Qazaq qara sózining has sheberi, ótken gha­syrdaghy әdebiyet alyptarynyng qatary­nan oiyp túryp óz ornyn alghan, últ ru­haniya­tynyn, tilining janashyry, joq­tau­shy­sy, kezi kelgende tolghauy toqsan tir­likting ony men solyn múzjarghysh kemedey aityp, tura joldy núsqaghan túghyry myq­ty, bolmysy bólek Ghabit Mýsirepov­ting tughanyna 110 jyl tolyp otyr. Sóz zergerining osy bir atauly kýnine oray, bel­gili jazushy Qoghabay Sәrsekeevting su­ret­kerding aluan qyrynan mol derek berip, syr shertetin keyingige ýlgi bolar, taghy­lym­dy dýniyesin tәuelsiz elding oily azamattaryna úsynyp otyrmyz.

1983 jyldyng qonyr kýzi edi. Ghabeng telefon shalyp:

- Sen, bala, uaqytyng qalay, maghan soghyp kete alasyng ba? - dedi. - Men jazushylardyng shyghar­mashylyq ýiindemin...

- Qazir jetemin! - dedim elgezektik tanytyp.

Tez jinalyp, aitylghan jerge jettim.

- Jyldam kelip qaldyng ghoy, batyr, - dedi. - Saghan pәlendey tapsyra qoyatyn sharua joq. Kish­kene úiqymnyng berekesi bolmay jýr, kózim ilinse boldy bastyrylygha berem. Múnda júmys jasau ýshin emes, azdap tau jaqtyng auasyn jútyp ser­giy­min be dep kelip edim. Biraq taza aua deytin Almatyda aua qalyp pa, múnda da manaydyng bәri kók týtin. Sodan da kóbine-kóp bólmeden shygha ber­mey­min, ermegim - kýndelikti gazet-jurnal qarau. Ózi dýniyede ne janalyq bolyp jatyr?

- Ayta qoyarlyqtay onsha eshtene joq qoy deymin...

 

Qazaq qara sózining has sheberi, ótken gha­syrdaghy әdebiyet alyptarynyng qatary­nan oiyp túryp óz ornyn alghan, últ ru­haniya­tynyn, tilining janashyry, joq­tau­shy­sy, kezi kelgende tolghauy toqsan tir­likting ony men solyn múzjarghysh kemedey aityp, tura joldy núsqaghan túghyry myq­ty, bolmysy bólek Ghabit Mýsirepov­ting tughanyna 110 jyl tolyp otyr. Sóz zergerining osy bir atauly kýnine oray, bel­gili jazushy Qoghabay Sәrsekeevting su­ret­kerding aluan qyrynan mol derek berip, syr shertetin keyingige ýlgi bolar, taghy­lym­dy dýniyesin tәuelsiz elding oily azamattaryna úsynyp otyrmyz.

1983 jyldyng qonyr kýzi edi. Ghabeng telefon shalyp:

- Sen, bala, uaqytyng qalay, maghan soghyp kete alasyng ba? - dedi. - Men jazushylardyng shyghar­mashylyq ýiindemin...

- Qazir jetemin! - dedim elgezektik tanytyp.

Tez jinalyp, aitylghan jerge jettim.

- Jyldam kelip qaldyng ghoy, batyr, - dedi. - Saghan pәlendey tapsyra qoyatyn sharua joq. Kish­kene úiqymnyng berekesi bolmay jýr, kózim ilinse boldy bastyrylygha berem. Múnda júmys jasau ýshin emes, azdap tau jaqtyng auasyn jútyp ser­giy­min be dep kelip edim. Biraq taza aua deytin Almatyda aua qalyp pa, múnda da manaydyng bәri kók týtin. Sodan da kóbine-kóp bólmeden shygha ber­mey­min, ermegim - kýndelikti gazet-jurnal qarau. Ózi dýniyede ne janalyq bolyp jatyr?

- Ayta qoyarlyqtay onsha eshtene joq qoy deymin...

- Solay bolugha tiyisti, bәri bir saryn - bir әuen! Bitpeytin bir qayta qúrylu...

Jazushynyng zaldaghy jazu ýstelining ýstinde Múhtar Áuezovting kóp tomdyghynyng bir kitaby, tórt-bes úshtalghan qaryndash jәne aq paraq qaghaz­dar jatyr. Basqa basy artyq zat kórinbeydi.

Meni mashinanmen býgin alansyz qydyrt! Qan qysymy әurelemese tau jaqty kórelik, sodan ke­yin qyrghy jolmen Jәkeng (Jambyl) auylyna qa­ray úzap shyghalyq. Osynda keshki asqa jetsek boldy...

Ghabit Mahmútúly asyqpay jýrip kiyindi. Aytsa aitqanday, Ghabeng naghyz baptyng adamy ghoy, sylanyp-sipanyp, bipazdanyp, tarandy. Biz tysqa shyqtyq.

Syrttaghy esik aldyndaghy oryndyqta Safuan agha (Shaymerdenov), aqyn Ótejan (Núrghaliyev) jәne taghy basqa jigitter otyr eken.

- Ghaba, bir jaqqa jinaldynyz ba? - desti olar.

- IYә, kishkene syrtqa shyghyp qaytayyn dedim, - dedi jazushy qalamdas inilerine.

Ótejan uniyversiytette menimen birge oqyghan­dy­ghyna basyp, ózining qaljynday beretin daghdy­symen:

- Sen, qypshaq, Alashy aghamyzdy qayda alyp qashyp barasyn? - dep qaldy.

- Meni búl inim alyp qashyp bara jatqan joq, qayta men әmirlep shaqyryp aldym, - dep Ghabang meni Ótejannyng sózinen arashalady.

Taugha qaray tartyp kelemiz. Ghaben: «Toqta, - dedi. - Osy bir jer jazyqtau eken, kishkene kidirip seruendelik!».

Tauly jerding saf auasyna tәnti bolghan jazushy ayaghyn jay basyp, meni qoltyqtay ústap, aghyp jat­qan tau suyna betin juyp, jýzi núrlana bastady.

- Netken keremet tabighat! Súlulyq degen osy!..

Mening kókeyimnen Ótejannyng «Alashy aghan» degen sózi keter emes. Ghabannan sol sózding mәnin súradym.

- Qazaqtyng «Alash» atanghanynan habardarsyng ghoy, ә?! Búl sóz sonau Shynghys han túsynan bas­tau alady, - dedi jazushy. - Shynghys han bar mý­lik­ti tórt balasyna bólip bergende Deshti Qyp­shaq­ty, Sibirding kýn batys jaghyn, osy kýngi Sary­arqany, Edil-Jayyq ólkesin ýlken balasy Joshygha bergen desedi. Ol kýnde Joshy úlysyna qaraghan alty ruly el bar eken. Sol alty rudyng hәr-qaysysyna Shynghys alty úran beripti, hәr rugha bólek tanba, aghash qos beripti. Sol kýnde býkil Joshy úlysynyng úrany «Alash» bolypty. Joshy úlysynda alty ru bolghandyqtan «Alty Alash» bolady. «Alash» degen sózding alghashqy ma­ghy­nasy - Otan kisisi (sootechestvenniyk) degen sóz desetin búrynghylar. Jәne qazaqta «Alang kele me, Alash kele me» degen bir mәtel sóz bar. Sondaghy Alang - shet elding kisisi, Alash - Otan kisisi maghynasynda alynghan. Tipti sol zamanda Joshy hangha «Alashi» dep laqap at qoyylghan ghoy. Alashy - alashtyng basshysy (glava sootechestva) degen sóz.

Sóz suyrtpaqtay tartqanda ghana sabaqtalady. Men jazushydan әlginde jazu ýstelining ýstinde Múhtar Áuezovting kóp tomdyghynyng tórtinshi tomyn kórgenimdi aityp, nelikten kitaptyng jat­qanyn súradym.

Ghabit agha maghan jalt búryldy qarady. Synay әri tanyrqay qarady. Sodan keyin qarsy súraq qoydy.

- Seninshe qalay, osy kitap mening ýstelimde nege jatyr dep oilaysyn?

