Rabigha SYZDYQ, akademiyk:

- Qasym Amanjolovtyng sizge arnaghan «Kóp tusa qazaq dәl sizdey qyzdy...» degen óleni bar. Osy ólenning qysqasha tarihy qanday?

- Búl ózi segiz-aq joldyq, shaghyn ólen.

«Bolayyn kýnde bir jasaghanday,

Rabigha SYZDYQ, akademiyk:

- Qasym Amanjolovtyng sizge arnaghan «Kóp tusa qazaq dәl sizdey qyzdy...» degen óleni bar. Osy ólenning qysqasha tarihy qanday?

- Búl ózi segiz-aq joldyq, shaghyn ólen.

«Bolayyn kýnde bir jasaghanday,

Kóp tusa qazaq dәl sizdey qyzdy...», - degen joldarmen bastalady. Ólenning qay jerde, qashan jazylghanyn men bilmeymin. Tipti, Qasym Amanjolovtyng ózi kózi tirisinde «Osynday ólenim bar, saghan arnap jazghan edim» dep te aitqan emes. Ol kezde jariyalanghan da joq. Keyinirek Qasymnyng 2 tomdyq ólender jinaghyn shygharghan kezde bir jiynda Tәken Álimqúlov: «Qasymnyng óleng jazyp jýrgen dәpterinde sizge arnalghan óleni bar eken. Sony jinaqqa engizip jatyrmyz», - dedi. Men tanyrqadym da qoydym. 1945 jyly Abaydyng 100 jyldyq toyyna maydan dalasynan Qasym da kelgen eken. Sol jiyngha men Aqtóbeden keldim. Aqiyq aqynmen sol kezde tanystym. Quandyq Shanghytbaev, Tahauy Ahtanov bәrimiz jerlespiz. Bәrimiz jiylyp Qasym aghanyng ýiine jii baryp túratynbyz. Tәken deytin ghajap minezdi әieli boldy. Baryp әngime-dýken qúratynbyz. Qasekeng ózining ólenderin oqityn. Onyng syrgha toly, súlu sezimdi ólenderi keremet әser etushi edi. Soghys bastalghanda 16 jasta edim. Tórt jyl boyy múghalim bolyp istedim. Qaghazbasty júmys bolghannan keyin be, kórkem әdebiyetke degen yqylasym erekshe edi. Kóp izdenip, kóp oqitynmyn. Jastyq shyghar, kóp oqyghanyndy bildirging keledi. Ózimning pikirlerimdi taysalmay aitatynmyn. Áytpese mening aqyn týgili qarapayym júrt tamsanatynday kórkim de, qylyghym da joq bolatyn. Qatardaghy qarapayym qazaqtyng qyzymyn. Sol kezdegi qazaq qyzdarynyng arasynda jasy jiyrmadan jana asqan men erkindeu sóilep, kórkem әdebiyet turaly oilarymdy ashyq aityp, sol jaghynan ghana kózge týsken boluym kerek. Soghys endi bitip, esimizdi jinap jatqan kez edi. Qyz bolyp qylymsudy da bilmeppiz. Ómir bizdi erte eseytti. Erkelesem de jigit dep emes, arqasýier agha dep qana qalqan tútyp erkelegen boluym kerek. Ol kezde maydannan qaytqan jigitterding beybit ómirge degen sýisinisi keremet edi. Sonday bir ómirge degen qúshtarlyqtan, auyldy ansap kelgende, «sonymyzdan ergen osynday jalyndy, jigerli jastar bar eken-au» degen erekshe qúrmetpen jazghan boluy kerek. Ol óleng Qasym aghanyng alghashqy eki tomdyghyna shyqty. Biraq keyingi 3 tomdyqqa enbedi. Nege ekenin bilmeymin. Sol birinshi jinaqtyng ekinshi tomdyghynda «R-gha» dep jasyryp jappay-aq, «Rabighagha...» dep arnap jazghan.

- Ol kitapta «Rabigha Qútqojinagha» dep jazylghan emes pe?

- IYә, Qútqojina mening qyz kýnimdegi familiyam...

- Siz Iassauy hikmetterining kórkemdik, tildik erekshelikteri turaly alghash ret tildik taldau jasadynyz. Múny qay kezden bastap zerttediniz?

