Qazaqtyng kәdimgi Jýrsini men Baqytjamaly jaqynda 70 jasqa tolmaqshy. Aqyldy qaltagha sala túryp, jýrekting әmirin oryndap, on jetisinde erli-zayypty atanghan ghashyq jandardyng qosylghanyna 50 jyl tolypty. Shaqyru qaghazyndaghy suretterine kóz toqtatyp qarap otyryp, «úry uaqyt-ay!» dep dauystap jiberippin.

– Aghanyng mahabbaty qanday, ә? Qoldy iyqqa salyp, qúshaqtap túr! – dep әserlengen Dәlelding zәresi úshyp: – Ne deysin? – dedi.

– Uaqytty aitam, uaqyt – úry!..

Agha jasynan egdeleu kórinse, erte jastan el jýgin, er jýgin kótergennen, al tәtemning densaulyghy syr berip jýrgendey me, qalay?!..

Balasy bar qazaqtyng bәri aldyrtyp oqitynday kórip, ay sayyn shyghatyn «Aygólek» jurnalynyng qúlaqkesti qúlyna ainalghanym sonshalyq, tyrp etkizbeydi. Emizuli sәbii bar anaday ebil-sebil bolam da jýremin. Kókeydegi kóp dýnie ishte óledi. Osynday qobaljulardan son, jinap tastaugha bolmaytyn shashylghan qaghazdardy ary ysyryp, jýregimning jaz degenin jazugha otyrdym.

Arnayy oqytylmasa da, әr qazaqtyng sanasynda qazaqtanu degen sabaq jýrui tiyis. Sonda túghyrly túlghalar saghan aiqyn jol kórsetip túrady. Sol sabaqqa qatysy barlardyng Jýrsin Ermandy bilmeytinderi kemde-kem. Bireuge bar bolmysymen, bireuge aqyndyghymen, bireuge aitysymen, bireuge kósemsózimen únaytyn asa tanymal túlgha turaly jazu әri onay, әri qiyn. Biraq jazbau da – kýnә. Sóz joq, maqtaghyng keledi, jaqyndyghyndy aityp maqtanghyng keledi.

Payghambarymyzdyng (s.a.s.) bir hadiysinde: «Bireudi maqtaghan adam – ne kórshisi, ne saparlasy, ne sauda jasasqan kisisi bolsa, dúrysy sol» delingen. Tynysym keneyip qaldy.

Jýrgen izi qara jolgha ainalghan dara jol iyesining qasynda az jýrmegenim, aghany ghana emes, Baqytjamal tәteni de kópten beri jaqynnan biletinim oiymdaghy sapyrylysqan san estelikterdi aldyma әkep, ýiip-tóge saldy. Al elep-ekshep, tógip-shashpay, ótirikke baspay jazyp kór!

1983 jyl. Sol kezdegi jalghyz Qazaq televiziyasynyng Jastar jәne Ádeby drama habarlar redaksiyasy úiymdastyratyn kezdesulerge KazGU-ding filologiya, jurnalistika fakulitetterinen óz oiy bar, belsendi studentterdi shaqyratyn. Kelemiz. Kezdesu qonaghyna súraq qoyamyz, keyde pikirtalas jasaymyz.

Bir joly studiyagha Jýrsin agha kirip keldi. Men óz kózime ózim senbedim. Jan-jaghyma kezek búrylyp: «Bizding Jezqazghan oblysynyng myqtysy ghoy, anau Baqytjamal Ermanova degen súlu diktordyng joldasy» dep jýregimdegi atqaqtaghan quanyshty jasyra almay esim shyqty. Biraq aghalap qasyna jetip bara almadym. Bas redaktor bolghasyn ba, otyzdan jana asqan asau túlparlyghy ma, týsi de, ýni de qatqyldau kórindi. Áyteuir, sondaghy agha redaktorlar: «Ýlken basshylar – Kamal Smaylov, Saghat Áshimbaev, Rafael Júmabaevtyng qalauy solay», – dep sanauly studentterdi, tipti jiyirek shaqyratyn boldy. Jýrsin aghamen solay tanys bop kettik. Sol jyldary aitysty qolgha ala bastaghan kezi eken, biz sharshaudy bilmeytin qolghanaty boldyq. Dәristen shygha salyp, jol-jónekey alghan birdememizdi shaynandap, kóshe kezip, qas qarayghansha aldaghy bolatyn aitysqa kórermen izdeytinbiz. «Ostorojno! Zdesi zlaya sobaka» degen jazulardan da seskenbey, kóringen esikti qaghatynbyz. Qazaq kórinse, janymyz qalmay elpildep: «Aytysqa keliniz, qansha adam ertip kele alasyz? Bәrinizdi kýtip alamyz, televizordan kórsetemiz. Súmdyq aitys bolady, aityskerler kónilderinizden shyghady. Arasynda tamasha әnshiler әn salady» dep kelmesine qoymaymyz. Kóbine orekenderding qaqpasyn qaghyp, uaqytymyz tekke ketkende qatty qapalanatynbyz. Al, jetesine jetkizgen song iykemge kelgen qara kózderding aty-jónin, ýy telefonyn qoyyn dәpterge jantalasa jazyp alyp, mәz bolatynbyz. Tizimimiz kóbeygen kezde aghagha kelip, sýiinshi súraytynbyz.

