"Múndaghylardyng qaruy - Qúran Kәrim..."

"Múndaghylardyng qaruy - Qúran Kәrim..."

Órkeniyetti últ eng aldymen tarihymen, mәdeniyetimen, últyn úlyqtaghan úly túlghalarymen, әlemdik mәdeniyetting altyn qoryna qosqan ýlkendi-kishili ýlesimen maqtanady. Búl - búljymaytyn, eshqashan búzylmaytyn jәne eshbir parlamentting qayta qarauyna jatpaytyn aksioma! Bizge deyin de osylay bolghan, bizden keyin de osylay mәngilikke jalghasa beredi. Al Úly dalanyng mәdeniyetinsiz, sol mәdeniyetti qalyptastyrushy jәne onyng biregey ókilderi - qazaqtarsyz әlemdik mәdeniyet jútang bolary da sózsiz. Qazaq halqynyng әlemdik mәdeniyetke, sәulet ónerine qosqan tendessiz jauhar jәdigeri - Qoja Ahmet Yassauy kesenesinsiz әlemdik mәdeniyetti kózge elestetu, auyz toltyryp aitu mýmkin de emes.
Sondyqtan da ol dýniyejýzilik mәni bar tarihiy-mәdeny eskertkish retinde YuNESKO úiymynda tirkelip, halyqaralyq turistik marshrutqa engizilgen. Sandaghan ghasyrlar boyy oghan qyzyghushylyq bir mysqal da kemimey keledi, qayta ziyarat etushiler men bir kóruge yntalanushylardyng qatary jyldan jylgha úlghaya týsetini de sondyqtan.
Qyzylordagha bet týzegen "Zetragha" tau ishindegi súlu Týlkibastan siyr sәskede ilese shyqqan alaghay da búlaghay qalyng jauyn qyr sonymyzdan qalmay qualauda. Kók aspan bar dymqylyn býgin tauysugha bekingen siyaqty, qúddy bir. Jazira jazyqtarda bauyryn jaza jýitkigen avtobus shelektep qúighan jauyndy basa ozyp, kýn sәulesine shomylyp jaynaghan jap-jasyl alaptarda kónildi uilin odan әri ýdetkenmen kóp úzamay-aq tanaudy kernegen maysa shópting júparyn janbyrdyng iyisi - su tiygen japyraq pen dymqyl topyraqtyng iyisi basady. Adym ashtyrmay quyp jetken quatty jel jol jiyegindegi biyik aghashtardyng arbighan bútaqtaryn ersili-qarsyly tynymsyz shayqap, opalan-topalang bop jelkildegen japyraqtaryn ýzip-júlyp alarday. Tipti, auyr avtobustyng da ón boyyn dirildete shayqaghanda "Zetranyn" gýjili qúlaqty jarady. Áynekke dýsirley tiyip, ýlken terezelerdi toqtausyz shayghan janbyr tamshylary ainalany búlynghyrlandyra túmantyp jibergen. Áp-sәtte ymyrt jabylghanday әserden aryla almaysyn. Qarsy aldydan gýjildegen ózge kólik úshyrasqanda aua aghynymen avtobus odan әrmen shayqalaqtaydy da, qyzylordalyqtar shybyn janyn shýberekke týiedi jýzderi quqyldanyp...
"Dәp osylay turizmdi damytamyz dep alqyn-júlqyn bop jýrgenimiz bos әureshilik, - dep qamyqtym ishtey. - Kirpiyaz turister eshqashan poezben el aralamaydy. Olargha úshqyr, jayly úshaqtar nemese ynghayly avtobustar qatynaytyn sapaly joldar qajet. Mynaday tar joldarda qu janyn qaterge tigip ne qylsyn?!" Úyaly telefondaryn qúlaghyna tyghyp, tughan-tuystarymen qauqyldasqandardyng lәmine qaraghanda Týrkistanda kýn shayday ashyq, tipten ystyqtan qarghalardyng miy qaynap ketken siyaqty.
Jón, kenkeles qarghany kóru de bir arman!
