Ámirhan Balqybek. Aq peyil aqiqat (jalghasy)
Aq peyil aqiqat
(Poli Eluardan)
Adamdarda ottay ystyq bir zang bar,
Sharap sýzip jýzimnen,
Jylu alyp kómirden,
Sәbiylerdi sýiisuden jasaydy.
Adamdarda jәne qatal bir zang bar,
Qaramastan qasiret pen soghysqa
Hәm ajalgha keletúghyn oqystan,
Ádildikti, turalyqty saqtaydy.
Adamdarda taghy da izgi bir zang bar,
Asau aghys ózeninen jaryqty ap,
Armandardan kýndelikti shyndyqty,
Qas jauynan naghyz dosty tanidy.
Adamzattyng zany osy kóneden,
Zany osy býgingi de kóregen.
Balalyq ta, danalyq ta bar búl zanda
Úqqan jangha maghynasyn óremen.
1997 j.
* * *
Aqyndyq qiyalmen ilgeri,
Úmtylam ómirdi bilgeli.
Bar onyng mazasyz kýnderi,
Bar onyng ghajayyp týnderi.
Beytanys әuender әlemi
Áldiylep terbetip jýr meni.
Jarymnyng qabaghy jyr qanday,
Kózinde kýlli әlem túnghanday.
Júmeken múnaya ýnilip,
Tólegen angharghan syrlarday.
Janyma jayly әser tastaydy,
Qiyaldy qiyangha bastaydy.
Qaraymyn, qaraymyn úrlana,
Keyde ol ýiirsek múngha da.
Bәribir, bәribir әdemi
Janary jayly núr tógedi.
Esime salatyn aq gýldi,
Aq peyil aqiqat
(Poli Eluardan)
Adamdarda ottay ystyq bir zang bar,
Sharap sýzip jýzimnen,
Jylu alyp kómirden,
Sәbiylerdi sýiisuden jasaydy.
Adamdarda jәne qatal bir zang bar,
Qaramastan qasiret pen soghysqa
Hәm ajalgha keletúghyn oqystan,
Ádildikti, turalyqty saqtaydy.
Adamdarda taghy da izgi bir zang bar,
Asau aghys ózeninen jaryqty ap,
Armandardan kýndelikti shyndyqty,
Qas jauynan naghyz dosty tanidy.
Adamzattyng zany osy kóneden,
Zany osy býgingi de kóregen.
Balalyq ta, danalyq ta bar búl zanda
Úqqan jangha maghynasyn óremen.
1997 j.
* * *
Aqyndyq qiyalmen ilgeri,
Úmtylam ómirdi bilgeli.
Bar onyng mazasyz kýnderi,
Bar onyng ghajayyp týnderi.
Beytanys әuender әlemi
Áldiylep terbetip jýr meni.
Jarymnyng qabaghy jyr qanday,
Kózinde kýlli әlem túnghanday.
Júmeken múnaya ýnilip,
Tólegen angharghan syrlarday.
Janyma jayly әser tastaydy,
Qiyaldy qiyangha bastaydy.
Qaraymyn, qaraymyn úrlana,
Keyde ol ýiirsek múngha da.
Bәribir, bәribir әdemi
Janary jayly núr tógedi.
Esime salatyn aq gýldi,
Sýiem men osynau pәk núrdy.
Ómirim, ómirim, ómirim,
Ózindi jaryma telidim.
Dalanyng tәkappar túmasy,
Ayauly ghashyghym, serigim.
Qylyghy janyma jaghuly,
Sýiem men osynau arudy.
Sezimder terbetip ne týrli,
Betine tosamyn betimdi.
Jarymnyng qabaghy men ýshin
Ómirding qabaghy sekildi.
Jarymnan ýirenem endi men
Adamgha baqyt bop jetudi,
Ómirden óleng bop ótudi.
1997 j.
* * *
Qanat qaqqan әlde qiyal qúsy ma?
Ilinbegen esh qylqalam úshyna
Ádemilik kórdim býgin, kórdim de
Salmaq týsti jýregimning túsyna.
Salystyrsang Mona Liza kekseleu,
Ne bolmasa jay ghana bir әlemish.
Múnday jandy mýmkin be eken kóksemeu
Zamanymyz bólek jәne әri egiz.