- Mening týsinigimde romannyng týiini osy «Abay jolynyn» birinshi kitabynda, kitaptyng songhy betterinde, әke men balanyn, Qúnanbay men Abaydyng sóz týiinderinde deymin. Abay boyyn­da­ghy ýsh mindi Qúnanbay jazushy sheberligimen, shynyna jetkizip aitady ghoy, - dedim.

- Bәrekeldi! - dedi Ghaben. - Dóp basyp aityp túr­syn, oy bir jerden shyqty. Maghan da shyghar­ma­n­yng osy týiini únaydy. Sony ara-túra qarap qoyamyn, sýi­si­nemin! Múhtardy bilgisi kelgen kisi osy túsqa nazar au­daruy kerek, sonda kónil jaylanady. Álgi әlde­kim­derding búl romandaghy әke men bala tartysy Europagha eliktegendik, orys әde­biyetinen ýiren­gen­dik deui bos sóz! Eshqanday әdebiyette múnday filosofiya joq. Tyn­dashy, Qú­nanbay Abaygha: «Eng әueli arzan men qymbattyng parqyn aiyrmaysyn. Ózindegi b­a­ryn­dy arzan ústaysyn. Búlday bilmeysin. Kóp kýl­kige, bolymsyz ermekke asylyndy shashasyn. Jaydaqsyn! Jaydaq sudy it te, qús ta jalaydy. Ekinshi, dos pen qas­ty saraptamaysyn, dosqa dossha, qasqa qassha qy­ryng joq. Ishinde jatqan syr úshyghy joq. Júrt bas­taytyn adam onday bolmaydy. Basyna el ýiiril­mey­di. Ýshinshi, orysshylsyn, solay qaray den qoyyp ba­ra­syn. Din músylman jat sanaytynyn eskermeysin!» - demeytin be edi. Múhtardyng tús­tas­tary, bizder, jalpy kózi ashyq barsha iysi qazaq jatqa biluge tiyisti, esin­de saqtaytyn búl atalyq sóz qazir kim-kimning de jadynda jýrer sóz! Átten, dýniye, sony hattap, jý­rek­te saqtar keude qayda?! Áuezov úlylyghy, mine, osynda!

Ghabenning jýzi sózin jәne úshtady. - Abzaly, men Abay jayly, Múhang jazghan Abay taqyrybyn kóp taldaghan adammyn. Árdayym adal sózimdi aityppyn. Tipti Abay turaly oy salmaqtalyp, pikir qorytylyp bolmaghan kezde de tura sóileppin. Piesasy jóninde de solay. Al 1943 jyly roman turaly bolghan jinalysta qosymsha bayandama ja­saghanmyn. «Abay» siyaqty roman qazaq әde­biyeti­ning tól tabysy. Sózdi asyryp aitqangha, «Abayday» shygharma búryn-sondy bizde bolghan emes. Bәrimiz de jazushymyz, bәrimizde de kýndeushilik sezim joq emes, jamandaghandy eshkim jaqsy kórmeydi, biraq, ýlken isting ýstinde qaraulyq etip, kóz júm­saq, ol әdebiyetimizge soyylyn tiygizetin qylyq bolady. Múhtardyng «Abay» romany qazaq әde­biye­tin­degi túnghysh kәsiby tarihy roman!

- Ghabit agha, sózinizdi bólip jiberdim be, ghiyb­ratyly oy tastadynyz. Sizden estir әngime kóp qoy, meni jәne bir súraq qyzyqtyryp túr. Sizdi Abylay han turaly roman jazypty desedi, sony nege jaryqqa shygharmaysyz? - dedim jazushynyng osynday kónili shalqyp túrghan sәtin paydalanyp.

- Búl beker әngime-e, - dedi qalamger ózine tәn mәnermen. - Osynday súraqty әr kezde, әr qalay­da menen Sәken seri (Jýnisov) súrap qoyady, sebe­bi ózining de jazbaq oiy bar siyaqty ma qalay. Jazsyn, oghan kim qarsy. Ras, men de Abylay handy biraz zerttep baqqanmyn. Zerdeledim. Maghan Abylayday túlghanyng qalpy, kisiligi, batyrlyghy, aqy­ly únaydy. Abylaydy san qyrynan jazugha bolady. Óitkeni ol sonday shirokoformatnyy túlgha... Tipti onyng Búqar jyrauday dala danasyn tanyp, qasynda ústauyn aitpaysyz ba?! Nemese, Asan Qayghyny pir tútqanyn kóriniz. Abylay han bir bas qosuda, bir danyshpan shejireshi biyinen:

- Asan Atanyng «qily-qily zaman bolar, qa­ra­ghay basyn shortan shalar» degenin estip edim, mә­nine bara almadym, búl qanday sóz? - degen eken. Sonda by qyryn qarap, kózine jas alyp, qam­shy­syn er qasyna ilip:

- Ay, han-ay, búl sózdi sen súramasang kerek edi, men aitpasam kerek edi.

Hangha jauap aitpasam,

Hannyng kónili qaytady.

Qandyra jauap sóilesem,

Halqym ne dep aitady.

Han Abylay, Abylay,

Qayghyly múnday habardy,

Súramasang netedi.

Súraghan song aitpasam,

Kisiligim ketedi.

Endi aitayyn tyndasan,

Maghan qahar qylmasan,

Qaraghay sudan qashyp,

Shólge bitken bir daraq (aghash),

Shortan sugha shydamsyz,

Balyqtan shyqqan bir qaraq.

Oylama shortan úshpas dep,

Qaraghaygha shyqpas dep,

Kýn batystan bir dúshpan,

Aqyrda shyghar so tústan.

Ózi sary, kózi kók,

Bastyghynyng aty bop.

Kýn shyghysqa qaraydy,

Shashyn almay taraydy.

Qúdaydy bilmes - dini joq,

Jamandyqta mini joq,

Osy syndy bir kәpir,

Auzy-basy jýn kәpir,

Jayaulap keler júrtyna,

Jaghaly shekpen kiygizip,

Baldy may jaghar múrtyna.

Jemirlerge jem berip,

El qamyn aitqan jaqsyny,

Sóiletpey úrar úrtyna.

Bauyzdamay isher qanyndy,

Óltirmey alar janyndy.

Qaghazgha jazar malyndy,

Esepke salar baryndy,

Elindi alar qolynnan,

Ásker qylar úlynnan,

Teksizdi tórge shygharyp,

Basyna ol kýn tughanda,

Tendik tiymes qúlynnan,

Búl aitqan sóz Abylay.

Bolmay qalmas artynnan,

Esitseng myna qartynnan, - dep sózin ayaqtapty. Abylay han beker súraghan ekenmin dep ah úryp qalghan. Búl sózder qazaq ýlkenderi biletin, jiyndarynda aita jýretin sózder.

Jazushynyng zerektigi ólen-jyr, kesteli sózdi jatqa aituynan anyq kórinip túratyn. Ol Asan Qayghynyng sózi dep jәne bir jyr kestesin oqydy:

Múnan song qily-qily zaman bolar,

Zaman azyp, zang týzip jaman bolar.

Qaraghaydyng basyna shortan shyghyp,

Balalardyng dәureni tәmam bolar.

O kýnde qaryndastan qayyr keter,

Hannan kýsh, qaraghaydan shayyr keter.

Úlyn, qyzyng orysqa bodan bolyp,

Qayran el, esil júrtym sonda ne eter?!

Abylay han qatty nauqastanyp jatqanda ataqty jyrshy Búqar jyrau kelip bylay degen eken:

Qayghysyz úiqy úiyqtatqan hanym-ay,

Qayyrusyz jylqy baqtyrghan hanym-ay.

Qalynsyz qatyn qúshqyzghan hanym-ay,

Ýsh jýzden ýsh kisini qúrban etsem,

Sonda qalar ma eken qayran janyn-ay, - dep jәne sóilemek bolghanda han ony toqtatyp, «Men júrtyma osy aitqan ýsh qyzmetten basqa payda keltirgem joq, eger endi sóileseng mening kókiregim óser, sen jalghanshy bolasyn» depti. Demek, búl taqyrypty bir kisidey biledi dey beriniz. Biraq bólek shygharma jazugha otyrmadym, al әlgi estigen-bilgen jәitterdi keybir jerde paydalandym, piesalar jazghanda kәdege jarady. Solay batyr, taghy qanday súraghyng bar, tosylma, múnday mýmkindik tua bermes syr ashugha...

