Osy júrt Eskendirdi bile me eken?
Makedoniya shahary - oghan meken.
Filipp patsha balasy, er kónildi,
Maqtan sýigish, qyzghanshaq adam eken.
Filipp óldi, Eskendir patsha boldy,
Jasy әreng jiyrma birge toldy.
Óz júrty az kórinip, kórshilerge
Kóz alartyp qarady ondy-soldy.
Súmdyqpen ghasker jiyp qarulandy,
Jaqyn jerge jau boldy, túra attandy.
Kóp eldi kýtinbegen qyrdy, joydy,
Handy óltirip, qalasyn tartyp aldy.
Jazasyz jaqyn jerding bәrin shapty,
Dariyanyng suynday qandar aqty.
Shapqan elding bәrin de bodam1 qylyp,
Ókimetin qolyna tartyp apty.
Eskendir elde almaghan han qoymady,
Alghan sayyn kónili bir toymady.
Arany barghan sayyn qatty ashylyp,
Jerding jýzin alugha oy oilady.
Qan isher qaharly han ashuy kóp,
Ataghynan qorqady júrt qayghy jep.
Sol kýnde qoshemetshi aitady eken,
Hannyng hany, patshanyng patshasy dep.
Ataghy talay jerge onyng jetti,
Jerding jýzin alugha talap etti.
Esepsiz әsker ertip, jaraqtanyp,
Esitken elderine jýrip ketti.
Aldynan shygha almady eshkim múnyn,
Bәrin de aldy, qorqytty joldaghynyn.
Jan shyqpady aldynan, toqtauy joq,
Jer jýzin jeke biylep almaqshynyn.
Jýre-jýre bir elsiz shólge týsti,
Alyp jýrgen suynyng bәrin ishti.
Adam, hayuan bәri de birdey shóldep,
Basyna qúday saldy qiyn isti.

Osy júrt Eskendirdi bile me eken?
Makedoniya shahary - oghan meken.
Filipp patsha balasy, er kónildi,
Maqtan sýigish, qyzghanshaq adam eken.
Filipp óldi, Eskendir patsha boldy,
Jasy әreng jiyrma birge toldy.
Óz júrty az kórinip, kórshilerge
Kóz alartyp qarady ondy-soldy.
Súmdyqpen ghasker jiyp qarulandy,
Jaqyn jerge jau boldy, túra attandy.
Kóp eldi kýtinbegen qyrdy, joydy,
Handy óltirip, qalasyn tartyp aldy.
Jazasyz jaqyn jerding bәrin shapty,
Dariyanyng suynday qandar aqty.
Shapqan elding bәrin de bodam1 qylyp,
Ókimetin qolyna tartyp apty.
Eskendir elde almaghan han qoymady,
Alghan sayyn kónili bir toymady.
Arany barghan sayyn qatty ashylyp,
Jerding jýzin alugha oy oilady.
Qan isher qaharly han ashuy kóp,
Ataghynan qorqady júrt qayghy jep.
Sol kýnde qoshemetshi aitady eken,
Hannyng hany, patshanyng patshasy dep.
Ataghy talay jerge onyng jetti,
Jerding jýzin alugha talap etti.
Esepsiz әsker ertip, jaraqtanyp,
Esitken elderine jýrip ketti.
Aldynan shygha almady eshkim múnyn,
Bәrin de aldy, qorqytty joldaghynyn.
Jan shyqpady aldynan, toqtauy joq,
Jer jýzin jeke biylep almaqshynyn.
Jýre-jýre bir elsiz shólge týsti,
Alyp jýrgen suynyng bәrin ishti.
Adam, hayuan bәri de birdey shóldep,
Basyna qúday saldy qiyn isti.
Sandaldy sar dalada su taba almay,
Shóldegen júrt qaytedi bos qamalmay?
Qyzmetkerding bәrin de óltirmekshi
Bolypty, shóldegenge shyday almay.
Mysaly, astyndygha at o daghy úshty,
Eskendir de atynyng jalyn qúshty.
Jaltyrap sәule bergen bir nәrsege
Patshanyng at ýstinde kózi týsti.
Barsa, bir syldyr qaqqan móldir búlaq,
Taspaday beyne aryqtan shyqqan qúlap.
Týse sala Eskendir basty qoydy,
Ishse, suy ózgeshe, tәtti tym-aq.
Kepken balyq keltirtti sonda túryp,
Sol sugha balyqty aldy bir judyryp.
IYsi, dәmi ózgeshe bolyp ketti,
Tang qaldy múnyng bәrin sugha joryp.
Eskendir qolyna aitty: «Búl netken su?
Bәring de iship, búl sugha betindi ju!
Bir bay elden osy su shyqqan shyghar,
Órlep baryp, ýstine tigelik tu.
Búl salqyn, tәtti sugha qanynyzdar,
Shaq keler maghan jan joq nanynyzdar.
Menen qalmay, búl sudy shapshang órlep,
Talqan qylyp shaharyn alynyzdar!».
Jarlyq shashty, qol jýrdi sudy órley,
Shaharyna jetkenshe damyl kórmey.
Kókpenbek temir kiygen ónkey batyr
Tarttyryp jóneledi syrnay-kerney.
Sol әsker sudy órlep talay jýrdi,
Sudyng basy bir qúzar shatqa kirdi.
Shattyng auzyn bekitken altyn qorghan,
Qaqpasy bekituli, kózi kórdi.