1997 j.
* * *
Kóktem kelip jatyr ghoy dala gýldep,
Bala gýldi kóbelek alady ýrlep.
Samal, samal, jelpishi sezimimdi,
Ólenime jetpey túr әdemi lep.
Oy jýgirtip ótkenim, aldaghyma,
Qol sozayyn taghy da armanyma.
Kýlli dýnie jasaryp ketken syndy,
Joq әlde men eskirip qalghamyn ba?
Duman, kýlki, quanysh - bәri osynda,
Áueyi jel, qanghyrmay qal osynda.
Oygha shomyp otyrmyn, qiyal quyp,
Mәngilik pen qas-qaghym arasynda.
* * *
Tirshilik búl shaq qalaq kóz iledi,
Kóktemning әrbir sәti duman qyzyq.
Búlttar gýldestedey seziledi,
Súlu qyz jiberetin sugha aghyzyp.
Jel emes, sezim shyghar quyp barghan,
Bauyryna túman emes,arman túndy.
Alataudyng әr shyny búlttardan
Basyna gýl tәj kiyip alghan syndy.
Aqqan-au búlt-gýlder damyl tappay,
Qyz-kóktem aqpasyna qoyady ma!
Tau jaqqa tanday qaghyp qaray berem,
Tandanyp tabighattyng boyauyna.
1997 j.
* * *
Kýn keshe qapyryq bop edi,
Býgin kep búlt jauyn sebedi.
Qiqarlau qylyqty qyz syndy
Tabighat ne degen әdemi!
Tamshylar tirshilik tilinde,
Tarsyldap jatyr ghoy bir ýnde.
Ádemi әuen bop keterdey,
Án bolyp keterdey týbinde.
Janyma jaghady osy ýn,
Tyndaymyn tabighat qoshyghyn.
Manayym tamasha bop ketti,
Jalanash bútaqtar kóktepti.
Oynaqy qan aunap tamyrda,
Jýregim tәtti syr týisindi.
Bayaulap basyldy jauyn da,
Saghadan ýzilgen kýy syndy.
1997 j.
* * *
Sen meni synama, jaray ma, qaraghym,
Ólenge ólenning kózimen qaraghyn.
Dananyng oilary bar múnda,
Qiyaly bar múnda balanyn.
Bar múnda arman da, ýmit te,
Key jolda kýdik te kezdeser.
Kóktemning kermeqas shaghy da,
Shaqtarda tógetin kýz nóser.
Bar múnda qyzghaldaq qyzdardyn
Qiyanat jýrmeytin úghymy.
Bar múnda qyrdaghy gýlderdin
Balara jinaytyn shyryny.
Ashy da, tәtti de bar múnda,
Jyr tili bәrin de aitady.
Bastysy, ómirim bar múnda,
Sol ómir ór me eken, bayqaghyn.
1997 j.
Bizding kezen
Qúr auagha qaldy asylyp qansha әnim,
Jer betinde sendelem be әli kóp.
Men jaryqty kýte-kýte sharshadym,
Endigi ómir týs siyaqty mәni joq.
Uaqytymdy kýte-kýte bitti әlim,
Manay túman, júldyz bitken adasty.
Kim biledi kimder ne istep jatqanyn,
Kimder qalay júbataryn alashty?
Qasiretimdi týsin meyli týsinbe,
Óz talayyn әrkim ózi tapqanday.
Jonarqamda, júlynymnyng ishinde,
Jauynqúrty qabir qazyp jatqanday.
Tas tóbemde shúbalady búlttar,
Shúbalshanday qorqynyshty kózderi.
Bizding kezen, kim biledi, Ruhtar
Jer betine týse almaytyn kez be edi?
Osy boldy-au zar-zamangha jalghas әn.
Esimdi alyp arqan qighan alqymdar
Japan týzge shyghyp alyp zarlasam,
Syrlasym bop qargha ghana qarqyldar.
Men endigi ómirimdi týs kórem,
Ne bolaryn oyanghasyn boljarmyn.
Búryn sondy eshbir әruaq týspegen
Ortasynda jýrgendeymin janjaldyn.
Meshit saytan, shirkeu bolsa ibilis,
Qyrsyqqanda aqyl berer agha ayar.