Agha sonyng bәrin tәtege aitsa kerek, bir kýni meni kógildir ekran júldyzy qonaqqa shaqyrdy. Ýileri Kóktóbe jaqta eken. Tap-túinaqtay, qyzdyng jighan jýgindey, kirse shyqqysyz jylylyghy kózimde qalypty. Ózi de, balalary da әp-әdemi. Agha ýide joq. Tәte bar júmysyn әndete jýrip isteytindey kórindi. Eki sózining biri – Jýrsin. Jәne Jýrsin degen sayyn әuezdi ýni, kózining núry, tompiya qalatyn erni kóp qyrly gauhar tastardyng jarysa jaryq shashqanynday әserli bolar ma! Sol joly Baqytjamal tәte meni balasynbay, Arqadan bar tórkini kóship kelgendey kýtkenin qalay úmytayyn?! Dastarhandy jaynatyp jiberdi. Qaytarda qolynyng «úzyndyghyn» bayqatyp, dýkende satyla bermeytin ony-múnylarymen jarylqap tastady. Sosyn toqtatyp túryp, asa bir janashyrlyqpen: – Biyl songhy jylyng ghoy, aspiranturany qaytesin, televiydenie degen kýshti! Sen turaly basshylardyng pikiri de jaqsy kórinedi, sonda qal, jaman bolmaysyn, – dedi.

Aldaghyny Alla ghana biledi. Uniyversiytettegi әkemdey qamqor ústazym, professor Túrsynbek Kәkishev: «Televiydeniyeden endi ghylymgha qayta almaysyng ghoy» dese, diplom jetekshim, akademik Zeynolla Qabdolov: «Seni myna bizdegi auyz әdebiyetin janartatyn maman bolady dep jýrsem...» dep keyistik bildirgen. Aqyry kelesi jyly arnayy shaqyrumen televiydeniyege kettim. Biraq eki jyldan son, Jeltoqsan kóterilisine kezekshi bolyp baryp, tapsyrmany oryndamay, alangha shyqqandargha qosylyp ketkenim ýshin basshylyqty dýrliktirip, sonynda júmystan ketkennen basqa amal qalmady.

Abyroy bolghanda, ol kezde Jýrsin agha shetelde-tin. Áytpese, tura jýrekke qadalar bir «oqty» gýrs etkizeri dausyz edi. Onsyz da, aldynda ghana elde túratyn eren jýirik jas aqyndardy telehabargha shaqyrghanda ózi búl tizimge ilikpegen, esebi myqty bir jigit solardyng ortasynda mening taghdyrly, múghalim aghamnyng baryn jetkizip, qauip tughyzyp,  aramyzdan qara mysyq jýgirip ótken kez-di. «Qúlannyng asuyna myltyqtyng basuy» degen osy!.. Aytpaqshy, Sәkenning 100 jyldyghynda (1994 j.) mýshayranyng bas bәigesi Ermanovqa búiyrghanda, «Aqyndyq emes, jurnalistik tanymaldyq jendi» dep kýnirengen sol shayyr, keyinnen aghanyng jantorsyghyna ainalyp, biraz bedel jinaghanyn da kóz kórdi.

Búl – hadistegi kýnde kóretin kórshimen ten, әriptestik jaqyndyqtan tughan búltaqsyz sóz. Endi: aramyzda saudalasu synaghy bolmaghandyqtan, úzaq jolgha birge shyqqan saparlas kýnderge keleyin. Rasynda da, kimnin-kim ekenin tanytatyn eng әdil tarazy – saparlas bolu.

Qazaqtyng ruhany әlemining basyna qara búlt ýiirilgen 1999 jyly Jýrsin agha Parlament deputattyghyna kandidat retinde Qaraghandy oblysynyng qazaqy qaymaghy búzylmaghan aimaqtaryndaghy halyq atynan tughan elding amanatyn arqalaugha jon arqasyn tosyp, saylaugha týsetin boldy.