- Eng aldymen «Yassauy hikmetterining tili» degen kitabym shyqty. Hikmet degen - ósiyet ólender ghoy. Sol ólenderding tilin zertteudi men erte bastadym. Sonau 60-shy jyldardy osy Iassauy hikmetterin zertteudi ýsh  jylgha josparlaghan eken. Sony zerttep jatqan oryndaushylar ýlgere almady da, «sen kirisseng qaytedi?» dep, bir jarym jyly qalghanda maghan tapsyrdy. Ol kezde men tipti arabsha әripterdi de tanymaytynmyn. Orta ghasyrlardaghy týrki әdeby tili degennen de habarym joq. Sodan kirisip kettim. Áueli alfavitti ýirendim. Býkil dýnie jýzi boyynsha Iassauy turaly keminde 300-den asa zertteu enbegi jazylghan eken. Al onyng kórkemdik tili turaly zertteuler óte az bolatyn. Orys ghalymdary, týrkitanushylar onyng tiline de nazar audarghan. Sonyng ishinde A.Borovkov degen ghalym 1948 jyly ýlken maqala jazghan. Sol enbektermen tanystym. «Iassauy hikmetteri» dep jýrgen dýniyening bәri de onyng ózining qalamynan shyqpaghan. Hikmetter degen óz aldyna әdeby poeziyanyng bir ýlken janry bolsa, sony jazudyng ýlken bir mektebi bolghan. Taqyryby qanday boluy kerek, qanday ólshemde jazu kerek, kimder jazady degen siyaqty. 800 jyl boyy ómir sýrip kelgen mektep qoy. Iassauy dýniyeden ótkennen keyin de kóp adam jazghan. Sonyki siyaqty etip. Olardiki de qosylyp ketken. Ol kezde tipti kitap shygharu dәstýri bolmaghan ghoy. Qoljazba týrinde taraghan. Mine, bizge búl tuyndylardyng barlyghyn emes, eng aldymen erterekten kele jatqan qoljazbalardy zerttep alu kerek boldy. Kitaptardy emes. Iassauiyding kitaptary negizinde HIH ghasyrdyng orta sheninen bastap, HH ghasyrdyng basynda ghana shygha bastaghan. Al oghan deyin qoljazbalar ghana taraghan. Sol týpnúsqadan bastap zertteu kerek boldy. XVIII ghasyrda Samarqan qalasynan tabylghan qoljazbasy bolghan. Ony Zalyaman degen orys ghalymy HIH ghasyrdyng ayaghynda Peterburgke alyp ketken. Kenes Odaghy kezindegi saqtalghan eng kóne qoljazbanyng fotokóshirmesin aldyrttyq. Sol boyynsha oqyp ony zertteu ýshin qazirgi jazu transkripsiyasyna kóshirip jazdyq. Ol kezde dýniyejýzi ghalymdary zertteytin taqyryptardy orys tilinde jazu kerek bolatyn. Material jinap, endi jaza bastaghanda ýsh jyldyq uaqyty bitip qaldy. Oryndaushylardyng biri qaytys bolyp ketti, endi biri ayaqtay almaytyn boldy. Sonymen búl taqyryp qalyp qoydy. Keyinirek tәuelsizdik alghannan keyin, mәdeniy-әdeby múragha baylanysty bastamalar kóterilgen son, qazaq últyna asa qajet dýnie ghoy dep, songhy 7-8 jyldyng ishinde eshkimning tapsyrmasynsyz óz betimshe zerttep, jazyp shyqtym. Ýiimde, júmysymda bir bólmedegi ýsh stolgha ýsh taqyrypty jayyp tastap jazghan kezderim boldy. Sóitip jýrip 4-shi jyl degende 80 jyldyghyma qaray Ýkimetting tapsyrysyna kirgizip ýlken jana enbek bolsynshy dep shyghardym. Kitapty jalghyz kórkemdik jaghynan ghana emes, leksika grammatikalyq týr-túrpaty jaghynan da zerttep jazdym. Ózimning kóp jylghy enbegime razy bolatyn túsym bolsa, ol osy kitap der edim. Mәdeny múramyzdyn, tildik eskertkishimizding biri dep osy Iassauy múrasyn aitugha bolady.

- Til bilimi - san-salaly auyr taqyryp. Siz әdeby tilding tarihy, kórkem proza, poeziyanyng tili, sózding shyghu tórkini, sózdi dúrys aitu sekildi keleli mәselelerdi qozghaysyz. Osyny taratyp aityp ketseniz...

