(Abay beynesine janasha kózqaras qajettigi jayly oi-pikir)

Úly Abay nelikten «júmbaq adam» bolyp qaluda? Sebebi, kemeldenuining saty-satylary ashyqtalghan joq. Tipti búl dýniyeden qalay baz keshkenin de anyqtap bolghan joqpyz. Áyteuir, boljam, daqpyrt kóp, biraq shyny qaysy, anyzy qaysy ekenin aiyru qiyngha soghady. 

Barshagha ayan, keshegi sovettik dәuirde qayghy-qasiret shóktirgen, mynmen jalghyz alysqan Abay beynesi qalyptasty. Ol – últ qamyn oilaghan, sahnagha kýrsinip, kýnirenip shyghatyn tragediyalyq túlgha. Dúrys-aq. Biraq  Allagha jaqyndap, Ony jar etken, basqasha aitqanda, dýnie tirshiligi aldamshy ekenin tanyp-bilip, onyng qyzyghynan suynghan, qayghy-qasiretine boy aldyrmaghan Abay da bar emes pe. Keshegi ateistik zamannyng osy hakimdik dengeydegi Abaydy jatyrqap, ol turaly tipti auyz ashtyrmaghany shyndyq emes pe. Adam balasy shynayy da túraqty baqytqa tek Qúday jolyna qadam basqanda bólenbek. Búl – Yassauy babamyzdyng «Diuany hikmet» kitabynda anyqtalghan, barsha sopylyq poeziyanyng klassikteri qaqsap aitqan aksioma-aqiqat. Oilaymyn, qazirgi tanda qazaq qoghamy últ ústazy Abaygha ghana emes, býkiladamzattyq ruhaniyat shynyna shyqqan Abaygha da zәru.  

Sóitip, Abay beynesi sovettik dәuirdegidey tek tragediyalyq qyrynan somdaluy kerek pe, әlde Abay ómirining songhy hakimdik kezeni, janaghy sufizm ilimine sәikes, eng sәuleli de baqytty shaghy dep moyyndalghany jón be? 

Maqala maqsaty – osy jәitting basyn ashyp, kýrmeuin tarqatugha sayady.

Aldymen Abay ómirining songhy kezeninde bolghan oqigha, qúbylystardy barlap kórmekpiz («júmbaq jan» degizetin úly ómirding osy songhy bóligi).

Áygili «Segiz ayaqta» Abay: «Jalghyz qaldym – tap shynym!» dep halyq ýshin qayghyryp, kýizeliske týsedi. Alayda 1889 jylghy Abay men keyingi Abay bir emes. Oilau jýiesindegi ózgeris, aiyrma zor! Múny sonau 1920 jyldary tatar ghalymy Abdrahman Saghdy bylaysha ashyqtap bergen edi: «...Áuelde Allagha onsha jaqyn bolmaghan hәm kóbirek dýnie ýshin, halyq ýshin qayghyrghan Abay 1898 jyldan song Allagha jaqyndap, Allany jar etedi» («Abay» jurnaly, 1993, №6). Búl әdiletti pikirge eshkim talasa qoymas.

Óitkeni, 1898 jyl deymiz-au, tipti onan ýsh jyl búryn «Kýni-týni oiymda bir-aq Tәniri» dep Allany jar etken  Abaydy kóremiz («Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» óleni). Búl Abaydyng jalghyzdyqpen qoshtasqany esepti.     «Dos ketti», «Seniser adam taptyq pa?» nemese «Tuysqanyn, dostaryng – bәri ekiúshty» degenderi jalghyzdyqtyng mún-zary emes. Búlay desek jansaqtyqqa úrynamyz. Aytayyn degenim, «jalghyzbyn» degen sózding Abay leksikasynan ghayyp boluy – oilau jýiesi ózgeruining kórinisi. 

Jogharyda aitylghanday, dinimizde shynayy da túraqty baqyt – adamnyng Allagha jaqyndap, Onyng didarymen qauyshuy. Abay 1899-1901 jyldary kýrdeli enbegi «Tasdiyqty» (qazirgishe 38-sóz) jazyp shyghady. Búl – taza ghayyptyng tilimen, yaky sopylyq tilimen jazylghan shygharma. Atalmysh múrada Abay hakimderdi: «... Dýniyedegi býkil lәzzat búlargha ekinshi mәrtabada qalyp, bir ghana Haqty tappaq, әrbir nәrsening sebebin tappaqpenen lәzzattanady», – dep sipattasa, búl ózine de qatysty shyndyq. Jeke basynyng tәjiriybesi,  jan әlemi rahat pen tynyshtyq tapqanynyng dәleli.

