Últ tәuelsizdigining shyny - onyng Kenistigi men Uaqytynyng shekarasynda. Kenistik memlekettik shekaramen, memlekettik tildegi aqparat ayasymen, ruhany erkindikpen, ekonomikalyq tetiktermen  aiqyndalsa, al, últtyq Uaqyt onyng tarihymen, ruhany qúndylyghymen anyqtalsa, Uaqyt mejesi bolyp tabylatyn Jyl basymen ólshenedi. Qazaqtyng Jyl basy - Nauryz. Alayda, Nauryz meyramy Toqty shoqjúldyzynyng temirqazyghy sanalatyn Amal júldyzyna Kýnning betteuimen bastalatynyn eskermey kelemiz. Búl - әlemdik ghylymy moyyndalghan derek. 14 nauryzda qazaqsha Jana jyldyng alghashqy kýni tanyn atyryp, sol kýnnen bastap Kóktemning basy tondy jibitetinin jayyna qaldyrdyq.

Últ tәuelsizdigining shyny - onyng Kenistigi men Uaqytynyng shekarasynda. Kenistik memlekettik shekaramen, memlekettik tildegi aqparat ayasymen, ruhany erkindikpen, ekonomikalyq tetiktermen  aiqyndalsa, al, últtyq Uaqyt onyng tarihymen, ruhany qúndylyghymen anyqtalsa, Uaqyt mejesi bolyp tabylatyn Jyl basymen ólshenedi. Qazaqtyng Jyl basy - Nauryz. Alayda, Nauryz meyramy Toqty shoqjúldyzynyng temirqazyghy sanalatyn Amal júldyzyna Kýnning betteuimen bastalatynyn eskermey kelemiz. Búl - әlemdik ghylymy moyyndalghan derek. 14 nauryzda qazaqsha Jana jyldyng alghashqy kýni tanyn atyryp, sol kýnnen bastap Kóktemning basy tondy jibitetinin jayyna qaldyrdyq.

Áriyne, «Amal» atalyp jýrgen «Kórisu» dәstýri búrynyraqta Qazaqstannyng batys ónirine qosa ontýstik túrghyndary ghana emes, Syr ónirining barlyghy, Qostanay, Torghay aimaghyna qosa, reseylik Ajtarhan (Astrahan), Sarytau, Samar, Orynbor oblystarynyng qazaqtary da atap ótetin. «Amal» merekesi keybir jurnalisterding sauatsyzdyghymen «Aday merekesi» atalatynday, eshqashan rulyq auqymmen shektelgen emes. Últtyng ruhany tinin berik ústauda manghystaulyq, atyraulyq, aqtóbelik, oraldyq aghayyndardyng tarihy merekege barynsha adaldyq tanytuy qúrmetpen qaraugha layyq bolghanmen, atalmysh mereke - Alash ruhyn alalaugha eshbir negiz emes!  Eki merekening biriguinen Jyl merekesining búl aumaghy býginde barynsha taryldy, sonymen birge ruhany kenistigimizde birshama shatysu kórinis berip otyr.

Shyn mәninde halqymyz Nauryz aiynyng alghashqy (eskishe - 1 nauryz kәzirgi 14-ne sәikes) kýninen bastap, Nauryz merekesin meyramdaghan. Alayda, «Amal» dәstýri men Nauryz meyramynyng tútasuy qos merekeni biriktirgenimen qoymay, mazmúnyn da taryltyp otyr. Adamzat dýniyesine Ómir núryn taratushy Kýndi kie tútqan týrki-mangholdar parsylar sekildi kóktemgi Kýn-Týn tenesimimen shektelmegen, kýzgi «tenesim» qarsanynda Chuk (shúbash), Sabantoy (qazaq, bashqúrt, tatar, shúbash) men Aq aidy (manghol, qalmaq) merekelese, oghan qosa qysqy jәne jazghy Kýn-Týn arbasuyn da Nartughan (bashqúrt, tatar, shúbash), Korachun («Týnek qúrysyn» maghynasynda - majar-qypshaqtar, keybir Sibir, Sayan týrkileri), sonday-aq Ysyah (saha) merekelerimen Úly meyram dengeyinde әli de atap ótedi. Qysqy Kýn toqyrauyna qatysty alghanda, qazaqtyng túrmystyq Soghym ghúrpynyng miftik maghynasy úmytylghanmen, oghan qatysty «Jilikteme» ghúrpy ejelgi qysqy Kýn toqyrauy qarsanyndaghy onekimýsheldik uaqytqa qúrbandyq joralghysyn jasyra almay túr. Qoryta kelgende, Nauryz ben Amal merekeleri týrkilerding Kenis pen Uaqytty mólsherleu men baghdarlau dәstýrining ghajap tuyndysy. Nauryzdy 1 nauryzdan bastap 8 kýn boyy merekeleu dәstýrining baryn Mәshhýr Jýsip Kópeyúly da jazyp qaldyrghan.

Demek, 21-22-sindegi Nauryz meyramymen birge, 14 nauryzdaghy «Amal» joralghysyn qosa qazaqy Janajyldyq mazmúndy atap ótudi qarastyru qajet. Ol ýshin 23 nauryzdaghy orynsyz (qoghamdyq pikirde 2 qantar kýnimen ekeui «bas jazatyn kýn» atalady) taghayyndalghan demalys kýndi 14 nauryzgha auystyryp, últtyng ruhany saltanatyn tútastyrudy sheshken abzal.

Shyndyghynda, 13 nauryzben 90 kýndik eski jyldyng qysqy mausymy bitetinin eskerip, Kýnning Amal júldyzyna juyqtauy Jyl basymen sәikesuin «tabighy Jyl mejesi» atalatyn merekemen janghyrtqan jón. Sonda halqymyz 14-22 aralyghynda Nauryz meyramyn tolyq mazmúnda bólinbey-jarylmay merekeleuge mýmkindik alady.

Nauryz meyramyn Últtyng Uaqyt pen Kenisti tanu men qadyr tútu qabyleti retinde әlemge qysylmay taratugha da bolady.Onyng ýstine ony YuNESKO da moyyndap, jahandyq mereke retinde nasihattaugha sheshim qabyldady. Búghan qosa, Grigorian kýntizbesi qabyldanghangha deyin Jyl basy Rim imperiyasynan bastap Resey patshalyghyna deyingi aumaqta eskishe 1 nauryzda bolghanyn eskereyik.

Búl iydeyany taratu arqyly tek qana últtyng birligi men ruhany tútastyghyn kózdegen adal niyetimizdi ziyatker qauym da, memlekettik qúzyrly túlghalar da eskerer degen tilekti ghana múrat túttyq.

«Nauryz-aliyans» kluby

«Abay-aqparat»