Áygili «Ólsem, ornym qara jer syz bolmay ma?» óleninde Abay: «Mahabbat pen ghadauat maydandasqan» (1898) dep óz jýregining syryn ashqan. Osy aitqan jýrek maydany songhy alty jylda qaytip ózgerdi? Shýbәsiz, Abay ruhany shyngha órledi. Hakimdik dengeyge shyqty. Búl jan qúmary (mahabbat) jenisi edi. Sóitip, ómiri sonynda Abay Allagha jaqyndap, ózin baqytty sezindi. Hakimdik (yaky tolyq adamdyq) dengeyde basqasha boluy mýmkin de emes. Oghan Abaydyng kemeldik satylary dәlel.

Kemeldikting saty-satylaryna sholu

Ruhany kemeldenu keshegi kenestik dәuirde aitugha rúqsat joq, jabyq taqyryptyng biri boldy. Abaydyng oishyldyq evolusiyasyn saty-satylap anyqtau isine qara qúlyp salyndy (ony zertteuding ayaghy nemen tynary aitpasaq ta ayan). Óstip, eshbir ózgerisi joq, «birqalypty» Abay beynesi qalyptasty. Osynau qasang stereotipti búzyp, shayqaltu qajettilik qazir. Sózimizdin  «Abaydyng kemeldik satylary» degen taqyryptan bastaluy osymen óz týsinigin tabady.

Adamnyng bilim jinauy, aqyl quaty ósui, sóz joq, kóp satyly qúbylys. Abay: «Dýnie birqalypty túrmaydy, adamnyng quaty, ghúmyry birqalypty túrmaydy. Árbir maqúlyqqa Qúday taghala birqalypty túrmaqty bergen joq» (20-sóz), – degen tújyrymyn «Allanyng ózi de ras...» óleninde: «Alla ózgermes, adamzat kýnde ózgerer» dep tiyanaqtay týsedi. Sóitip, birqalypty túrmaq berilmegen, adam balasynyng es-aqyly ya joghary qaray satylaydy, ya tómenge  qúldyraydy. Búl – Qúday zandylyghy.

Jasy otyz beske ilingen jigit aghasy Abay ghylym sarasyn, aqyl-oydyng kenishin tauyp alyp, ony iygeruge bar ynta-jigerin saldy. Osynau bes jyl (1880-1884) ony, Allanyng qalauymen, oishyl-oqymysty biyigine kóterdi. Qazaq halqy tirelgen tyghyryqty alaqangha salghanday tanyp-biluge mýmkindik bergen de osy biyiktik. Jasy qyryqqa taqaghan oishyl aqyndyq qyzmetke bel sheshe kiristi. Túnghysh jinaqta «Halyq turaly» delingen ólenderde (8-9 ólen) atqaminer orta, elding siqyn ketirgen qu men súmdar qatty synalghan.  Aqyndyq missiyasyn synshyldyqtan bastauy týsinikti, Abaygha jalghan jala jauyp, tergeluding azabyn jeti jyl tartqyzghan janaghy búzyq toptúghyn.

Aqyndyq evolusiyasynyng kelesi satysy qaysy? 1887-1890 jyldarda ýlgi-ónege kórsetu, yaky aghartushylyq baghyt aldygha qoyyldy. Búl kezeng poeziyasy bastapqy pysyqaydy ayausyz shenegen qalpyn jenileytip, jastargha aghalyq aqylyn aituymen aishyqty.  Abay, óz sózinshe, «zamandy týzetpekke» talpyndy. Biraq «mynmen jalghyz alysqan» kýresi nәtiyjeli bolmay, aqyn-aghartushy qajydy, qayghy oilady. «Qúlaghyn salmas, Tilindi almas, Kóp nadannan týnildim» degeni – aghartushylyq baghyttan kónili qalghany. Negizi, «Abaydyng tragediyasy» úghymy osy kezeng sureti dep qabyldasaq qatelese qoymaspyz.

Sóitip, shygharmashylyghynyng aldynghy on jyldyq kezeninde (1880-1890) Abay oqymysty, halyq synshysy hәm aghartushy bolyp qalyptasty. Kemeldenu jolynda Abay shyqqan әuelgi bel-belester, órleuining alghashqy saty-satylary osylar deuge beyilmiz.

Endi 1891-1897 jyldargha keleyik. Búl kezendegi kózqaras evolusiyasy nesimen erekshe? Atalmysh jeti jyl – Abaydy aghartushylyqtan hakimdikke aparatyn altyn kópir esepti. «Zamandy týzetpek» rayynan qaytqan Abay jana paradigmagha taban tiredi. «Sheshushi adamnyng ishki әlemi – oilau jýiesi, demek, sony ózgertu kerek» degen. Oishyl endi adamnyng ishki әlemin, minezin tanyp-biluge beyildi. Búl payymgha alghashqy qoljazba kitaby – «Ghaqliya»-ny jazugha kiriskeni búltartpas dәlel.  Osy jyldarda  «tolyq adam» tanymy da alghash boy kórsetedi.

