavalyq memlekettik shovinizm dәriptelgen dәuirdegi jas buynnyng qoghamdyq belsendilikte tanylatyn bet-beynesin, últ mýddesin elemeuge tózbeushiliginin, әdiletsýigishtigining tabighatyn kórsetuge tyrysqanbyz, yaghni  bizding úrpaqtyng әdeby tәjiriybesi býgingi úrpaqtyng tarihtan sabaq alyp ósuine septese alady degen oigha senimim kәmil. 

Sondyqtan da sol shaqtan jazyla bastaghan tuyndylardyng birqataryn bertinde oqyrman nazaryna «Órteng óskinderi» degen atpen úsyndym. Órteng dep eski shópti, óli qaldyqtardy, qajetsiz ósimdikterdi jong ýshin órt qoyylghannan keyingi dala keypin aitady. Búrynghy shóptesin, bútaly ósimdikterdi órteu ýderisinen son, kýigen jerge keler jyly jaqsaryp kók shóp, jayylymdyq bitik shóp ósip shyghady. Osy bir tirshilikti jasampazdyqpen jandandyru ýshin salynghan órt ornyn bildiretin sózdi men Alash aty әldeqashan alastalghan, kommunizmnen basqa qoghamdyq qúrylys ýmitteri mýldem óshirilgen tynys-tirshilik alanyna kóshirgendi, dәlirek aitqanda – totalitarlyq biylik ekinshi jahandyq soghystan keyingi jyldary jalpaq eldi qasang iydeologiyalyq shyrmauyna bekem týsirgen, sóitip «jana adam» tәrbiyeleu sharalaryn keng kólemde jýrgizu isin qolgha alghan shaqtaghy ahualdy belgileu ýshin qoldanghandy oryndy kórdim. 

Mening sovettik dәuirdegi shygharmalaryma osynday ruhany órtende (ótken ghasyrdyng 50-shi, 60-shy, 70-shi jyldarynda) ómir sýrgen jas úrpaq beyneleri arqau boldy. Olar – balalar, jetkinshekter, jasóspirimder, jastar – zamanyna qaray boy týzedi. Biraq, tәube, iydeologiyalyq shekteulermen shegendelgen, kerneyletken zamanda da, jana zamanda, jana qúndylyqtargha qúlaghan dәuirde de biylikting synarjaq úrandaryna jas úrpaq týgeldey kózsiz qúldyq úrghan joq. Ras, qoghamdyq belsendilik, belsendi ómirlik pozisiya mazmúny is-әreketterinde týrlishe bayqaldy. Solardy beyneleytin etudterdi men  bes kitapshagha jiktep, «Órteng óskinderi» hamsasyna toptadym. 

Ángime jalpy shygharmashylyqtyng mәn-mazmúny jayynda bolghandyqtan, osy jinaqqa kóbirek toqtalyp jatyrmyn. Ózindik hamsanyng «Kerney» atty alghashqy kitapshasyna kerneyletken jәne soghan sengen, kerney ýnimen jarqyn bolashaqqa jetudi kóksegen zamanda jas úrpaqqa úsynylghan tuyndylardyng keybiri engen-tin. Eskerte ketu lәzim, HH ghasyr basynda dýniyening qalay dýr silkingenin surettep, kenestik ómirimizding sol sәtten bastalghanyn da, qalam ústaugha talpynghan jas tilshilerimizdi sol ruhta baulugha úmtylghanymyzdy da bayaghy totalitarlyq zamandaghyday tamsana aitu býgingi kýnge jaraspaydy. Qazirgi tanda búl taqyryptardyng eshkimdi qyzyqtyrmaytyny týsinikti. Alayda biz ótken jýzjyldyqtyng basym bóligin kommunistik iydeologiya jetekshiligimen ótkizgenimizdi joqqa shygharmaymyz jәne ony úmyta almaymyz da. Óitkeni sol shaqta ósip-órkendedik, órkeniyetpen, bilimmen qauyshtyq, iydeyashyldyqqa tәrbiyelenip jýrgen sol kezende úshtalghan últ mәselesi jayyndaghy oi-pikirimiz, әdilettilikti bәrinen joghary qoishylyq qasiyetimiz bertingi tәuelsizdik zamanda da manyzdylyghyn joyghan joq. Ruhany órtenning kýtilgen bitik ónimi – kommunistik qúrylystyng «jana adamy» – biylik kýtkendey dәrejede qaulap ósip, birkelki somdalghan joq. Búl qúbylysty әdebiyette beyneleu ýshin tәueldilik dәuirding qatang baqylauyna ústatpaytyn týrli әdeby tәsil qoldanylghan edi. Búghan «Kerneyden» keyingi «Baldәuren», «Gýldәuren», «Jasdәuren-I» «Jasdәuren-II» atty kitapshalargha toptalghan әngimeler men hikayattar kuәlik etedi. Olardy tap solay hatqa týsiruim shygharmashylyghymnyng sol tústaghy mәni syqyldy bolatyn. 

