( «Ising sotqa týsse, ózing otqa týsesin»)

( «Ising sotqa týsse, ózing otqa týsesin»)

Bir auyz sóz, salmaghy eki batpan. Biylgha halyqqa arnaghan Joldauynda sudiyalardyng zanbúzushylyq әreketine «tótenshe oqigha» «mәrtebesin» bergen Elbasy, búl «tótenshe oqighalar jóninde júrttyng bәri biluge tiyis» ekendigin de eskertti. Ne ýshin? Birinshiden, búl - sudiyalar zanbúzushylyq әreketke baratyn bolsa, ózderining qanday auyr qylmys jasaytyndyghyn, elge qanday qauip, qater tóndiretindigin sezinsin jәne ol әreketterining mindetti týrde әshkerelenip, býkil elge jariya bolatyndyghyn bilsin degen eskertui. Osylaysha sot jýiesindegi әbden asqynghan әdiletsizdikti auyzdyqtaugha jasalghan qadam. Ekinshiden, Elbasy búqaralyq aqparat qúraldaryna naqty mindet jýktep otyr. Yaghni, BAQ sudiyalardyng әrbir sheshimin baqylaugha alyp (Búl onsyz da BAQ-tyng negizgi mindetterining biri bolyp tabylady, al mәselening Joldauda atap kórsetilui sol mindetting salmaghyn arttyra týsedi), olardyng tarapynan zanbúzushylyq oryn alatyn bolsa, sol sәtte-aq ony shyn mәnisinde tótenshe oqigha dep tanyp, oqighanyng sebep, saldary, kinәlileri men zardap shegushileri jóninde júrttyng bәrin jan-jaqty habardar etuge mindetti. Mәselen, Janaózende oryn alghan tótenshe oqigha jóninde ýsh aidan beri barlyq BAQ jarysa jazyp jatyr. Áli qansha jazaryn Bir Qúday biledi. Mine, sudiyalardyng zandy búzuy da dәl osylay talqylanyp, zang búzghan sudiyalar әbden әshkerelenui tiyis. Jәne búl mәsele ózining әdil sheshimin tapqansha, BAQ baqylauda ústap, búqarany jan-jaqty habardar etip otyruy qajet. Bir qaraghanda búlar salystyrugha kelmeytin mәseleler bolyp kórinui de mýmkin. Biraq sәl terenirek oilanghan kez kelgen adam «sudiyalardyng zandy búzuy - tótenshe oqigha bolugha tiyis» dep Elbasynyng beker aitpaghandyghyna kóz jetkizedi. Óitkeni, býgingi tanda sudiyalardyng zanbúzushylyq әreketteri, qylmystary shekten shyghyp ketip otyr. «Sottan әdildik tappaysyn, ising sotqa týsse, ózing otqa týsesin» dep jylap jýrgen bireu. Tipti sol Janaózendegi qandy oqighanyng әr týrli sebepterining arasynda solaqay sudiyalardyng zanbúzushylyq әreketteri de bar ekendigin eshkim joqqa shyghara almaydy. Sondyqtan da Elbasynyng qazylardyng qazymyrlyghyna tótenshe oqigha dep bagha berui óte oryndy. Jәne sudiyalardyng zansyzdyghyn «júrttyng bәri biluge tiyis» degeni de aqylgha qonymdy. Búl «Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi» degen babalar danalyghymen úshtasqan ústanym. Endeshe Sot biyligine de búqaralyq baqylaudy, halyqtyq qadaghalaudy kýsheytu qajet-aq. Ol ýshin halyqqa qyraghy kóz, saq qúlaq, qatqyl ýn qajet. Mine, osy qajetterdi óteu memlekettik aqparat qúraldarynyng tikeley mindeti. Al memlekettik BAQ osy mindetin dúrys atqaryp, nanyn adal jep otyr ma? Álde...