...Jýirik "Zetranyn" qyr sonynan qalmay qualaghan nóser qasiyetti qalagha bizben jarysa jetti. Áldeqaydan jenil tozang kótergen jelemik bir sәtke ghana damyldap, demin ishine tartqany sol-aq eken kóktem janbyrynyng mayly auyr tamshylary tas joldar men alanqaylargha tyrsylday tamyp, óz salmaghymen myndaghan úsaq týiirshikterge bóline jan-jaqqa marjanday shashyrasyn. Áp-sәtte sumen shayylyp, qarauytyp ketken alandarda qoldaryndaghy jenil zattaryn tóbelerine qalqa qylghan jýrginshiler pana izdep bezek qaghyp barady esteri shygha... Beu, osydan san ghasyrlar búryn da mynau qalada ghúmyr keshken qarapayym jandar osynday kóktemgi nóserde jauyn qúighan qara súr búlttargha jaltaq-jaltaq qaraghyshtap, mynau alandar men iyir-iyir tar kóshelerde osylaysha bezek qaqqan shyghar-au. Sonda... sol sәtte olar osynday jauyngha - rahman núryna jýregi jaryla quandy ma eken, a?! Álde shelektep qúighan jauyndy, týbi tesilgen mynau mәngilik aspandy qarghap-siledi me?! Kim bilsin... Býginde bәri de beymaghúlym ghasyrlardyng tereng qoynauynda qalghan belgisizdik. Áyteuir sol kezde de múnda ómir, qarapayym tirshilik qaynap jatty: adamdar birde quandy, birde múnaydy, jastar ýilenip, dәm-túzy tausylghandardyng sýiegin qasiyetti jerding qoynyna arulap jerlep jatty. Symbatty jigitter súlu qyzdyng marjanday kýrek tisine siqyrly aidyng kýmis sәulesin shaghylystyryp, qyzyl erninen qúmary qanbay sýidi-au bir... Quanyshty kýnderde qalany shattyqqa toly kýlki kernegen shyghar.
HIV-XV ghasyrlardaghy alas-kýles kezenning oqighalaryna sәule týsiretin bayannamalardan "Iasy qorghan-bekinisi" jayly derekterdi molynan úshyrastyrugha bolady. Qaharly Aqsaq Temirding tarihyn bayandaytyn Sharaf ad-din IYezdiyding "Jenis kitabynda" ("Zafar-name") 1397 jyldyng qonyr kýzinde Temir Mogholstan biyleushisi Qyzyr Qoja hannyng qyzy, aiday súlu Tәuekel hanymgha ýilengeni keninen bayanat etilgen. Qalyndyghyn kerneyletip, syrnaylatyp qarsy alugha shyqqan Ámir Temir jolshybay Iasygha soghyp, Ahmet Yassauidyng mazaryna minәjat etedi әri keseneni qayta salugha shúghyl jarlyq beredi. Qatang búiryqta qúrylystyng jalpy jospary, negizgi ólshemderi, bólmelerining qyzmeti, sәndelui t.b. týgel aitylady. Orasan zor boylyq-ózektik ólshemde ghimarattyng orasan zor portaly әlemde tendessiz arhiytekturalyq jәne odan qalyspaytyn birneshe kýmbezder adam qiyalyn asqaqtatady. Onyng ortalyq zalynyng ainalasynda týrlishe bel-gilengen 35-ten astam bólmeler bar. Ghimarattyng ortalyq zalyndaghy qazandyq dep atalghan kýmbezding eng jogharghy nýktesine deyingi biyiktigi 37,5 metrge ten. Syrtqy qabyrghalarynyng qalyndyghy 1,8-2 metrdi, qazandyqtyng qabyrghasy - 3 metrdi qúraydy. Eni 50 metrlik arkany eki jaghynan qorshap túrghan biyiktigi 18,2 metrlik múnaralar adam qiyalyn asqaqtatyp, eriksiz tәnti eteri sózsiz. Bólmelerdegi qola qústar jәne balyqtarmen bezendirilgen esikter sandaghan ghasyrdyng tabymen qarayghan. Saghanadaghy ýlken jyltyraghan tasta jatqan Qoja Ahmet әuliyening sýiegi býkil týrki júrttary ýshin asa qasiyetti.
