Óleng dese ishken asymyzdy jerge qoyatyn QAZAQpyz ghoy. Dәstýrimizding baghzylardan beri jalghasyp kele jatqany kóz quantady. Onyng ishinde auyz-әdebiyeti, saz, halyq әnderi, últtyq salt-dәstýrimiz, qol ónerimiz t.b bar.

Qazaq poeziyasynyng kóginde sonau 50-shi jyldan beri jarq etkizip, ózindik asyl múrasyn qaldyryp ketken aqynymyz - Múqaghaly Maqataevtyng tughanyna biyl 90 jyl tolypty. Búl degening ghasyrgha juyq halqymen birge jasap kele jatqan alyptyng jýregindegi janartaular әli de atqylap jatyr degen sóz. Sendiretini onyng jyrlary. Aspantauda jylda toy. Qarasazdy jyrsyz elestetu mýmkin emes. Tili shyqqan balasynan bastap, enkeygen qartyna deyin jýrekteri jyr-qazyna. Aqynnyng toyy-halyqtyn, poeziyanyng toyy. Qarasazdyng qara shalghyny әli de óleng bolyp terbeledi. Oghan kuә: byltyrlary Qarasazgha aqqular kelipti degende birtalay júrttyng kóniline Múqang oralghany anyq. Óz kózimmen kórmesem de múny jaqsylyqqa jorydym. 

Aqynnyng tughan kýni arnauly kýntizbemen ghana emes, jylda atalyp ótiletin dәstýrli sharagha ainalghanyna mine 40 jylgha juyq uaqyt ótipti. Ár jylghysy ózinshe bir janalyq. Búghan bir mysal: Asqar Naymantaev aghamnyng qala men auyl arasyn aptalap emes, ailap tipti jyldap jol qylyp, mәdeniyet salasyna jankeshti enbek etip jýrgenin bәrimiz bilemiz. 

Audanymyzdyng teatrlaryna jan bitirem dep azghantay qara aralasqan shashyn tútastay aq shalypty. Ekining birining qolynan kele bermeytin isterge tәuekel etip, biraz sharuanyng basyn qayyrdy. Ol kisimen birge jýrgen azamattarymyzgha da alghysym sheksiz. 

Úmytpasam...  sonau 90-shy jyldardyng basynda Narynqol audanynyng barlyq auyldaryn Múqaghaliyding «Qosh mahabbatymen» M.Áuezov teatrynan Biyken apamyz bastap, Bekjan Túrys, Asqar agha t.b óner maytalmandary aralap shyqqany bar. Jaqynda Múqaghaliyding «Aqqular úiyqtaghanda» poemasyn sahnagha qayta alyp shyqqanda ótken kýnning sol kadrlary kóz aldymnan ótip, syrttay sýisingen edim. Aqynnyng múrasyn tek óz auyly ghana emes, barsha qazaq saqtap, ghasyrlargha kósh bastatuymyz kerek. 

Mening aitpaghym, jylda aqyn tughan kýninde Qarasazgha jan-jaqtan qonaqtar aghylary sózsiz. Áriyne, búghan quanamyz. Elshenbýirek baurayy búrynghysynan da ystyq tartyp, biyiktep ketkendey sezimde qalamyn. 

Qarasazdaghy 1991 jyly ashylghan muzey barlyq meymandardyng bas súghatyn qasiyetti orny. Keyinirek, 2011 jyly qayta janartylyp, zamanauy jabdyqtarmen jabdyqtalyp, kýrdeli jóndeuden ótti. Onda bas-ayaghy býginge deyin 800-den asa eksponat bar eken. Olardyng ishinde syrttan tartu etilgen dýniyeler de barshylyq. Tarihy derekter ózinshe bir múra. 

Muzeyding qúryluyna alghash bop Júmash Óteev aghamyz Múqaghaly múralaryn jinap, ony nasihattauda ýlken enbek etti. Júmash aghamyzdyng atqarghan izgi isterin el bolyp úmytpaymyz. Jatqan jeri jayly bolsyn!

Muzeyge barghan adamnyng kózine eng birinshi aqynnyng jeke zattary týsedi. Kózi tirisinde dýniyening qúly bolmaghandyghy azghantay zattarynan taygha tanba basqanday kórinip túr. Kiyim-keshegin, portfelin, jazu ýstelin, shahmat tastaryn, nasybay shaqshasyn, balyq aulaytyn qarmaghyn, sýiikti kitaptaryn t.b әinekting arghy jaghynan kóruge bolady. Zamanymyzdyng zanghar jazushysy Gh.Mýsirepov syilaghan altyn qalam da kózge ottay basylyp, ýstelinde túr. Jazu mashinkasyna qarap, ózimning týnder boyy noutbuktyng aldynda jazu jazyp otyratynym esime týsedi. 