Sóitip, ómirining songhy hakimdik dengeyinde Abay ózin shyn baqytty jan sezingen deuge beyilmiz. Óitkeni, poeziyasynan, tútastay alghanda, optimistik ruh esedi. 1895-1900 jyldargha qatysty estelikterge kóz jýgirtsek, jaydary minezinen, kóterinki kónil-kýiinen ainymaghan kemengerdi kóremiz. Qyr men qalagha kezek jýrip-túrghanynyn, ruhany mәjilisterge belsene qatysqanynyng kuәsi bolamyz. Kónili bir tynbay kóp izdegen, biyik dengeyde qauyshatyn syrlas dosty orys aqyny Lermontovtan tapqanyn da aita otyrayyq.  

Ókinishke qaray, ómirining sonynda jany jay tapqan Abay emes, qayghydan synghan, jýikesi júqarghan Abay kózimizge elesteydi. Onyng ózindik sebepteri bar. Aytalyq, balasy Maghauiyanyng óliminen son, kýiikke shyday almay nauqastanyp, qyryq kýn ótkende dýniyeden baz keshti degen әngime keng taraldy.  Shyndyghynda oishyl aqyn eki birdey dertke (giypertoniya jәne insulit) úshyraghan. Ólimine tikeley sebepker osy eki derttúghyn.  

Osy payymgha dәlel-dәiekter alyp, bayyppen toqtalayyq.

1897-1898 jyldyng qysqy ailary Abayda әdettegidey kitap oqumenen, tausyla izdenumen ótti. «Sokrat hakimning sózi» degen pәlsapalyq enbegi  (qazirgishe 27-sóz) jәne Lermontovtan audarghan jeti óleni osynyng dәleli.  Osylaysha sәtti bastalghan jyldyng orta túsynda aldan oqys oqigha kýtkenin kim bilgen. Kórshiles Múqyr elindegi saylaugha barghan Abaydy sodyrlar soqqygha jyqty. Soraqy oqigha mәnisin Túraghúl bylay dep jetkizedi: «Aqyly kózinde, eldigi de, jaulyghy da qas pen kózding arasynda túratúghyn sorly qazaq, mening әkemdi kórgen son, әkemning dosy jaqqa qaray auysa bastasa kerek. Bastyghy Orazbay, joldastarymen osynyng ózine qol tiygizip bir tanba salmasaq, el eski әdetimen aua beredi desip,   ueznoydyng qasynda әngimelesip otyrghan Abaygha qoldaryndy tiygizip janjal shygharyndar dep jibergen. ...Tayaq tiydi ne, tiymedi ne, әiteuir, «Abaydy úrdyq!» degen atyn kóterip múratyna jetti». 

Abaydyng kemeline kelip, danqy asqan, iysi qazaqqa mәshhýr bolghan shaghynda «sabaldy» degen qúlaqqa týrpidey tiyetin daqpyrt sayyn dalany sharlap kete barady.  Baqsaq, Abayda jýrek derti osy aitylghan Kóshbiyke jaylauyndaghy oqighadan payda bolghan. Búlay topshylaugha osy jyldyng kýzinde jazylghan óleni aiqyn dәlel. Ony aqyn:

                        Auru jýrek aqyryn soghady jay,

                        Sharshap qalghan keudemde tulay almay.

                        Keyde ystyq qan basyp ketedi ony,

                        Dónbekshigen týnderde tynshy almay, – dep bastaghan. Arhiv qújatynan esh kemdigi joq shumaqtyn. Nege deseniz, aqyn ózining jýrek dertine dәldi diagnoz qoyghan. Medisina tilinde ony «joghary qan qysymy» (giypertoniya) deydi. Ólenderinde Múqyr oqighasyna shekti «auru jýrek» tirkesi kezdespeydi. Demek, 1898 jyldyng sonynda úly jýrekting alghash syr bergenin angharugha bolady. 

Atalmysh dertting tórkini qaydan? Aqyn ekinshi shumaqta: «Qaranghy, sanyrau qayghy oidy jengen» dep bastap, әri qaray: «Tiriltip ótken kýndi, taghy shóldep... Keyde qayghy, azapty taghy da izdep», «Keyde oilaydy jylaugha qayghy zaryn... Keyde onysyn jasyrar júrttan úrlap» dep syr ashady.

Sóitip, qayran jýrek dertti. Biraq Abay ony jasyrghan, eshbir jangha sezdirmegen. Ózgeler túrmaq, balalary da, tipti qolyndaghy kelini Kәmәliya (nemeresi Áubәkirding әieli) da beyhabar bolghan.