Kiyeli kesenening júmbaq syryn jazushy A.Bragin "Ýshinshi ret ómirge kelu" hikayatynda tógile jyrlaghan. Ol: "Ghimarat dәl mening aldymda ony birinshi kórgenimdey bolyp túrdy... Tura jeliler dóngelekterimen ýilesimdi ýndesedi. Kire beris biyik qaqpa ózining jogharghy bóliginde kýmbezding siluetin qaytalaydy, al kýmbez kók aspandy qaytalaytyn siyaqty... Men eskertkishting tútastay jәne jekelegen bólshekterining ýndestigine, jalpy erkin oidyng epikalyq batyldyghyna jәne óndeude yuvelirlik tartymdylyghyna tanyrqana qaraymyn. Ortalyq kire beriske ayaldamasqa bolmaydy. Sýiekpen bezendiruding izi bar eki jobaly ongly esik ózine tartady. Shaghyn temir ysyrmagha sheber-suretshi arystandardyn, top qústardyng jәne tipti әldebir kóbelekterding miniaturalyq beynelerin syiystyrghan", -dep tanday qagha tebirenedi. Ómirde talaydy kórgen, nebir ghajayyp ghimarattardyng kuәsi bolghan ózge últ ókilining ózin osylaysha tәnti etken ghimaratqa qazaq qalay maqtanbasyn, nege qasterlemesin?!
Qúrylysty jýrgizuge pәrmen etilgen әmirliktegi qayyrymdylyq isterdi jýrgizetin mәulen Ubaydulla Sadyr asa isker jan bolghangha úqsaydy, әlde әmirding qaharyna úshyraudan qoryqqan shyghar. Áyteuir, bizge jetken derekterge qaraghanda, osynshalyq alyp keshen ainalasy 3-4 jyldyng ishinde salynyp bitken. Áytse de, bilikti ghalymdardyng aituynsha, keshen qúrylysy tolyq ayaqtalmaghangha úqsaydy. Jerasty qabatynda әli de tabylmaghan nysandar boluy mýmkin desedi ghalymdar. Bir ghajaby, keseneni qalpyna keltiru júmystary kezinde ghana janalyqtar men ónertabys jónindegi KSRO komiyteti bergen jiyrmagha juyq avtorlyq kuәlik qorghalghanyn bireu bilse, bireuler bilmeydi. Belgilengen jobalar tolyq jýzege asyrylghanda qazirgi "Áziret Súltan" memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq múrajayy búdan da kórkem, kóz sýisindirgen ghajayyp bola týspekshi eken. Sol zamandarda әlgi Ubaydulla Sadyr myrza qazirgi sheneuniktershe memleketting qarjysyn maqsatsyz júmsap, talan-tarajgha saldy ma eken, kim bilsin?! Sybaylas jemqorlyq sol kezde de ushyghyp túrdy ma eken, ә!? Ásili, has sheberler qarjydan qysylmaghan sekildi. Kóregen Temirding kesene shyraqshylaryna bergen tartu pәrmeninde ("Vakufname") Iasy qalasy manynan aghyp ótetin oman aryqtar, synghyrlaghan búlaqtar men kýmis ózender jayly aitylyp, óndeletin jerler men keruen joldar da sóz bolghan. Jinishke aryghy sulandyratyn alqaptardyng "eki kóshtik jerinen", ózge de aryqtar men ózenderding osynday egin tanaptarynyng týsimi әuliyege tiyesili ekendigi taygha tanba basqanday tizilgen. Úlan-baytaq Qazaqstannyng ghana emes, jalpaq Ortalyq Aziyanyng asa manyzdy strategiyalyq nýktesine ainalghan Týrkistangha týrli maqsatpen kelushilerding qatary jyldan-jylgha óse týskeni kýmәnsiz.