- Til tarihyna barghan sebebim úly Múhtar Áuezovpen birge júmys istedim. Sonda júmys ayaghynda Múhang jastarmen bir-eki saghat әngimeleskendi jaqsy kóretin. Sonday bir әngime ýstinde Múhang maghan: «Sizder bastauysh, bayandauysh, zat esimderdi zerttey beresizder, zerttey beresizder. Solardyng bәrin zerttep bolghan song ne isteysizder?», - dedi. Til biliminde tek qana bastauysh pen bayandauysh emes, basqa da zertteytin tústary bar ekenin ghúlama ghalym bilip otyr ghoy. «Basqa taqyryptargha nege kóshpeysizder?» degendi ol kisi osylaysha túspalmen jetkizdi. Shynynda da sóz taptary maghan deyin de talay zerttelgen. Sodan men «tyng taqyrypty izdeuim kerek eken» dep izdene bastadym. Kandidattyq, doktorlyq dissertasiyamdy Abaydyng tilinen qorghagham. Abaydyng tilinen ýsh ýlken monografiya, 30-40 shaqty maqala jariyalappyn. Abay tili arqyly qazaq әdeby tilining bir kezeni órkendedi ghoy. Abaydy zertteu arqyly әdeby tarihymyzdy onyng alar orny, qosqan ýlesi kórsetken ýlgisi qanday boldy degendi kórsetu kerek qoy. Ári qaray XIV- XVI ghasyrlardaghy aqyn-jyraulardyng tilin zertteuge kóshtim. Sóitip «XV - XIX ghasyrlardaghy qazaq әdebiyetining tarihy» atty enbek jazdym. Ol joghary oqu oryndaryndaghy filologiya fakulitetterining oqu qúraly retinde engizildi. Iassauy tilin zertteuden búryn XVI ghasyrda Jalayyr ruynan shyqqan Qadyrghaly Qosymúly degen babamyz ótken. Onyng «Jamighat Tarauiyh» degen tarihy shygharmasy bar. Sony zerttedim. Ol qazaq bolghanymen, shygharmasy qazaq tilinde jazylmaghan. Sony tatarlar iyemdene bastapty. «Búl - tatar elinen tabylghan eskertkish. Ony alghash ret tatar ghalymdary zerttegen. Tili tatarsha», - dep ashyq jaza bastady. Sony oqyp oigha qaldym. «Qosymúly ózi qazaq bolsa, Oral Múhammedhannyng qasynda talay jyl birge jýrse, ózi by bolsa, onda nege ol tek tatarlargha tәn boluy kerek?» dedim de iske kiristim. Ony da arab әrpimen jazylghan núsqasymen qazirgi әripterge transkripsiya jasadym. Ol qazaqtyng eski әdeby tilinde jazylghan dýniye. Sóz joq, orta ghasyrlarda týrki halyqtarynda ortaq kitaby til bolghan. Qadyrghaly Qosymúlynyng enbegi sol ortaq tilde jazylghan. «Ishindegi qazaq tiline tәn elementter mynaday» dep atap kórsettim. Sodan keyin qazaqta eski әdeby til degen bolghan. Kóne emes. Kóne dep biz orhon jazularyn aitamyz ghoy. Ol da tilding tarihyna jatady. Odan әriden  qauzasam, taghy da eki әdeby til bolghan. Birinshi - auyzsha jetken әdeby til. Aqyndardyn, jyraulardyng tili. Anau Dospambet, Shalkiyizderding zamanynda XV ghasyrlardan bastalghan. Ekinshi - jazbasha jetken әdeby til. Biraq ol taza qazirgi tilimizben birdey emes. Ol jazbasha bolghannan keyin sol kezding tәrtibine qaray týrki halyqtarynyng ortaq әdeby tilinde jazylghan. Biraq sonyng ózinde avtor qay tilding adamy bolsa, sol tilding grammatikalyq, kórkemdik jaghyna boy úryp ketedi. Onyng bәrin saralap, saraptap shyghu onay sharua emes.

- Qazirgi aqyn-jazushylardyng sóz saptaularyna kóniliniz tola ma?

- Aqyn-jazushylardyng shygharmalaryna den qoyghanda úly Múhannyng tuyndylarynan bastap kónil audardym. Tek mynaday epiyteti bar, mynaday teneui bar deu ol ghylym emes. Búl - mektep kóleminde ghana aitylatyn әngime. Al ghylymda kórkem әdebiyet tilin zertteude belgili bir jýie bar. Til bilimi degen óz aldyna ghylym bolsa, sonyng bir tarmaghymen júmys isteu. Qúrghaq sózben «anau jaqsy, mynau jaqsy» deudi jay oqyrman da biledi. Jazushy sol tilding baylyghyn qay tildik mehanizmmen jasap otyr, sony kórsetuimiz kerek. Múhtar Maghauinnin, Ábish Kekilbaevtyng tarihy romandarynyng jay qarapayym túrmystyq romandardan aiyrmashylyghy qanday? Til jaghynan. Nesimen tartady? Ótken ghasyrlardaghy oqighalardy kórsete aldy ma? Mysaly, handardy sóiletkende: «Býgingi otyrysta mynaday mәseleni qaraymyz», - dey me? Sony oqyrmangha qalay jetkizedi? Eger dәl osylay dep jazsa, ony býgingi oqyrman qabyldamas edi. Moyyndamas edi. Til mamany bolmay- aq qoysyn. Ár nәrsening de ýilesimi bar, kelisimi bar ekeni bәrine belgili. Sherhan Múrtazanyng «Qyzyl jebe» degen romanyn kezinde týndi týnge úryp oqyp shyqtyq. Onyng ereksheligi ghalamat. Tabighatty sóiletedi ghoy. Adam men tabighat ýndesip ketken. Adam turaly aitqysy kelgendi tabighat arqyly aitady. Al Asqar Sýleymenovting tili mýldem bólekshe, «Besin» degen povesinde orys ofiyserining auzynan qazaq degen sóz shygharmaydy. «Bórikter» deydi, «analar, mynalar» deydi. Áyteuir qazaq dep atamaydy. Atatqyzbaydy Asqar. Nege? Sol arqyly әlgi orys ofiyserining qazaqty qor sanaytyndyghyn, kemsitetindigin kórsetedi. Búl da sheberlik. Sonday-aq S.Berdiqúlovtyng «Altynshy podezinde» velosiypedshilerding jarysyn surettep: «Qúiryq tistesip kele jatyr, ýzengi qaghystyryp kele jatqanday», - deydi. Kәdimgi atpen shauyp kele jatqanday suretteydi. Bir qaraghanda «velosiypedshiler de ýzengi qaghystyra ma eken?» dep qaluy mýmkin týsinbegen adam. Basty keyipkeri Túighyn degen jigitting sporttaghy qadamdary turaly qazaq oqyrmanyna qazaqtyng týsinigimen beredi. Múhtar Áuezovtin: «Ádebiyet - tilimen ghana әdebiyet», - degen ghalamat sózi bar. Kórkem tili joghary әdebiyet qana әdebiyet bolyp qalady. «Sóz qúdireti» atty kitabymda biraz jazushylardyng sóz saptaulary saralanghan. Endi poeziyanyng tilin zertteu oiymda bar. Osy әdebiy-kórkem tildi zerttep jýrgenimde belgili bir sebeptermen baspada júmys istedim. Sol kezderi sózdi dúrys aitu, jazu, tynys belgilerine qatysty mәseleler qyzyqtyra bastady.

- Baspa demekshi, osynda júmysqa kelmey túryp siz joghary oqu oryndarynda sabaq berdiniz. Sol kezde sizdi «halyq jauynyng úrpaghy» dep qudalaghan kórinedi...

- IYә, ol ras. 1951 jyldary JenPY men QazPIY-de júmys isteytinmin. «Halyq jauynyng úrpaghyna shәkirt tәrbiyeleuge bolmaydy» degen syltaumen meni júmystan shyghardy. Qanday qiyn bolsa da, men sol kezderi: «Halyq jauynyng úrpaghy bolyp shәkirt tәrbiyelesem, Kenes ókimetin bayaghyda-aq qúlatyp tastar edim ghoy», - dep әzildeytinmin... Ákem Qútqoja Aqtóbede baylanys bólimining bastyghy bolghan. 1937 jyly men 12 jasta edim. Ákemning beynesi kóz aldymda, qalay ústap әketkeni de esimde. Basty qoyar kinәlary da joq. Tek Alashordanyng azamattary Halel Dosmúhamedov, Shynghys Qarataevtarmen әkem jaqsy aralasty. H. Dosmúhamedovten biraz jas kishi bolsa da, bir mektepte oqyghan. Ol kezde qylyshynan qany tamyp túrghan qatal uaqyt. Sol kisilerding qasynan kórinse boldy, jala jauyp ústay beretin. Áytpese әkemning kisige qiyanaty joq qarapayym adam edi. Sol jyly jazda ústap әketti, kýzde atyldy. Keyin: «Almatygha NKVD ústap әketken», - dep ashyq jazatynmyn. Júmystan sebepsizden sebepsiz shygharyp tastady. Aytatyn uәjderi «oryn joq» deydi. Biraq jelding qaydan soghyp jatqanyn sezdim. Sol kezderi halyq jauynyng úrpaghy dep sayasat, tәrbie «maydanynda» jýrgenderining bәrin júmystan qudy. Ol jyldar kózden ketse de, kómeskilenip kónilden ketpey qoydy ghoy...

