Tәuelsizdik tuy kóterilip, ótken tarihymyzdaghy solaqay sayasat qúrbany bolghan tarihy túlghalargha nazar audaru kýsheyip túrghan shaq-túghyn. Biz sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan qalamgerler ruhyn úlyqtau orayyndaghy paryzymyzdy oryndau jolyn oilastyrghan edik (ol kezde men Jazushylar odaghy basqarmasynyng hatshysy qyzmetinde bolatynmyn). Osy uaqytta bizge Gharifolla Ánes keldi. Ol keyingi jyldarda ghana erkin aityla bastaghan Alash taqyrybymen erekshe  shúghyldanyp jýrgen jas әdebiyetshilerding biri  bolatyn.

Bir top pikirles jigit arnayy birlestikke úiysypty. Sayasy qughyn-sýrgin jyldary repressiyalanghan Qazaqstan ziyalylarynyng múrasyn zerttemek niyette eken. Gharifolla sol maqsattarynyng mәnisin týsindirdi. Bizding algha qoyyp otyrghan iydeyamyzdy jýzege asyru - ózi úiymdastyrghan qoghamdyq qordyng alghashqy abyroyly isi bolar edi dep sanaytynyn aitty. Bolashaq úlan-ghayyr josparlaryn jýzege asyrudy Jazushylar odaghy ghimaratynyng ishki qabyrghasyna estelik taqtany óz qoldarymen ornatudan bastamaqshy eken.  Bizge búl niyet qatty únady. Úzamay, olar jasaghan tizimdi hatshylyqta qarap, maqúldadyq. Taghy az uaqyttan son, stalinizm qúrbanyna ainalghan qalamgerlerding qaraly tizimi men qastandyqtan mert bolghan túlpar beynelengen simvolikalyq barelief-taqta qalamgerler ýiining keng dәlizi qabyrghasynan  oryn aldy.

Tәuelsizdik tuy kóterilip, ótken tarihymyzdaghy solaqay sayasat qúrbany bolghan tarihy túlghalargha nazar audaru kýsheyip túrghan shaq-túghyn. Biz sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan qalamgerler ruhyn úlyqtau orayyndaghy paryzymyzdy oryndau jolyn oilastyrghan edik (ol kezde men Jazushylar odaghy basqarmasynyng hatshysy qyzmetinde bolatynmyn). Osy uaqytta bizge Gharifolla Ánes keldi. Ol keyingi jyldarda ghana erkin aityla bastaghan Alash taqyrybymen erekshe  shúghyldanyp jýrgen jas әdebiyetshilerding biri  bolatyn.

Bir top pikirles jigit arnayy birlestikke úiysypty. Sayasy qughyn-sýrgin jyldary repressiyalanghan Qazaqstan ziyalylarynyng múrasyn zerttemek niyette eken. Gharifolla sol maqsattarynyng mәnisin týsindirdi. Bizding algha qoyyp otyrghan iydeyamyzdy jýzege asyru - ózi úiymdastyrghan qoghamdyq qordyng alghashqy abyroyly isi bolar edi dep sanaytynyn aitty. Bolashaq úlan-ghayyr josparlaryn jýzege asyrudy Jazushylar odaghy ghimaratynyng ishki qabyrghasyna estelik taqtany óz qoldarymen ornatudan bastamaqshy eken.  Bizge búl niyet qatty únady. Úzamay, olar jasaghan tizimdi hatshylyqta qarap, maqúldadyq. Taghy az uaqyttan son, stalinizm qúrbanyna ainalghan qalamgerlerding qaraly tizimi men qastandyqtan mert bolghan túlpar beynelengen simvolikalyq barelief-taqta qalamgerler ýiining keng dәlizi qabyrghasynan  oryn aldy.

Osy iygilikti is Gharifolla basqarghan qoghamdyq qor atqaryp kele jatqan imandy sharualarynyng sәtti jolashary   boldy. (Qordyng «Arys» dep ataluynyng ózinde tereng mәn bar). Sodan beri «Arys» qory   totalitarlyq jyldarda sayasy repressiyagha úshyraghan últ qayratkerlerining shygharmashylyq múrasyn jinaumen jәne olardy bastyrumen týbegeyli ainalysyp keledi.

