Tarih tolqynyndaghy Qazaqstan
«Biz keleshegi túldyr, bolashaghy búldyr halyq emespiz» (N.Á. Nazarbaev)
El joq ansamaghan tendikti
Erkin jýrip kóksemegen kendikti.
30 jyl boldy, tәuelsizdik aldyq biz
Jalghastyryp baba jolyn eldikti.
IYә, jelpigen jelmen jylystap, synaptay syrghyp ótip jatqan, shirkin uaqyt-ay! Egemendik alyp, qazaghymnyng tóbesi kókke jetkendey quanghan kýni keshe ghana siyaqty. Dýniyejýzilik tarih túrghysynan qaraghanda, 30jyl qas-qaghym sәt, biraq jas tәuelsiz memleket ýshin búl – kәmeletke tolu kezeni. Búl- Qazaqstannnyng ózining memlekettik jobasynyng alghashqy qorytyndylaryn shygharatyn uaqyt. Búl – qazaq halqynyng túnghysh preziydenti N.Á. Nazarbaevpen birge qol jetkizgen jetistikterine kóz saludy talap etetin jaghday.
Bizdinshe, Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tabysynng 30 jylyna ainalghan barsha Qazaqstan halqynyng enbegining jemisti jyldary.
Qazaqstan ózining 30 jyldyq mereytoyyn ekonomikasy quatty, barynsha demokratiyaly jәne ózindik qúrmetke ie mәrtebeli el retinde qarsy alyp otyr. Osy jyldar ishinde elimiz kóptegen elge tanymal boldy.
«Tәuelsiz el – tirligimiz» degen qaghidany berik ústay otyryp, el egemendigining 25 jyldyq mereytoyyna oray óz elimizding әrbir is-әreketin maqtanysh etip, elimizding myqty elder qataryna qosudaghy óz ýlesimizdi ónegeli tәrbiye, tiyanaqty bilim arqyly kórsete týsu – bizding jastardyng da mindeti.
«Mәngilik el» últtyq iydeyasyn yng eleuli bir mәni bilim salasymen úshtasp jatyr. Elbasymyz N.Nazarbaev túraqtylyghy berik, ómirlik el bolamyz desek, óskeleng úrpaqtyng bilimdi, bәsekege qabiletti bolu kerektigin ýnemi eske salyp otyrady. Osy maqsatty últ kóshbasshysy bilikti azamattardy dayarlap shyghudy qadaghalauda. Jastar shetelde bilim alyp, ózge memleketterden tәjiriybe jinaqtauda. Búl rette «Bolashaq» baghdarlamasynyng manyzy zor. IYә, elimizding keleshegining jarqyn boluy jas úrpaqtyng qolynda. Elbasynyng bizge artqan zor senimin aqtaugha tiyispiz.
Osyndayda Núrsúltan atamyz aitqan myna sóz әrdayym jadymda túrady: «Qanday baylyq bolmasyn, onyng týbi sarqylatyny haq. Sarqylmaytyn, tereng boylaghan sayyn, kerisinshe, eselep arta beretin bir baylyq bar, ol – bilim.» Shirkin, sol bilimdi qazaqtyng úl-qyzdary óz memlekettik tilinde oqyp ýirenip, bir-birimen tek ana tilinde sóilesip, qazaqsha oilanatyn bolsa, elin sýigen naghyz patriottyq sezim nyghaya týser edi. Elbasynyng «qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» degen sózin qaytalatqyza bermey, әr qazaq, eng aldymen, osy sózdi iske asyrugha tyrysuy kerek dep oilaymyn. Osy orayda «Ana tili – bәrimizding anamyz, óitkeni ol últymyzdyng anasy» degen sózding maghynasyna mәn beruimiz kerek.
Últymyzdy saqtau ýshin eng bastysy – tilimiz ben jerimizdi saqtay bilu.
Tilimizden aiyrylyp qalmayyq dep jantalasyp jýrgende jerdi satu jәne sheteldikterge jalgha beru turaly mәsele ushyghyp, halyq arasynda zor tolqu tughyzatyny mәlim. Jer – Otan degen qasiyetti úghym. Jer – memleketting negizi. Jerden aiyrylghanyng – bәrinen aiyrylghanyn. Ataqonysynan aiyrylghan qanshama últ tarih betinen iz-týssiz óship ketken. Ata-babamyzdan keyingi úrpaghy ýshin jerdi saqtap qalu onaygha týsken joq. Ol bizding qasiyetti de, qasiretti taghdyrymyz. Sony týsiner bolsaq, biz de ózimizden keyingi úrpaqqa ata-babamyzdan qalghan iygilikti isterdi jasauymyz kerek. Elbasymyz da Ata zanymyzda jerding shet júrtqa satylmaytyny taygha tanba basqanday ashyq kórsetilgenin, onyng eshqashan búzyluyna jol bermeytinin aitty.
Bizding el ýsh úghym: birlik, tatulyq, yntymaqtyng qadirin jaqsy biletin el. Qazaqstan Respulikasy – jýzdegen últ pen úlystyng basyn biriktirip, yntymaghyn jarastyryp otyrghan úly memleket. Biz osy ýshin quanamyz, maqtanamyz!
IYә, qay túrghydan alghanda da respublikamyzdyng senimdi de bayandy bolashaghynyng bar ekeni esh kýmәn tughyzbaydy. Óitkeni reformalarbaghytymen batyl jýrgen qazaq eli uaqyt ótken sayyn ilgeriley týsude.
Men keleshegimning kelbetti bolaryna senemin!
Jasmin Daribaeva
Halyqaralyq Aqparattyq
Tehnologiyalar Uniyversiytetining
1-shi kurs studenti
Abai.kz