- Siz Amankeldi batyr jayly jazghan adamsyz, batyrdy qandy balaq úry degenge әuelde sendiniz be?

Jazushy qarsy súraq qoydy.

- Ózing de Amankeldi turaly jazdyn, osy súraq sening de aldynnan san shyghugha tiyisti, sonda ne deysin?

- Shyndyq solay bolsa qayda qashamyn.

- Sen Mirjaqyp Dulatovtyng «Belqúdasyn» oqydyng ba?

- Joq, oqyghan joqpyn.

- Onda sen ertedegi «QAZAQ» gazetin tauyp alyp oqy, Amankeldining kim bolghanyn sonda an­gha­rasyn. Men Amankeldi batyr jayly piesa, Beyim­bet (Mayliyn) ekeumiz kinossenariy jazdyq, ol kino bolyp shyqqan. Sodan keyin «Sosialistik Qazaqstanda» «Batyrdyng biyik túlghasy» deytin esse-portret jazghanmyn.

- Men Sizding «Kezdespey ketken bir beyne», «Jiyr­ma tórt saghatta», «Birinshi fontan», «Biz­ding Bi-agha» siyaqty shygharmalarynyzdyng alghash «Sosia­liys­tik Qazaqstan» ga­zeti­ning betinde qalay shyqqany­nyng kuәsimin ghoy, sol kezde gazetting әdebiyet bóli­min­de qyzmet atqardym...

- IYә, jadymda... Ýige kelip materialdyng tas­qa basylghan grankisin oqytyp, alyp-ketip jýr­din... Sodan esimde qalypsyn...

- Jazushylyq, oghan kelu joldy súrau dәstýrli súraq qoy, Ghaba, mýmkindik bolsa júrtqa belgili jaghy emes, basqaday tasada qalghan tústaryna toqtalsanyz. Sizding etnografiyalyq, avtobiografiyalyq әngime­le­ri­ng qyzyq-aq, osyghan tolyqtyrular qosa alasyz ba?

- Pәli, búl súraghyng alysty sharlaytyn súraq qoy. Jópeldemede ótkenge ýnilip kóp sóz aita almaysyn. Bәr ómirindi sýzip shyghuyng kerek. Búl taqyrypqa keyin keninen bir oralarmyz, әzirge tilge oralghanyn sholayyn. Biz, qazirgi qalam ústap jýrgender, shamamen aitqanda bir mezgilde, bir úya­dan, yaky irgeles úyadan úshqan, jana әdeby ortagha toghysqan tәrbiyemen kelip qosylghan ókildermiz ghoy.

Az ghana kishiligimiz bolmasa jiyrmasynshy ghasyrmen birge jasasyp kelemiz, әkemizding sharuasy taygha salghan qorjynday búltyldap kedey men or­ta­shagha kezek auysudan kóz ashqan emes. Qazaqta «do­nyz» jyly bar. Sol men tughan donyz jyly biz­ding ýide on alty jan bolghan. Onyng ishinde tórteui ghana júmysqa jaraydy eken. Ózgesi biz - ónkey ónez kóz, as iyesi, qyzyl ayaqtarmyz. Ýiding qaq jartysyn alyp jatqan jalpaq peshting auzynda qara shýgenke qaynap túrady. Shýgenkening ishinde saqyr-syqyr etken ón­key sýiek bolady. Siraq, kәri jilik, sheke asylghan kýni sorpanyng betine may kóbirek shyghady da, shý­genning bir jaq búryshyna jinalady. Biz ýsh bala ýsh qasyqpen kóz tasa bola bergende әlgi maydy qalqyp әketemiz. Jer ýy bu basqan qaranghy, bir búryshqa aparyp ishe qoyamyz. Taghy qaytalaymyz... kórinip qalsaq tayaq jeymiz. Biraq bir qasyq sorpa mayy ýshin bir kýn tayaq jeuge biz әzir...

Tirshilik qamy ne istetpeydi, ózennen balyq aulaymyz. Júmysqa jas ta bolsam men de jegildim. Kókshe múz eki elige ilikse-aq balyqshy el balyqqa attanys jasaydy. Obaghan ózenin myn-myng jerden kesip tastaghan qaza, au, sýzeki... Sótkesinde tórt saghat úiyqtaymyz ba, joq pa, basqa uaqyt balyq aulaugha ketedi. Qazany qarap ýlgirmeysin! Balyqty saqpen sýzip alugha múrshang kelmeydi. Tau-tau bolyp balyq Kavkazdyng qanjarynday jarqyldap, múzdy shapa­laq­taydy da jatady... Shortan, shoraghay, alabúgha, taban, sazan, qara balyq, kýmistey jaltyldaghan aq shabaq. «Jiyen bala, balyqty jinay ber», - deydi naghashym... Qol bosasa qamystan qaza toqimyz...

Balyq nauqany qys ortasynda sayabyrlaydy. Naghashym auylynda oryssha mektep bar eken. Alty som para alyp, «uchiyteli» meni mektebine aldy. Alty som para alghanyn әli kýnge úmytqanym joq: óitkeni búl dәl tórt pút balyq edi...

Kelesi jyly Beket Ótetileuúly oqytty, onday jaqsy kisini әli úshyratqan emespin. Nagha­shym ýiine jekjat adamdary kelgende maghan qys­sa oqy­ta­tyn. Sol auylda, Begenning Omary degen bay bar. Ýiinde qyssa kóp bolady. Sonyng balasynan keyde súrap, key­de úrlap, «Sal-sal», «Zar­qym», «Mún­lyq-Zar­lyq», «Boz jigit», «Er Tar­ghyn», «Seypil­mә­lik», «Ba­­diy­­ghúljamal», «Shahar­man», «Kerbala­nyng shó­li», «Kórúghly», taghy-taghy tolyp jatqan qyssa­la­r­dy oqydym. Beketti jaqsy degende jay ait­qanym emes, mening qyssagha qú­mar­lyghymdy baghalap, meni әde­biyetke tartqanyn aitam. Áueli «Jighan-ter­gen» degen ózi shygharghan ólenin berdi. «Jighan-tergen» maghan óte únady. Beket óleng jazsa, óleng shygharu ýshin ózgeshe bir adam bolu kerek emes qoy degen oy tudy da, mening de óleng shygharghym keldi.

«Kýn-týni balyqtamyz damyl kórmey,

Naghashym úrsady ghoy qalsam ermey,

Qaytqanda óz ýiime ne betimdi aitam,

Aqshamdy naghashym qalsa bermey,

 

Áueli balyq bitken suda oinaydy,

Ústamay balyqtardy júrt qoymaydy.

Qazadan saqpen sýzip shygharghasyn, -

Jarqyldap, shalpyldatyp múzda oinaydy».

Keyde ózim shygharghan ólenderdi eseptesem onnan asatyn edi. Bәri de jaman, aitugha úyat ólen. Sondyqtan eshkimge aitpay, jasyryp ústaymyn. Jaqsy kórgendikten Beketke aitugha әldeneshe ret oqtaldym da, bata almadym... Úyaldym qysqa jeri...

Abaydyng qyzgha shygharghan ólenderin elge әkele­tin ónkey instruktorlar. Ne kóp instruktor kóp, instruktorlarda óleng kóp. Kóbi qyz-bozbala óleni. Kolchak túsy bolsyn, kenes ókimetining alghashqy jyl­dary bolsyn, ne týrli әdemi ólenderdi instruktorlar әkelip taratady. Eldegi hat biletinder kóshi­rip alamyz, óleng taratushynyng iri bir «uәkilderi» Baybatyr Erjanúly, Sәbit Múqanúly, Esim Dos­bol­úly, Núrmaghambet Jamshiyn, taghy tolyp jatqan basqalary.