Osy bes kitapshadaghy әngimeler men hikayattar jәne keyin «Jastyq shaq jyrlary» atty bir tomdyq jinaqqa engen әngime, hikayat, romandar býgingi óskeleng úrpaqqa alystap bara jatqan zamandaghy qúrdastarynyng beynesin, olardyng ruhany azyghyn, zamany qalyptastyrghan bitimin jaqyn tanystyrady ghoy dep oilaymyn. Sóitip jinaqty totalitarlyq dәuirding ruhy men sóz saptauyn, qasang sayasat biylegen kezenderding key kórinisterin qaz-qalpynda beretin, óskeleng úrpaqtyng sanany kommunistik iydeologiya qalyptastyrghan birkelki oilau auqymynda qalmay, shekteuli ruhany kenistikte qamalmay, oi-payymymen, is-әreketimen әdiletsýigishtik, ong ózgeristi ansaushylyq ruhta ósip kele jatqanyn beyneleytin tuyndylargha býgingi jas beytarap qaramaydy degen ýmittemin. 

Áriyne, olar iydeal emes, iydeal bola almaydy da. Alayda qily kózqarastaghy adamdardyng shekteui mol kenestik kezende qalay payda bolghanyn úghugha jәrdemdesedi. Al búl ózimizdi ózimiz tarihpen tәrbiyeleu ýderisinde barshamyzgha kәdimgidey-aq kómekshi bola alady ghoy degen oidamyn. Árkimning ózin ózi tarihpen tәrbiyeleui óte manyzdy dep eseptegendikten, әri búl sharuagha atsalysudy shygharmashylyghymnyng mәn-mazmúny dep bilgendikten, Qayta qúru sayasaty óristegen jyldary men tarihtaghy «aqtandaqtardy» zertteuge kóp den qoydym. 

Keyinirek, tәuelsiz el azamattarynyng otanshyldyq, memleketshildik, últyn sýigishtik seziminin, tarihy sanasynyng dúrys qalyptasuyna atsalysu maqsatymen «Ruh-Saray» atty tanymdy tuyndylar toptamasynyng bes kitabyn shyghardym. Olargha «Topyraq», «Kerege», «Tәj» seriyalaryna jýlgelengen etudter engen bolatyn. Altynshy kitaptan atalmysh derekti shygharmalar siklining «Uyq» seriyasy bastau aluy kerek-túghyn (atalmysh toptamany jýieli týrde memlekettik tapsyrys ayasynda basyp shygharu isi avtorgha osy uaqytqa deyin beymәlim sebepterge baylanysty toqtap qaldy). Auqymdy toptama oqyrmangha alys tauarih betterinen syr sherte kele, qazaq sayasy oiynyng alghashqy orys revolusiyasy kezinen bastap qalay janasha jýielene bastaghanyn, azattyq ýshin kýresting tyng serpinderin, últtyq qozghalystardy, monarhiyanyng qúlauy men últ qayratkerlerining avtonomiyalyq qúrylymdargha qol jetkizu jolyndaghy kýresterin, Alash iydeyasynyng kenes ókimeti túsyndaghy kórinisterin kórsete otyryp, tәuelsizdikti bayandy etuding sharttaryn týzudi kózdegen. Solar arqyly oqyrmanyn tarihpen tәrbiyeleu isine atsalysudy múrat etken edi. 