Bizdi otbasymyzben dәmge shaqyryp alyp, agha: «Qansha jýretinimiz belgisiz, sender Qymbatsyz ólmey túra alasyndar ma?» – dep Dәlel men Mereyge qarady. Ekeui de «ólmeymiz» dep keliskenimen, ekinshi synypta ghana oqityn úlymdy Allagha bir, manayyma eki tapsyryp, ertenine Almatydan Ermanovtardyng jeke kóligimen Jezqazghangha tarttyq.

Qayran uaqyt-ay!.. Oghan da 22 jyl ótipti. Ol bir «men ne kórmedim, kimdi kórmedim» dep jyr qyp estelik aitsa jarasar ertegidey kýnder edi-au...

Keybireuler Jýrsin aghany dara shyng Mahambetke, asqar tau Asanәlige úqsatyp jatady. Beker! Ol – kim-kimge de kýnde kózimen kórip, biyigine qinalmay jetip, samaldaytyn qonyr tóbe, dara jaratylys, Alla Taghalanyng jeke tuyndysy. Ol – soyy bólek, batyr Qobylandynyng túqymy, úlylyq daryghan Úlytau úly. Býkil jaratylysy: týr-túlghasy, qasqayyp qarauy, ýnindegi qúdiret, sózindegi semserlik, ólenindegi kórkemdik, ayaqty alshang basuy, ynghaygha ynghaylanbauy asyl teginen alghany. Meninshe, Ermanovty jalpy júrttyng jabyla jaqsy kóruining negizgi syry osynda ma deymin.

Oypyr-ay! Saylaudyng sandalysymen eki aiday tәtti úiqydan bezinip kóz ilmegende, «biylik mashinasy» kózimizdi badyraytyp qoyyp, týn jamyla qarsy júmysqa júmylyp jatqanda, halyq-әuliyening sýigen úlyna degen yqylasyna dos sýiinip, dúshpan kýiingenin kóru qanday baqyt!

Jýrsin aghany qoldau ýshin Almaty men Astanadan, oblystardan el tanyr esimderding arnayy barghany eli sýigen erdi de, sonday erdi tughan eldi de bir kóterip tastaghany aqiqat. «Bәrin ait ta, birin ait» bir Qasym ata Qaysenovtyng Shyghystaghy saparynan arnayy búrylyp keluining ózi azamat aqyn mereyining ýstemdigin tanytty.

– Altyn basty, er túrpatty, elding qamyn jep jýrgen óz úldaryn, myna Jýrsindi qoldap kelip túrmyn. Adaspay, adal dauys berinder! Saylandar da, júmsandar! Sózi ótedi ghoy, – dep elge jalynghanday bolghan qaharman Qaysenov te, tolghay da tolghay toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin týisigi bargha týiip jetkizgen Kamal Smaylov ta, aq beren aqyn Ghabiyden Qúlahmetov te, Janaarqanyng kireberis jolynan aq boz ýy tigip, aq boz bie soyyp, saba-saba qymyzymen aldymyzdan anqyldap shyqqan mektep diyrektory, mening jiyen agham Tóken Qúdikenov te, eki bólme toly qonaqty eki kýn alaqanyna salghanday ayalap kýtken, aqyn Dýisenbay Júmaseyitov te, asyghystyqqa qaramay sary qymyzyn sapyryp, aq qaymaq, bal qaymaqqa bauyrsaghyn batyrtyp, etting pisisin de, shiykisin de, dәu qaryn mayyn da «bólip alynyzdar» dep jolymyzgha adal asyn salyp bergen anam Qalamqas ta, «Jýrsin batyr, Batyrash-Qotyrashtar ýshin basyndy týsirushi bolma», – dep, kózine jas alyp qoshtasqan әkem Týlkibay da býginde mәngilikke, kelmesting auylyna kóship ketken. Jәne olargha qanshama jaqsylar men jaysandardy da qossa bolady...

IYә, halyq birikse, kýsh eken. Olar biylikting zәre-qútyn qashyryp, tabandap otyryp Ermanovty ekinshi ainalymgha alyp shyqqanda, qoldap barghan bizder aghagha estirtpey, «ótpese de baqytty» dep jayrandasqanymyzdyng nesin jasyrayyn.

