Repressiyalar qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi Memlekettik komissiyagha úsynystar

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng sayasy repressiyalar qúrbandaryn tolyq aqtau jóninde algha qoyghan mindetterin oidaghyday oryndau orayynda, bizding oiymyzsha, Qazaqstanda jýrgizilgen sayasat astaryn dәl baghamdap, respublikamyzda oryn alghan qughyn-sýrgin sharalarynyng erekshelikterin  aiqyndap alu manyzdy. Búl rette Memlekettik komissiya sovet ókimetining ortalyqta qoldanghan taptyq kýres tәsilderin  shalghaydaghy әleumettik jigi ajyratylmaytyn, birtútas kóshpendilik ómir salty basym,  júmysshy taby joqtyng qasyndaghy  qazaq eline de sol qalpynda kóshirgenine erekshe nazar audaryp, taldap qarasa dúrys bolar edi.

Bolishevizm dәstýrli qazaq auyldarynda jekelegen qojalyqtargha birikken aghayyndar arasyna taptyq syna qaqty.  Auyldarda «Kishi Oktyabri» órtin tútatty, júrttyng tútastyghyn kózdeytin últ qayratkerlerining «azamattyq bitim» iydeyasyna kereghar «azamattyq soghys» úranyn jalaulatty. Últtyq kadrlar topshylyqpen («rysqúlovshina», «hodjanovshina», «seyfullinshina», «sadvokasovshina», t.s.s.)  shúghyldandy dep aiyptaldy. Aqyry jazyqsyz jazalaulargha úlasqan búlardyng sebep-saldarlaryn múqiyat zerttegen jón.

Biylik tiyisinshe  qisynsyz qughyn-sýrgindi ýdetip, dýrkin-dýrkin halqymyzdy qily qasiretke úryndyrdy. Ýsh mәrte (1917–1919, 1921–1923, 1931–1933) soqqan jasandy asharshylyqpen kýizeltip, Últtyq apatqa úshyratty.  Tәuelsizdikting alghashqy jylynda júmys istegen QR Jogharghy Kenesining Komissiyasy 1931–1933 jyldarghy asharshylyqqa sebep bolghan sovettik qújattardy zerttey kele, qorytyndysynda jalpy sanynyng 49 payyzyn joghaltqan qazaq halqyna qarsy genosid jýrgizilgenin dәleldedi. Memkomissiya osy qújatqa arqau bolghan jәitterdi, sonday-aq  alghashqy eki asharshylyqtyng sebep saldarlaryn da  tereng qarastyrsa, naqty shyghyndy dәleldi týrde anyqtasa  jón bolar edi.

El ishinde 30-shy jyldarghy solaqay reformalargha qarsylyq kórsetushilerdi (300-dey kóterilis) sovettik biylik «banditter», «bandalar qozghalysy» dep tanbalap, qaruly әskery kýshpen sotsyz-tergeusiz qyryp saldy. Tiri qalghandaryn qughyn-sýrginge týsirip, jappay sayasy repressiyalargha úlastyrdy. Osy kóteriliske qatysushylardyng bas kóterulerine jana kózqaraspen qarap, jýrgizilgen  jazalau sharalaryn әdil saraptau qajet.

Qúpiya polisiya sovet platformasyna auysqan alashtyq qayratkerlerdi ghana emes, birden bolisheviktik ruhta qalyptasqan últ kadrlaryn da, diny qyzmetshilerdi de týgeldey qadaghalady. Olardyng repressiyalanghan bóligin (әsirese din adamdaryn) anyqtap, tolyq aqtau, jalpy sanyn anyqtau qajet.

Osy rette sovet ókimetining әr kezde ChK, GPU, OGPU atalghan arnayy qyzmetteri qazaq sayasy elitasyn Kompartiyanyng óz qúrylymyndaghy organdarmen qatar qalay qúpiya baqylauda ústap, qaytip jazalau sharalaryn qoldanghanyn Memlekettik komissiya arnayy qyzmetterding arhiyvin aqtaryp, tereng de jan-jaqty zerttese dúrys bolar edi.

Sayasy qughyn-sýrgin shyndyghyn ashumen shúghyldanyp kele jatqan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tәuelsizdik jyldary Últtyq qauipsizdik komiytetining arhiyvimen birlesip, atylghan qúrbandardyng aty-jóni men qysqasha ómirderekteri keltirilgen «Azaly kitap – Kniga skorbi» jinaghynyng toghyz tomyn shyghardy, oblystarda da sonday jinaqtardyng on shaqtysynyng shyghuyna ruhany jәrdem kórsetti. Memlekettik komissiya  júmys isteu barysynda, sóz joq, osy uaqytqa deyin eskerilmey kelgen totalitarlyq sayasattyng әli talay jazyqsyz qúrbandaryn anyqtap, aqtau sharalaryn jýrgizedi.  Sonyng nәtiyjesinde   «Azaly kitap» jinaghyna qosymsha tomdar qosylary kýmәnsiz. Osy orayda tarihy zerdeni bekemdeuge eleuli ýles qosatynyn este ústay otyryp,  «Azaly kitap – Kniga skorbi» jinaghynyng jana derektermen tolyqtyryp bir izge týsirilgen núsqasyn jasau jәne jariyalau isi «Ádilet» qoghamyna tapsyrylsa degen úsynys aitqymyz keledi.