Jorymaly kiyiz ýy sýiegin elestetetin toptama etudteri shartty týrde tórt jýiege bólingen de, jaryq kórgen bes kitapta onyng ýsheuine kirgen shygharmalardyng birqatary algha tartylghan-tyn. Tek jobalanghan tórt jýlgening ishindegi «Uyq» seriyasynan esh tuyndy basyla qoymaghan-dy. Búl jeli irgetas («Topyraq» seriyasy) ýstine qalanghan qabyrgha («Kerege» seriyasy) men tóbedegi shanyraq («Tәj» seriyasy) arasyn jalghap, ústastyratyn etudter toptamasyn qúramaq bolatyn. Búdan ansaghan egemendikting shanyraghyna shanshylghan, últtyq tәjdi kókke kótere ústaytyn ruhi-uyqtardyng tabighaty kórinuge tiyis degen ýmit bolghan edi. Úlan-ghayyr qazaq әlemining – últ makrokosmynyng – tanymdy etudterge syghymdalghan kishkene púshpaghy – «Ruh-Saray» mikrokosmy – býgingi oqyrmangha ótken kezenderden syr shertip, әrkimning ózin ózi tarih arqyly tәrbiyeleuine jәrdemdesudi kózdeytin. 

Osy orayda kókiregi oyau azamattardyng sanasynda el bolu elesi jiyrmasynshy ghasyrdyng basynan janasha túrpatta nobaylanghany alghashqy etudterde sóz bolghan. Sodan song 1917 jyl tónkeristerinen keyin oryn alghan sayasy ahual, әueli alashtyq, sosyn sovettik avtonomiya, odaq qúraushy respublikany jasaugha qatysushylardyng qayghyly tarihy, últtyq apatqa úryndyrghan alapat asharshylyqtar, Ekinshi dýniyejýzilik soghys, onyng auqymyndaghy Úly Otan soghysy, odan keyingi tyng kóteru nauqany, solardyng bәrindegi qozghaushy kýsh bolghan qily jalpypatriottyq úrandar qazaq júrtshylyghynyng oi-sanasy men oilau jýiesin negizinen birkelkilendirdi. Elding damuy besjyldyq josparmen belgilenip, bes jyl sayyn biyleushi partiya saltanatty forumynda jetekshilik sózin aityp túratyn standartty dәuir bastaldy. IYdeologiya býkil ómirdi qamtydy. Jana adam tәrbiyeleu maqsaty jýzege asyrylyp jatty. 

Algha tartylghan úrandargha kózsiz sengender de, olardyng ishinen últtyq mýddeni qorghaytyn tústardy izdegender de, sybaylastyqqa qúlay berilgender de, jan-jaqtan túmshalaghan sayasy jamylghygha moyymay, adaldyqty, shyndyqty bәrinen biyik qoiygha tyrysqandar da boldy. «Uyq» jelisining etudteri osy kezennen kórkem-tanymdy syr shertpek-tin. Búlardyng ishinde sol totalitarlyq dәuirde, qatal kenestik senzura dәuirlep túrghan kezde jaryqqa shyqqan, óz uaqytynyng kórkemdelgen kórinisterin mýmkindiginshe beynelegen tuyndylar da, biyleushi partiya núsqaularynan últ paydasyna jaratugha jararlyq pikir izdegen әreketter, zertteuler men kósemsózder de bar edi. Olardyng bәri әr kezde týrli dәrejede tәuelsizdik uyqtaryn somdaghan bolatyn. 

Tәuelsizdikting shanyraghyn ústaytyn uyqtardy nyghaytu isi – egemen tirshilikti iydeologiyalyq túrghydan qamtamasyz etuge tiyis qoghamnyng tynys-tirshiligin ýilesimdi damytugha tyrysu – totalitarlyq zaman men qayta qúru kezeninen asyp, tәuelsizdik dәuirinde de jalghasyp jatyr. Tútasqan totalitarizmnen bastap kýni býginge deyin jýrip jatqan demokratiya ornatu jolyndaghy úly kýres tarihynyng key betterinen osy seriya etudteri habardar etedi degen oy avtordy kózdegen nysanasyna qaray senimmen jetelegen edi. Sol senimning jemisi tanymdy tuyndylar toptamasynyng «Uyq» jelisin týzisuge tiyis-túghyn. Biraq ony alghashqy oilastyrylghan qalypta jalghastyrudyng sәti týspeytini anyqqa ainalyp, jogharyda aitqanymyzday, tanymdy tuyndylar toptamasynyng kezekti kitabyn shygharu ýderisi oida joqta ýzildi. 