Qaqpany ashayyn dep han úmtyldy,
Tútqasyn olay-búlay qatty júldy.
Asha almady qaqpany, ýmit ýzdi,
Aqyldasyp tәuir-aq amal qyldy.
Eskendir toqtau kórmey ósken jan ghoy,
Kelmey me toqtausyzdyng bәri danghoy?
Del-sal bolyp bәri de qayta shyqty,
Alysyp әl kelmesin bayqaghan ghoy.
Doldyqpen han Eskendir ashulandy,
Ashulanyp qaqpagha jetip bardy.
Qaqpany dýbirletip qaghyp-qaghyp:
- Qaqpany ash! - dep barynsha aighay saldy.
Qaqpanyng ar jaghynan bireu keldi,
Kýzetshisi sol eken, dybys berdi.
- Qaqpany saghan ashar rúqsat joq,
Búl - qúdaygha bastaytyn qaqpa, - dedi.
- Bilmesen, men Eskendir patsha degen,
Jer jýzining soghysta bәrin jengen.
Qaqpandy ash, habaryndy ait, bildir maghan,
Qorlyghym ózim tauyp, kóz kórmegen.
- Myqtymyn dep maqtanba, aqyl bilsen,
Myqty bolsan, ózinning nәpsindi jen!
Ishi tar, kóre almastyng bireui - sen,
Onday kisi búl jerge kelmeydi ten.
- Talpynghan talappenen men de bir er,
Kóp jýrdim, kezdey keldi kórmegen jer.
Eng bolmasa, halqyma kórseteyin,
Syy qylyp, belgi bolar bir nәrse ber.
Qaqpadan laqtyrdy bir oramal,
Syiym - osy, padisha, mynany al!
Ishinde bir nәrse bar aqyl berer,
Apar daghy oilanyp, kózindi sal!
Oramaldy quanyp qolyna aldy,
Syy aldym dep halqyna qayta saldy.
Qarasa, ishinde bir qu sýiek,
Búl ne etken mazaghy dep an-tang qaldy.
Ashulanyp, syiyna boldy kekti,
- Eng bolmasa bilmedi syy bermekti.
- Osy mening tenim be? - dep aqyryp,
Laqtyryp jiberdi sol sýiekti.
Joldasy Aristoteli aqyly mol,
Laqtyrghan sýiekti alady sol.
Hangha aitty: «Qasiyet bar búl sýiekte,
Kózine kórseteyin, habardar bol».
Sol kýnde Aristoteli jeke dara,
Aqyl sózin tyndamay bar ma shara:
- Tarazyny әpkel de, sýiekti sal,
Bir jaghyna altyn sap, ólshep qara!
Búl sózge Eskendir de qaray qaldy,
Tarazyny qúrdyrtyp, ortagha aldy.
Qansha altyndy kýmis pen salsa daghy,
Bir kishkentay sýiekti audarmady.
Múny kórip Eskendir an-tang qaldy,
Bar qaruyn altyngha qosa saldy.
Endi qayter eken dep qarap edi,
Búrynghydan qu sýiek auyrlandy.
Aristoteli hәkimge patsha keldi:
- Myna sýiek qazynanyng bәrin jendi.
Búl sýiekti basarlyq, nәrse bar ma?
Aqylynmen oilanyp tapshy! - dedi.
Hәkim jerden topyraq alyp bardy,
Bir uystap sýiekke shasha saldy.
Ana basy sylq etip jerge týsip,
Sýiek basy joghary shyghyp qaldy.
Eskendir múny kórip az túrady,
Hәkimdi aulaq jerge shaqyrady.
- Tang qalarlyq is boldy múnyng ózi,
Mәnisin aityp bershi, - dep súrady.
- Búl - adam kóz sýiegi, - dedi hangha.
Toya ma adam kózi myng men sangha?
Jemit kóz jer jýzine toymasa da,
Ólse toyar, kózine qúm qúighanda.
Kәpir kózding dýniyede arany ýlken,
Alghan sayyn dýniyege toya ma eken?
Qansha tiri jýrse de, ólgen kýni
Ózge kózben birdey-aq bolady eken.
Ashulanba, ei, patsham, aitayyn dat:
Altyn qaqpa bermedi sizge rúqsat.
Syy súradyn, bergeni - bir qu sýiek,
Múny kórip,alynyz siz de ghibrat!
Oylap-oylap patshanyng moyny týsti,
Qúdayym kórsetti dep búl bir isti.
Bekerlik eken mening búl isim dep,
Qolyn alyp júrtyna qayta kóshti.
Az-aq sóz aittym, bitti búl әngime,
Múny bir ózge sózding biri deme.
Qarnyng toysa, qayghyrma maqtan ýshin,
Toymas kezing tolar dep qayghy jeme.
Qu ómir joldas bolmas, әli-aq óter,
Óz kýlkine ózing qaryq bolma beker!
Úyatyng men aryndy malgha satyp,
Úyatsyzda iman joq, týpke jeter.
Maqtanasyng bireuge maqtasyn dep,
Shaujayymnan esh adam qaqpasyn dep,
Sen ketken song artynnan kýlip qalar,
Antúrghannan qúdayym saqtasyn dep.
Aqylsyz ózin maqtap byljyraydy,
Boyyna ólshep sóilesen,neng qúraydy?
Jaqsy bolsan, jaryqty kim kórmeydi,
Óz baghandy ózinnen kim súraydy?!