Arada ótken jiyrma shaqty jyl ishinde qor  újymy әldeneshe ondaghan qoljazbany qily múraghat qoymalarynan jinastyryp, óz baspasynan jaryqqa shyghardy. Týrli salalar boyynsha tolymdy derekter men әr qiyrdaghy aimaqtar shejiresin jinaqtaghan birneshe ensiklopediyalyq kitap dayyndap, bastyrdy. Solardyng ishindegi óz aldyna bir tóbe kórnekti kitaptardyng biri - «Alash. Alashorda» ensiklopediyasy (qúrastyrushylar: filologiya ghylymdarynyng kandidaty Gh.Ánes pen tarih ghylymdarynyng kandidaty  S.Smaghúlova). Búl ensiklopediyany «Arys» qorynyng qúrylghaly beri atqaryp kele jatqan júmysynyng kvintessensiyasy dep baghalaugha әbden bolady. Múnda kenes ókimeti túsynda jabyq taqyryp bolghan HH ghasyrdyng basyndaghy últtyq qozghalys pen onyng qayratkerleri jóninde mol maghlúmat jinaqtalghan.

Kitap eki bólimnen túrady. Onyng negizgi bólimining materialdary alfavittik retpen ornalastyrylypty. Búl bólimnen Alash qayratkerleri jayyndaghy ómirbayandyq mәlimetterdi, Alash qozghalysy, Alash avtonomiyasy, avtonomiyanyng ýkimeti Alashordagha qatysty úghymdar men týsinikterdi, sol zamandaghy últtyq basylymdar haqyndaghy kenestik dәuirding bir jaqty iydeologiyasy, totalitarlyq sayasaty beymәlim etken maghlúmattardy oqimyz.

Múndaghy ensiklopediyalyq maqalalardyng bәri   tәuelsizdik jyldary jan-jaqty zerttelip, naqtylanghan derekterden túrady. Olardyng kópshiligine búryn jabyq jatqan, býgin de siyrek kezdesetin tarihy suretter qosa berilgen. Jalpy, kitapta Alash qozghalysyna týrli dәrejede qatysqan 287 adam turaly maqala, anyqtama, naqty mәlimet bar.

Al ensiklopediyanyng qosalqy bólimine últtyq qozghalystyng әr kezeninde qabyldanghan tarihy qújattar toptastyrylghan. Olardyng ishinde alghashqy orys revolusiyasy jyldary úiysqan Qazaq konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyasynyng baghdarlamasy men jarghysy mәtinderi jýr. Ásirese, azattyq jolyndaghy kýres, últtyq qozghalys airyqsha óris alghan Aqpan revolusiyasynan keyingi jaghdaydyng mol materialmen kórsetilgeni kózge úrady. Múnda monarhiya qúlasymen elimizding әr ónirinde ótken qazaq sezderinin, jazghy, qysqy jalpyqazaq qúryltaylarynyng hattamalary, qauly-qararlary jәne alghashqy qazaq últtyq avtonomiyasy ýkimetining - Alashordanyng zandary men erejeleri oryn alghan.

Qosymshalar bólimine sonday-aq «Alash» partiyasy men «Alashordanyn» qyzmet auqymyn kórsetetin sol zamandaghy baspasóz maqalalary, týrli   qújattar men materialdar, «Alash» atynan Kýlliresey Qúryltayshylyq Jinalysyna qazaq elindegi oblystardan úsynylghan deputattyqqa kandidat qazaqtar tizimi engizilgen.