Aghayyngha agha men tәtening qadir-syiy da kisi qyzyqqanday eken. Abysyndardyng auyzbirliginde min joq. Ym-isharamen biri qaytyp, biri qosylyp jatqan talghamdary әrtýrli, әr jastaghy qonaqtardyng ay boyy kýtimin tabu – aitugha ghana onay. Búl tektining úrpaqtary ózderi az bolsa da, jar tandauda mandaylarynyng baghy bes eli me dep qaldym. Birinen–biri ótken pysyq, yspadiyar әielder múntazday tazalyqty saqtaumen qosa, kýieulerin qabaghynan úghatyny tanqaldyrdy. Álde ózderine tanys minezderin syrtqy adam bilmesin dey me, әiteuir bir jýiege týsken, temirdey tәrtipke tәnti bolasyn.

Shal Qúlekeúlynyn:

«Áyel alsan, tandap al aqyldysyn,
Sol sening aqyrettik jaqyn kisin», – degenin iske asyrghan osynday agha-bauyrlar jasasyn!

Áriyne, Baqytjamal tәtemning jóni bólek. Ol ózining baghasyn bilmeydi emes, biledi. Jasandylyqsyz, jalyqtyrmaytyn jan men tәn súlulyghyn da, tabighy talantyn da biledi. Bile túra, bәri-bәrin qúlyn kýninde qosylghan Jýrsinining mahabbatynan joghary qoymady. Óz aqylymen, besik kórgendigimen, býkil Qazaqstandy betine qaratqan júldyzdy shaghyn, shyghar biyigin arda azamatynyn, sýigen jarynyng babyn jasau baqytyna qúrbandyq etti. Noqtagha basy siya bermeytin, ot auyz, oraq tildi, syrty dýrdiygenmen jýregi jaralanghysh, batyrday anghal, birde bala, birde dana aqyn janyn jabyrqatpaymyn dep sheshti. Ózin ghana emes, anasyn, balasyn, qonaghyn, nemeresin kýtti.

Birdi aityp, birge ketu degen osy. Basqasyn bylay qoyghanda, saylau saparynan keyin de, Jýrsin aghanyng Qaraghandy qalasynda ótken 50 jyldyq mereytoyyna birge barghanymyzdy aitpasqa bolmas.

Qúdayym-au, ol saparlar turaly jazatyn estelikterde qisap bolsayshy. Rahattanyp, eki iyghyng selkildep kýletin de, san sәtterdi saghynyp, egilip jylaghyng keletin de oqighalarda shek joq. Alla sәtin salyp jazyla qalsa, ol oqyghan pendege oitýrtki bolary sózsiz. Keyde: «Áy, qara qyz! Sen mening qasyma jaqyn otyrshy» deytin qaytalanbas Qaysenovty, keyde kýndizgi qyzyqtardy aitpaghanda, bir kýn jýrip, bir kupede talay qylyqtaryn kórgen Qadyr agha men Túmanbay aghany týsimde kórem. Kóp sózderi jadymda janghyryp túrady. Sonyng bәrine kuә bolu – Jýrsin aghanyng arqasy. Sol joly Qaraghandydaghy kezekti bir qonaqasyda Qadyr agha: «Jýrsin qay jerde tuudy biledi!» – dep eldikke eskertkish ornatyp ketkeni de esten shyqpaydy.

Biz agha, tәte ýsheuimiz bir kólikte talay jol jýrdik. Sonda kózi kirtiyip, sharshap-shaldyghyp kele jatsa da, róldegi aghany jalghyzsyratpau ýshin tәtening syzyltyp әn salyp otyruy, qayyrmasynda ekeuining qosyla shyrqauy ne degen jarasymdy desenizshi! Ara-arasynda kónil sergiter әngimeler bastap, tura teledidardan aitatyn ertegisindey erkeley sóilegende janyng eriydi. Astanagha da birge baryp, Dәulet Túrlyhanovtyng keng sarayday ýiinde ózimiz bi, ózimiz qoja bolghan keremet sәtter de úmytylmaq emes. Sonda tәtemning tanghy astan búryn lyp etip shyghyp ketip, dýngirshekter izdep, bir qúshaq jana gazet-jurnal әkep, aghanyng aldyna qoyatyn daghdysyna әbden riza boldym. Almatyda da sóitetinin talay kórdim. Azamatynyng syrtqa shygharda jaghasyn týzep túryp, erke nazdy dauyspen ne tamaq ishkisi keletinin súrap qaluy da – ózgeshe ónege.

Jýrsin aghanyng «Áyelderge odasy», Baqytjamalgha arnaulary, «Synaryma» әn-óleni 50 jyl otassa da, qosylar kýndi sanap jýrgen ghashyq janday yntyq sezimmen jazylghan, әli de qúpiya-tylsymdary tolyq ashylmaghan, bir-birinsiz qiya basa almaytyn inkәr jýrekting qúdiretti lýpilindey pәkize jyrlar boluynyng syry terende.