Búl halyqtyng kinәsi emes

«Obaly neshik», zandy búzbasa basy auyryp, baltyry syzdaytyn, ishi keuip, ishkeni boyyna darymaytyn «dimkәs» sudiyalar tótenshe oqighalardy óristetip-aq túr (Ol turaly «Masa.kz»-te jariyalanghan «Tótenshe oqighalar «óndirisi» degen maqalamyzda aitqanbyz). Alayda sony «júrttyng bәrining biluge mindettiligi» jaghynan aqsap jatyrmyz. Aqsap jatyrmyz degenimiz ber jaghy ghana, tipti mýgedek, meshelding kýiin keshudemiz desek te artyq aitqandyq emes. Búl, әriyne, halyqtyng kinәsi emes. Kinә - «halyqtyng kózi, qúlaghy hәm ýni» bolugha mindetti, sol mindetin mýltiksiz atqaru ýshin halyq qazynasynan qyruar qarjyny qaqshyp alyp, qaryshtap otyrghan memlekettik aqparat qúraldarynda. Eger «Masa.kz», «Abay.kz», «Maidan.kz» internet gazetteri, t.b. birdi-ekili tәuelsiz basylymdar bolmaghanda Joldau talaby jolda qalyp, Almaty qalasynyng qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq sotynyng solaqay sudiyasy Qasym Qalmaghambetovtyng zanbúzushlyqtary negizinde «Sopylar isine» qatysty tuyndaghan tótenshe oqighalardan halyq mýlde habarsyz qalghan bolar edi. Sudiya Q.Qalmaghambetovtyng búryn-sondy sot tarihynda bolmaghan soyqangha baryp, últ ruhaniyatynyng tamyryna balta shauyp, últtyq qauipsizdikke qater tóndiretin zanbúzushylyqtardy jasaghandyghy jәne iynening jasuynday da jazyghy joq, qayta memleketimizge orasan zor enbek sinirgen ruhaniyat ókilderin esh negizsiz óte auyr jazalargha kesken bastan-ayaq zansyz ýkimi jóninde atalghan aqparat qúraldarynda jan-jaqty jazyldy. Qorghau tarapynyng advokattary búl isting artynda dými diyirmen tartatyn bireulerding tapsyrysy túrghandyghyn birauyzdan mәlimdedi. Jәne ómirlerinde múnday shekten shyqqan zansyzdyqtardy kórmegenderin ashyq aitty.   Al últ ziyalylarynyng jýzdegen ókilderi múnyng «qazaqtyng jan-dýniyesine, ruhaniyatyna qarsy maydan, qazaqty joygha baghyttalghan joryq» ekendigin aityp, jazyqsyz jandargha arasha týsip, Elbasygha birneshe Ashyq hat joldady. Alayda, osynau Ata Zang talaptaryn ayaqqa taptaghan sudiyanyng memlekettik opasyzdyqqa bara-bar әreketi, tótenshe oqighasy jayly Joldau talabyna say әreket etip, zansyzdyqtardy әshkerelegen birde-bir memlekettik BAQ bolghan joq. Múnday jaghdayda ýnsiz qaludyng ózi - memleket basshysynyng tapsyrmasyn tәrk etu, zanbúzushylyqty, tótenshe oqighany  jasyru bolyp tabylar edi. Al memlekettik BAQ búdan da ótken soraqylyqtargha baryp, Elbasynyng Joldauyna qarsy әreket etip, sudiyanyng zansyz ýkimin sot әdildigining ýlgisindey dәriptep, Eldi, Elbasyny aldap, kórneu jalghan aqparat taratty. Ol ol ma, tipti Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyn, zang talaptaryn ayaqqa taptap, sudiyalardy zanbúzushylyqqa, tótenshe oqighagha iytermelep otyrghan memlekettik aqparat qúraldary da bar. Búlardyng kóshin «Habar» agenttigi bastap, «Elarna», «Qazaqstan» últtyq arnalary, t.b. qostap otyr.

QR Konstitusiyasynyng 77 baby, 2 bóliminde «Sot tóreligin iske asyru jónindegi sottyng qyzmetine qanday da bolsyn aralasugha jol berilmeydi jәne ol zang boyynsha jauapkershilikke әkelip soghady» delingen. Al QR ÁQK-nyng («Ákimshilik qúqyqbúzushylyq turaly» Kodeksi) 346 babynda «Sot qaraytyn qanday da bolsyn is boyynsha búqaralyq aqparat qúraldarynda sotta is qarau nәtiyjelerine aldyn ala payymdau jasau - búqaralyq  aqparat qúraldarymen sotqa yqpal jasau» bolyp tabylatyndyghyn atap kórsetken jәne múnday zanbúzushylyqtyng jauapkershiligin qarastyrghan. Sonda bizding memlekettik telearnalarymyzdyng basshylary, qyzmetkerleri múny bilmeydi me? Joq, biledi. Bile túra Ata Zandy attap, Kodeksti taptap otyr.  Jәne bir búl emes, QR Konstitusiyasynyn, birneshe zandarynyng talaptaryn, Qazaqstan azamattarynyng qúqyqtaryn qasaqana búzyp, óreskel zanbúzushylyqtargha, qúqyqbúzushylyqtargha baruda.