Aqpan revolusiyasynan keyingi jaghday qanday edi? Samoderjavie qúrsauynan qútylghan halyqtar aldynan ýlken sayasy mýmkindikter ashylghan. Patshalyqtyng ornyn basatyn memlekettik biylikting týri izdestirilip jatty. Ony Qúryltayshylyq Jinalys anyqtaugha tiyis ekendigine eshkim shýbә keltirgen joq. Al Qúryltayshylyq Jinalysqa qatysatyn ókilderdi tandap dauys beru jolymen saylau qajet. Osylardy úghu ýshin de, jәne әriyne, sonday asa iri dәrejedegi mәjiliske tolyq ókiletti ókil retinde qatysugha úmtylu ýshin de ýmitkerding ghana emes, saylaushynyng da belgili dәrejede kózi ashyq, kókiregi oyau boluy kerektigi týsinikti. Olardyng múnday ahualgha jetuine sol shaqtaghy  ózgerister jarshysy bolyp kele jatqan qazaq baspasózi septesken bolatyn.

Qazaq baspasózi degende, shyn mәnindegi últtyq basylym mindetin 1917 jyly jeke-dara «Qazaq» gazeti atqarghany mәlim. Oghan deyingi gazet-jurnaldar - Tashkenttegi «Týrkistan uәlәyatynyng gazeti» (1870-1882), Ombydaghy «Dala uәlәyatynyng gazeti» (1888-1894),  Troiskidegi «Qazaq gazeti» (1907), Peterburgtegi «Serke» gazeti (1907), Orda (1911-1913) men Oraldaghy (1913) «Qazaqstan» gazeti, Troiskidegi «Ayqap» jurnaly (1911-1915) - әrqaysysy óz uaqytynda qyzmetin belgili dәrejede atqarghan da, әr kezde әr týrli sebeppen jabylghan bolatyn. Al «Qazaq» gazeti 1913-1918 jyldarghy  kýrdeli kezende - Birinshi dýniyejýzilik soghys qarsanynan bastap, imperiyadaghy últ-azattyq kóterilis pen revolusiyalyq ózgerister dәuirinde Orynborda ýzdiksiz shyghyp túrdy. Ol júrttyng kózin ashqan, Alash qozghalysynyng myn-san qatysushylary men tilekshilerine ruhany nәr bergen. Shamshyraqsha baghyt-baghdar kórsetken. Jәne, әriyne, azattyq ýshin sanaly kýres jolyna týsken azamattargha minber bolghan edi.

Osynday erekshe tarihy qyzmeti bar gazetti «Arys» qory jogharyda atalghan ensiklopediyamen qatar býgingi oqyrman nazaryna qayta úsynudy qolgha alghan eken. Ár nómirinde basylghan tiytimdey habaryna deyin qaldyrmay, týgeldey býgingi emlege týsirip janghyrtyp, gazetti óz qalpynda oqugha mýmkindik jasapty. Ázirge gazetting eki jyldyq tigindisin: «Qazaq» gazeti. 1913», «Qazaq» gazeti. 1914» degen ataularmen eki kitapqa toptastyryp shygharghan (qúrastyrushylary: tarih ghylymdarynyng kandidaty S.Smaghúlova, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Gh.Ánes, ghylymy qyzmetker T.Zamzaeva). Alghashqy jinaqqa gazetting 1913 jylghy 2 aqpanda jaryq kórgen alghashqy nómirinen bastap jyl boyy shyqqan 44 sany, kelesisine  - oqyrmanmen 1914 jyly jýzdesken 47 sany týgel berilgen kórinedi. Osylay, ynghayy, әigili tarihy ýnparaqtyng 1918 jyly jabylghangha deyingi barlyq nómiri keleshekte aldymyzgha týgeldey tartylmaq.