Fazallah ibn Ruzbehan 1509 jyly jazylghan "Mihman-name-y Búhara" atty enbeginde Iasy qalasy osy kezde "Týrkistan ólkesining astanasyna" ainaldy dep qana qoymay, múnda kelushiler turaly: "So storony uzbekskih (kazahskiyh) oblastey, kotorye chuti severnee storony, y putyami, vedushimy iz Andijana do granis Kitaya... privozyat v gorod Iassy tovary y dragosennye izdeliya. Tam proishodit torg. On (gorod) yavlyaetsya perevalochnym punktom dlya kupsov y mestom otpravleniya puteshestvennikov v (raznye) storony", - dep jan-jaqty sipattaydy. Arada eki jýz jylday ótken song da Týrkistan óz manyzyn joghaltpaghan. 1695 jyly Tәuke hannyng ordasynda bolyp qaytqan orys elshisi V.Kobyakov san ghasyrlar búrynghy jazba derekterde jii jazylghanday "keng de jasyl jelekpen kómkerilgen" Týristan jayly: "V rayone goroda hleba u Tevkihana roditsya mnogoe chislo, pshenisa y yachmeni, y proso, y hleby seyt ozimye y yarovye", - dep qazaq júrtynyng kóktemde ghana emes, kýzdik biday egetinine de airan-asyr tang qalghan. Qaray gór, "búratana", "órkeniyetten tys qalghan" mening babalarymdy! Qúdayym-au, býkil Kenes imperiyasy bolyp jabylyp salghan, 40-50 jylda-aq qirap qalugha shaq qalghan Qaratau men Janatas sekildi shaghyn qalalardyng taghdyrymen salystyrsang mәngilik qala - Týrkistan qanday baqytty! Bilikti tarihshy mamandar E.Smaghúlov pen M.Túyaqbaev "Týrkistannyng ortaghasyrlardaghy tarihy" kitabynda: "Keruen joldary HIII-HV gh.gh. qaynap jatatyn, Orta Aziyanyng eginshilik audandary men Ontýstik Qazaqstannyng kóshpendilerining ónimderi Iasyda kezdesip, aiyrbasqa, saudagha týsetin. Ásirese, bazar kýnderi dalalyqtar jylqy, iri qara, úsaq mal, jýn men terisin alyp kelse, Orta Aziyadan egin sharuashylyghy men qolóner búiymdary aghylyp jatatyn. Alys shet elderden jibek, maqta matalary, sýiekten, metaldan asa joghary sheberlikpen jasalghan әsemdik zattar men keramikalyq ydystar saudagha týsetin", - dep pikir týiindeui de oryndy.
Beu, Týrkistan aq shanqanday alystan kóz sýisindirip, shuly bazardyng dabyry qúlaq túndyryp, jan-jaqqa bet alghan bay keruenderdegi týieler ynyrana bozdaghan bolar. Asa tayaq ústaghan dәruishter saudagerlerding eteginen tartqylap, appaq sәlde orap, qoldaryndaghy qasiyetti kitap - Qúran Kәrimdi tastamaytyn qojalar men dindarlar, jalanash qúldar men qolónershi sheberler alystan kóz tartyp, tanqaldyrghan keremet - әlemde tendesi joq kesenening kók aspanmen ýndesken kógildir kýmbezderine auyzdaryn asha qaraghan shyghar. Dýniyeqúmarlar men kórse qyzarlar da az emes-ti. Olar Shaybanid Iskandar han soqtyrghan kýmis tengelerdi syrt kózden jasyryp, kýn sәulesimen qyzghan topyraq astyna tyghudy әbes sanamaytyn. Osy uaqytqa sheyin kiyeli kesene manynan on shaqty ret mys, kýmis tengelerding qoymasy tabyluy sol "Qarynbaylardyn" ózge týgili, ózinen de qyzghanghan qazynalary shyghar, bәlkim... Býginde qalay joramaldap, san-saqqa jýgirtkenmen, "Shaybaniy-name" kitabynda jazylghanday búl jerge ansary auyp túratyndar az bolmaghan. "Shaybany namen" kitabynda: "Súltan Mahmúd han... Týrkistan aimaghyna, eng әueli Iassygha mogholdardyng jau jaraqty, jasanghan әskerin attandyrdy... Olar jele-jortyp jetken song Búryndyq han әmirler men mogholdarmen keleli kenes qúrghan: "Iassy qorghany eshkimge aldyrmaytyn berik qamal, Allanyng sharapaty jaughan padishanyng (Mahmúd Shaybany han) haziret ókili de osynda... Eng dúrysy biz әueli Otyrargha attanyp, ony tartyp alghan song Iassy qorghanyna qaytyp oralghanymyz oryndy", desti", - dep jazylghanyn oqyghanda, sol aumaly-tókpeli zamandarda Týrkistan osy bir qútty ólkege jol ashatyn altyn qaqpa bolghanyna tittey kýmәn qalmaydy.