Búl kez mening bozbala bolyp qalghan kezim. Mening qalap jýrgen qyzdarym da bolady. Men de sonday ólenderdi óte qúmartyp otyryp kóshirip alam.

«Búl kinә emes, әnsheyin naz,

Saghynamyn aitamyn.

Dostyng aqpyn, taghdyr araz,

Tolghanamyn qaytemin...» degen belgili óleni­ning sarynymen mynaday óleng shygharghanym da bar:

«Kólenkennen keskinindi, -

Kesip aldym jas qayyn, -

Elemeseng bizding múndy -

Sen renjime, toqtayyn».

Osy sekildi qoy batpaqtyng әldenesheuining so­ny­na qolymdy qoyyp jýrdim. Biraq ýlespey­tin­digi taban auzynda-aq seziletin de, jaba qoyatyn edim.

1918-shi jәne jiyrma-jiyrma birinshi jyldary men osy kýngi jeti jyldyq mekteppen programdas jo­ghary bastauysh synypta oqydym. Az-múzdap Krylov, Pushkiyn, Lermontovtardyng ólen­derin oqyp kórdim. Biraq ol kezde orys tilin tipti bilmeytin edim. Til bilmegen son, sabaq ta auyr boldy. Qajy­ghali, Ma­hymbet, Mýsen joldastar bol­maghanda, ózim de jan­ta­laspaghanda, men ol mektepti bitire almaytyn edim.

Jiyrma ýshinshi jyly Sәbit meni Orynborgha әkeldi. On segizinshi jyldan bylay qaray Sәbit qalada, men auylda boldym. Sondyqtan ol menen «ozyp» ketipti. Búryn men «kóp ozyq» edim. Rab­faqqa kirdim. Sәkenning kórdey qaranghy bólme­sin­de Sәbitpen birge túrdym. Bir kisilik tósekte Sәbit ekeuimiz jatamyz, tósekke salghanymyz shay jәshikting júqa taqtayy ekeuimizdi kótere almady, jer jarylghanday bytyrlap synady: gýrs etip eden­ge týsemiz. Sәbitting jatysy jaman, әri dene­si auyr. Kóbine taqtaydyng shydamauyna sol sebep... Qaranghy bólme tazalyqty baqylamaugha qo­lay­ly-aq: mahorkany tartamyz da, qalghanyn kez kelgen jerge tastay beremiz. Temeki tausylghanda qayta jinap alyp tartamyz... Sәbitting kýnbe-kýn jazghandarynyng bәrin oqyp otyrdym. Onyng kýn­be-kýn jazghan ólenderi gazet, jurnaldargha basylyp ekeuimizge kóldeneng azyq bolyp túrdy. Beyimbet, Sәken ólenderin gazet, jurnaldardan oqy bastadym. Biraq, Sәbit sekildi aqyn atyn alyp qoyghan adamnyng qasynda men óleng shygharyp shatasuym adam aitqysyz masqara kórindi. Onyng ýstine Sәbit óleng jazghanda irkilmey jazady. Ne turaly jazudy tez taba qoyady da óleng qylyp shygharady. Men she? Shamalasam, jan adam joq jerlerde kýnine bir-eki auyz óleng ghana jazatynmyn. Keyin odan da bezdim.

Biraq sol jiyrma tórtinshi jyldan bastap Gogolidin, Pushkinnin, Lermontovtyn, Dostaev­skiy­ding qara sózben jazghan povesti, romandaryn, shet-púshpaqtap Tolstoy, Gorikiy, Shekspiyr, Chehovtardy oqydym. Búlar óte únady. Beyimbetting «Shúghanyng belgisi» bir týrli әdemi jazylghanyn kórdim. Áytkenmen oqu auyr, bir jaghynan «keme­shi qasynda qayyqshy dybysyn shyghara almaydy» eken. Ishimnen jazugha qúmartsam da qalam ústaugha bata almadym. Mening qúmarlyghymdy Sәbit sezdi bilem, «Sen jazugha kiris» dep mazalap jýrdi. Gazet basqarmasynan qaulylar әkelip audartyp jýrdi (sol kezdegi ylghy qate audarylghan Sovnarkom, KazSIK qaulylarynda mening de «enbegim» bar...).

Onyng ýstine «Alashordalargha» qarsy Sәkendi jaqtaytyn bir maqala jazghyzdy. Jelisin tartyp ayaghyna men qol qoysam da artynan týgelimen qayta jazyp shyqqan Sәbit edi. «Baltabay» degen bireuge qarsy jazyldy ma, nemene, әiteuir «sú­la­typ» saldym. Mening alghashqy jazghan maqa­lamdy Sәbitting sonsha týzetkeni maghan jaman batty, «jaza almaydy ekem» degen qorytyndygha keldim de jazudan taghy bezine týstim. Biraq Sәbitke sezdirmedim.

Rabfakta qabyrgha gazetin shygharyp jýrdik. Qa­zaq­sha qalamshylar joqtyng qasy. «Ózimnen» artyq eshkim bolmaghasyn taghy jazugha kiristim... «Teniz tep­ki­sinde» degen әngime jazdym. Sol әngi­me jiyrma jetinshi jyly «Tulaghan tolqynda» degen úzaq әn­gime bolyp, jiyrma segizinshi jyly basylyp shyqty. Jiyrma segizinshi jyldan bastap jurnalgha tórt-bes qysqa әngime jazdym da, «Kók ýidegi kórshilerdi» ýsh-tórt nómirge bastyryp, odan keyin «Ómir er­te­gi­si» degen roman bastap, o da bitken joq. Búlardan bas­qa da iri-úsaq bas­talghan nәrselerim bar, biraq ayaqtaugha qol tiymeydi. Kýnbe-kýngi kense jú­mysy, mәjilis, nau­qan, taban tozdyrghan jýgirister barlyq uaqyttyng eriksiz iyesi bolyp jýrgen jәy bar.

Úghyna aldyq pa, týsindik pe, ol óz aldyna mә­sele, maghan әser bergender negizinde joghary ai­tyl­ghan orys jazushylary men Ghalymjan Yby­rayymúly shyghar dep oilaymyn. Kәsiby jazu­shy­lyqqa bet búrghanda zerdelegen ústazym - Jýsip­bek Aymauytov. Jalpy, kóp qazaq qalamgeri Ay­mauytovqa qaryzdar, óitkeni ol zor stilist bolatyn. Jazu, tóselu, jazushy bolyp shyghu, mindetin­di atqara alu jalghyz óz qara basyna ghana baylanysty emes kórinedi. Jә, biraz jerge bardyq-au deymin, osymen shektelsek qaytedi, jyljiyq...

Ghabit agha mashinagha qaray jýrdi.

- Ájeptәuir sergidik bilem, uaqyt ta biraz bolyp qalghan shyghar...

Kýn ekindiden aughan eken. Jazushynyng qalauy­men qalagha qaray bet aldyq. Jolshybay Ghabang tereng túnghiyq oigha batqanday bir sәt ýnsiz otyrdy da kenet Ortalyq Komiytetting demalys ýiining túsynan óte bergende:

- Búl ghimaratta da biraz ghúmyr ótip edi, - dedi. - Osy kýngi Jazushylar odaghynyng ýiin alghanda әngime osy jerde pisti. Qazaqstannyng sol tústaghy et-sýt ónerkәsibi ministrligi ózderine dep ghima­rat saldyrghan ghoy, Kostin deytin ministri bar. Men onyng atyn qazaqshalap «Sýiekbaev» deytin­min. Jaman adam emes-tin, әzil kóteredi. Biz sol miy­nistr­likting ghimaratynyng bir bólmesin jaldap túramyz. Oy búzylyp jýrdi, qalayda osy ghiy­ma­rat­ty Odaqqa alyp alsaq qoy dep. Aqyry osy oiymyzdy sol kezdegi respublika partiya úiymy­nyng jetekshisi Yakovlevke jetkizdik-au! Súranyp, qabyldauynda boldyq. Obaly ne kerek, betimizden qaqpady, úsy­ny­symyzdy qabyl kórip, ghimaratty ministr­lik­ten Jazushylar odaghyna tabanda sheshim shyghar­typ, alyp berdi. Sonda men osy demalys ýiinde jatyp edim. Odaqtyng ýiining quanyshyn osynda juyp, qyzyqtaghanbyz, ol da bir ómir, dәuren eken-au!