- Osy jasynyzgha deyin qúndy-qúndy 30 kitap shygharyp ýlgeripsiz. Osynshama enbek jazu auyr soqpady ma?

- Studenttermen kezdeskende men qyzdargha: «Eng әueli әiel bolyndar. Qonaghyng kýtuli, asyng pisuli bolsyn. Erinning jaghasy kir bolyp jýrmesin. Balany jaqsylap tәrbiyele. Tórkining men qayyn júrtyndy tabystyryp otyr. Osylardyng bәrinen uaqyt artylyp jatsa ghana, ghalym bolasyng ba, zalym bolasyng ba, ózing bil», - deymin. Búl sózime әsirese «zalym» degenime bәri kýledi. Rasy - osy. Ghylymnyng joly qiyn jol. Kóp uaqytty talap etedi. Kitaphanalarda, arhivterde otyramyn. Sonyng ózinde joldasymdy kýtip, qonaqqa da baryp, qonaqty da kýtip, ómirding aghysyna ilesip otyrdym. Osynshama kitap jazsam, ol uaqytty ýnemdi paydalana biluimde. Negizi, baghalaugha túrarlyq ýlken enbekterim 20-nyng ýstinde. Al shәkirtterimning esepteuinshe, olar 40-tan asady eken. Onyng ishinde eng ýlkeni Ahmet Baytúrsynov turaly monografiyalyq enbegim. Ol kisini zerttep, eng alghash kitap etip shygharghan men edim. Odan keyin «Sózder sóileydi» degen kitap kerek bolghannan keyin shyghar, tórtinshi ret basylyp shyqty. Eshuaqytta da «qiyn bop jatyr» dep jylanyp jazghan emespin. Keyde ózimning enbekterimdi on jyldan keyin oqysam, «shynynda da mynany men jazdym ba» dep tanghalatyn kezderim de bolady.

- Tilimizde aitugha auyr audarmalar qaptap ketti. Osynday sózderding kóbengine «ter tógip» jýrgen terminologtardyng enbegine qanday bagha beresiz?

- Audarmalar eshuaqytta birden qalyptasa qoymaydy. Basynda eki-ýsh núsqasy bolady da sonynan bireui ghana qalady. Al keybireuleri birden qalyptasyp ketedi. Búl jerde kóp mәsele búqaralyq aqparat qúraldaryna baylanysty. Solar kýnde-kýnde jazyp qúlaqqa qúya berse, qalyptaspay qaytedi? Mәselen, araq ishpeu, temeki shekpeuge shaqyratyn «salauatty ómir sýreyik» degen úran bar ghoy. Osy salauat degen sózding qoldanyluy mýldem dúrys emes. Ol - arabtyng sózi. Densaulyqqa mýldem qatysy joq. Bazbir jyldary araqqa qarsy shyghyp toylarymyzdy araqsyz ótkizip jýrdik qoy. Sol kezderi osynday termin kerek boldy da, «salauat» sózi sol úghymnyng ornyna qalyptasty da ketti. Arab tilinde salauattyng bir maghynasy «keshirim» degenge keledi. Sonda qazaqshalasaq, «ishseng de keshiremiz» bolyp shyghady. Sondyqtan da búl sóz mýldem dúrys qoldanylyp jýrgen joq. Dәl sóz taba almady soghan. Endi búryn saltymyzda ishu, mas bop jýru degen bolmaghan ghoy. Mýmkin sonyng da әseri bar shyghar. Kýnde aityla bergen song qate bolsa da qalyptasyp ketedi. Orys tilinen tikeley audarugha keletin sózder bolady. Al halyqaralyq terminderding bәrin audarugha men kelispeymin. Arab, parsy tilderinde bir sózding birneshe maghynasy bar. «Maydan» degen sózding parsy tilinde alty maghynasy bar. Sonyng biri «kógal» degen maghynany bildiredi. Al bizde maydan «úrys» degen maghynada qoldanylady. «Qyz Jibek» dastanynda Tólegen úshyp bara jatqan alty qazgha:

«Qonar bolsang januar,

Mine, maydan, mine saz», - deydi ghoy.

Sondaghy «maydan» degeni kógal, saz degeni de kógal. «Maydan» degendi soghys alany dep túrghany joq. Sonday-aq «i» júrnaghy bar «tarihiy», «әdebi» degen sózderdi Múhtar Áuezov ómir boyy moyyndamay ketti. Ol sózderdi әdebiyettik, tarihtyq dep qoldanatyn... Audarugha kelmeytin halyqaralyq terminderdi sol kýiinde qaldyru kerek.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan - Jannúr JÚMASh