Eng soraqysy, osy azghantay dýniyeni kózding qarashyghynday saqtay alamyz ba degen oy mening janymdy jegidey jeydi. Muzeyge barghan qonaqtar portfelin ústap, palitosyn kiyip yrymdaydy eken. Búl ne masqara?!...

Ózim tanityn 2-3 adamnyng osyny maqtanysh etkenin bilem. Biraq olardyng atyn atap, týsin týstemey-aq qoyayyn. 

Aynalayyndar-au, yrymdaryndy basqa jerde jasandarshy. Myng jerden audaryp kiysender de bәribir Múqaghaly bop ketpeysinder ghoy. Mandayyna ne jazsa sony kóresin. Aqyngha degen kishkentay qúrmetimiz bolsa onyng dýniyesine qol úshymyzdy tiygizbeuge tyrysayyqshy. Anau bir kiyse, mynau sozyp eki kiyse ne bolady onda?!...

Muzey basshylary, qyzmetkerleri onday «aqkónil minez» tarihy jәdigerlerge ziyan tiygizetinin eskerse eken. Olardyng qyzmet barysyndaghy mindetteri: ruhany qúndylyqtargha bay jәdiger jinau, tarihy múraghattardy saqtau, esepke alu, jýieleu, qalypqa keltiru t.b.. Úiymdastyru jaghynan: kórme, ekspozisiya úiymdastyru, taqyryptyq dәrister ótkizu t.b..

Europanyng muzey mәdeniyeti 16-18 ghasyrlardan beri jalghasyp kele jatqanyna qaramastan әli de óz múralaryn kózining qarashyghynday saqtap keledi. Saqtau degenimizding ózi-qol úshyn tiygizbeu, bir orynnan ekinshi oryngha auystyrmau, atmosferalyq ylghaldyghyn saqtau, joghaltpau, qoldy qylmau.

Damyghan elderde týrli sebeptermen jәdigerdi bir orynnan ekinshi oryngha auystyru ýlken sensasiya. Biz de osy jaghynan ýlgi aluymyz kerek. 

Qazaqstanda alghashqy muzeyler bertin kele 1830 jyldary qúrylghan eken. Degenmen de onyng da birazyna qol súghushylyqtar bolghany tarihtan aighaq. Áli de muzey mәdeniyetining olqylyqtary jetkilikti. Meyli ol aspap bolsyn, meyli kiyim-keshek, zat bolsyn syrttay ghana kórip, sezinip sýisine almaymyz ba?!

Áynekting artyndaghy kiyimdi yrymdap kiyip, zatty ústau baryp túrghan mәdeniyetsizdik, daraqylyq der edim. 

Student kezimde M.Áuezovtyng muzey-ýiine toppen birge tamashalaugha bardyq. Ol kezde onda jazushy T.Júrtbaev aghamyz basshylyq etetin. Túrsyn aghay bir jaghynan mening kurstyq júmysymnyng jetekshisi boldy. Sodan Áuezov ýiin tobymyzben aralatyp, tanystyryp, bir zatyna da tiyiskizbey kabiynetine aparyp, leksiyasyn ary qaray jalghastyrghany bar. 

Aytpaghym, Áuezov pen Maqataevtyng túrmystyq dengeyleri jer men kóktey.  Áuezovten kóp múra, dýnie qala túra onyng palitosyn kiyip, sómkesin ústap yrymdaghan birde-bir qalamgerdi kórmedim. Álde kórmey jýrmin be?!...

«Toydyng bolghanynan boladysy qyzyq» degendey aldymyzda aqyn toyy kele jatyr. Taghy da shekten shyqpayyqshy. Ásirese, el tanyghan azamattar...

Aynalayyn QAZAGhYM! Aqyn múrasyn kózimizding qarashyghynday saqtayyqshy. 100 jyldan keyin úrpaghymyz muzeyden aqyn palitosynyng qiqymyn kórip jýrmesin desek әr zatqa syrttay sýisinip qarayyqshy...

Á.Ospan,

aqyn 

Abai.kz