- Múnynyz naghyz erlik is qoy, Ghabe!

- Jә, qaytesing góiitip, kisi, әrbir adam qoly­nan kel­se tóniregine iygilik is atqara jýrui kerek jәne ol is­tegen isin maqtan ýshin emes qajettilik dep qarasa iygi...

- Sizding sonau qiyn-qystau zamanda (1937 jyldary) partiya jiynynda Beyimbet Maylindi qorghap «Bi-agham jau bolsa, men de jaumyn» degen sóziniz әli kýnge deyin júrt auzynda, - dey bergen mening sózimdi Ghabeng ózi bólip jiberip:

- Qaraghym, osy әngimeni qoya qoyalyq, tyndau jýrekke auyr! - dedi.

Tiyla qoydym. Biraq til úshynda, endigi kezekte Ghabit Mýsirepovting qalay partiyadan shyqqa­ny, aragha 25 jyl salyp qalay partiyagha qaytyp alyngha­ny jayly súraq túr edi. Búl súraq ta auyr edi. Men búl tónirektegi әngimeni «Qazaq әdebiye­ti» gazetinde júmys istep jýrgenimde basylymnyng bas redaktory, aqyn Syrbay Mәulenovten estigenmin.

Ol Ghabenning partiyalylyghyn qaytarugha Sәlim­gerey Toqtamysov deytin sol tústaghy Qazsov­prof­tyng bastyghy bolghan azamattyng septigi tiyge­nin jyr ghyp aita kelip:

- Sәlimgerey aghamyz Kazsovproftyng bastyghy boluymen birge, әri Qazaqstan Ortalyq partiya komiyteti Burosynyng mýsheligine kandidat edi. Ol ózining sol mýmkindigin paydalanyp Ghabendi qayta­dan partiyagha alu jónindegi mәseleni Ortalyq komiytetting aldyna qoyady. Úsynys ong sheshimin tauypty, - degen.

Ghabender Stalinge jibergen «Beseuding haty» da búl joly auyzgha alynbady.

Álden uaqytta jazushy:

- Monsha da úmytyldy, saunany da qoydym, - dedi.

- Jana monshagha bardynyz ba?

- Bardyq qoy... endi bәri qaldy... vse pozadiy...

Men sóz qospadym, jazushynyng auyr qina­lys­ty keypin bayqap, «uaqyt-ay» dep otyrmyn ishtey. Búl bir kezderi sal-seri bolghan Ghabenning uaqyttyng moyyndatqany ma.

- Batyr, endi sen Timiryazev kóshesine týs, Ves­nov­kagha sәl ayalda, sodan keyin arghy jaghyn kórermiz...

Ol kezde Almatyda dәl qazirgidey jol kep­te­lisi joq. Ghabang menzegen jerge jetken song «qay jer­ge ayaldayyn» degenimde:

- Osy tús, «Kóktemnin» tereninde (sayyn aitady) tar sýrleu bar, sonymenen joghary jayau ór­meleyik, - dedi.

Ghabene tanys jaghalau boyymen jýrip kelemiz. Jazushy jan-jaghyna kóz toqtatyp, әlde ne esine týskendey, kógildir aspangha shalqalay qarap, ilgeri qozghalady.

- Osy bir tústa oryndyq bolushy edi, - dedi әlden uaqytta. - Ol da joq, bú zamannyng adamdary varvar, qoymaghan ghoy, júlyp әketipti... - Algha jәne jyljydyq. Bir, eki... on qadamday jýrdik pe, Gha­beng taghy toqtap, maghan barlay qarap túrdy da:

- Birjan sal sheber aitqan: «Shekpendey qysqa pishken dóngelenip, Dýnie óterinde shyr ainaldy», - dedi júmbaqtata. Sodan keyin sózin jalghap: - Sen Abaydy tanydyng ba? - dep tóteden, men kýtpegen jerden súraq tastady.

- Qay Abaydy?

- Qúnanbaevty-y aitamyn! - dedi sózin shegeley nygharlap.

- Oqydyq qoy, endi... - dey bastap edim, toqtatyp tastady.

- Abaydy oqu az, Abaydy kókirekke toqu kerek! - dedi endi zildi týrde. - Abaydy oqu programmasynda ghana oqu - búl әli oqu emes! Abaydy oqu ýshin Abaydyng adam sýng qasiyetterine ýnilu kerek. Osy kerekterding ishindegi eng kerektisi - Abaydyng mahabbaty. Bilseng aitshy, Abaydyng qay mahabbat jyryn bilesin?

- ?!

- Mine, kórding be, mýdiresin, mýldem bil­mey­sin! Sender Abaydyng mahabbat jyrlaryn tý­sin­bey oqyghan qazaqtyng sortynansyndar. Tak chto, bile jýr: Abaydyng nekeli ýsh - Dilda, Áygerim, Er­kejan, nekesiz әrkezdegi ghashyqtary ýsheu - Togh­jan, Saltanat, Býbi degen arulary bolghan! Osylardyng bәrine de Abay jyr arnaghan.

- Búghan Quandyqty qosynyz, - degenimde Ghabeng eleng etti.

- Sen ony qaydan shyghardyn?

- Men búl derekti sizding asa talantty jazushy ininiz, mening qalamdas dosym Múhtar Maghauinning bir әngimesinen estip edim, - dedim.

- Múhtar aitsa ol biledi, әlgi Abaydyng auylyna kelgende «Meni attan Abaydyng ózi týsirip alsyn» dep kergiytin әiel ghoy... Estiytinmin... Úmyt­pasam, maghan búl әngimeni Qayym aitqan...

Abaygha ýnilgen qazaq jaman qazaq bolmaydy. Abzaly, shalshyqtan ótu onay dep terenge boylamau qiyndyqtan qashumen ten. Abay - bizding terenimiz. Men búl taqyrypty nege qozghadym? Myna biz kele jatqan tereng say, mening kóp jýrgen, kóp seruendegen lәzzat inkәrim, kóbelek kónil sodan da osy jaqqa tartyp túrady! - dedi jazushy endi qabaghyn ashyp. - Kóp syr bar búl búlaq basynda. Osydan órley ber­seng sonau tramplinge jetesin...

- Ghabe, Abay danamyzdyng arularyn týgen­dedi­niz, ózinizge soqpadynyz ghoy?

- Súraghyng týsinikti. Bilging kelse aitayyn: ýsh nekede túrdym. Birinshisi - Húsny - qúday qosqan әuelgi jarym, ómirden ozdy; ekinshisi - Raya, jarasyp, jaraspadyq; qazirgi jengelerin, ózing bilesing - Ghaziza, toqtap, túraqtadyq.

Ghabeng saghatyna qarap:

- Býginge osy jetkilikti, biraz jay eske týsti, bәrine qanaghat, - dedi. - Jataghymyzgha oralalyq!

Ghabenning «jataghymyz» dep túrghany - jazushylardyng shygharmashylyq ýii.

Shygharmashylyq ýige oralghanda kýn enkeygen edi. Bolashaq KazGU qalashyghy túsynan ótip bara jatqanymyzda Ghabeng joyqyn qúrylys alanyna qyzygha qaraghanday boldy. Mening esime Ghabenning 1969 jyly Qazaqstan jas aqyn-jazushylarynyng respublikalyq mәjilisine joldaghan sәlem haty týsti. Búl hat shyn mәnindegi jana ghasyrdy menzegen tarihy hat bolatyn. Osy tústa sol hattan shaghyn ýzindi keltire ketu oryndy bolar. Jazushy: «Endi otyz bir jyldan keyin adam balasy 2000-shy jyldy qarsy alady. Elder men jerler taghdyry, tilder taghdyry qaqtyghysar, qabysar dәuir bastalady. Býgingi óner, bilim qughan talapty da talantty jastar, әke tabysyna semirgen erketay jastar, oy qumay, oiyn quatyn futbol jankýierleri, bórik ala qashatyn úry-qary, bú­zaqy-búzyq - zaman búralqylary, bәri de sol dәuirding agha buyny bolmaq. Al, aghalyq degen ar­daq­tylyqtan góri jauaptylyq bolady.