...Dәp terezening týbinen futbol oinaghan balalardyng tynymsyz shuyldaghan dabysy qúlaq túndyryp túr. Adam ayaghy baspaghan araldaghy qiqulaghan qús bazarynday, qúddy bir. Alaqanday kógalda dop qualaghan kók órimderding oinaghanynan aiqayy men shuyly әldeqayda basym. Á degende qayda ekenimdi úgha almaghan qalypta, men-zeng kýide әlgi terezeden kóz almay úzaq jattym. Jalqaulyq ta adamdy alys jolda iyekteydi.
Batar kýnning shapaghymen kýmistey sәulelengen appaq múnaralar - úsharlyghy short kesilgendey múqyldanyp kóringen orasan zor qos múnara perde tasasynan terezeden biyiktep qyltiyady. Ayran asyr qalpymda múnaralardan kóz aiyra alar emespin. "Yapyr-au, kesenening kýmbezderine mýldem úqsamaydy ghoy, - dep oiladym kerenau qalpymda әri týkke týsinbegen kýii. - Búlar qaydan payda bolghan!? Zady, búl tereze jaqta eshqanday múnara joq ta bolatyn". Maujyraghan kýii ýnsiz baqylaymyn qos múnarany. Kenet... kýmis múnaralargha jan bitkendey aqyryn qozghalyp, aua aghynymen eleusiz ghana syrghyp ketti de, sýt pisirimnen song bayau ydyrap, mýldem basqa keyipke endi: kók zengirde salmaqsyz qalqyghan kýmis búlttargha ainalyp sala bersin. "O-o, qúdyret! - dep oiladym boyymdy úry kýlki qysyp. - Týrkistanda búlttar da múnara bop qalqidy eken ghoy". Irkes-tirkes búlttar teriskey batystan toqtausyz aghyluda. Keyde bir-birine mingese qoylanyp, etek jaghy qarauyta týsse, ilkide appaq kýmistey qaytadan júqalana jelbirep, oidym-oydym tústarynan nili kókpenbek aspan móltendep, móldirep sala beredi.

<!--pagebreak-->
Ymyrttyng qaranghylyghy qonlanghansha alakóbeng sәulemen óshi ketkendey dop qughandardyng shuy basylghan joq. Balamysyng degen... Áldeqanday saghynysh, belgisiz bir tәtti múng jýregimdi syzdatady. Qamsyz-múnsyz balalyq shaghymdy saghynam ba?! Alqyn-júlqyn oinaytyn kýnder tym alysta qaldy-au... Biz de osylaysha dýniyening bәrin úmytyp, tesik ókpe bop tenbil dop quatynbyz... Biraq, mynaday kók maysa qayda-a, bayaban qúmnyng jiyegindegi bizding Ýsharalda qyltighan shóp atauly әldeqashan sarghayyp ketken shyghar-au. Qúlasang tizene shógirdey kirsh etip qadalar... Qúlaqqa úrghanday tynyshtyq adamdy eriksiz elegizitedi eken. Erinshek kýide syrtqa bettedim.
Janbyrdyng auadaghy dymqyl lebi әli tarqap ýlgermey, alystaghy keng jazyqtardan jusannyng qyshqyltym iyisin jelpiydi. Syzdy auanyng salqyny boydy әp-sәtte sergitip, tórt qaqpaly Týrkistan júpar anqyp túr. Qayran qazaqtyng keng dalasynyng iyisi, saf auasy! Týrkistan órkeniyeti jalghyz qalanyng mәdeniyeti, túrmys-tirshiligin emes, orta ghasyrlyq, tipti odan da arghy Qazaqstan ómirin, qaymaghy búzylmaghan naghyz qazaqtyng erkin, azat kezenin qamtidy. Ol ol ma, múnda adamdar túnjyraghan tas dәuirinde - joghary paleolit kezeninde keninen qonystanghan. Josylghan jan-januarlardy qolgha ýiretip, anau kósilgen jazyqtarda jaly jelbiregen jabayy jylqylardy bas bildirgen. Bәri de tym úzaq tariyh... Qadam bassang tógilgen túnghiyq shejire...Qarataudan Arysqa kelip qúyatyn Qaraýngir ózenining boyynan bizding dәuirimizge deyingi 5 myng jyl búryn adamdar mekendegen ghajayyp ýngir tabylghan. Osydan 7 myng jyl búryn da adamdar tas qashapty, júmsaq teriden boygha jarastyqty әdemi tigip kiyipti-ey. Qazirgi qonyrattyng súlu qyzdarynday sәnqoy әielzaty jalt-júlt etken әshekeyge qúmar bolypty. Beu, zamandar ózgeredi, ómir damidy, biraq... biraq jyltyraqqa әues, sәnge qúmar әielder eshqashan ózgermeydi. O-ey, osynday tereng tarihymyzgha nege maqtanbaymyz!? Qoldaghy altynymyzdy nelikten meylinshe qadirley almaymyz?! Tipti, HI ghasyrdaghy Shoytóbe qalasynyng ornynan tabylghan sauyt qapsyrmalaryn qúyatyn qysh qalyptyng ózi-aq adamzat tarihyn asqar shyngha kótergen jauhar jәdiger emes pe?! Barlyq batyrlar jyryndaghy oq ótkizbeytin badana kóz sauyttardyng dóngelek shyghyrshyqtaryn babalarymyz dәl osylay onay әri asa jenil qúighanyn kim bilgen!? Qarapayym ghana tәsilding týbinde úlylyq jatyr...