Búl, bәlkim, tapsyrys tizbesin týzetinderding men úghatyn shygharmashylyqtyng mәn-mazmúnyn qabyl etpeytindiginen shyghar. Memleket mýddesin oilap, memlekettik kózqarasta túrugha tiyis bolghanmen, ónerdi óner ýshin jasaudy úran etetin, әsem de әdemi ertegilerge parapar tuyndylar jazatyn qalamgerlerding jútynghan tuyndylaryn jaqyn tartqandyqtarynan bolar. Áyteuir ýzilgen jobamdy basqasha jýielep, azattyq qozghalysynyng jenisti shynyna deyingi damuyn arqau etken «Alash joly» ýshtomdyghyn úsynghanymda da jospargha bir ghana kitabyn qosumen shekteldi. 

Olardyng tarapynan birneshe jyldan beri qoldau tappasa da, on dәpterden túratyn «Alashiya» riysәlә-epopeyamdy, sonday-aq tórt kitapqa jinaqtalghan («Týnekten oralghan esimder») repressiya qúrbandarynyng ómir joldaryn janghyrtqan zertteulerim men «Qazaq memleketi tarihyna kózqaras» atty kitabymdy da jas úrpaqty tarihpen, tarih arqyly tәrbiyeleu isine ózimshe qosqan ýlesim dep bilemin.  

Solardyng qatarynda әr taqyryptaghy publisistikalyq hronikalarym, jekelegen tarihy túlghalardy tanu baghytyndaghy jinaqtarym, býgingi kýngi til ýshin taytalasqa meylinshe ýndes, sol orayda elu jyl boyyndaghy ýnimdi negizinen jinaqtaghan «Til-ghúmyr» atty publisistikalyq hronika da bar. Búlardyn  da ózimning shygharmashylyghymnyng mәn-mazmúny retinde, «óner – ómir ýshin» deviyzimen aiqyndaugha bolatyn talabym auqymynda jasalghan, tәuelsizdikti bayandy etuge tiyis úrpaqtyng tarihy sanasynyng dúrys qalyptasuyna qyzmet eterine kәmil senemin.  

Tәuelsizdikting alghashqy jylynda «azattyqqa endi qoly jetken  elding әdebiyeti qanday boluy kerek» degen saualgha ózimshe jauap berip, odan keyingi jyldarda da sol saual men jauabymnyng ózektiligin joghaltpaghanyn aitqanymdy «Týrkistan» gazeti (30.04.2020) «Otyz jyl oida jýrgen saual nemese tól әdebiyet haqynda» degen taqyryppen jariyalaghan edi. Sol maqalada baghzy zamanghy әdemi «Óner – óner ýshin» degen  tújyrymdy jasampazdyqqa shaqyratyn «Óner – ómir ýshin!» úranyna auystyrudy tәuelsiz el әdebiyetin jasaushy qalam qayratkerlerining mindeti retinde qaraghan edim.  

Onymdy kimning qalay qabyldaghanyn bilmeymin, әiteuir sondaghy aitqym kelgen oilardyng týiinin ózimning shygharmashylyghymnyng da mәn-manyzynday kórgen bolatynmyn. Oilap qarasam, mening óz jazu-syzu hikmetim sol devizben óristegen sekildi. Tek onyng kórkemdik-tanytqyshtyq sapasy qanday boldy, jalpy, shygharmashylyghymnyng mәn-maghynasy dep bilgen júmystarym oqushynyng ruhany múqtajyn kózdelgendey dәrejede óteuge jarady ma, joq pa, búl jayynda, әriyne, ózim eshtene dey almaymyn. Búghan tóreshi – oqyrmannyng ózi ghana...

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz