Sheteldik bir sarapshy: «Desnaulyq saqtau salasy paravoz siyaqty, barlyq salanyng aldynda jýrui tiyis», - depti. Óte oryndy aitylghan sóz. Ókinishke qaray, Qazaqstanda kerisinshe medisina ózge salalardyng artynda salpaqtap, etek-jenin әli jiya almay  keledi. Qansha  reforma jasalyp jatyr  degenmen de,  jaghdaydyng týzelip ketkenin kórip otyrghan joqpyz.

Sol bayaghy topyrlaghan kezek

Sheteldik bir sarapshy: «Desnaulyq saqtau salasy paravoz siyaqty, barlyq salanyng aldynda jýrui tiyis», - depti. Óte oryndy aitylghan sóz. Ókinishke qaray, Qazaqstanda kerisinshe medisina ózge salalardyng artynda salpaqtap, etek-jenin әli jiya almay  keledi. Qansha  reforma jasalyp jatyr  degenmen de,  jaghdaydyng týzelip ketkenin kórip otyrghan joqpyz.

Sol bayaghy topyrlaghan kezek

Auyldy  aitpaghannyng ózinde, qazir qaladaghy  auruhanalargha bas súghu mýmkin  emes. Sebebi, kez kelgen densaulyq saqtau mekemesine barsan, kenes ýkimetinen qalghan kezek kýtu mәselesi aldynnan shyghady. Jasy bar,  kәrisi bar bir dәrigerding aldyna jetu ýshin saghattap  uaqytyn joghaltady.  Songhy jyldary Densaulyq saqtau ministrligi engizgen janalyqtar kerisinshe  jaghdaydy ushyqtyryp tastaghan synayly. Mәselen, qazirgi kýni dәriger nauqasty tekserip bolghannan keyin, ol turaly mәlimetti birden kompiuterge engizui tiyis eken. Al bizding dәrigerler tap ústap otyra beruge bar. Sonday-aq, olar mәlimettin   bir emes, ýsh birdey  núsqasyn әzirleytin bolypty. Biluimizshe, onyng biri ózine, biri bastyghyna, biri joghary jaqqa jiberiledi. Múnday qaghazbastylyq ta altyn uaqytty dalagha ketirip, adamdardyng jýikesin júqartyp bitti. Jaqynda osy mәselege qatysty Densaulyq saqtau ministri Salidat Qayyrbekovanyng jeke blogyna Dinara Dәribaeva esimdi túrghyn hat jazypty. «Bir jasar balam auyryp, 2012 jyldyng 5 aqpan kýni jedel jәrdem shaqyrtu arqyly Almatydaghy №12 qalalyq infeksiyalyq auruhananyng 6-shy bólimshesine, kýndizgi saghat 11-de týstim. Sol kelgennen saghat keshki 16-gha deyin dәlizde auyryp, túrghan balamen otyrdym. Qashan oryn alatynymyzdy súraghan edim, dәriger: «Erteng osy uaqytta alularyng mýmkin», - dep selqos jauap berdi. Amal bolmaghannan keyin ýiime qaytyp kettim», - deydi ol. Tek Dinara   emes, qazir elimizdegi  myndaghan túrghynnyng basyndaghy jaghday osy. Auru qysyp, amalsyzdan barmasa, eshkim  óz betinshe  emhananyng esigine   jolaghysy kelmeydi.

Tirkeui joqtar, óle bersin degen zang joq

Derekterge sýiensek, Astanagha jyl sayyn 50 myngha juyq adam qonys audarady. Biraq osy túrghyndardyng barlyghy birdey memleketting tegin medisinalyq kómegin paydalana almaydy. Tipti jaghdayy ushyghyp, ólim auzynda jatsa da. Nege? Sebebi, bizdegi memleketke qaraytyn  medisinalyq mekemeler  aurulargha   tek túrghylyqty jeri boyynsha ghana kómek kórsetedi. Al sening eger qalada tirkeuing joq bolsa, onda óz bilgenindi istey ber. Mәselen, juyrda Aqerke esimdi qala túrghyny  bizge №2 klinikalyq auruhanasynda bolghan jaghdaydy bayandap berdi. Birneshe kýn búryn Aqerke  qúlaghy isip, dene qyzuy kóterilip  atalghan  auruhanagha barghan eken. Tanerteng dәrigerge kirmekshi bolghan ol, týske deyin eshkimge jolygha almaydy. «Sonda sender adam óleyin dep jatsa da qaramaysyndar ma?», - degen sózine bir medbiyke: «Ýiinizge barynyz da, jedel jәrdem shaqyrynyz, sonda tez palatagha týsesiz», - dep jauap qayyrghan. Aqerke dәl sonyng aitqanyn istegenimen de, jedel jәrdem onaylyqpen kele qoymaghan. Osy jaghdaydy estigennen  keyin biz әlgi auruhananyng bas dәrigerining orynbasary Talghat Baytileuovpen tildestik. «Endi bizde kýrdeli operasiyalar jasalady ghoy, sondyqtan keyde qarapayym aurular elenbey qalatyn shyghar. Biraq biz әrqashan nauqastargha kómegimizdi ayamaymyz. Jedel jәrdem júmys isteydi. Qatty auyryp jatsa, sony shaqyrsyn», - deydi ol. Múnday soraqylyqqa qaladaghy №31 balabaqshanyn  M. esimdi qyzmetkeri de jolyqqan. Qayta-qayta qonyrau shalu arqyly  jetken  jedel jәrdem ony  №1 emhanagha alyp barady, alayda aurudyng qan qysymy nashar kórsetkishti kórsetip túrsa da,  ondaghylar: «pәle ózinnen, jedel jәrdemge tynyshtyq ber», - dep keri qaytaryp jiberedi. IYә, osynday oqighalardan keyin Qazaqstandy keleke qylyp jazatyn hokkeyshi Kevin Dallmenning zayyby Steysy Dallmenning sózi eriksiz eske týsedi. Áleumettik jelilerding birinde ol: «Men Qazaqstandaghy  medbiykeni killer eken dep qaldym. Óitkeni, medbiykeni men osydan birneshe kýn búryn shaqyrghanmyn. Al ol bolsa eki aptadan keyin kelip túr», - dedi. Jamandap aitsa da, kelekelep aitsa da, Steysiyding sózining jany bar ma dep oilap qalasyn.

