Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining Aqtaudan bergen mәlimetteri boyynsha, sot prosesining jetinshi kýni (4-sәuir) alghashqy ýsh jәbirlenushi poliysey súralghan. Olargha súraqtardy advokattar men sottalushylar qoyghan. Jәne prosess ýlken qyiyndyqpen jýrgen, sebebi - poliyseylerding jiyi-jii qarama-qayshy jauaptar beruine baylanysty qorghanushy taraptyng jauaptardy anyqtau әreketterin sudiya Aralbay Naghashybaev: «Onday súraqtar qoymandar», - dep, tyiyp tastap otyrghan.

Jәbirlenushilerding birinshisi - Janaózen qalalyq ishki ister basqarmasy bastyghynyng kadrlar jónindegi orynbasary Abbat Ádilov ýnemi ózining 16-jeltoqsan kýni basyna soqqy alghandyghyn, qazir emdelip jýrgendigin syltau etip, qoyylghan súraqtardyng kóbisine «esimde joq», «bilmeymin» dep jauap bergen. Ózin kim jәne qalay úrghanyn da bilmeydi eken. Biraq sudiyadan «eger sottalushylardyng kinәsi dәleldense, olardy qatang jazalaudy» ótingen. Alanda tayaq, jarylghysh shólmek, qaru ústaghan adamdardy kórmegen. Advokattardyng biri: «Sizding «kórgensizder» (iste dәl osylay kórsetilgen. - J.Q.) degen sóziniz alandaghy júrtty arandatuy mýmkin be edi?» - dep súraghanda, ol taghy da basyna tiygen soqqyny tilge tiyek etip: «Esimde joq, bәlkim, dúrys aitpaghan shygharmyn», - degen.

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining Aqtaudan bergen mәlimetteri boyynsha, sot prosesining jetinshi kýni (4-sәuir) alghashqy ýsh jәbirlenushi poliysey súralghan. Olargha súraqtardy advokattar men sottalushylar qoyghan. Jәne prosess ýlken qyiyndyqpen jýrgen, sebebi - poliyseylerding jiyi-jii qarama-qayshy jauaptar beruine baylanysty qorghanushy taraptyng jauaptardy anyqtau әreketterin sudiya Aralbay Naghashybaev: «Onday súraqtar qoymandar», - dep, tyiyp tastap otyrghan.

Jәbirlenushilerding birinshisi - Janaózen qalalyq ishki ister basqarmasy bastyghynyng kadrlar jónindegi orynbasary Abbat Ádilov ýnemi ózining 16-jeltoqsan kýni basyna soqqy alghandyghyn, qazir emdelip jýrgendigin syltau etip, qoyylghan súraqtardyng kóbisine «esimde joq», «bilmeymin» dep jauap bergen. Ózin kim jәne qalay úrghanyn da bilmeydi eken. Biraq sudiyadan «eger sottalushylardyng kinәsi dәleldense, olardy qatang jazalaudy» ótingen. Alanda tayaq, jarylghysh shólmek, qaru ústaghan adamdardy kórmegen. Advokattardyng biri: «Sizding «kórgensizder» (iste dәl osylay kórsetilgen. - J.Q.) degen sóziniz alandaghy júrtty arandatuy mýmkin be edi?» - dep súraghanda, ol taghy da basyna tiygen soqqyny tilge tiyek etip: «Esimde joq, bәlkim, dúrys aitpaghan shygharmyn», - degen.

Qalalyq ishki ister basqarmasynyng tergeushisi Núrlan Barjyqov ózining alandy qorshaudy kýsheytuge shaqyrylghanyn, onda qiratushy jәne órteushi adamdardy kórmegenin aitqan. Advokattyn, is materialdaryna silteme jasap: «Siz ózinizding qyzmettik qaruynyz - PM pistoletining bes oghyn qayda júmsadynyz?» - degen súraghyna: «Tórteuin aspangha, bireuin jerge attym...», - dey bergende, sudiya men prokurorlar ony: «Qaru qoldanu mәselesi basqa iste qaralady», - degen uәjben toqtatqan. Advokattyn: «Qaru qoldanu jóninde qanday núsqaunama (instruktaj) ótkizilip edi?» - degen súraghyn da sudiya jauapsyz qaldyryp, tek sot hatshysyna ony hattamagha kirgizudi búiyrghan.

Tergeu kezinde bergen jauabynda Barjyqov: «Sottalushy Júmaghaliyevti fotosuretinen tanydym», - degen, alayda sottalushylardyng biri odan Júmaghaliyevti kórsetudi ótingen kezde jәbirlenushi ony kórsete almaghan. Sóitse, ótinish aitushy... Júmaghaliyevting ózi eken! Solay bola túra, Barjyqov oghan qosymsha Janbyr Erghazevti jәne taghy birqatar sottalushyny «tanydym» dep mәlimdegen.

