Qaraghandyda túrghyn ýiding opyrylyp qúlau faktisi boyynsha mamandandyrylghan prokuror qylmystyq is qozghady
Qaraghandyda «Besoba» keshenindegi bes qabatty túrghyn ýiding bir bóligining opyrylyp qúlau faktisi boyynsha mamandandyrylghan prokuror QR QK-ning 307 baby (Qyzmettik ókilettigine qiyanat etu) boyynsha qylmystyq is qozghady.
Búl turaly Qaraghandy oblysy prokuraturasynyng baspasóz qyzmetinen habarlandy.
«Qazirgi uaqytta jedel-tergeu toby qúryluda», - dep habarlandy oblystyq prokuraturadan.
Búghan deyin, ýleskerlik qatysumen ýsh jyl búryn salynghan «Besoba» túrghyn ýy keshenining №7 ýiinde tuyndaghan apatty jaghday faktisi boyynsha, material tergeu aldy tekserudi jәne prosessualdyq sheshimdi qabyldau ýshin Qaraghandy oblystyq prokuraturasynyng arnayy prokurorlary basqarmasyna óndiriske jiberilgen bolatyn.
Búghan deyin habarlanghanday, býgin Qaraghandyda saghat 10.55-te «Besoba» keshenindegi bes qabatty ýiding 4 kireberisi bar blogy opyrylyp qúlady. Qúrbandar men zardap shekkender joq.
Esterinizge sala keteyik, atalmysh túrghyn ýide 1 sәuir kýni salmaq týsetin negizgi qúrylys konstruksiyalary búzylghan bolatyn.
Apatty ýiden 138 adam kóshirildi. Qaraghandy әkimdigining 3 sәuirdegi ókimimen ýige TJ rejiymi engizildi.
Qaraghandyda «Besoba» keshenindegi bes qabatty túrghyn ýiding bir bóligining opyrylyp qúlau faktisi boyynsha mamandandyrylghan prokuror QR QK-ning 307 baby (Qyzmettik ókilettigine qiyanat etu) boyynsha qylmystyq is qozghady.
Búl turaly Qaraghandy oblysy prokuraturasynyng baspasóz qyzmetinen habarlandy.
«Qazirgi uaqytta jedel-tergeu toby qúryluda», - dep habarlandy oblystyq prokuraturadan.
Búghan deyin, ýleskerlik qatysumen ýsh jyl búryn salynghan «Besoba» túrghyn ýy keshenining №7 ýiinde tuyndaghan apatty jaghday faktisi boyynsha, material tergeu aldy tekserudi jәne prosessualdyq sheshimdi qabyldau ýshin Qaraghandy oblystyq prokuraturasynyng arnayy prokurorlary basqarmasyna óndiriske jiberilgen bolatyn.
Búghan deyin habarlanghanday, býgin Qaraghandyda saghat 10.55-te «Besoba» keshenindegi bes qabatty ýiding 4 kireberisi bar blogy opyrylyp qúlady. Qúrbandar men zardap shekkender joq.
Esterinizge sala keteyik, atalmysh túrghyn ýide 1 sәuir kýni salmaq týsetin negizgi qúrylys konstruksiyalary búzylghan bolatyn.
Apatty ýiden 138 adam kóshirildi. Qaraghandy әkimdigining 3 sәuirdegi ókimimen ýige TJ rejiymi engizildi.
Ýiding qúrylysymen ainalysqan «Servispromsnab» JShS-ning diyrektory Andrey Malyanovqa qatysty qarjy polisiyasy ýleskerlerdi aldau faktisi boyynsha qylmystyq isti tergeu ýstinde. Aldanghan ýleskerlerding aqshasyn jymqyryp, boy tasalap jýrgen kompaniya basshysyna izdeu jariyalandy.
QazAqparat