«Habar» salghan «sara» jol

Ángimeni әueli memleketimizding basty telearnasy «Habar» agenttigining shekten shyqqan zansyz әreketterinen bastayyq. 2011 jyldyng qantar aiynan bastap telearna aty shuly «Aqiqat» «derekti» filimin týsirudi bastady. Atalghan filimdi dayyndau prosesining ózi jeke ómirge, túrghyn ýige, t.b. qatysty Ata Zang kepildik bergen azamattardyng qol súghylmaytyn qúqyqtaryn óte dóreki týrde búza otyryp jýzege asyrylghan. Atalghan qúqyqbúzushylyqtardy «Habar» telearnasynyng qyzmetkerleri polisiya qyzmetkerlerimen aldyn ala sóz baylasa otyryp jasaghan. Respublikamyzdyng birneshe aimaqtarynda týsirilim jýrgizgen habarlyqtarmen birge barlyq jerde bir top polisiya qyzmetkerleri erip jýrgen. Olar jurnalisterding túrghyn ýilerge túrghyndardyng erkinen tys basyp kiruin jәne túrghyndardyng erkinen tys beynetýsirilim jýrgizuin qamtamasyz etken. Osylaysha «Habardyn» jurnalisteri men polisiya qyzmetkerlerinen qúqay kórip, qúqyqtary taptalghan birneshe azamattar Bas prokuraturagha deyin shaghymdanghan bolatyn.  Shaghym iyeleri 5-6 polisiya jәne «Habardyn» qyzmetkerleri ýilerine basa-kóktep rúqsatsyz kirip kelgendigin, olardyng eshqaysysy da qújattaryn kórsetpegendigin, ózderin tanystyrmaghandyghyn, búl әreketterining zansyzdyghyn aityp, «prokurordyng rúqsaty bar ma?» dep súraghan túrghyndargha polisiya qyzmetkerleri aiqaylap, balaghattap, «bizding betimiz senderge sanksiya, myna jurnalisterge beynekameragha qarap jauap beresinder, bolmasa qamaymyz» dep, qorqytqandyghyn, sosyn amal joq jurnalisterding qoyghan súraqtaryna jauap bergendigin aitady...

QR Konstitusiyasynyng 18 babynda «Árkimning jeke ómirine qol súghylmaytyndyghy» aitylsa, QR QK-ning (Qylmystyq kodeksi) 142 babynda  «jeke ómirge qol súghylmaushylyqty búzu» qylmystyq әreketin jasaghan adamgha qoldanylatyn jaza týrleri býge-shigesine deyin jazylghan. «Adamnyng jeke ómiri turaly onyng jeke nemese otbasy qúpiyasyn qúraytyn mәlimetterdi onyng kelisiminsiz zansyz jinau nemese taratu, eger osy әreketter jәbirlenushining qúqyqtary men zandy mýddelerine ziyan keltirse - ... bir jylgha deyingi merzimge týzeu júmystaryna jazalanady. Al, eger, naq osy әreketterdi jasaghan adam qyzmet babyn paydalana otyryp jasasa ne atalghan mәlimetterdi kópshilik aldynda sóilegen sózde, kópshilikke kórsetiletin shygharmalarda nemese búqaralyq aqparat qúraldarynda taratsa - ... bes jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady». Búl QR QK-ning 142 baby 1 jәne 2 bólimderining talaby. «Aqiqat» filimin týsirushi top pen olardyng shashbauyn kóterip jýrgen polisiya qyzmetkerlerining qylmystyq әreketpen úshtasqan qúqyqbúzushylyqtary jәne ondaylargha zang talabyna say qoldanylatyn jaza týri múnymen bitpeydi. «Habar» agenttigi men polisiyanyng birikken toby sonymen qatar «Túrghyn ýige qol súghylmaydy» dep atap kórsetilgen QR Konstitusiyasynyng 25 baby men QR QIJK-ning (Qylmystyq is jýrgizu kodeksi) 17 babynyn, QR AK (Azamattyq kodeksi) 146 babynyng talaptaryn óreskel búzghan. «Túrghyn ýige basyp kiruge, ony tekseruge jәne tintuge zanmen belgilengen retter men tәrtip boyynsha ghana jol beriledi». Búl da QR Konstitusiyasy 25 babynda aitylghan. Osy mәsele QR QIJK-ning 17 babynda da kórsetilgen. Al QR AK-ning 146 babynda «Zang qújattarynda kózdelgennen basqa retterde azamattyng túrghyn ýige qol súqqyzbau qúqyghy bolady, yaghny túrghyn ýiine ózining erkinen tys basa-kóktep kiruding kez kelgen әreketin tynggha qúqyghy bar» dep, taygha tanba basqanday anyq jazylghan. Yaghni, bógde adamdar túrghyn ýige onda túratyn adamdardyng kelisimimen ghana kire alady. Múnday kelisim bolmaghan jerde túrghyn ýige onda túratyn adamdardyng erkinen tys basa-kóktep kiru - «Túrghyn ýige qol súqpaushylyqty búzu», yaghny QR QK 145 babynda atap kórsetilgen qylmystyq әreket bolyp tabylady. Al ózining qyzmet babyn paydalanyp túrghyn ýige basa kóktep kirgen adamdar 145 baptyng 3 bólimine sәikes «... tórt jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady».