Barshagha belgili, «Qazaq» gazetinde onyng alty jyldyq ghúmyry boyy jariya bolghan, osy uaqytqa deyin tarihy jәne tanymdyq qúndylyghyn joghaltpaghan maqalalar ótken ghasyrdyng sonyna qaray (1998 jyly) bir kitapqa jinastyrylyp shygharylghan bolatyn. Búl zor janalyq edi, óitkeni biz sol jinaq arqyly qazaqtyng qoghamdyq-sayasy oiynyng kýrdeli tarihy kezendegi damu barysymen tanysqanbyz. Al keyingi uaqyttarda qolgha tiyip otyrghan myna jinaqtar - gazetting oqyrmanmen qauyshqan alghashqy eki jylynda júrtshylyq nazaryna úsynghan әldebir jarnamasyna, kishkene habaryna deyin qaldyrmay, keskin-kelbetin tehnikalyq sebepterge baylanysty (faksimiyle tәsilimen) bayyrghy  qalpynda bere almasa da, mazmúnyn tolyq jetkizuimen erekshelenedi. Sonysymen de qúndy.

1913 jylghy 2 aqpanda jaryq kórgen alghashqy sanynda shygharushy  (Ahmet Baytúrsynov) oqushy júrtshylyqqa «gazetting keregi qanday ekendigin» jalpaq tilmen, kónilge qonymdy týrde, tórt tarmaqqa - gazet: «1) halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili; 2) halyqtyng aldyna týsip, jol kórsetip, júrtqa qyzmet etedi; 3) halyqqa bilim taratushy; 4) halyqtyng daushysy» dep bólip jәne olaryn taratyp týsindirip ótken. «Qazaq» gazetining osy  jariya etilgen ústanymdar ýdesinen shyghyp túrghanyna, onyng 1913-1914 jyldarghy barlyq 91 nómiri engizilgen atalmysh qos jinaqpen  tanysqanda, kózimiz jete týsedi.

Gazet qazaq halqynyng ata-babasynan múra etip, ghasyrlar boyy mekendep kele jatqan jer-suy qalaysha tarylyp, taghdyrly, ómirlik mәselege ainalghanyn jәne «zamanyng týlki bolsa, tazy bop shaludyn» joldaryn basty taqyrybynyng biri etti.  Mәselen, «qazaq paydasyndaghy jerlerden mújyqqa qansha jer kesip beretini» jayyndaghy Jer ministrining 1913 jylghy smetasynda kózdelgen jospardy gazet ózi dýniyege kelgen bette jariyalady. Qazaq jerin otarlaudyng bir belesinen syr shertetindikten, sony shola keteyik.

Ýkimet 1913 jyly Torghay oblysy Qostanay ýiezinen 135 myn; Aqmola oblysynyng Omby, Qyzyljar, Kókshetau ýiezderinen 125 myn;  Semey oblysy Kereku (Pavlodar), Semey, Óskemen ýiezderinen 50 myng desyatina mólsherdegi qazaq jerin Reseyding ortalyq audandarynan kóshiriletinder ýshin almaqshy. «Búryn mújyqqa kesken jerlerge jalghas...  ...Ertis boyyndaghy jerlerden kespekshi». Jetisu oblysynda (Pishpek, Lepsi ýiezderinen) 80 myn;  Syrdariya oblysy (Shymkent pen Áulieata ýiezderining qúbyla jaghyndaghy jerlerden) men Ferghana oblysynda (Ándijan ýiezinen) 90 myn; Tobyl guberniyasynda (Qorghan, Toqaly ýiezderinen) 20 myn;  Tomsk guberniyasynda (Altay okruginen) 90 myng desyatina jer mújyq ýshin kesilmek. Búlargha qosymsha, otyryqshy bolugha bekingen qazaqtargha ýkimet 1913 jyly kesip beretin  jer mólsherin de (barshasy 400 myng desyatina) gazet taratyp jazghan. Sonynan Sibirde auylsharuashylyq mektebi ashylyp jatqany jayynda habarlap, «egin kәsibine ynghaylanyp jýrgen qazaq ýshin ol mektepting ashylghany» paydaly ekenin aitqan.