«Erin syilaghan etekte qalmaydy» degendi aitqan qazaq atam qatelespeydi. Átten, kóp erkek ózin syilata almaghan son, әielin jaman atty qyp jýredi.

Bay da, baghlan da, әkim de, qara da, ýlken de, kishi de, oqyghan da, oqymaghan da attan týsip sәlem beretin, Jýrsinmen amandasqan qolyn yrym qyp jumay jýretin mysaldardyng sanyn bilemin. Men soghan quanamyn. Ol mәrtebege Ermanov әbden layyq ekenin moyynday otyryp, «Baqytjamal tәteme kezdespegende...» dep, kóp nýkte qoysam, aghany taghy da ókpeletip alar ma ekem?!

Tabaldyryqty attasymen papalap aldynan shyqqan úl-qyzdaryna qúshaghyn jayyp túryp, «Shәmken qayda?» deudi úmytpaytyn, jar qadirine jetken Jýrsin agha qosaghymen qosa agharyp, bәiterek-ghúmyr keshse eken deymin. Keyingi kezde abyz aqsaqaldargha tәn kemeldikke kóship, keng qoltyq, bauyrmal peyili arta týskendey. Aynalayyny kóbeygen sayyn ainalasyna ýiirsekteytinder tipti molayghanday.

Ana bir jyly qyzmetindegi bir súrqiya qatynnyng arandatuymen, jazyqsyz jәbir kórgenim bar. Jasym kishi bolghan song aldyna baryp: «– Arym taza, agha. Nanbasanyz, betime qaranyzshy», – desem sóilespeydi.

– Onda bar jauynyz mendey bolsyn, – dep shyghyp kettim. Arada kóp ótpey, mening 50 jasyma óleng arnady.

...Jýrseng de shytynatyp jan shynysyn,
Qazaqtyng baulyghan sen әnshi qúsyn.
Otan dep otqa týser kóbeleksin,
Zamannyng Áliya men Mәnshýgisin... – degen joldar toqtatyp, onashada әkem endi ólgendey jylayyn kelip. Shytynaghan shynysy synyp, eng jandy jerime batqanday auyrsynayyn. Sosyn pendeshilikpen: – Sonau saparlas kýnderde, dýiim júrttyng aldynda: «Bir Qymbattan birneshe Qymbat shygharyp alatyn skanerding joqtyghy-ay, shirkin!»... degeni qayda, – dep jabyrqayyn.

Byltyr da bir kónil búzylghan kýn bolghan. Alystaghy Úlytaudan seksennen asqan qart ústaz «Audannyng qúrmetti azamaty» Shabaz esimdi aqsaqal telefon shalyp: – Nemene, Jýrsin aghang ekeuing arazsyndar ma? Jezqazghan jaqqa osymen eki-ýsh aitys әkeldi. Qymbatty kórermin dep, it arqasy qiyannan әreng jetsem, juriyinde taghy sen joqsyn. Ózine jolyghyp aitar sózim bar edi, jete almadym, – dedi. – Jooq, әke! Tatumyz. Mening júmysym auyr ghoy... – degenimdi tyndamay: – Saghan ótirik jaraspaydy! – dep tóbemnen tastay su qúighanday qyldy. Sóitsek, «syrt kóz – synshy» óz úigharymdaryn jasamay qalmaydy eken ghoy.

Almatydan tapqan bar baylyghym – atan jilik agha-apalarym, artyq-kemimdi kóteretin elpildek dos-qúrbylarym birining sonynan biri ana dýniyege asyghys attanghan sayyn kónilde qúlazu basym. Oghan jasynnyng úlghayghanyna qaramay, ýlkendi izdeytin sorlylyghyng qosylady. Sonda aldynda qazirgidey kónilimen Jýrsin agha men Baqytjamal tәtedey janashyr jandardyng din aman jýruine degen zәrulikting qúny odan әri arta týsedi.

Qalay sebepsiz shekissek, solay sebepsiz bekisip jýrip, qyryq jylday uaqytty artqa tastappyz. Synaghy men súraghy kóp ómirding bizge qighany qimastyq sezim ekenin moyyndau kerek.

Payda oilamaytyn sol búrynghy qalpymmen ózi jazghanday: «Aghanyng qasiyetin úghu ýshin, jigitke kerek sendey bir qaryndas» bolyp, qatar jýrgen kýnderdi syilap, hәm syilasyp ótudi janym qalaydy.

Qymbat Ábildәqyzy,                                                                                    

Týrki әlemi aqparat salasynyng ýzdigi

Abai.kz