... jyn úrghan ba?

Áriyne, erekshe jaghdaylarda túrghyn ýige basyp kiruge bolady. Biraq múnyng da óz tәrtibi bar. Búl tәrtip QR QIJK-ning 222 baby, 12,13 bólimderi men 232 babynyng 1 bóliminde qarastyrylghan. Alayda, búl jaghdaydyng filim týsiruge esh qatysy joq. Tek asa salmaqty negiz bolghan jaghdayda ghana tergeu organdarynyng qyzmetkerleri, tek tergeu әreketin jýrgizu ýshin ghana, prokurordyng sanksiyasymen túrghyn ýige basyp kire alady. Prokuror sanksiya beruden bas tartqan jaghdayda, filim týsirushiler túrmaq tergeu organdarynyng (ÚQK, polisiya, qarjy polisiyasy) qyzmetkerlerining de túrghyn ýige basyp kiruge qúqyghy joq. Basyp kirse, sol sәtte-aq qylmyspen kýresushilerding ózderi qylmys jasaushygha ainalady. Al sonda zang talaptaryn, Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng konstitusiyalyq qúqyqtaryn ayaqqa taptap, búzudy «erikken sarttyng ermegindey» kórip, filim týsiru ýshin qylmystyq әreketterge baratynday «Habar» telearnasy men polisiya qyzmetkerlerin jyn úrghan ba? Álde múnyng basqa bir syry, sebebi bar ma? Áriyne, basqa sebebi bar. Ol sebep - jynnan beter bir dýley kýshting qazaqty ruhany túrghydan joygha baghyttalghan joryghy. Sol dýley kýsh elimizding kýshtik qúrylymdaryn ghana emes, basty aqparat qúraldaryn da qúryqtap, aitqanyna kóndirip, aidauyna jýrgizip, qazaqqa qarsy maydangha salyp otyr.

2010 jyldyng tamyz aiynan bastap tapsyryspen iske kirisken «tergeu tobynyn» «Sopylar isin» qalaysha sausaqtan soryp, qoldan qúrastyryp shygharghandyghy qazir júrttyng bәrine belgili. Áli de bilmeytinder bolsa, jogharyda atalghan internet gazetterden mynaday maqalalardy («Qúqyq qorghaushylar ma, әlde qorlaushylar ma?», «Qazaqty joygha baghyttalghan joryq», «Sopylardan ekstremist jasau kimge kerek?», t.b.) tauyp alyp oqularyna bolady. Sopylargha qatysty eshqanday negizsiz qozghalghan qylmystyq is boyynsha qoldarynan kelgendi istep, oilaryna kelgen jalany jauyp, esh jazyghy joq jandargha jalpy onnan astam, sonyng ishinde auyr jәne asa auyr qylmys týrlerin jasady dep aiyp taqqan «tergeu toby» búl isting tolyqtay zansyzdyqtan túratyndyghyn ózderi de jaqy biledi, moyyndaydy. Jәne erterek qamdanbasa búl isting әdil sottan ótpey qalyp, óz bastaryna tayaq bolyp tiii mýmkin ekendigine de milary jetedi. Sondyqtan da sopylardy memleketke qauipti, halyqqa jau, qúbyjyq etip kórsetu, pikir qalyptastyru arqyly sotqa yqpal etu «tergeu tobynyn» da, olardyng tapsyrys berip, tasada túrghan qylmystyq qojayyndarynyng da mýddesine say keledi. Al bireu turaly pikir qalyptastyru ýshin teledidardan, onyng ishinde «Habardan» artyq qúral tappasynyz taghy anyq. Osylaysha qojayyndarynyng búiryghy boyynsha «tergeu toby» men «Habar» agenttigi  birlesip, filim týsirudi qolgha alghan-dy. Búl 2011 jyldyng basy, әli «tergeu» júmystary ayaqtalmaghan kez bolatyn. «Tergeu toby» «Senim.Bilim.Ómir» qoghamdyq birlestigi mýshelerining túrghyn ýilerin, birlestik janyndaghy ruhany ortalyqtardy tintu kezinde alyp ketken suret, beynematerialdardy óz menshigindey kórip, jurnalisterge paydalanugha bergen. Al filim týsirgishter búl materialdardy qalaghanynsha búrmalap, eng bastysy iyelerining úryqsatynsyz atalmysh filimde keninen paydalanylghan. Al QR AK-ning 145 baby múnday әreketke tiym salady. Alayda búdan da ótken san týrli soraqylyqtargha baryp otyrghan «Habardyn» «qaharmandaryna» búl sóz bolyp pa?..