Ókimet Ýlken terror jyldary Almatyda atylghan tórt mynnan astam qúrbandar qorymy jatqan aumaqtan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamyna jarghylyq mindetterin jýzege asyruyna jәrdemdesu maqsatynda 15 gektar jer bólip bergen. Sol telimde «Ádilettin» úsynysyna sәikes elimizding Birinshi Preziydenti tikeley tapsyrma berip, 2002 jyly «Janalyq» memorial-eskertkishi túrghyzyldy.  Eskertkishting janynan 2018 jyly Almaty oblysy әkimining basshylyghymen Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary múrajayy salyndy. Osy muzeydi kórneki ekspozisiyalarmen jasaqtaugha atsalysqan «Ádilet» qoghamy  onyng tanymdylyq sipatyn jana zertteuler jýrgizu jolymen arttyra týsu ýshin arnayy ghylymi  ortalyq qúru qajet dep biledi, sol orayda mәselege Memkomissiya nazar audaryp, jәrdemdesu jaghyn qarastyrsa degen ótinish aitady.

«Janalyq» memorialdy kesheni aumaghynyng arnayy bir bóligine auyl ishinen tabylghan aty-jónderi belgisiz qúrbandar sýiekterin qayta jerleu rәsimi ótkizilip jýr. Jalpy, «Janalyq» – repressiyagha úshyrap oqqa úshqan bauyrlastar qorymy, múnda, Sovet Odaghynyng әr jaghynan әkelinip atylghandarmen qatar, Últtyq qauipsizdik komiytetining mәlimeti boyynsha, naqty mәiiti tikeley naqtylanbaghanmen, Qazaq respublikasynyng sol shaqtaghy basshylary, sayasi, ghylymi, mәdeni, әdeby elitasynyng kópshiligi jatyr. Solargha arnayy taghzym etip, esimderi men Respublikagha  sinirgen enbekterin týisine eske alugha mýmkindik beretin, әlemde kenotaf (mәiit qoyylmaghan bos mola, múnday tәjiriybege bizden mysal retinde tughan jerindegi ata-baba beyitinde Álihan Bókeyhanovqa, Almatydaghy qalalyq ziratqa Sattar Erubaevqa shartty qúlpytastar túrghyzylghanyn keltiruge bolady) dep atalyp jýrgen ózindik simvol-zirat, jerlengen jeri beymәlim halyq úldaryna ortaq beyit, esimderi tasqa qashalghan, barshasyna birdey taghzym etuge mýmkindik jasaytyn derbes belgi túrghyzu súranyp túr. Osy úsynys qabyl alynsa, «Janalyqta» túrghyzylatyn kenotafqa repressiyagha úshyraghan Alash avtonomiyasy jәne  Qazaq Respublikasy qayratkerlerining esimderin qashap jazyp, keshenge kelgen qalyng kópshilikting әrqaysysyn eske aluyna mýmkin bolar edi. Memkomissiya osy mәselege de mәn beredi, stalindik qughyn-sýrgindi ghaybattap, demokratiyalyq qúndylyqtardy baghalay biluge tәrbiyeleytin osynday materialdyq is-sharalar jasaugha múryndyq bolady dep ýmittenemiz.

Búlarmen qatar soghys tútqyndaryn sottaghan isterdi qayta qarau lәzim. Týrkistan komiytetining baspasózin múqiyat saralap, «legionshylardyn» kózqarastaryn anyqtau, is-әreketterine, taghdyrlaryna әdil bagha beru qajet. Tolyq aqtau isin 20–50-shi jyldarmen shektemey, 50–60–70-shi jyldarghy dissiydentter, qúpiya úiymdar derekterin zerttep, 1986  jylghy Jeltoqsan oqighasyna deyingi jaghdaylardy da qarastyru kerek.

Alghashqy úiymdyq otyrysyn ótkizgen Memkomissiya endi naqty iske kiriserde jogharyda aitylghan mәselelerdi de josparyna qossa dúrys bolar edi degen oidamyz.

Beybit Qoyshybaev,                                                                       

repressiyalar qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi                            Memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz