- Agha, Kenes Ýkimetining túsynda Nauryzdy toylau turaly bastama kóterip, Nauryzdy «tiriltken» adamsyz ghoy. Songhy kezde búl bastamany kóterip, úsynys aitqandardyng biri edim deytinderding qatary kóbeydi. Sonau 1988 jylgha oralyp kóreyikshi. Eng alghash Nauryz meyramy qalay toylanyp edi?

- Agha, Kenes Ýkimetining túsynda Nauryzdy toylau turaly bastama kóterip, Nauryzdy «tiriltken» adamsyz ghoy. Songhy kezde búl bastamany kóterip, úsynys aitqandardyng biri edim deytinderding qatary kóbeydi. Sonau 1988 jylgha oralyp kóreyikshi. Eng alghash Nauryz meyramy qalay toylanyp edi?

- Kenes ýkimetining kezinde 1926 jyly  nauryz meyramyn islam dini tudyrghan "kertartpa rәsimderge" jatqyzyp, toylaugha tiym salyndy. El sanasyna әbden sinip qalghan meyram auyldarda, dәstýr-saltqa den qoyghan otbasylarda ghana atap ótilip keldi. 1988 jyly  Qazaqstan Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Kolbinge Nauryzdy  toylau jóninde mәsele kóterip, hat jazdym. Qabyldauynda boldym.  «Sizding úsynysynyzdy buro mýshelerinen eki-aq adam qoldady.  Biri - Ministrler kenesining tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev, ekinshisi - Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy Ózbekәli Jәnibekov. Basqa mýsheleri qarsy dauys bildirdi. Sondyqtan úsynysynyzdy qabylday almaymyz», - dedi Kolbiyn.  Kolbindi kóndiru de onaygha týspedi. Nauryzdyng iydeyasyn, ony basqa halyqtardyng da toylaytynyn biraz týsindiruge tura keldi. Bәrin týsindirip, әngime Nauryzdy ótkizu merzimine kelip tirelgende, Kolbin taghy ózgerdi. - Biyl tym keshiktik. 22 nauryzgha bas-ayaghy on-aq kýn qaldy. Jәne oghan arnayy qarjy bólinui kerek» - dep taghy keri tartty. «Biyl Nauryz toyyn ýsh jerde Almatyda, Almaty oblysynyng Jambyl audanynda jәne ózge últ ókilderi kóp shoghyrlanghan Enbekshiqazaq audanynda ótkizelik. Kelesi jyly basqa ónirlerde jalghasar», - dep men de qoymaymyn. Ne kerek, Kolbindi kóndirdik.   - Jaraydy, bolsyn! - dedi. Ózbekәli Jәnibekovke qonyrau shalyp: «Shahanovpen Nauryz merekesin biyldan bastap ótkizudi jan-jaqty talqyladyq. Búl manyzdy sharany ótkizudi tikeley óz qolynyzgha alynyz»,-dep tapsyrma berdi. Kolbinnen shyghyp, Ózbekәli Jәnibekovting kabiynetine barsam ol kisi: «Sening su izdegen jerinnen qúdyq qazbay qoymaytyn qaysarlyghynnyng da bir  paydasyn kórdik», - dedi jymiyp. Sóitip ol kisi Almaty oblystyq partiya komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy Zәure Qadyrovany, Nauryz merekesin ótkizuden habary bar әr salanyng bilgir adamdaryn, Rahmanqúl Berdibaev, Mekemtas Myrzahmetov syndy ghalym aghalarymyzdy jiyp aqyldasyp, úiymdastyru júmystaryna kirisip kettik. Nauryzdy kóne salt-dәstýr arnasyna búruda Almaty qalalyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary Jibek Ámirhanovanyng enbegi erekshe.

- Sonsha jyldan keyin halyqty últtyq merekege úiystyru da onay bolmaghan shyghar?

- Kerisinshe, jinalghan halyqta esep bolmady. Maksim Gorikiy atyndaghy demalys parki halyqqa lyqa toldy. Al qayta tirilgen Nauryz meyramyna birde-bir audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy, basshylar qatysqan joq.

Bireuler el arasynda Kolbinning jýrgenin aitty.  «Qoy, mýmkin emes, olar býgin Buronyng jiynyn ótkizemiz, ózdering ótkize berinizder», - dep edi ghoy desem, aitqany rasqa shyqty. «Qalay bolady eken degen qauippen kelip edim, dúrys eken jalghastyra berinder», - dep ketip qaldy. Toybasy retinde aq boz atqa minip, qazaqy kiyimmen Almatynyng kóshelerin aralap shyqtym. Últtyq kiyimimizdi, úmytyla bastaghan  salt-dәstýrlerimizdi barynsha kórsetuge tyrystyq. Halyqtyng Nauryzdy toylaugha degen yqylasynda shek bolmady.   Mening Kolbindi kóndiru ýshin aitqan: "Biyl Nauryzdy Qazaqstannyng ýsh-aq jerinde ótkizelik", - degen úsynysym dalada qaldy. Sol jyly-aq Nauryz meyramy respublikamyzdyng birneshe oblystarynda, audandarynda, auyldarynda, jogharghy oqu oryndary men mektepterinde atap ótildi.

- Agha, sol sizder bastaghan Nauryz meyramy men qazirgi kezdegi Nauryzdy toylauda aiyrmashylyq bar ma, sizdinshe? Búlay saual qoyyp otyrghanym, qala halqy ýshin  Nauryz - ortalyq alangha baryp, konsert tamashalap, kiyiz ýy men altybaqandy qyzyqtap qaytu siyaqty bolyp qaldy. Salt-dәstýrimizdi kórsetip, jalpyhalyqtyq mereke dep úlyqtaymyz degenimizben, kóbine etnografiyalyq eske alu kýnine ainaldyryp jiberemiz.

- Onyng ras. Qazir Nauryzdy jýrdim-bardym ótkize salatyn boldy. Jana jylgha 1 jeltoqsannan bastap dayyndalamyz. Qalany jyltyratyp bezendiremiz. Al ózimizding tól jana jylymyzgha kelgende enjarlyq tanytamyz. Ýlken qalalardyng sanauly jerinde bolmasa, Nauryzgha baylanysty týk joq.  Nauryz da qatardaghy «bósteki» meyramgha ainalyp bara jatyr. Sondyqtan halyq bolyp, ardaqty merekening qadirin ketirgen beybastaqtyqtan, qara basqan qarabayyrlyqtan qútqaratyn uaqyt keldi! Nauryz - eldik, últtyq mýddemizdi kórsetetin, adamdardy bir-birimen tatulastyratyn meyram retinde toylanuy kerek.

Ángimelesken - Qarlygha IBRAGIMOVA

«Halyq sózi» gazeti