Telearnagha múnday qúqyqty kim bergen?

Úzaqqa sozylghan «tergeu» tәmәmdalar tústa, aldaghy bolatyn sot prosesine yqpal etudi maqsat tútqan «Habar» agenttigi aldyn ala arnayy dayyndalghan aty shuly «Aqiqat» filimin jan-jaqty jarnamalap, apta boyy aiqaylatyp túryp andatpasyn berip, halyqty әbden qúlaghdar etip, júrttyng bәri kóretindey jaghday jasap, óte tiyimdi uaqytta (21 saghat 30 minutta) eki kýn qatarynan kórsetti. 2011 jyldyng 20 sәuiri kýni «Aqiqattyn» qazaqshasyn, 21 sәuiri kýni orysshasyn berdi. Múnday kórsetilimder nemese kriminaldyq taqyryptaghy kez kelgen materialdar zang talaby boyynsha sot prosesi bitken song jәne sottyng ýkimi zandy kýshine engennen keyin ghana jariyalanuy tiyis.  Al eger sot prosesine deyin nemese sot ýkimi zandy kýshine enbey túryp jariyalanatyn bolsa, BAQ azamattardyng qylmystyq oqigha boyynsha sezikti retinde izdestirilude ekendigi nemese qamaugha alynghandyghy jóninde aqparat berumen shektelui qajet. Óitkeni, QR Ákimshilik qúqyqbúzushylyq turaly kodeksting 86 baby «Isti sot qaraghangha deyin adamnyng qylmys jasady degen kinәliligi turaly mәlimetterdi kópshilikke taratugha» tiym salady. Al zannyng tiymyna tiylmaytyn «Habar» agenttigi bolsa, sot prosesi bastalmay jatyp-aq «Aqiqat» filiminde Ismatulla maqsym Ábdighappar men «Senim.Bilim.Ómir» qoghamdyq birlestigining birneshe mýshelerin ashyqtan-ashyq qaralap, qylmysker retinde kórsetip, óz «ýkimderin» shygharyp qoydy. Tipti jala jabu jaghynan kelgende «Habar» telearnasy «tergeu tobynan» da asyp týsti. Zang talaptaryna qayshy, adamgershilikke jat, las әreketterge baryp, jazyqsyz aiyptalyp otyrghan azamattargha jala ýstine jala jamap, kәnigi jala japqysh «tergeushilerdin» ózderi jaba almaghan jala-bәleni jauyp, qylmystyq iste atymen joq birneshe qylmystyq әreketterdi jasady dep aiyptady. Jappaghan jalasy, taqpaghan aiyby qalghan joq. Taraqannyng óliminen bastap, adam ólimine deyingi auyr jәne asa auyr birneshe qylmystyq әreketterdi jasady dep, ony az deseniz, «Ismatulla maqsym biylikti basyp alugha әrekettendi» dep jalpaq júrtqa jar saldy.

Múnday әreket QR Konstitusiyasy men «Ákimshilik qúqyqbúzushylyq turaly» Kodeksinde «sottyng qyzmetine aralasu» jәne «búqaralyq  aqparat qúraldarymen sotqa yqpal jasau» retinde qarastyrylyp, tyiym salynghandyghyn jogharyda aittyq. Sonday-aq «Habardyn» búl әreketi «Adamnyng kinәli ekendigi zandy kýshine engen sot ýkimimen tanylghansha ol jasalghan qylmysqa kinәli emes dep esepteledi» delingen QR Konstitusiyasynyng 77 baby, 3 bólimi, 1 tarmaghyna da, QR KIJK-ning (Qylmystyq is jýrgizu kodeksinin) «Kinәsizdik prezumpsiyasy» dep atalghan 19 babyna da qayshy. Kodeksting 19 baby, 1 bóliminde «Ár adam onyng qylmys jasaghandyghy ýshin kinәliligi osy Kodekste kózdelgen tәrtippen dәleldengenge jәne sottyng zandy kýshine engen ýkimimen belgilengenge deyin kinәsiz dep sanalady» dep atap kórsetilgen. Yaghni, qanday da bir qylmystyq әreket QR QIJK talaptaryna say tergelip, tekserilip, sottalushynyng qylmys jasaghandyghy búltartpas dәleldemelermen zang boyynsha jýz payyz dәleldenip, tipti sottalushy aghynan jarylyp, qylmys jasaghandyghyn moyyndap túrsa da, isti qaraghan sot aiyptau turaly ýkimin shygharyp qoyghan kýnning ózinde de, sol ýkim joghary túrghan sot instansiyasynda bekip, kýshine enbeyinshe sottalushy «jasalghan qylmysqa kinәli emes dep esepteledi». Mine, júrttyng bәrine birdey zang talaby osy. Al sonda «Habar» agenttigine Konstitusiya, zang talaptaryn ayaqqa taptap, shyn mәnindegi kinәsiz azamattargha jala jauyp, qylmys jasaghandardan beter qaralap, óz betinshe ýkim shygharatyn qúqyqty kim bergen?!

«Qazaqqa qarsy qaskóy kýsh»

QR ÁQK-nyn  347 baby búqaralyq aqparat qúraldaryna kórineu jalghan mәlimetter jәne materialdar beruge tiym salsa, QR «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» zanynyng 2 baby, 4 bóliminde «Búqaralyq aqparat qúralyn әkimshilik qúqyq búzushylyqtar ne qylmystyq jazalanatyn әreketter jasau maqsatynda paydalanugha jol berilmeydi» dep qatang eskertedi. Al osy zannyng 21 babynyng 2, 4 bólimderi jurnalisti «shyndyqqa sәikes kelmeytin aqparatty taratpaugha», «jeke jәne zandy túlghalardyng zandy qúqyqtary men mýddelerin qúrmetteuge» mindetteydi. Al Qazaqstannyng zandaryna baghynbaytyn «Habar» agenttigi bolsa, zannyng barlyq talaptaryn ysyryp qoyyp, telearna arqyly azamattargha ashyqtan-ashyq jala jauyp otyr. QR QK-ning (Qylmystyq Kodeksi)  129 baby jala jabudy qylmystyq әreket dep tanyp, onyng qylmystyq jauapkershiligin qarastyrady. Atap aitqanda 129 baptyng 2 bóliminde «Kópshilik aldynda sóz sóilegende ne kópshilikke taratylatyn shygharmada, ne búqaralyq aqparat qúraldarynda jala jabu - ... eki jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge jazalanady» delinse, osy babtyng 3 bóliminde «Adamdy sybaylas jemqorlyq, auyr nemese asa auyr qylmys jasady dep aiyptaumen úshtasqan jala jabu -  ýsh jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge ne naq sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady» dep atap kórsetilgen.