Endigi jer nege kerek kidiris,
Jer betinde ne qaldy endi ayalar?!
Oyanghandy alda kópir kýtedi,
Qayta úiqygha ketedi ol da qúlasa.
Maghan, maghan qas-qaghym sәt jetedi,
Barlyghyn da kóru ýshin janasha.
Keudemdi órtep janarymnan jas tamar,
Jas emes pe em, qalay ghana alqyndym?
Endigi ómir týs siyaqty, basqa amal
Qalmaghasyn oyanugha talpyndym.
Tas tóbemde shúbalady búlttar,
Shúbalshanday qorqynyshty kózderi,
Bizding kezen, kim biledi, Ruhtar
Jer betine týse almaytyn kez be edi?
Sana saytan, jýrek bolsa ibilis,
Kez bolyp túr arly ýshin de arlanar.
Endigi jer nege kerek kidiris,
Jer betinde ne qaldy endi qarmanar?
1998 j.
* * *
Osy bir týs saghym ba әlde baghym ba?
Jan talyqsyp myzghyp ketken shaghymda.
Kórem ylghy әuen oinap kónildi,
Sol әuenge terbetilgen ónirdi.
Bir kezderi sezim keship jaydarman,
Jýrgen jay ma Adam Ata, Haua Ana?
Búl ólkening auasy әnge ainalghan,
Ne әueni ainalghanday auagha.
Sol әuendi búlaq eltip tyndaydy,
Qayyrmasyn kótermelep qús bitken.
Búryn sondy kórip pe edim múndaydy,
Múnday sazdy búryn sondy estip pe em?
Otyramyn taugha aparar qyrattyn
Jotasyna shyghyp alyp, jaylanyp.
Kórinisterin osy tylsym túraqtyn,
Bir әdemi kýige týsip, oigha alyp.
Ózim syndy búlt ta, shyng da, aghash ta,
Jan dýniyeme sinip ketken sekildi.
Tau ózenin tabamyn da adaspay,
Shayam sosyn kýnge kýigen betimdi.
Kókjiyekke kýn batady úzamay,
Bir qiyrdan ay shyghady qiyalay.
Osy bir sәt syr ashpaghan muzaday,
Osy bir mang jangha jayly úyaday.
Tәn damyldap, jan qapasyn úmytyp,
Qisayghan shaq shatyr qylyp aspandy,
Jambasymdy jer jatady jylytyp,
Birge tyndap júldyz shertken dastandy...
Álde eles ótken kýnder kóshinen,
Bir kýni әlde bәrin bastan keshirem.
Osy bir týs maghan maza bermeydi,
Osy bir týs aiyrady esimnen.
1998 j.
Kim bolar edim shynynda?
Kim bolar edim, Yuriy?
On ghasyr búryn tughanda?
Oljas Sýleymenov
On ghasyr búryn tughanda,
Babamnyng jolyn qughanda,
Toghysqan toghyz toraptyn
Tandau bop biri túrghanda.
Boyyndy, oiym jasyrma,
Kim bolar edim,
Rasynda?!
Bolar ma em baqsy,
Joq әlde
Buddagha tәuep eter me em,
Qúbylay handay qúbylyp
Qytaygha sinip keter me em.
Joq әlde Rim jeter me em,
Shoqynghan qyrda kóshpeli
Paryzym bolyp ótelgen.
Tuylsam sonau ghasyrda,
Kim bolar edim rasynda?
Molda bop әlde jýrer me em,
Sәn bolghan sәlde basynda.
Baq ketip Tәniri elimnen
Týsinem sizdi,
Batyrlar,
Ruhy ongha bólingen...
Esil er eki ólmes te,
Ol kýnder ketti kelmeske,
Beldesseng jauyng jau emes
Qúdaylar syndy kóringen!
Keudemdi bir múng tyrnaydy,
Yryl ma,
Álde ynyl ma?
Bylghanghan sugha kýrishtin
iyisi keler múryngha.
(Aqynnyng bәri aqymaq)
Oylanam sosyn jatyp ap:
On ghasyr búryn tuylsaq
Kim bolar edik shynynda?
1998 j.
Balbal qala qonaghy
Aptap.