«Kimde-kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ya oqysyn, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki» dep kirisken «Ghaqliya» kitabynyng maqsaty men mindeti – qazaqqa qatelikten arylu jolyn kórsetu boldy. Halqyna tura jol salghany ózine de mәlim, ólenining birinde: «Adasyp alandama, jol taba almay» deydi.

Ayta keterligi, jan lәzzatyn әkelgen oy terendigi, oishyldyq óristing qúdireti – jalghyzdyq tragediyasyn jenuge mýmkindik berdi. Túraghúl: «Jasy úlghayghan sayyn әkemning ashuy azayyp, júmsaq tarta berdi, búl júmsartudy ózi enbek qylyp tapty» deydi.

Sóitip, «Ghaqliya» kitabynyng qúndylyghy – «jol» degen kiyeli úghymgha tirelmek. Ghúlama Múhtar Áuezov sanamyzgha sinirgen «Abay joly» úghymynda kemshilikti moyynday kele, olardan arylu, tazaru degen astar bary anyq.

Halyqty qatelikten aryltu isin – jol salu dedik. Biraq danalyqtyng búdan joghary satysy bar, ol –  qatelikting sebebin týsindiru. Dúrys týsinik beru – tek teologiya ilimining enshisi. Mine, Abay endi osy hakimdik satygha shyqty (1898 jyl). Óz sózin ózine qaratyp aitqanda: «Bir ghana haqty tappaq, әrbir nәrsening sebebin tappaqpen lәzzattandy».

Sonyng keremet jemisi – «Tasdiyq» traktaty (qazirgishe 38-sóz). Búl teologiya biyiginen býkil әlemdik órkeniyetke baghyt bergen tuyndy. «Tolyq adam» ilimi tiyanaqtalghan enbek. Onyng izin ala ghajap tuyndysy – «Allanyng ózi de ras...» óleni, yaghny «ýsh sýy» ilimi dýniyege keldi. Sopy ghúlamalary jýregi aq qaghazday tazarghan adam ghylym-bilimdi syrttan emes, jýrek arqyly ghayyptan alady deydi. Anyghy, atalghan eki tuyndy – adastyrmas temirqazyq, jeke adam ýshin de, qogham ýshin dúrys jәne túraqty damudyng kepili.

Abaydyng kemeldik satylaryna sholuymyz osymen tәmam.

Jә, Abay nelikten әlemdik dengeydegi kemenger? Óitkeni: «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi» dep ózi eskertkendey,     dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn úqtyryp, boluy mýmkin adasu men qatelesuding aldyn aldy.  Kim de kim hakimdik dengeyge jetse, sol adamnyng ómiri shúghylaly da sәuleli! Búl da – dәlel ótinbeytin aqiqat.

Aqtyq kýnderde

Úly ómirding aqyrghy kýnderi jayly estelikter barshylyq. Dey túrsaq ta, anyz ben aqiqat arajigin ajyratyp otyru manyzdy. Ol ýshin Abaydyng ózi aitqan sózderge ijdihatpen nazar audaruymyz kerek.

Sonyng biri – Abay óler shaghynda aitqan, biraq tasada qalyp, kópshilikke beymәlim bolyp kelgen alty jol óleng mynau:

                                        Kýnәiim kóp Illahiy,

                                        Keshire gór múnymdy.

                                        Barar basqa jerim joq,

                                        Úsyndym Haqqa moynymdy.

                                        Ata-anam eding qara jer,

                                        Asha gór endi qoynyndy.

Kәmil músylman dýniyeden baz kesher aldynda tәubege kelmek. Búl – jýregi tazarghanynyng belgisi. Bir Alla aldynda ózin kýnәli sanap, mahabbat qyla almadym dep ókinu, sol ýshin Haqtan keshirim súrau – әlbette, sopylyq qaghida. Ózindi tanyghanyn, Qúdaydy da tanyghanyn. Ólennen, sonday-aq, aqyn jýreginde alang basylyp, jany jay tapqanyn da andaugha bolady.

Maghauiya Abayúly 1904 jyldyn  mamyr aiynda 34 jasynda dýnie saldy. Sozylmaly kókirek auruynan. Maghauiya qaytqan kýnderi bastalghan beymәlim dert Abaydy qyryq kýn boyy mazalaghan. Jondaghy jaylauda Maghauiyanyng qyrqy berilgen son, «Abay ýsh kýn eshkimmen tildespey, jatpay otyryp, eskishe 23 iini kýni 59 jasynda dýniyeden qaytty» deydi Árham Kәkitayúly Ysqaqov (ol kýnde on toghyz jasta).