Al QR Konstitusiyasynyng «Árkimning jeke ómirine qol súghylmaytyndyghyn» atap kórsetken 18 babynyng talaptaryn búqaralyq aqparat qúraldaryn paydalana otyryp búzghan, azamattardyng jeke ómirine qol súghyp, qúqyqtary men zandy mýddelerine ziyan keltirgen adam QR QK 142 baby boyynsha bes jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanatyndyghyn biz jogharyda aittyq. Al sonda jazyghy joq jandargha - Ismatulla maqsym men «Senim.Bilim.Ómir» qoghamdyq birlestigining mýshelerine «auyr jәne asa auyr qylmystardy jasady» dep búqaralyq aqparat qúraly arqyly jala jauyp, sonday-aq olardyng jeke ómirine qol súghyp, qúqyqtary men zandy mýddelerine ziyan keltirip otyrghan  «Aqiqat» filimining avtorlary men ony efirden kórsetken jauapty túlghalardyng kim bolghandyghy? Zanbúzushylyqtar men qúqyqbúzushylyqtardan, bәle men jaladan, ótirik pen ósekten órilgen shata filimin ayarlyqpen «Aqiqat» dep atap, ótirikti shynday, shyndy Qúday úrghanday etip kórsetip, Eldi, Elbasyny aldap otyrghandardyng kóksegeni ne? Búl súraqtardyng jauabyn Sherhan Múrtaza bastaghan bir top ziyaly qauymnyng Elbasygha joldaghan Ashyq hatynan tabasyz. Qaranyz: «Ismatulla Ábdighappardyng últ birligi, eldik jónindegi Sizding kózqarasynyz ben ústanymdarynyzdy jýzege asyrugha jan-tәnimen enbek sinirgen, ekstremizm men terrorizmge qarsy ymyrasyzdyqpen kýresken aqsaqal ekendigin qay jerde, qay jiynda bolmasyn mәlimdeuge әzirmiz. "Habar" siyaqty alpa­uyt telearnalardy paydalanu arqyly, qalyng kópshilik aldynda Ismatulla aqsaqaldyng bedeline núqsan keltiru әreketi jat diny aghymdardyng ókilderine ghana paydaly, óitkeni olardyng órttey qaumalap, tamyrlap ketuine kýni býginge deyin IY.Ábdighappardyng basty jәne nәtiyjeli kedergi bolghany kópshilikke mәlim... Filimdi týsiru jóninde bastama kótergenderdi jәne ony qasaqana kórsetkenderdi memleketke, qazaqqa qarsy qaskóy kýsh retinde batyl ataugha bolady dep týidik. Óitkeni olardyng is-qimyly - Sizding eldikke, birlikke shaqyrghan sayasatynyzgha qayshy әreket, qazaqtyng týp-tamyryna shabylmaq balta. Aydyn-kýnning amanynda júrtty shatastyryp, býkil el bolyp saylaghan Preziydentti aldaudan tayynbaghan olardyng bolashaqta zúlymdyq pighyldaryn iske asyru ýshin eshkimdi de ayamasy, eshteneden de tayynbasy belgili» («Ismatulla biylikke talasudan aulaq», «Jas Alash» gazeti, №46, 14.06.2011 jyl).

Zangha baghynbau búqaralyq sipat aluda

«Habar» agenttigi men «tergeu tobynyn» «odaqtastyghynan» payda bolghan zansyz tuyndy kórsetile salysymen el ishi dýrligip sala berdi. Ol tuyndyny oblystyq, qalalyq, audandyq telearnalar ilip alyp, qaytalap kórsetuden jarysqa týsti dese de bolady. Manghystau oblystyq telearnasynyng bir ózi «nekesiz tuylghan» «Aqiqatty» segiz ret (!) kórsetken. Ol az bolsa oblystyq, qalalyq ishki sayasat basqarmalarynyng qyzmetkerleri «dintanushylarmen» birlesip, jogharghy oqu oryndaryn aralap jýrip, ústazdar men studentterge «Aqiqat» degen qasiyetti atty betperde etken uly, zansyz filimdi arnayylap kórsete otyryp, sopylardy odan da beter qaralau aksiyalaryn jýrgizgen. Osylaysha «Habar» salghan jolmenen Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna baghynbau, qylmyspen úshtasqan zansyz әreketterge baryp, azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtaryna qol súghu, ar-namysyn ayaqqa taptau sharasy búqaralyq sipat alyp shygha keldi. Sot prosesi jýrip jatqan kezde «qazaqqa qarsy qaskóy kýshtin» tapsyrysymen «Vremya» aptalyghynda (25.08.2011 jyl) jalagha qúralghan taghy bir ýlken «maqala» búrq ete qaldy. Ne kerek, osylaysha qylmystyq әreketpen úshtasqan zanbúzushylyqqa baryp, ólermendikpen ónmendep jýrip sopylar jayly teris pikir qalyptastyrghandar, sudiyany da «qoragha» kirgizdi. «Tergeu tobynyn» Ismatulla maqsym Ábdighappar men «Senim.Bilim.Ómir» qoghamdyq birlestigining mýshelerine taqqan aiyby - japqan jalasynyng bir әribi de ózgermesten sot ýkimine ainaldy. Sot ýkimi shyqqanda ol ýkimning tolyqtay zansyz ekendigin bile túra, әdildik saltanat qúrghanday quanyp,  quanyshtary qoyyndaryna syimay, bórkin aspangha atqan basqa da aqparat qúraldary bolmay qalghan joq. Ýsh aigha sozylghan prosesti ayaqtap, sottyng ýkim jariyalanghan sәtin barlyq telearnalar kórsetti. Dәl osy sәtte de jala jauyp, zang búzghandar tabyldy. Ismatulla maqsym Ábdighappargha jala jabudan jarys jýrip jatqandyghyn kórip, bilgen «Almaty» telearnasy da óz tarapynan maqsymgha arnayy bir jala jauyp, asa auyr aiypty taghyp jiberdi. Atap aitqanda «Almaty» telearnasy «Sot Ismatulla Ábdighappardy shpiondyq әreketi boyynsha sottady» dep qansha qaynatsang da shyndyqqa sorpasy qosylmaytyn kórineu jalghan aqparatty taratty. Shpionaj QR QK-ning 166 baby boyynsha 15 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanatyn, memleketting qauipsizdigine qarsy asa auyr qylmys bolyp tabylady. Sot ýkimi bastan-ayaq zansyz bolghanymen, biraq ýkimde shpionajgha qatysty bir auyz sóz joq. Sonda «Almaty» telearnasy búl aqparatty qaydan alghan? Qylmystyq jauapkershilikke soqtyratyn jala jabushylyqqa, basqa da zanbúzushylyqtargha ne ýshin baryp otyr? Sot ýkimin qaghys estigendikten be, әlde bilmestikten be? Joq! Búl jerde de «Sopylar isinin» basty tapsyrys berushisining kólenkesi kórinip túr. Qyryq jyl jylap jýrip, Qúdaydan Qazaqstannyng tәuelsizdigin tilegen, tәuelsizdik alghan song ony bayandy etuge bar kýsh-jigerin sarqa júmsap kele jatqan naghyz Er, asyldyng synyghy Ismatulla maqsym Ábdighappardy jәne «Senim.Bilim.Ómir» qoghamdyq birlestigin últtyq qauipsizdikke qater tóndirushi, shpiondyq әreketterge qatysty etip kórsete beru sol kólenkesi kórinip túrghan ibilistik-qylmystyq kýshting tapsyrysy ekeni anyq.