Adam qoghamy qoldan jasalghan baqsha emes, nu or­man siyaqty. Aralas ósken qaraghay, qayyn, qyz-qa­ra­ghay, terek, shynar, moyyl, yrghay, tal... jas ómir­ding ba­­­lan-balghyn shaghynda anyzaq jelden kólenke, ýs­kirik jelden yghyn kerek. Mal balasyn bauyrynda ósiredi, aghash bitken túqymyn yghyna qaray tógedi. Adam balasy anasynyng qúshaghynda, qoghamnyng shy­lau­ynda óse­di. Agha buynnyng jauaptylyghy da osynda.

Men oily, ónerli dep ýmit etetin, múrty tebin­dep qalghan aqyn-jazushy jastargha bir-eki auyz tilek aitqym keledi. Songhy kezde osynday jastary­myz­dyng auzyna iydeya, iydeologiya, revolusiya, morali, tap kýresi deytin sózder kóp týspey barady. Ózderi sol iydeya, sol revolusiya, sol tap kýresi arqyly kýl-kýrme ómirden qútylyp, adam degen ardaqty atqa ie bolghandaryn bile túra, sonyng bәrin qasiyet tútpau aqyldylyq emes, eserlik bolady. Búl bir.

Ekinshi, «Syn týzelmey, min týzelmeydi» deytin eskiden kele jatsa da eskirmeytin bir qaghidamyz bar. Birimizdi-birimiz synau, mening ýlken bir armanym boyynsha - birinshi joldastyq, birinshi dostyq, birin­shi әdil sóz bolu kerek. Amal ne, keyde qanday әdemi sózder, qanday útqyr sózder joldasyndy mú­qatugha arnalyp jatady. Búl ýlken ókinish. Keyde sol útqyr sózder «Ornyndy bosat, maghan ber!» degendey estiledi. Búl ýlken ókinishten góri de ýlken ókinish. Árbir aqyn-jazushy әdebiyetimizding keng jaylauynan ózi tapqan oryngha ghana kelisimdi bolady. Aqyn orny - qalamnyng qanaty qanday biyikke kóterip shygharsa - sol jerde. Onday oryn, әsirese, biyik­te kóp. Qy­ran­day qúlashtap, sermep baryp sol oryn­dy al. Ózgening bәri mansap ta mansúq!

Ýshinshi, jastardy erte qartaytpauymyz kerek. Balghyn shaqtyng óz súlulyghy bar, óz qyzuy, úshqyrlyghy bar. Buyny qatqan, qyzuy basylghan agha buyn ayaghyn qiya basqan jasty dýreley bastamauymyz kerek. Ásirese, jas darynnyng jalynyn túnshyqtyru - qylmys. Jalyndy jas, daryndy jas kók shybyqty kórmey-aq óssin.

V.G.Korolenkonyng alghashqy әngimelerimen ta­nys­qannan keyin-aq A.P.Chekov: «Múnday jaspen (pareni) qatar jýru týgil, sonyna erip jýruding ózi qanday quanysh!» degen. Biz múndaygha әli toq moyyndaumyz.

Qazaqstan jas aqyn-jazushylarynyng respub­liy­kalyq mәjilisine kóp-kóp sәlem, az tilekpen - Ghabit Mýsirepov», - depti. Kemenger jazushy sol kezde elu­ding ishine endi kirgen qalamger eken. Jogharydaghy sózderdi danalyq demey kóriniz, naghyz suretkerlik kóregendik desek te bolar. Senim men ýmit! Qazir oilasugha negiz bar. Býgingi payghambar jasyna kelgen, ne asqan әriptes­terimizdi Ghabenmen salystyrynyz - oshaq basy, ot qasynan asa alyppyz ba, alysty bol­jaugha qaysymyzdyng shamamyz kelip jýr? Kóbimizding tógiltip jastargha bata bere alatynday, tipti, qau­qarymyz bar ma? Maqtana almasaq kerek, ýlgimiz az, sondyqtan da, әi, úyatty-aq shygharmyz...

Mәshiyne ishinde Ghaben:

- Kelin irenjimes pe eken saghan qolqa salsam, - dedi.

- Qanday qolqa, agha?

- Cen birer kýn mening qasymda bolsan, Ghaziza jengeng syrqat aldyrtugha. Bastyrylyqqan kezde bireu oyatyp jibermese kәdimgidey qinalyp qalam...

- Sizding qasynyzda bolghanyma kelininiz quanbasa irenjimeydi, - dedim.

- Onda búl mәsele de sheshildi dep nýktesin qoydyq.

- Qazir sizge degen sybagha da kelip qalar, keli­ni­nizge eskertip ketkenmin. Ótejan auzyn ashyp otyr...

- IYә, ónkey bir jalantóster, maghan әbden ýiir bop aldy, birazymen osy jerde tanysyp tәuir boldy. Áytpese keyingi jastardy bile bermeydi ekenbiz. Sen beker әure bolghansyn, Gýlbarshyn kelinning qolynan dәmin tatyp jýrmiz ghoy...

Shygharmashylyq ýige de Ghabenning «balapandarymen» otyryp, dәm tattyq. Dәmnen keyin jәne bi­raz seruendep, Ghabeng bólmesine oraldyq. Jәne әn­gi­me. Ángime әrtýrli, san aluan. Qyzyqty. Ghabeng әr taraptan әrqalay sóz úshtaydy. Birde әdebiyet, birde tariyh, birde óner, birde el, birde jer, endi birde býgingi túrmys, jekelegen adamdar ma, tegi, syrbaz Ghabendey, әngimeni naqyshyna kelistire sheber aitatyn kisi az shyghar, tynday berging keledi. Ghabenning әr әngimesi bir dәris sekildi, ýlgi, ónege, tәrbiye!

Bir sala әngime - Sәbeng - Sәbit Múqanov tóni­reginde órbidi. Bayqatqany: Ghabit Mýsirepov jazushy Sәbit Múqanovty algha tarta sóileydi, tipti ús­taz sanaydy, agha tútady, jazu-syzu ónerin jogharyda ait­qan­day ýlgi kóredi. Andaghanym, sózining arasynda ironiyasy bar, maqtap-maqtap otyryp, sylq etkizip tas­tap jiberedi, boy tenestiredi, tipti synap ta alady. «Qasqyr da qas oilamas joldasyna» dep alyp, ózining Sәbenmen eldes, jerles, belqúda, ilik ekenin sezdirip, Múqanovtyng basty shygharmalaryn taldap, negizinen ong pikir aitady. «Sәbit tónkeris dauylynda әr aral­gha bir qamalghan aqyn emes, ol әr oryngha bir panalap әdettenbegen jazushy. Onyng bar biletini - kenes júrt­shylyghy edi» deydi. Mәselen, Sәbitting «Adas­qan­­dary» - eng bir kórnekti shygharma. Ol Rabindranat Tagordyng ýlgisimen jazghan novella týrindegi roman. «Botagózi» she! Aq ólen! Qazaq­stan­da múnday enbek et­ken jazushy az. Sóz joq, óndi­rim­di, әdebiyetting bar janrynda tógile jazghan qa­lam­ger, - dep aghynan jarylady. - Átten, osynday jazu­shy­gha da til tiygizdik, onyng synnan kóz ashpaghan kezderi boldy, óz ba­sym­nyng SK-da júmys istep jýrgen ke­zim­de uaqyt te­zine erip sholaq belsendilik tanytqan kezderim bol­ghanyn jasyrmaymyn. 1938 jyly onyng «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti: últshyldyq-bay­shyl­dyq dәuiri» dep atalatyn oqulyq kitabyn ziyandy kitap dep baghalaghan kezimizdi býgin úyalyspen eske alugha tiyistimiz, - dep opynady. - Jә, airandy kóje­ge qosqan sәtter jet­ki­likti», dey kele Ghabeng mýdirdi. Tolqyghanday boldy da.