...Kishi kýmbez alystan erekshe kóz tartady. Kýndizgi kógildir boyauy týngi jaryqpen - jan-jaqtan әri tómennen qúiylghan sham núrymen mýldem basqa renge auypty. Kógildir shynyltyr qaptamasy appaq sýt týstenip, baghanaghy janbyr - rahman núrynyng dymqylymen aq shanqanday bop janardy arbaydy. Týngi kiyeli kesene mýldem ghajap, әri alyp, әri mýldem nәzik. Alystan-aq eleusiz pende ekenindi mәngilikpen salystyrghanda týkke túrmaytyndyghyndy eriksiz sezinesin, sonymen birge júmsaq liniyalar, emis-emis jyltyldap búldyraghan qabyrghadaghy órnekter adam qiyalyn odan әrmen qanattandyrady. Adam bop, eng әueli qazaq bolyp tughanyna maqtanysh sezimin oyatady. Qoja Ahmet Yassauiyding kýmbezinen kóz aiyra almay kelemin. Júmsaq shópterdegi dymqyl әli keuip ýlgermey, qadam basqan sayyn júpar iyis keudeni kerneydi. Kesene ainalasyna biyl kóktemde otyrghyzylghan 2 myngha juyq balapan aghashtar jappay jelektenip, әldeqanday samalmen jenil yrghatylyp, siqyrly sezimdi odan әrmen ýstemeley týsedi. Ong qol jaghymdaghy Týrkistan qalasynda 2002 jyly ótken Qazaq qauymdastyghynyng 2-qúryltayynyng simvoly - iyiltip jasalghan shanyraq, besik pen altyn tagha júmsaq sәulelermen janardy sýisindirip túr. Sol jyly әlemning sandaghan elderining ókilderi, Pәkistan, AQSh, Germaniya, Kanada, Vengriya, TMD elderi elshilikteri otyrghyzghan aghashtardyng japyraqtary týngi samalmen sybdyr qaghady.
Mine, Manqystau oblysy atynan egilgen jasyl jelek. Mine... әtten-ay, jasyl jelekter arasynan eki aq qayyng bop-boz bolyp, aruaqtay bop arbiyady. Mýldem jansyz, tipten әldeqanday ókinish, ayanysh tughyzady. Dәp týbine "Ziyaly qauym atynan" degen taqtaysha ilinip qoyghan. Quraghan aghashtardyng aldynda ishtey egilip úzaq túrdym. Tabighattyng qataldyghyn oiladym, aghash ta jas nәreste siyaqty mәpelemesen, kýtip-baptamasang solyp, qurap qalatynyna kózim jetti.
"Oppa! - dep oiladym ishtey qamyghyp. - Qoghamda onsyz da "ziyaly qauym ba, ziyandy qauym ba?" degen kerbaq pikirtalastyng kýn sayyn órship kele jatqany ayan. Endi olar otyrghyzghan aghash ta qurap qapty ghoy qas qylghanday. Ziyaly qauymdy taghy da san-saqqa jýgirtetin boldy-au... Átten, bәrinen myna qayyndargha obal bolghanyn qarasayshy, әlde, osy aghashty otyrghyzghandardyng niyetinen be eken osy?!"