Imperiyanyng otarlaushylyq әreketteri kýsheygen sayyn qazaq halqynyn  әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy shiyelenise týskeni belgili. Kóshpendilerding ghasyrlar boyy qonys etken iyelikteri uystan shyghyp, óristeri taryla bastaghan.  Atalmysh eki jinaqtan osynau asa manyzdy jer-su taqyrybynyng qazaq qoghamdyq ómirinde esh tolastamay, әr qyrynan sóz bolyp túrghanyn kóremiz. Eki jinaq boyy qazaqtyng dәstýrli ekonomikasynyng jay-kýii, ózgeriske úshyraghan tústaghy ahualy, qala saludy, yaghny otyryqshy boludy, sonday-aq kóshpendilik saltta qaludy tandaghanda tiyetin jer normalary, orys zandary, zemstvo jәne qazaq qauymy, sonday-aq olardyng araqatynasy ómirdegi naqty derektermen órilip sóz bolady. Jinaqtarda әigili Sherbina ekspedisiyasy esepterine sýienip jazghan Álihan Bókeyhanovtyng («Qyr balasy») jerdi paydalanu jayyndaghy tanymdy maqalalary mol.

Gazet Memlekettik duma jәne qazaq mәselesi turaly, jer-su dauy orayynda Dumadaghy Músylman fraksiyasymen qyzmettestik, 1914 jylghy mausymda jәne jeltoqsanda ótken músylman sezderi jóninde de jazyp túrghan. El mýddesin keninen qarastyryp, talqygha salu qajettigin kóterip, sol orayda әr aimaq ókilderining bas qosu mýmkindikteri turasynda pikir alysylghan.

1913-1914 jyldarghy «Qazaq» gazeti ýkimetting orystandyru sayasatyn, otarlanghan qazaqty shoqyndyrudy kózdegen is-әreketterin de әshkereleydi. Qazaq halqynyng qaranghylyghyn synaydy, el bolyp qalu sharttaryn tizbelep, oqu-aghartu, tәrbie jaylaryn nazardan týsirmey, halyqty óner-bilimge ýndeydi. Qazaq tarihy men әdebiyetinin, tilinin, mәdeniyetining mәselelerin ýnemi jazyp, ólender, әngimeler jariyalaydy, bilim jarysyna týsushilerge, roman jazushylargha bәige belgilengenin habarlaydy. Ruhany tynys-tirshilik qyrlaryn, bastauysh mektepterdi kóbeytu qajettigin sóz etedi.

Gazet oqyrmangha ataqty qazaq aqyny Abaydy  keng kólemde tanystyrady. Onyng dýnie salghanyna (1904 jylghy 23 mausymda) on jyl toluyna oray úiymdastyrylghan túnghysh kesh jayyn әngimeleydi. «Bizding júrt әli kýnge sheyin mәdeniyet basqyshynyng eng tómenine ayaq basa almay túr» degen ókinishin bildire túryp, halyqtyng mәdeny dengeyi kóterilgende osynau oishyl úly aqyndy әrdayym eske alyp túruy tiyistigin aitady, kóp bolyp úmtylyp, sonday dәrejege jetuge shaqyrady. IYsi týrki júrtyna qymbat túlgha, әigili «Tәrjimandy» 32 jyl boyy shygharyp kele jatqan  ataqty aghartushy Ismail Gasprinskiy jayynda jazyp, ofatyna oray ýlken maqala beredi. Qazaq Shoqan, orys Mihaeliys, nemis Bebeli, fransuz Jores sekildi adamzatqa sinirgen qyzmeti mol oqymysty, qayratker túlghalar, Tolstoy, Pushkiyn, Lermontov, Saltykov-Shedriyn, Dostoevskiy, Chernyshevskiy, Gersen syndy әigili orys aqyn-jazushylary jóninde әngimeleydi.

Oqyrmandaryn alghashqy sandarynan bastap gazet syrtqy jaghdaylardan ýnemi habardar etip otyrghan. Resey men shet memleketter arasyndaghy qarym-qatynastar, shetel jayynda mәlimetter, Balqan soghysy, Birinshi dýniyejýzilik soghys, soghystaghy temir joldyng róli, Reseyding soghysqa kirui, astana atynyng Peterburgten Petrogradqa ózgertilu sebebi haqynda jazghan.