Bas abaytanushy Múhtar Áuezov bylay dep jazady: «Óz qolynda songhy jyldarda bolyp, Abaydy ózi kýtken Kәmәliya (Kәmәsh) degen kelinine Abay ózi ólerden búryn auyrmay túryp: «Men biyl óledi ekem» dep ishki ózi týigen auyr syryn eng aldymen aitady» (Abay Qúnanbayúly. – Almaty, 1995. – 85-bet). 

Kórdiniz be, Abay: «Men biyl óledi ekem» dep syr ashqan. Maghash qazasynan búryn aitqan syr búl. Demek, oishyl jýregi derttiligin  baqylap, kýtinumen jýrgen (songhy eki jylda qolgha qalam almaghany osynyng janama dәleli).  Kәmeshting «auyrmay túryp» degeninen – Abay syrqatyn ishte tyghyp ústaghanyn bildik. Insulit alghangha shekti. Nege? Múny aqynnyng ózi: «Keyde onysyn (dertin) jasyrar júrttan úrlap, Ketirer dep mazaqtap betting aryn» dep týsindiredi («Auru jýrek aqyryn soghady jay» óleni). 

Sonymen, qiqar dertpen Abay alty jyl alysqan. Saqtanyp-aq baqqan. Biraq balasy Maghauiya ólimi kezinde baqylau mýmkindigi bolmaghan. Ýsh-tórt kýn údayy «oy, bauyrymdap» aghylghan jýzdegen adamdy qabyldap, kórisuden qan qysymy qatty kóterilgeni sózsiz. Sonyng nәtiyjesinde midaghy tamyrdyng biri zaqymdanghan (midaghy qan ainalymy búzyluyn medisinada «insulit» deydi). Kenetten insulit alghanda adamnyng esi kiresili-shyghasyly bolmaq. Maghash mәiiti salynghan arbanyng aldynda týsip, joldy tastan tazartypty-mys degen әngimening tórkini, jiylghan el-júrttyn: «Abay da et pen sýiekten jaralghan, bala adamnyng bauyr eti, qaytsin endi» desip mýsirkegeni sol.

Sóitip, Abay birtýrli týsiniksiz kýige tap bolghany – Maghashty jerlegen kýnderi. Óstip, «Abay nauqas» degen sybyr alghash ret shyqty.  Túraghúl ózining esteliginde: «Ákemning ólerindegi nauqasy bastaldy» deydi (sheshesi Áygerim men bir jasar úly Jebeshti ertip, Araltóbeden Jiydebaygha kelgende aitqany). Synyp, jýdegen Abay, әriyne, tek tynyshtyqty qalaghan. Kәkitay bylay dep jazady: «Ózi bir týrli synyp, jýdep, elding әne-mine dep uatamyn degen sózinen de aulaq jerde otyrghysy kelip, eshnәrsege aralaspady». 

Kórip otyrsyzdar, qalyng búqara túrmaq, tuysy da Abay alty jyl qan qysymy dertimen (giypertoniya) alysqanynan habarsyz bolghan. Sol siyaqty endi my infarkti – insulitke shaldyqqany da býrkeuli qalghan. Insulit simptomdary: әlsizdikting payda boluy, qol-ayaqtyng úngy, sóileuding búzyluy men tәbetsizdik desek, kózi kórgender osynyng bәri Abaydyng basynda bolghanyn jyr ghyp jetkizedi. Biraq der kezinde dәrigerlik kómek kórsetu eshkimning oiyna da kelmegen. «Syrty dýrdey» Abaydy ainalasy nauqas deuge qiya almaghan synayly. 

Tәn saulyghy syr bergenining janama dәleli – 1898 jyldyng sonynan Abayda jýris-túrys, jalpy qozghalys azayghan (denesi tez tola bastaghany sol).  Abaydyng denesi auyrlaghanyn Shәugimbay, Ómirbek, Qatpa, Jarqynbay, Qoramjan syndy jalshy-malshy, kórshi-qolang «erinshektik iyektedi», «semizdik basty» dep úghady. Túrashtyng ózi de: «Kóbinese ýide otyrghandyqtan ba, ...erinshektik erterek iyektep, kóp atqa minudi azaytyp, shau tartty» deydi. 

Jýrek soghuy әlsiregendigi men qan qysymy túraqsyzdyghy mazalap jýrgenin el qaydan bilsin. Auruy asqynbauyna qarsy qoldanghan Abaydyng eki ailasy: biri – әkesi Qúnanbay qúsap, el júmysynan irgesin aulaq salu, ekinshisi – bar kýshin shygharmashylyqqa sarp etu. Ásirese, songhy enbegi – «Tasdiyqty» jazu janyna rahat berip, zor lәzzat syilaghanyn jogharyda aittyq.