Sary tis temekini tútatyp, qúmygha sorghym kelsin. Biraq kiyeli kesenening manynda qolyna shoghyn jyltyratyp shylym ústau, týtinin búrqyratyp temeki tartu әbes. Bilgenge - auyr kýnә!
Júqa, jalpaq sarghysh tastar tóselgen jolmen aqyryn ayandaymyn. Kesene aldynda egilgen raushan gýlderi jaqtan erekshe hosh iyis-keudeni júmbaq syrgha toltyrghan júpar anqydy. Aynalagha meyirlene әri tandana qarap, otyrghyshta әngimelesip otyrghan eki egde kisining sózderi qúlaghyma emis-emis estiledi.
- Ghajayyp eken,- dedi әldebiri ýzilgen oiyn qayta jalghastyryp. - Bәri de tamasha! Osynshama súlulyqty múra etip qaldyrghan ata-babalarymyz shynymen úly ekenin moyyndadym osy joly.
- Men de sony aitamyn. Jeti-segiz múrajaydy araladyq. Bәri de tamasha! Biraq, ózing bayqadyng ba, múnda birde-bir qaru-jaraq múrajayy joq eken. Soghan tanqaldym...
- Á-ә, onyng ras. Sirә, sandaghan ghasyrlar boyy múndaghylardyng qaruy ruhany bilim, qasiyetti Qúran Kәrim bolghandyghynan shyghar...
Selt etip, toqtay qaldym. Rasynda da "Áziret Súltan" memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq múrajayynyng aumaghanda eshqanday qaru-jaraq saqtalghan oryn joq. Barlyq tanystyrmalyq aqparattarda múrajay qúramynda 114 tarihiy-mәdeni, diniy-ruhani, arheologiyalyq jәne arhiytekturalyq eskertkishter bar ekeni aitylady. Onyng 65-i arheologiyalyq, 35-i diniy-ruhani, 14-i arhiytekturalyq eskertkishter. Tarihiy-mәdeny esrertkishterding 1 halyqaralyq, 50 respublikalyq, 63 jergilikti manyzgha iye. Kesene ornalasqan qalanyng tarihy ortalyghynda ornalasqan 8 tarihy eskertkish múrajaygha ainaldyrylghan. Olar:
1. Qoja Ahmet Yasauy kesenesi múrajayy. HIV ghasyr.
2. Qyluet jer asty meshiti. HII ghasyr.
3. Júma meshiti. HIH ghasyr.
4. Shyghys monshasy. HVI ghasyr.
5. Týrkistan tarihy múrajayy. HIH ghasyr.
6. Arheologiya jәne etnografiya múrajayy HIH ghasyr.
7. Rabiya Súltan begim kesenesi. XV ghasyr
8. Týrkistan kóshesi múrajayy. HIH ghasyr.
Qoja Ahmet Yasauy kesenesining әli biz ashpaghan qúpiyalary kóp-aq. Tipti, keseneni salghan has sheber Ábdil Uaqap alty qyrly kirpishke óz atyn arnayy qúraldarmen órnek týrinde teris jazghanyn kópshilik onsha bile bermeydi. Bir qaraghanda ainalasyndaghy oi-órnekterden esh aiyrmasy joq órnek, biraq kýmbezge qúiylghan sәuleler belgili bir dengeyden týskende aina jaqyndatsa Ábdil Uaqaptyng atyn anyq oqugha mýmkindik ashylady. Sonau bir este joq eski zamandarda - XIV ghasyrda sheber búghan qalay qol jetkizgeni beymәlim. Qanday qúraldar paydalandy, ne ýshin jasaghanyn býginde eshkim ashyp aita almaydy. Tipti, býkil Europa maqtanatyn әigili Leonardo da Vinchy de múnday synaqtardy kóp jasaghanyn jaqsy bilsek te, onyng búl әreketteri jýzdegen jyldardan keyin qaytalanghanyna nazar audara bermeymiz. Osynau qúpiya jazu alghash ret shyghysta - eng әueli qazaq dalasynda dýniyege keldi me eken?! Tipti, sol Leonardo da Vinchy múnday qúpiya jazularmen ómirining songhy jyldarynda - shyghystyng mәdeniyeti, óneri men qúpiyalary jóninde belgisiz bir kitap qolyna týsken song týbegeyli ainflysqanyn da elep-eskermeymiz-au. Bәlkim, sol qúpiya kitap adamzattyng úly sheberlerinng biri Leonardo da Vinchy qiyalyna qanat bitirgen shyghar... Adamzat oilap tapqan úly janalyqtar iz-týzsiz joghalmasyn degen shyghar.