Ystyq
Aqyl-esten tandyrghan,
Dúrys bolar keng dalada qanghyrghan.
Qonatúghyn jer joq deme,
Qyr asty
Balbal qala qarsy alady aldynnan.
Bәri osynda,
Qas batyr da, qaghan da,
Bәri osynda,
Arghy atang da, anang da.
Aytshy dosym,
Ózindi emes,
Ózinning ózegindi kóre bilseng jaman ba?
O dýniyeden tilegindi ap shyghar
Múnda da el
IYgisi bar, jaqsy bar
Qútty qonaq bolghanym de, bauyrym,
Shora biyin biylep berse baqsylar.
Ózindiki emes syndy óz esin,
Endi ishpeuge sharang joghyn sezesin.
Balbal tastar - bir kezdegi babalar
Berik bol dep kótergende kózesin.
Shyn tang qalsang jan bitedi tasqa da,
Duman múnda, moyyn búrma basqagha.
Ayaulynyz,
Boyauly qyz,
Bәri qap
Balbal qyzgha kózing týsse, masqara!
Qala jaqta janjal bolsa jan-jaghyn,
Balbal jigit syilar saghan qanjaryn.
Shilde aiynda,
Kýn ótken shaq shekeden,
Shyn dostyqtyng sezinesing salmaghyn.
Er múratyn qoldaghanday dauys kóp.
Tostaghanda týk qaldyrmay tauys tek.
Bala bolyp attanasyng dalagha...
Dana bolyp oralasyng qalagha...
Sosyn seni oilaydy júrt auysh dep.
Qala ómiri.
It tirshilik taghy da.
Asau mezgil maza bermey qanyna
Shóldegende...
Tostaghanyn úsynghan
Balbal tastar oralady jadyna.
---------------------
1 Shora - Tәnir biyi.
1998 j.
* * *
Ol ótkende kýlim qaghyp kóshemen,
Saltanatyn jetkize almas neshe ólen.
Qaramaydy,
Qarasa ghoy,
Qayran bas
Aspan ary bәiterek bop óser em.
Myqyn qanday,
Bókse qanday,
Bel qanday,
Keudesine qos Han-Tәniri qonghanday.
Múnday qyzdy qúshu kerek,
Qúshpasan
Qúrdymyna tastay batqyn sormanday.
Degen eken baghzynyng bir shayyry,
Sodan keyin audarylyp qayyghy,
Sugha ketken,
Gharyq bopty gharibin,
Súlulyqqa súqtanghany -
Ayyby
Sugha ketken sol shayyrday men de endi,
Jón sanaymyn kóresimdi kórgendi.
Jazghan, bilem,
Talayyma, baghyma
Janaryna shymday batyp
Ólgendi.
Qasqyr syndy kirip ketken qoragha,
Týrim mynau,
Tilim kelmes tobagha.
Aytsanshy endi,
Ýzdiktirmey,
Ýziltpey,
Anau ara ainala ma molama...
Sodan keyin
Armany asqaq aqyngha
Ótkendi aitpay,
Ókpendi aitpay,
Ary jýr,
Súlulyqtyng syryn úqqan paqyrgha
Júmaghyng ne,
Tozaghyng ne,
Bәribir!
1997 j.
Roman
(Jan-Artur Rembodan)
On jetide júrttyng bәri aqymaq! -
Mausym. Ymyrt. Shuly kafe ishinde.
Albyrttyqtyng belgisi bar týsinde.
Jastyq jelik әldeqayda shaqyrmaq.
Bir tamasha әser baurap kónildi,
Jol qaraysyz jóke aghashy týbinde.
Qanghybas jel masang lep bar ýninde,
Jiberedi әdemi ghyp ómirdi.
II
Bútalardyng arasynan kók aspan,
Jyrtyndyday kóringen sәt kózine -
Jana ghana ómir ýshin talasqan
Appaq júldyz sәlem joldar ózine.
Mausym. Jastyq. On jetining әlegi,
Sharaptan da beter jandy mas qylar.
Essiz týn búl... Jalghyz qalghyng keledi,
Biraq sezim bayyz tappay sastyrar.
III
Basqa әlemge ap ketedi sizdi arman...
Kenet bәrin tәtti elesting sap tiyp,
Qyz ótedi aq torghyngha oranghan.