Toghyz jyl búryn Ábishi qaytqanda aqyn «Shydam ber, sabyr qylayyn» dep ózin ózi toqtatqan, júbatqan dýr. Maghauiya qazasy onan auyrlau tiydi me? Búlay deuge negiz joq. Óitkeni, Maghash – elge tanylyp ýlgergen, balaly-shaghaly, eki әielin eki auyl ghyp qondyrghan azamat. Kóp jylghy auruy jenip, tósekke tanylghanda qasynda Abay ailap otyrghan. Halqymyz: «Ólgenning artynan ólmek joq» deydi. Qayghy kelse qarsy túru, ólim-jitimdi Alla búiryghy dep qabyldau – músylmandyq sharty ekeni de ayan. Sondyqtan Abay ólimine tikeley sebepker – tek qana my tamyrynyng búzyluy, yaghny insulit dep qabyldau kókeyge qonymdy qisyn.

Sóitip, tekseris nәtiyjesinde Abay qazasyna naqty sebepker dert ekeu ekendigi anyqtalyp otyr: birinshisi – giypertoniya (1898 jyldan), ekinshisi – insulit (songhy qyryq kýn mazalaghan).  

Nelikten Abay beynesi janasha somdaluy kerek? Osy mәselege taghy bir oralayyq. Úly aqyn ólerinde aitqan alty jol óleng bar:

                                        Kýnәiim kóp Illahiy,

                                        Keshire gór múnymdy.

                                        Barar basqa jerim joq,

                                        Úsyndym Haqqa moynymdy.

                                        Ata-anam eding qara jer,

                                        Asha gór endi qoynyndy.

Ómir sonynda tәubege kelu – jýrek tazalyghy. Bir Alla aldynda ózin kýnәli sanap, mahabbat qyla almadym dep ókinu, sol ýshin Haqtan keshirim súrau – búljymas sopylyq qaghida. Abaydyng ony ústanuy zandylyq.

Biraq osy jәitke kónil bóle aldyq pa? Meninshe, joq. Ázirge betinde qalqumen kelemiz. Mysaly: «Kenetten nauqasy bastalghan kýni Abay әkesi Qúnanbaydyng molasynyng basyna baryp, «Meni al!» dep zar qylypty, Maghashtyng sýiegine tas batpasyn dep mәiit salynghan arbanyng aldyna jayau týsip, joldy tazalapty» degen siyaqty (shirkin, osy kórinisti kinogha týsirsek dep armandaushylar bar kórinedi). Oi, bәli, býgejektep tas terip, әldeneni kýbirlep jýrgen, yaghny qayghy kelgende qarsy túrmay, qúlay salghan qariyany «Mineki, Abay» dep jar salsaq jarasa ma? Joq, masqara bolamyz.  «Ózimiz siyaqty júmyr basty pende» dep bilip, Abaydy mýsirkeu, saghy synghan, baqytsyz qalypta somdau –  adasqandyq. Nege? Óitkeni, úly Abay «haqty tapqan, әrbir nәrsening sebebin tapqan» adamzattyng ruhany ústazy – «shyn hakim» (Maghjannyng sózi). Etekten qansha tartsaq ta, әlem tanyghan túlgha pendelikting qúshaghyna qúlay almasy anyq.

Qysqasy, úly Abay kemeldigin saty-satylap anyqtau – ómiri men shygharmashylyghyn dúrys tanyp-biluding sharty. IYә, Abay jalghyzsyrap qayghyrdy, týnildi, qajydy. Búl – әuelgi basqyshtar. Biraq keyingi hakimdik dengeydegi Abay Allagha jaqyndap, ózin baqytty sezingen jan bolghany haq. Ózderiniz de kuәsizder, maqalada, mine, osy jәitti jetkizuge kýsh saldyq.

Qorytyndy: Keshegi kenestik senzura, iydeologiya men solaqay sayasat jaghdayynda qalyptasqan Abay beynesi janghyrghany jón. Endi oishyldyng kemeldik satylaryn eskeru, onyng әr satysynda janasha kózqarasty ústanu manyzdy. Hakim Abay – әlemdik aqyl-oydyng alyby. Tek qazaqtyng ghana ústazy emes. Tanghajayyp túlghamyz kim bolghanyn tanyp-bile almay jýrgen ózimizdi mýsirkeyik, aghayyn.

Asan Omarov

Abai.kz