«Jalpy Sәbit (Múqanov) te, Múhtar (Áuezov) da betke ústasaq bedelimiz, arqagha ústasaq panamyz edi, búl alyptardyng jany men ruhy ýnemi bizben birge, beyneleri kóz aldymyzda. Endi olar joq - qazaq әde­biyeti jútqa úshyrady demelik, danalary­myz­dyng ózi­mizdi tiyisti jerinde erkeletkenin de, qajetti túsynda úrysqanyn da saghyna túryp, tek­tilerimiz aldynda búl pәny jalghanda týsinbestikpen jibergen kemshi­lik­terimizdi, ókpeletken, renjitken kezderimiz bolsa eske alyp, eske alghan sayyn ýlken ruhtarynan keshirim ótinemiz, sóitip tazaryp, boyymyz jenilder. Aytu da qaytu», dep baryp toqtady. Osydan keyin Biaghang - Be­yimbetke oiysty. «Bir ókinishim - Beyimbetting «Qa­zaq qyzy», «Qyzyl jalau» deytin romandaryn qatar­gha qosa almadym. Jazylghanymen ortagha týspey, shy­ghar­ma belgisiz bop barady», - dedi Ghaben. Iliyas Jansýgirovke kelgende: «Iliyastyng «Turksiyb» piesasy ghajap piesa. Dialogqa qaranyz:

Orystyng injeneri:

- Saba qazaqty, joy maqúlyqtardy, - dese, qazaqtyng últshyl injeneri:

- Soy orysty, sary orystyng bәri orys!» - deytin.

Osynday shygharmalar әli «zyndanda» jatyr. Syrtqa shyqpay túnshyghyp jatqan qazaqta altyn qor jetkilikti. Aymauytovtyng Maghjan turaly tolymdy maqalasy, Múhtardyng Ahannyng (Ahmet Baytúrsynov) 50 jyldyghyna baylanysty jazghan kósemsózi, Ahannyng Abay turaly bayandaghan «Qa­zaqtyng bas aqyny» dep atalatyn «Qazaq» gaze­tin­degi kólemdi materialy, Bókeyhanovtyng Qob­ylan­dy batyr jayly zertteui keler bolashaqqa amanat bolarlyq dýniyeler. Búlarsyz әdebiyet orta...»

- Ghabit agha, júrt sizdi Alashordagha qarsy deydi, sol ras sóz be? - dep qaldym men sóz arasynda. Súraghym, әriyne, orasholaqtau shyqty.

- Tek, - dedi ol shoshynyp, - júrtyng kim?

- Halyq!

- Men úshqary sózdi qabyldamaymyn!.. - Sóz ýzilip, Ghabang demalghysy keletinin sezdirdi. - Osy syimen jatalyq!

«Qap!». Ghabendi irenjitip aldym ba? «Osy syimen jatalyq», degeni auyr sóz boldy-au». Ghabeng kýniboyy joldan sharshady ma, kózi birden ilin­gendey boldy. Men songhy súraghymdy oilaghanda úiqydan bezdim. Tek tang ata kózim ilinipti...

Jazushynyng yqtiyarymen men júmysqa ket­tim. Týs aua kelsem, Ghabit Mahmútúlynyng kónili kóterinki, meni jaqsy qarsy aldy:

- Týnde tәuir úiyqtap shyqtym. Basty­rylyq­padym, - dedi. Keshegi әngime úmyt qaldyrghanday. Syrtqa shyghyp seruendep qayttyq. Ol kezde men baspa manayynda isteytin edim.

- Osy kýni kitap saudasy qalay? - dedi.

Búl salany tәp-tәuir biletin bolghandyqtan әngimeni jýie-jýiesimen aityp shyqtym. Jazushy sózime rizalyq tanytyp, komiytet bastyghyn maqtap sóz qosty:

- Eleukenovti bilem, isker jigit qoy, Sheriyazdan júmysty jaqsy jolgha qoyghan eken, - dedi. Osydan song ol ózining erterekte baspanyng ózekti mәselesin kótergen «Enbekshi qazaq» (býgingi «Egemen Qazaq­stan») gazetining betinde jaryq kórgen ma­qalasyn aityp, 1928 jyly jazylghan sol ma­te­rialdyng әli kýnge deytin kókeykesti ekendigin algha tartty. Ási­re­se, kitap dýkenderining mәn-jayy­na toq­taldy. Taralym, kitap shygharu mәde­niyeti tóni­re­ginde sóz kórigin qyzdyrdy. Songhy jyldary jazghan «Jat qolynda», «Úlpan» romandary jayly oy terbedi. Sózderinde maqtan joq, maghyna bar.

«Júrt kóp tomdyqqa qúmar, men osyghan qar­sy­myn. Algha qarasaq qaytedi deymin aghayyngha - qanday zaman keledi? Oqushy kim? Keler ghasyr kitapty ysy­ryp tastamasa qaytsyn, búl - qauip! Ala bagha­n­nyng arjaghyndaghy júrt býginde qol qoya almaydy dey­di - halyq týgelimen kompiuter degenge kóshken dese­di, al osy basqyn bizge kelse she? Áriyne, beti aulaq...»

Jazushynyng qasynda bolghan ekinshi kýnim, týnim, mening osynday býgingi kýn taqyrybynda órbidi. Osy kýni oilap otyrsam, Ghabenning sol sózderining kóbi jandy sózder eken. Onyng zamana, qogham turaly tolghanystary býkpesiz shyndyqqa ainalyp otyr. Áste úmytylmaytyny: onyng týn­de, sham sóngesin, óz bólmesinde, qaranghyda jatqa oqyghan bir monology. Tóbe shashym tik túryp, qúiqa shymyrlaghan. Ghabeng beyne bir teatr akteri ispettes, janylyspaydy, qonyr ýni keremet.

«Bir kezdegi ótken týs sekildi, kórgen kýning kór sekildi edi. «Bayaghyny» saghynushy edin, «qazir­gige» qamyghushy edin. «Átteng Tәnirimen» kýning ótti. Tiling shyqsa, ýning shyqpady. Ýning shyqsa, kýning shyqpady.

Qazaq degen halyq edin. Edil-Jayyq, Esil, Núra, Arqa, Syr, Ertis, Oral, Alatau, Altay meke­ning edi.

Osylarday újmaqqa menzes jerlering bar edi.

Aydyn shalqar kóldering bar edi.

Tu ústap, túlpar mingen erlering bar edi.

Erding qúnyn eki auyz sózben bitiretin

biylering bar edi.

Dúshpan kýnderlik kýilering bar edi.

El bastaytyn kóseming bar edi.

Sóz bastaytyn sheshening bar edi.

Aq kiyizge kótergen handaryng bar edi.

Izgi qariya shaldaryng bar edi.

Sauyq-sayran jiynyng bar edi.

Baq-bereke úiymyng bar edi.

Kedeying joq, bay edin.

Tórt týlikke say edin.

Sol kýnderde armanyng bar ma edi?

Joq sekildi edi. Sonan da, qazaq, aiyryldyn!

Onan qymbat neng bar edi?

Moynyna búghalyq týsti búlqynbadyn.

Qúryq kóterip edi, qolgha túrdyn.

Arghymaq edin, jaby boldyn.

Jýgensiz mindi, qaqpalap jýrdi.

Erqashty qyldy, kóne berdin.

Bayaghy dәuren kózinnen bir-bir úshty.

Qamyqtyn, jabyqtyn.

Bizding qazaqtyng basshylary tana, monshaqqa qyzyghyp, jer jýzinde esh halyq dәreje kórmegen bolystyqty zor abyroy, baqyt kórip adasty. Talas qanyna sindi. Atadan balagha miras bolyp qaldy.

Er adassa, el adasushy edi.

Erlerimiz adasyp edi, elimiz de adasty. Sol adasudan әli beti ongha búrylghan joq.

Endi biz qashan júrt bolamyz?

Adasudy әli de qoymasaq, isting týbi nege soghar? Alashtyng azamaty, osyny oilayyq!