Talon  jýiesi mәnsiz bolyp ketti

Ras, qazir kez kelgen halyqqa qyzmet kórsetu oryndary  talon boyynsha júmys isteydi. Yaghni, arnayy túrghan jәshikten rettik sany bar qaghaz alasyng da, óz kezegindi kýtesin. Eshkimmen kezek ýshin úrsysyp, talasyp jatpaysyn. Degenmen, keybir túrghyndardyng aituynsha, densaulyq saqtau mekemelerinde osy talonnyng ózi saudagha týsip jatyr. Sebebi, keybir emhana, auruhanalargha barsa nauqastardy «bir aidan keyin kel, talon joq» dep qaytaryp jiberedi eken.  Búghan jaqynda №7 emhanagha barghanda ózimiz de kóz jetkizdik. Úzyn-sonarkezekte túrghan bir әielmen tildestik. «Búl emhanagha kelip jýrgenime biraz kýn boldy.  Uziyge týsemin dep alghash kelgenimde, talonnyn  tek bir aidan keyin ghana bolatynyn aityp qaytaryp jiberdi. Sonda qalay bir aigha deyin biz kezek kýtip jata beruimiz kerek pe? Nevropatolog, terapevtke de kire almay qoydym. Búl jerdegi talon jýiesi dúrys júmys istemeydi. Mәselen, men talondy tanertenge dep  alsam da, dәrigerge tek týsten keyin ghana kiruim mýmkin», - deydi nauqas. Búl mәselemen biz emhana basshylyghyna kirudi jón kórgen edik, alayda ondaghylar: «...jinalys bolyp jatyr», «...bastyq joq», - degen syltaumen bizdi aqyryn shygharyp saldy. Jalpy  búl jerde әngime  tek densaulyq saqtau jýiesine engizilgen innovasiyalardyng dúrys júmys istemey jatqandyghynda ghana bolyp otyr. Al medbiykelerding jeke adamgershiligine, kәsibiyligine kelsek ol әngime bólek.

Anyqtama qaghazy tauargha ainaldy

Naryqtyq zamanda kez kelgen zat tauar retinde esepteledi dep eldi jaman ýiretip aldyq. Ókinishke qaray, qazir júmysqa, oqugha qajetti medisinalyq anyqtama qaghazdary da tauargha ainalyp ketti. Mәselen,   sonday  anyqtama qaghazyn  kez kelgen emhanagha baryp, 500-den 2000 tenge aralyghynda satyp ala alasyn. Eshkim tekserip,eshkim onyn  qaydan alynghanyn anyqtap jatqan joq. Eng bastysy «qúda da, qúdaghy da tynysh» bolsa boldy. Jalpy múnday mәseleni boldyrmau ýshin qatang baqylaudan bólek, medisina qyzmetkerining ar-namysyn oyatu qajet. Eldin, últtyng bolashaghy onyng deni sau azamattaryna tikeley baylanysty ekenin týsinbey, medbiykelerimiz eshqashan óz mindetterin adal atqarmaydy. Álgi anyqtama qaghazdaryn satu arqyly, olar halyq densaulyghyna qanshalyqty zalalyn keltirip jatqanyn týsinuleri kerek. Ózge elde solay, al biz qashan ony týsiner ekenbiz?

Qazaqstanda eng kóp qarjy bólinetin sala densaulyq saqtau salasy eken. Ótken jyldardy aitpaghanda, 2012 - 2014 jyldargha arnalghan ýsh jyldyq budjette osy salagha qarastyrylghan shyghyn 1 trillion 315 milliard tengeni qúraydy. IYә, qarap túrsaq halyqtyng densaulyghyna bólinip jatqan qarjy az emes. Biraq ókinishtisi sol, qarapayym el ol qarjynyng qayda, qalay júmsalyp jatqanynan habarsyz. Sebebi, osyghan deyin aitylghanday, bizdegi eng jabyq ministrlik densaulyq saqtau ministrligi bolyp tabylady. Jogharyda biz halyqtyng kókeyinde jýrgen keybir mәselege ghana toqtaldyq. Sebebi, atalghan saladaghy týidektelip qalghan mәselening barlyghyn bir maqalagha syidyru mýmkin emes. Dәrilerding jetispeytindigi, dәrigerlerding bilimsizdigi, jýiedegi basqa da kemshilikter ózinshe bir әngime. Biz olardy da aldaghy uaqyttarda qozghaytyn bolamyz.

Aytpaqshy, dau-damay, synnan kóz ashpaghan densaulyq saqtau salasynyng tizginin kim ústasa da, jýie tolyq janarmayynsha odan halyqqa jayly nәtiyje shyqpaytynyna kóz jetkizip-aq otyrmyz. Biraq janaru degendi әrkim әrqalay týsinetini taghy ras. Áytpese, reformagha kende bolyp otyrghan joq búl sala. Qysqasy, Dosqaliyev daugha qalyp, Qayyrbekovanyng keluinen qayyr kýtken halyqtyng ýmiti aqtala qoyghan joq, әzirge.

«Halyq sózi» gazeti