Beysehan Saghyndyqúly degen aqsaqal da tap osy kýnderding kuәgeri bolypty. Ol Bayqoshqar jaylauynda otyrghan Abay auylyna  Ózbehan degen el aghasyna atqosshy jigit bolyp erip barypty. «Abay aghanyng ýiine bardyq, – deydi aqsaqal. – Sәlem berip otyrghannan keyin Ózbehan kónil aitty. Abay agha tósek ýstinde jatyr eken, basyn kóterip, jastyqqa shyntaqtap otyryp «әmiyn» dedi. Ózbehan: «Ábe, qalynyz qalay?» degende, Abay: «Basym auyryp, tynysym taryla beredi», – dedi. Biraz otyrghannan keyin qayta jolgha shyqtyq» («Abay» jurnaly. – 2001. №4. –77-82 bb.).

Abaydy óliminen eki kýn búryn kórgen adamnyng esteligi búl. Ótkende Abaydy songhy kýnderi insulit derti (my tamyrynyng zaqymdanuy) mazalaghan degenbiz. Boydy kótertpey qinaghan osy kesel. Fәniyden baqigha ótetin kýni jayynda: «Sol kýni keshke Abay auyryp shyqty, – dep jazady Árham. – Tósekting ýstinde basyn kóterip otyryp aldy. Tamaq ishpedi, ne jatyp úiyqtamady. Ózi sóilemedi, biraq jaghdayyn súrasa basyn shayqady. Múnday aurudy búryn kórmegen el an-tang boldy, ne shara isterin bilmedi».

Úly Abay dýniyeden osylay baz keshti. Múny Múhang qalamy bylaysha tebirente estirtedi: «Úly keudening ystyq demi toqtaldy. Shól dalany jaryp aqqan dariyaday, iygilik ómir ýzildi. Sonau bir shaqta tasty taqyr, jaltyr biyik basyna jalghyz shyqqan zәulim alyp shynar qúlady. Ómirden Abay ótti».

Taghy bir aitayyq, kenestik dәuirde Abay tragediyalyq túlgha sanaldy. Qazir zaman basqa.  «Óldi deuge siya ma, aityndarshy, Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan». Múny Abay ózine de qarata aitqan. Jýktelgen missiyasyn tolyqtay atqaryp, ólimdi jengenin jaqsy bilgen. Tәnirini tanyghan tolyq adamgha óler kezinde «әttegen-ay» degizip, alang qylatyn eshtene de qalmasy  anyq. «Abay óz halqynyng bolashaghyna tura jol salyp berdi» (Áuezov). Taghdyrdyng búdan asqan baqyty, syiy boluy mýmkin be? Áriyne, joq.

El-júrty danyshpan Abaydyng sýiegin óz qystauy Aqshoqygha jetkizip, ýlken ziratqa jerlemekke niyettengen. Biraq Aqbaytal asuynan asqanda Kishkene Molda (óz aty – Múhametkәrim, últy tatar, Aqshoqy auylynyng moldasy) eldi toqtatyp: «Búl sýiekti Aqshoqygha aparugha shydaytyn emes, kýn ystyq. Sondyqtan tayau jerding birine jerleu kerek» depti. Osymen jýz qaraly ergen júrt Jiydebaygha, Ospan ziraty qasyna jerleu kerek degen toqtamgha keledi. Týndeletip, jýrip otyryp, qaraly kósh tang ata Jiydebaygha jetedi. Atalmysh mekende úly túlghanyng janazasy shygharylyp, týske taman jerleu rәsimi ótedi.

Jerleu rәsimin bastan-ayaq inisi Shәkәrim basqarghanyn aita otyrayyq.  Abaydyng bas shәkirti danalyq estafetasyn 20-ghasyrda damyta jalghastyrdy.    Qazirgi tanda 1995 jyly úly Abaydyng 150 jyldyq mereytoyy YuNESKO shenberinde atalghan, 1200 ýy tigilip, 20 myng adam qatysqan dýbirli kýnderde ashylghan Jiydebaydaghy Abay-Shәkerim kesenesi múhitta jýzgen keme siyaqty alystan qol búlghap túrady. Búl da Jaratqan IYemizding sýiikti qúldaryna kórsetken qúrmeti bolar.

Qorytyndy sóz: Abayda neni tilesen, sonyng bәri bar. Sóz týzelgen, salghan jol menmúndalap túr. Biraq oghan qaray qadam basyp, dýniyege hakimning kózimen qaraudy ýirendik pe? «Aqylyn al, aitqanyn iste!» desemiz, asyl múrany tegis bildik pe, onan payda aldyq pa? Mektepke manaylaghany kәne? Súraq kóp. Ashy da bolsa shyndyq, Abay joly (ata-babalar joly dep biliniz) qiyr qaldy. Aynalamyz shily belgisizdik pen dәrmensizdik. Apyray, qazaqty adastyrghan kók túman qashan seyiler eken?..

Asan Omarov

Abai.kz