Ákesi bar, sәmbi talday qaqshiyp.
Jýgiruding qajeti joq sonynan,
Kózinde syr... deytin meni kórding be,
Óte berer bógelmesten jolynan
Sizge tanys әuen oinap erninde.
IV
Siz ghashyqsyz... ol da qúlaq týredi,
Jyrynyzgha tamyz aiy kelgenshe.
Dostar búny bos әure dep biledi,
Ketti bәri kýldi-daghy ólgenshe.
Kenet qyzdyng haty keler bir kýni;
Siz jayynda mysqyldap-aq jazypty.
Qylyghynyz kórinipti kýlkili...
Bәri tosyn. Jastyq shaq pa jazyqty?
Sol bir keshte... Sizdi qayta shaqyrar,
Shuly kafe, oisyz ómir, danghaza.
On jetide júrttyng bәri aqymaq,
Dinge esimin túra almaytyn jazbasa!
1998 j.
Qos aqqu
Núr shashylghan aspannyng ayasynda,
Mynaday súlulyqqa toyasyng ba?
Kózing týsse ózindi úmyttyrar,
Mahabbat ta, mәrttik te, bәri osynda.
Kóne ólening sekildi jana ólenin,
Tabighat-ay, ne degen sheber edin?
Osynau aq aidynnyng qos erkesin,
Lәili men Mәjnýn dese sener edim.
Manay bitken qalghanday syr tyndasyp,
Túrmyn ba kiyeli elding júrtyn basyp:
Oyy joqtar oinay ma osylaysha,
Sýimese su shasha ma sylqym ghashyq?!
Kelip em kól shetine qayghymmenen,
Ayyryldym qayghy-múnnan qay kýngi men.
Qos aqqu qanatymen mórlenetin
Otany mahabbattyng aidyn, bilem.
1998 j.
Tamyz aiy. Týn
Janyng yntyq
jazylmaghan ólendey,
Týn kóginde júldyz netken
kóp edi.
Qaz qanqyly tayap qaldy
degendey,
Jaz da, mine,
tәmamdalyp keledi.
Ony maghan samal aitty
tandaghy,
Aytty jәne kýntizbekting paraghy.
Quanyshtar az ba kýtken
aldaghy,
Sony oilasam, janym
jylyp qalady.
Jazdy ótti dep kinәlaugha
bola ma,
Qaz da ketsin jyly
jaqqa auyp bir...
Elime qút-berekeli dalamda,
Qút-bereke júldyz bolyp
jauyp túr.
Ónirge osy qaratatyn
tyng kózben,
Ómirge de boylatatyn janasha.
Jangha jayly bir ghajayyp
ýn kezgen,
Tamyz, týning tamasha eken,
tamasha.
Týnin, aiym, erler
sharlar aghyzyp,
Ózi me edi atam aitqan anyzdyn:
Tamyz, tamyz, ber janyma
tamyzyq,
Dәpterime bir júldyzdy
tamyzghyn.
***
Qoya ma sabyr etseng de,
Qiyalym qaqty qanatyn.
Qiyagha shyghyp ketsem be,
Qyrandar úya salatyn.
Áyteuir, asqaq bir arman,
Janyma maza bermeydi.
Ajaryn býkil ghalamnyn,
Biyikten barlap kór deydi.
Keshkisin
Laqyldaq batyrlar-ay,
Baqyldar uaqyty ma?!
Kuә bop jatyr manay,
Baqalar baqytyna.
Qysqy kesh, qar jauyp túr
«Jel shirkin jii oinaydy
shashymmenen,
Auyr ghoy, kótermegi
beker bilem.
Osy men aq qar shalghan
basymmenen,
Týbinde shyngha ainalyp
ketem bilem».
Qysqy kesh, qar jauyp
túr, qiyal ghajap,
Oylaysyn, tәtti oilargha
boylaysyng ghoy.
Qanshama sharlasang da
qiyalgha sap,
Kórkine myna ónirdin
toymaysyng ghoy.
Toymaysyn,
toymasyndy sezinesin,
Sezesing súlulyqty beru kýshin.
Ýige kep aq tósekte kóz ilesin,
Tanerteng pәk dalany
kóru ýshin.
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»