Songhy jyldary últymyzdyng sanaly ókilderi ózderine jii qoyatyn: "Biz kimbiz? Qaydan shyqtyq, qayda baramyz? Biz tandaugha tiyis jol qaysy?" degen qiyn da kýrdeli súraqtyng jauabyn Qoja Ahmet Yassauy kesenesinen tapqym kelgendey ghimarattan kóz aiyra alar emespin. Mәngilikpen syrlasqan úly eskertkish ýnsiz. Týngi jaryqtarmen ensesi biyiktep, búrynghydan da asqaqtay, kórkemdene týsedi. Kózdi arbaydy. Tek, jan-jaqtan tayap kelip qalghan ýilerding jaryqtary ainaladan qorshap, búiryq berilse lap qoigha dayyndalghan әskerdey. Búiryq kýtip bir sәtke qimylsyz qalghan qalyng qolday sestenip týksiyedi...
1988 jyly Shymkent oblystyq atqaru komiytetining 22 qarashadaghy № 628 sheshimi boyynsha "Týrkistan qalasynyng orta ghasyrlyq ortalyghyn Qorghau aimaghy" nebary 88,7 gektar kóleminde ghana anyqtalyp bekitildi. Qorghau aimaghynyng shekarasyn anyqtau ýshin patsha ýkimetining Týrkistan garnizonynda qyzmet etken әskery kartograftardyng 1875 jyly týsirgen plan-shemasy ghana negizge alynghan. Bir sózben aitqanda, patsha ofiyserleri sol kezdegi әskery garnizon jәne soghan tayau jerlerdi ghana asa manyzdy nysandar dep sanaghanyn sózsiz. Sol kartograftar da, keyinirek asa manyzdy sheshim qabyldaghan qúzyrly komissiya da esh talassyz tarihy jaghdaydy qaperge almaghan. Ortaghasyrlyq qalalardyng qamal-qorghandarynyng syrtyn qorshap túratyn jәne qala halqynyng basym bóligi mekendeytin "rabad" dep alatyn bóligin qorghau aimaghyna engizbegendigi qazir sandaghan qiyndyqtar, týsinbestik tughyzuda. Atalmysh komissiyanyng sheshimimen ontýstik jәne ontýstik-shyghys bettegi 140 gektarlyq bóligi "Qorghaugha alynghan tabighy landshaft" kategoriyasyna ghana jatqyzylghany osy jerlerding basym bóligine jana ghimarattar saluyna әkelip soghuda. Kiyeli kesene ózining qasiyetti kenistiginen birjola aiyryludyng aldynda púshayman kýy keshude. Aman qalghany nebary 40 gektarday jer ghana, al 2003 jyldan bastap әlgi 40 gektar bos jerge de ýlken qauip tóne bastady. Qazaq halqynyng tarihyna tiyesili sol púshpaqqa toghysharlar qaptatyp ýi, týrli ghimarattar salugha dayyn. Anau jaryghy jyltyraghan ýiler sol niyetting alghy shebi: әzirge amalsyz irkilip qalghan barlaushylar. Bos jer siyaqty kórinetin alangha antalaugha dayyn pendelerding mәngilikke qarsy dayyndaghan qújyralary...
P.S. Qazaq dalasynyng úshy-qiyryna kóz jetpeydi. Sheksiz. Biraq әrbir qala, eldi mekenderde toqymday jer ýshin ayausyz talas-tartys ýzdiksiz órshude. Endi mәngilikting - "Áziret Súltannyn" enshisindegi jerge de kóz alarta bastaldy. Mәngilik múramyzdyng esebinen kemdi-kýngi nesibe-nәpaqamyzdy aiyrugha da dayynbyz. Sirә, biz mәngilikting enshisine eshtene qaldyrmaytyn shygharmyz, týbi...

Janabek ShAGhATAY
«Týrkistan» gazeti» 2 shilde 2009 jyl