Ardaqty aqsaqaldar, atqa mingen aghalar, el biylegen jaqsylar!

Talas-tartysty endi qoyyndar!

Yntymaqqa qaytyndar!

Qúdaydan qorqyndar!

Júrtty oilandar!

Nәsil-nesipting kóz jasyna qalyp jýrmender!»

Aq óleng ýlgisindegi tolghauyn aityp bolghan jazushy «uh» degendey bolyp basyldy, ýnsiz jatty. Álden uaqytta: «Shuda jip tartyldy, endi tynystalyq!» dep dauystady.

Baqsam, Ghabenning sol oqyghan monology Mir­jaqyp Dulatovtyng sózi eken, bәri keyin belgili boldy ghoy. Alashtyng otty sózi! Men úly Ghabene: «Sizdi Alashordagha qarsy deydi, sol sóz ras pa?» dep súrap edim, kerek bolsa, mine, sol súraghyma bergen jauaby!

Sóitken Ghabeng - Ghabit Mýsirepov - 1985 jyl­dyng 31 jeltoqsanynda, Almatyda dýniyeden kósh­ti. Ákemdey kóretin kórkemónerding aq sauyt panasy - Ghabeng turaly sol suyq habar qúlaqqa jetkende jazu ýstelimde aq paraqqa «Mýsirepov jayly sóz» dep jazyp qoyyp, keyin jalghas­tyr­dym. Esh jerde ja­riyalanbaghan sol jazbamdy endi «Egemen Qazaqstan» arqyly halyq nazaryna úsynyp otyrmyn.

«Úly dәuirding ýsh revolusiyasyn basynan ót­ker­gen shyraghdan sóndi. Orystyng songhy klassiygi ortamyzdan ketti» degen ghoy Aleksey Tolstoy Mak­sim Gorikiyding qaraly panihiy­dasynda. Gha­bit Mýsirepovtey noqta aghamyzdan airylghan sәtte biz de sol Tolstoy sózin janghyrta: «Alyptar toby­nyn» aqyrghy arysy aramyzdan attandy. Qazaqtyng songhy klassiygi dýniyeden kóshti», - deppiz.

Ghabit Mýsirepovting ómiri bay da úzaq ómir, ghú­myr­namasy qyzyghugha túratyn ghúmyr, jazushylyq óneri shynayy mektep. Ol - óz últynyn, qazaq hal­qynyng simvoly bola bilgen arys. Búl onyng boyyna jarasatyn shyndyq edi, boyamasy joq anyqtama bolatyn. Sol arys, sanaly uaqytyn bos ótkizbegen jazushy - Ghabit Mýsirepov sonynda mol múra qaldyrdy.

Áli jadymda, 1977 jyly ózimdi kópten tolghan­dyryp jýrgen taqyryp - halyq batyry Amankeldi Imanov jayly, ol ósken orta tónireginde kórkem shy­gharma jazugha otyrdym. Roman uaqighasy bir ki­tapqa syimaytynday boldy da kóp tomdyq dýniye  bolyp josparlandy. Alghashqy bóligi jazylyp bit­ken. «Júldyzda» shyqty. Oqushylar jyly qabyl­da­dy. «Qyzyl jalau» degen atpen «Jalyn» baspasyna úsynyldy. Baspa qoljazbamdy ja­syryn re­senziyagha bergen. Aq-qarany resen­zent­ting pikiri she­shedi. Baspa diyrektory Qabdikәrim Ydyrysov búl iske ózi aralasyp, men jazghan taqyrypty jete bi­le­tin týpqazyq jazushymyz Ghabit Mýsirepovke oqugha beripti. Oqugha bergende jurnaldyq núsqasyn - «Júldyzdaghy» variantyn qatar úsynghan.

Úly jazushynyng tezinen ótu - emtihan bit­kenning eng qiyny, әri zory, taghat tappay kýtumen boldym. Kónildegi bir medeu, jyghylsang nardan jyghyl degen dep, ýlken kisi ne aitar eken deytin bir ýmit, bir kýdikpen ailar ótip jatty...

Osylaysha qobaljyp jýrgenimde Qabdikәrim aghamyz:

- Ghabeng saghan sәt sapar jazypty, romanyng únapty. Maghan auruhanada kónilin súray bargha­nym­da aitty. Basugha bolatyn tәuir shygharma dedi, ózing baryp alyp kel, demesi bar ma.

Ghabeng ýiine qalay baramyn? Esime Sәkeng - Sәken Jýnisov týsti. Bolghan jaydy aityp ertip baruyn ótindim. Sәken aghamyz da eki sózge kelgen joq, kelise ketti.

Ghabeng Sәkenmen jyly sәlemdesip, ózara shýiir­ke­lese ketti. Men eleusiz otyrdym. Sәlden song baryp, kelgen sharuamyzdy aitqanda Ghabeng bayau qoz­ghalyp, jazu ýstelining ýstinen jazghan dýniyesin alyp, maghan úsyndy.

- Taqyryp qoymadym, - dedi jazushy. - Baspadaghylar oqyp kórer...

Tolqyghanym sonsha, «rahmet» dey de almappyn. Jýrek dýrs-dýrs soghady. Ertip kelgen Sәkendi de úmytyp, dәlizge qaray shygha berippin.

- Au, toqta, qazir birge baramyz! - dedi Sәken. Sol kezde baryp, kilt toqtaghanym este.

- Oqa joq, - dedi Ghabeng sәl jymiyp, - Qabdi­kәrimge aparyp ber, oghan aitqanmyn, baspanyng kәdesine jarasa bayqar!

- Jaraydy, Ghabe! Myna Qoghash ózi jalghyz keluge qobaljyghan song bastap kelip edim, sizge rahmet, tabysty bop baramyz, múnyng quanyshynda shek joq! - dedi Sәken jazushynyng ýiinen shygharda.

Ghabit Mýsirepovting alghy sózimen roman 1979 jyly jeke kitap bop, jaryqqa shyqty. Ár kitaptyng óz taghdyry bar, mening búl jerdegi ait­pa­ghym - úly adamnyng meni baghyttaghan sara joly.

«Sen Amankeldini bolishevik qylam dep bos әurelenbe, batyrdy adamy qalpynda ghana kór­se­tuge tyrys!» degen sózi ómir boyy esimnen keter me.

Taghy bir tústa:

- Búl taqyrypty qauzaghan jazushy Alashqa soqpay ótpeydi, abay bol, Alash arystaryna tiling tiyip jýrmesin! - dedi - Aruaqtar aldynda bәrimiz de qaryzdarmyz, bilip aitqanymyz bar, bilmey aitqanymyz bar, jaqqan jala, shashqan kýl jete­di, kýie az emes, bәrine uaqyt bezben, týbi aqiqat aitylar kýn tuady, asyqpay ilgeri jyljy!

Jazu ýstelimde Ghabenning shaghyn portreti túra­tyn. Ýide qonaqta bolghanynda sol suretting syr­tyn­daghy qatyrmagha: «Qoghabay inime, kýtumen, senimmen, ýmitpen» dep jazypty. Sol jyldary Ghabenning «24 saghatta» deytin kishkentay syy (suveniyr) kitaby shyqty. Sol kitapqa mening Ibragim deytin balama: «Qay Ibrahimge tartsang da ózing bil!» dep qoltanba jazyp berdi. - Danalyq, dara­lyq degen osy!

Ghaben, Ghabeng edi ghoy... Úly jazushy jazu óne­rin­de qanday joghary, ór, biyik bolsa, jeke ómi­rin­de de qaytalanbas túlgha edi... Qayran, Ghaben!

Ghabit Mýsirepov - qazaqtyng ar-úyaty derlik kisisi-tin, ómirde Abay aitqan jaryq dýniyening tolyq adamy bolyp ótkeni kýmәnsiz.

Ghabeng beynesi jýrekte saqtalyp, shygharma­shy­lyghy oida toqylyp, ónegesi әste úmytylmay, taghylymy úrpaqtar kókireginde jýre beredi.

Qoghabay SÁRSEKEEV, jazushy.

«Egemen Qazaqstan» gazeti