Qalalyq sotqa yqpal jasau

2011 jyldyng 19 qazany kýni sottyng aiyptau ýkimi shyqqanymen ol  әli kýnge deyin kýshine engen joq. Sondyqtan da Ismatulla maqsym Ábdighappar men «Senim.Bilim.Ómir» qoghamdyq birlestigining mýshelerin «Habar», «Almaty» telearnalary siyaqty «... biylikti basyp alugha әrekettendi», «shpionaj boyynsha sottaldy» dep ózderining oidan shygharghan jalalarymen aiyptamaq týgili, sot ýkiminde bar aiyptarmen de kinәlau zansyz, tipti qylmystyq әreket bolyp tabylady.

«Sopylar isi» tayau uaqyttarda Almaty qalalyq sotynda qaraluy tiyis. Al qalalyq sot audanaralyq sottyng zansyz sheshimin búzyp, jazyqsyz jandardy aqtap alady ma, әlde «apama jezdem saydyn» kerin keltirip, birinshi instansiyanyng ýkimin bekitip, kýshine endiredi me, ol jaghy belgisiz. Belgilisi sol «Habar» salghan «sara» jolmenen  endi Almaty qalalyq sotyna yqpal jasau baghytyndaghy zansyz әreketter beleng aldy. Atap aitqanda KTK, «Qazaqstan» últtyq arnasy, «Elarna», t.b. búl mәselege bel sheship, bilek sybanyp kiristi. KTK telearnasy ózining «Chernyy kvadrat» baghdarlamasynyng bir habaryn tútastay sopylardy qaralap, sotqa yqpal etuge arnasa (22.01.2012 jyl), dәl osy maqsatta «Qazaqstan» últtyq arnasy «Iman ainasy» baghdarlamasyn (23.02.2012 jyl), «Elarna» «Senim.Bilim.kz» baghdarlamasyn (25.02.2012 jyl) iske qosty. Qazaqtyng qas dúshpandarynyng soyylyn qazaqqa qarsy siltegen búl baghdarlamalardaghy bylyqtar jóninde jazylghan ghalym Bolat Qorghanbekting jan-ayqayy («Ári zalym, әri ghalym...», «Iman ainasy» ma, imansyzdyq ainasy ma?») «Masa.kz», «Maidan.kz», «Jas qazaq ýni» gazetterinde jariyalandy.

Mine, Joldau talabyn oryndap, sudiyalar tuyndatqan tótenshe oqighalar jayly halyqty jan-jaqty habardar etip otyrugha mindetti telearnalarymyzdyng ózderi osylaysha Qazaqstan Respublikasynyng sottaryna ashyqtan-ashyq qysym jasap, zanbúzushylyqqa, tótenshe oqighagha iytermelep otyr...

«Abay-aqparat»