Odan song sottalushy Parahat Dýisenbaev: «Sender nege qarusyz adamdargha oq attyndar? Mening әkemdi óltirdinder! Nege mening qaryndasymnyng ayaghyna atyp, mýgedek qyldyndar?..» - dep bastay bergende sudiya onyng da súraqtaryn alyp tastaghan. Ákesinen aiyrylyp, qaryndasy jarymjan bolyp qalghany azday, ózi tútqyngha týsip, kamerada jatqan kezinde ayausyz úryp-soghu saldarynan ishki dene mýsheleri auyr zaqymdalyp, ólim auzynan qalghan, aqyr ayaghynda esh kinәsiz sottalushygha ainalyp, әbden jýikesi júqarghan Dýisenbaev sudiyanyng oghan múnday jaghdayda qoyylugha tiyis súraqtardyng ózin qonggha tyiym salghan kópe-kórneu әdiletsizdigi men ozbyrlyghyna shyday almay, esinen aiyrylyp qalghan.

Poliyseyler ony kóterip alyp ketken song da zaldaghy shu basylmay, jaghday ushygha bastaghan song sudiya 20 minutqa ýzilis jariyalaghan. Al ýzilisten song Naghashybaev, felidsherding «qorytyndysyna» sýienip, osy qazir ghana oryn alghan әlgindey auyr jaghdaygha da qaramastan, Dýisenbaevtyng býirek auruyna baylanysty ony tútqyndau sharasyn ýy qamaq sharasyna auystyru jónindegi advokattyng búrynnan aityp kele jatqan talap-tilegin taghy da qanaghattandyrmay tastaghan.

Odan keyin súralghan QIIB-nyng qoghamdyq qauipsizdik bólimining bastyghy Múrat Qyzylqúlúly da alanda qiratushy jәne órteushi adamdardy kórmegenin aitqan. Is materialdaryna sәikes onyng fotosuretter boyynsha 24 adamdy «tanuyna» oray advokat: «Sizge dәl osy 24 adamnyng tarapynan qauip tóndi me?» - dep súraghanda ol: «Joq», - dep jauap bergen. Sonday-aq, sottalushy Júmaghaliyevting ózin betke úrmaghanyn, tek... qolynan ústap túrghanyn aitqan. Al eng «qyzyghy», Qyzylqúlovtyng aituynsha, sholaq myltyqtan oq alanda jinalghandar arasynan emes, jogharydan, 5-shi yqshamaudanyndaghy №1-shi ýiding tóbesinen atylypty. Yaghni, sayyp kelgende, búl jaghdaydyng (onyng ózinde de ol shynymen oryn alghan fakti bolsa) aiyptalushylargha esh qatysy joq ekendigin dәleldegen. Jәne bir «qyzyq» jaghday - aiyptau qorytyndysynda Qyzylqúlovtyng 16-jeltoqsanda «jaraqat alghandyghy» kórsetilgen, biraq sotta onyng ózi múny... teriske shygharghan.

Prokurorlardyn: «Qanday tilekteriniz bar?» - degen súraghyna baylanysty atalghan jәbirlenushilerding ýsheui de: «Kinәliler jazalaryn alsyn», - dep jauap bergen.

Týsten keyin taghy da alty jәbirlenushi poliysey súralghan. Sudiya olardyng qújattaryn tek advokattar eskertu jasaghan son, onyng ózinde toghyz poliyseydin... altynshysy súralghan kezde ghana talap etip, QR QPK tәrtibin óreskel búzghan.

Aqtaudan Janaózenge issapargha 14-jeltoqsan kýni «erekshe ókimge deyin» attandyrylghan polisiya qyzmetkeri Qarajaev tәrtipsizdikter kezinde bronejiylet kiyip jýrgenin jәne shlemining qorghanys perdesi zaqymdalghanyn kórsetken. Eger ol, ózi aitqanday, tek «kýsheytu» ýshin ghana jiberilgen bolsa, naqty tәrtipsizdikter jaghdayynda ghana kiyiletin arnayy kiyim-jabdyqty tәrtipsizdikterden... eki kýn búryn kiyip kelui, әlbette, óte kýrdeli kýdikter tudyratyn fakt bolsa kerek.

Súrau kezinde poliysey Saghiyev óz kórsetulerine ózi «shyrmatylyp» qalghan. Mәselen, ol sot prosesinde «tergeushilerding súraqtaryna qazaqsha jauap berdim» degen, al qylmystyq is materialdarynda onyng jauaptary... oryssha berilgen. «Mýmkin, siz dayyn hattamagha qol qoyghan bolarsyz?» - degen advokat súraghyna ol sasqalaqtap: «Joq, joq...», - degennen basqa eshtene aita almaghan.

Qadirli oqyrman, basqasyn aitpaghanda, sottalushy Dýisenbaevqa baylanysty sot otyrysynda oryn alghan jәne kez kelgen deni dúrys adam balasyn nemqúraydy qaldyruy mýmkin emes qasiretti jaghdaydyng ózi selt etkizbegen felidsher, prokurorlar, sudiya men «jәbirlenushiler» jóninde sizderding oi-pikiriniz qanday ekenin men, әlbette, bilmeymin, al men ózim múny eshqanday qalypqa syimaytyn, yaghny - shekten shyqqan әdiletsizdik hәm adamgershilikten mýlde júrday qatygezdik dep baghalaymyn!

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 4-sәuiri.