Búdan shiyrek ghasyr búryn elimizde sanauly ghana baspa bar bolatyn. Olardyng әrqaysysy belgili bir salagha mamandanghan edi. “Mektep” baspasy, aty aityp túrghanday, mektep oqulyqtaryn shygharatyn bolsa, “Jazushy” qazaq qalamgerlerining tuyndylaryn jaryqqa shygharatyn. “Dәuir” gazet-jurnaldardy basyp shygharumen ghana ainalysatyn. Al qazirgi jaghday mýldem bólek. Qazirgi kezde baspalardyng sany da kóp, sapasy da birshama ósken. Qyzmet auqymy terendegen. Bayaghyday qorghasynmen qúyatyn kezeng artta qaldy. Qazir irili-úsaqty baspalar jýzdep sanalady. Degenmen, baspa isining ózine tәn problemalary da az emes.
Mәselen, iri baspalardyng qyryq payyzgha juyghy jyldam basyp shyghara almaydy. Qúral-jabdyqtar eski. Osydan ýsh-tórt jylghy mәlimet boyynsha baspahanalardaghy qúral-jabdyqtardyng seksen payyzgha juyghy eskirip, tozyghy jetip túrghan bolatyn. Al búl birinshi kezekte gazet-jurnaldardyng nemese ózge de baspa ónimderining sapasyna әser etetini aitpasaq ta týsinikti.

Búdan shiyrek ghasyr búryn elimizde sanauly ghana baspa bar bolatyn. Olardyng әrqaysysy belgili bir salagha mamandanghan edi. “Mektep” baspasy, aty aityp túrghanday, mektep oqulyqtaryn shygharatyn bolsa, “Jazushy” qazaq qalamgerlerining tuyndylaryn jaryqqa shygharatyn. “Dәuir” gazet-jurnaldardy basyp shygharumen ghana ainalysatyn. Al qazirgi jaghday mýldem bólek. Qazirgi kezde baspalardyng sany da kóp, sapasy da birshama ósken. Qyzmet auqymy terendegen. Bayaghyday qorghasynmen qúyatyn kezeng artta qaldy. Qazir irili-úsaqty baspalar jýzdep sanalady. Degenmen, baspa isining ózine tәn problemalary da az emes.
Mәselen, iri baspalardyng qyryq payyzgha juyghy jyldam basyp shyghara almaydy. Qúral-jabdyqtar eski. Osydan ýsh-tórt jylghy mәlimet boyynsha baspahanalardaghy qúral-jabdyqtardyng seksen payyzgha juyghy eskirip, tozyghy jetip túrghan bolatyn. Al búl birinshi kezekte gazet-jurnaldardyng nemese ózge de baspa ónimderining sapasyna әser etetini aitpasaq ta týsinikti.
Búryn baspager mamandyghyna súranys asa kóp bolmaytyn. Múny kópshilik qara júmys dep qaraushy edi. Qazir olay emes. Baspa isi óte tiyimdi әri útymdy bizneske ainaldy. Poligrafiyanyng san salasyna qyzyghatyn jastardyng qatary da jyl sanap artyp keledi. Poligrafiya salasynyng mamandaryn negizinen Q.Sәtbaev atyndaghy Qazaq Últtyq tehnikalyq uniyversiyteti dayyndaytyny belgili. Sonday-aq, әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetining qúramynda da baspagerlerdi dayyndaytyn arnayy kafedra bar.
Daghdarysqa, ózge de aumaly-tókpeli jaghdayattargha qaramastan, Qazaqstanda kitap ýlken súranysqa iye. Memlekettik tapsyryspen shyghyp jatqan kitaptardy, ghylymy enbekter men oqu-metodikalyq núsqaulyqtardy, әdeby shygharmalar men jinaqtardy bylay qoyghanda, estelikter men memuarlar da, salalyq kitaptar men anyqtamalyqtar da kóptep shyghuda. Áriyne, shygharatyn kitaptarynyng mazmúnyna qaray baspalardy san týrli topqa jikteuge bolady. Birinshiden, baspalar menshik iyesine qarau jikteledi. Ekinshiden, shygharatyn ónimine qaray kitap baspalary, kitap-jurnal baspalary jәne kórkemóner tuyndylaryn shygharatyn baspalar bolyp bólinedi. Aumaghyna qaray respublikalyq, oblystyq dep jikteletin bolsa, oqyrmanyna qaray taghy da birneshe topqa bólinedi. Baspa isi mamandyghyna qyzyghushy jastargha múnyng barlyghy jik-jigimen oqytylady.
Kitap basu isi intellektualdyq iske jatady. Al kitap dýkeni әleumettik institut ispetti. Býgingidey ghylym men tehnikanyng damyghan zamanynda kitapty internet sayttar tyqsyryp tastaydy degen de pikir aitylady. Alayda, kitap bәribir kitap bolyp qalady. Elektrondy marketing damyp, órkendegen kýnning ózinde de baspadan basylyp shyghyp, sórede túratyn kitaptyng dәureni ótpeydi. Shaghyn diskilerge jazylatyn elektrondy basylymdar da, internet sayttar da kitapty almastyra almaydy.
Barlyq dýnie jekeshelenip jatqanda memleketting qarauyndaghy baspalardyng jeke qolgha ótip ketpegeni quantady. Memlekettik baspalar negizinen sala-salagha bólinedi. Olardyng júmysyn qazirgi kezde Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi retteydi. Degenmen, orta jәne shaghyn biznesti damytu shenberinde dýniyege kelip, tabysty júmys istep jatqan baspalar da az emes. Toqsanynshy jyldardyng bas kezinde elimizde on shaqty memlekettik baspa júmys istep túrghan eken. Al jekemenshik baspa degen atymen bolmapty. Al arada on jyl ótkende jaghday mýldem ózgerip ketken. 2001 jyldyng basynda elimizde tek qana memlekettik 22 baspa júmys istep túrypty. Joghary oqu oryndary men týrli úiymdardyng janyndaghy baspahanalardy bylay qoyghanda, jekemenshik baspalardyng ózining sany eluge juyqtaghan eken.
Mәlimetterge qaraghanda, 1991 jyldan 2001 jylgha deyin 12432 atalym baspa ónimi shyqqan eken. Al olardyng tirajy 159410,34 myng dana. Qazirgi jaghday mýldem basqa. Ol kezding ózinde de memlekettik tapsyrys basym bolatyn. Al qazir baspahana marketingi degen úghym bar. Baspalar kez kelgen kitapty shyghara bermeydi. Aldymen naryqqa ne kerektigin zerttep alady. Súranys bolghanda ghana payda kóruge bolatynyn olar da biledi. Qazirgi kitap dýkenderining sәni de, saltanaty da basqa. Barlyghy bólim-bólimge bólingen. Kitaptardyng múqabasy, bezendirilui әsem. Ornalasuy da retti. Tipti, qajetti kitabynyzdy ýide otyryp, tapsyryspen-aq aldyra beruinizge bolady.
Kitap isi, jalpy baspa jәne poligrafiya taqyryby — san salaly taqyryp. Qyzyghy da, qiynshylyghy da mol. Ony baspagerler jaqsy biledi. Bir quanatynymyz, әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakuliteti qúramyndaghy baspa isi mamandyghyna qyzyghushylyq tanytushylar jyldan-jylgha artyp keledi.

Baqyt ASYLBEKOVA, Ál-Faraby atyndaghy QazÚU oqytushysy
«Týrkistan» gazeti» 2 shilde 2009 jyl