Osy qos jinaqta ýzdiksiz kózge týsetin bir jәit - gazet Reseyding týrli qalalarynda oqyp jýrgen qazaq jastaryn údayy nazarda ústap, olargha materialdyq jәrdem kórsetudi túraqty týrde úiymdastyryp otyrghan eken.

Merzimdi basylymnyng Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov tәrizdi negizgi jazushylary da, ózge jekelegen belsendi avtorlary da  jogharyda atalghan mәseleler boyynsha oqyrmandargha qajet aqparat jetkizip qana qoymay, olardyng qogham tynys-tirshiligine sanaly kózqarasy qalyptasuyna yqpal etti.

Sóitip, atalmysh jinaqtarmen tanysa kele, «Qazaq» gazetining osy jyldary, shyntuaytynda, ýlken sayasattyng belgili klassiygi aitqanday, «újymdyq nasihatshy, ýgitshi jәne úiymdastyrushy» qyzmetin atqaryp túrghanyna kýmәnsiz sendik.

Tәuelsizdik jyldary Alash qozghalysynyng qazaq tarihyndaghy róli janasha baghalana bastaghany belgili. Alash atymen jariya bolghan alghashqy qazaq avtonomiyasynyng memlekettiligimiz tarihynda manyzdy oryn alatynyn býginderi barsha azamat týsinedi. Al qazaq halqynyng azattyq jolyndaghy kýresining órkeniyet talabyna say janasha janghyruynda baspasózdin, әsirese, «Qazaq» gazetining róli eleuli bolghany mәlim. Sondyqtan búlar jayynda terenirek jәne jan-jaqty biluge әrkim yntaly. Osy yntyzarlyqty óteuge tilge tiyek etuli kitaptar zor ýles qosady.

«Arys» baspasynan shyghyp jatqan enbekter, solardyng ishinde, әsirese, jogharyda atalghan ensiklopediyamen birge «Alash múrasy» seriyasymen jaryq kórip kele jatqan  «Qazaq» gazeti» jinaqtary izdenimpaz jәne bilimqúmar oqyrman kónilinen shyghary sózsiz. Gazetting alghashqy eki jylghy tigindisi, mine, arab grafikasynan qoldanystaghy әlipbiyge audarylyp, býgingi oqyrmannyng paydalanuyna qolayly týrde kópshilik iygiligine úsynyldy. Alda әli tórt jyldyn  tigindisin jaryqqa shygharu isi  bar. Jәne olardyng tórt kitaptan asyp týseri kәmil, óitkeni aptasyna bir mәrteden  eki jyl boyy jaryq kórip, kópke tanymal bolghan gazet 1915 jyldan bastap bir aptada eki retten shygha bastaghan.

«Alash múrasy» seriyasynyng kitaptary әdebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin shygharu baghdarlamasy boyynsha memlekettik tapsyryspen basylyp keledi. Memleket tarapynan jasalyp otyrghan búl qamqorlyqty rizashylyq sezimmen atap ótu lәzim. Degenmen, júrtshylyqtyng ruhany múqtajyna naqty tirajdyng sәikes kelmeytinin aita ketu jón. Taralym týgelimen kitaphanalargha jiberiledi. Elimizde segiz-toghyz mynnan astam kitaphana bar desedi. Demek, taralymy eki myng dana ghana basylym onyng tórtten yaky besten birine ghana jetui yqtimal. Kitap bólshek saudagha týspeydi, yaghny ony jeke adamdar ala almaydy. Osyghan oray, bolashaqta oqyrman súranysyn zertteu, qajetti kitaptargha aldyn ala jazdyru sekildi ertedegi tәjiriybelerdi janghyrtu әdisterin de oilastyrghan dúrys bolar edi degen oy keledi. Al «Arys» qoghamdyq qory men baspasyna qolgha alghan joba kitaptaryn oidaghyday etip dayyndap, oqyrman iygiligine toqtausyz úsyna berulerine tilektestigimizdi bildiremiz.

«Abay-aqparat»