VI

Kәzen men Aqylbaydyng sol eskertuinen song sabaqtastar arasynda jikshildik jasyryn sipatqa kóshti. Qanshalyq ashuly bólingen jalpylyq soghysqa ainalmay, jeke tentekter arasyndaghy janjal týrinde ghana ótip jýrdi.

Eng jaqsy bir jәiit mengerushige shaghystyrudyng azangy edi. Toqty Samattyng qazasynan song mekteptegi últtyq oqushylar odan qaban kórgendey yghysyp, mýlde jiyrenetin bolghan. Klass boyynsha qatty soqqygha týsken Yntyqbaylar ghana jegen tayaghy men kórgen-bilgenderin bir ret sol qanqúily mengerushige Kәmen arqyly jetkizipti. Onda da Aqylbay men Kәzenning últtyq bereke-birlik jónindegi nәsihatyn aitudan taysap, Qaben ekeumizge artqan eken. Ólenimizding mazmúnyn hanzushagha audaryp: «rushyldyq qazaq halqynyng tartyp kele jatqan apiyny degen sózdi әr kýni aityp jýredi. Birlesinder, jaularyng basqa deydi» dep qosypty. Mengerushi búl shaghymdy bir ýlken hújat qyp saqtapty.

Qaben ekeumiz jyldyq synaudaghy minez nәtiyjemizding kemeyip ketu sebebin әrkimnen súrastyryp jýrgenimizde osy jәitti estidik. Audarma júmysymen tәrtip bólimine jii baryp túratyn Asylqan anyghyn jetkizdi maghan: mengerushi minezdememizden alghashynda on bes prosentten tartpaq bolghan eken. Kәzen men Aqylbay jәiimizdi jaqsylap aityp jýrip segiz prosentke әreng týsiripti.

VI

Kәzen men Aqylbaydyng sol eskertuinen song sabaqtastar arasynda jikshildik jasyryn sipatqa kóshti. Qanshalyq ashuly bólingen jalpylyq soghysqa ainalmay, jeke tentekter arasyndaghy janjal týrinde ghana ótip jýrdi.

Eng jaqsy bir jәiit mengerushige shaghystyrudyng azangy edi. Toqty Samattyng qazasynan song mekteptegi últtyq oqushylar odan qaban kórgendey yghysyp, mýlde jiyrenetin bolghan. Klass boyynsha qatty soqqygha týsken Yntyqbaylar ghana jegen tayaghy men kórgen-bilgenderin bir ret sol qanqúily mengerushige Kәmen arqyly jetkizipti. Onda da Aqylbay men Kәzenning últtyq bereke-birlik jónindegi nәsihatyn aitudan taysap, Qaben ekeumizge artqan eken. Ólenimizding mazmúnyn hanzushagha audaryp: «rushyldyq qazaq halqynyng tartyp kele jatqan apiyny degen sózdi әr kýni aityp jýredi. Birlesinder, jaularyng basqa deydi» dep qosypty. Mengerushi búl shaghymdy bir ýlken hújat qyp saqtapty.

Qaben ekeumiz jyldyq synaudaghy minez nәtiyjemizding kemeyip ketu sebebin әrkimnen súrastyryp jýrgenimizde osy jәitti estidik. Audarma júmysymen tәrtip bólimine jii baryp túratyn Asylqan anyghyn jetkizdi maghan: mengerushi minezdememizden alghashynda on bes prosentten tartpaq bolghan eken. Kәzen men Aqylbay jәiimizdi jaqsylap aityp jýrip segiz prosentke әreng týsiripti.

Jalpy nәtiyjemizding teng jartysy bolyp esepteletin minezdememizding búlaysha tómendeui bizge onay tiymedi: on neshe sabaqtan ortaq shyqqan 94,95 prosenttik nәtiyjemizge 52 prosenttik minez nәtiyjemizdi qosyp, taghy ekige bólgende 70 prosentke qúldyrap bir-aq týsippiz. Sonda da Yntyqbaylardan sәl jogharyraq shyqqanymyzgha quandyq.

Jaqynda ýiimnen hat kelip edi. Hatty Núrasyldyng inisi Baghdarqangha jazdyrghan eken. Ol әke-sheshemning aitatyn sәleminen syrt birsypyra jaydy bayandapty: jana ýkimet ornaghan song qaladaghy músylman túrghyndargha shanzún1 bolyp juan júdyryq Kәkim saylanypty da, shaniolyq2 qúqyghy keneyip, Kýntughan kýsheygen eken. Búrynghy jýz basy, on basylar «baujan», «jyajan» degen atpen qayta taghayyndalyp, Kәkimning qiyampúrystary jengen itshe qúiryqtaryn kótere shyghypty. Olardyng tisinen qashqan Qúryshbek pen Núrasyl aghalar kýn jylyna tau saghalay kóship daldalanypty.

«Qala túrghyndary búrynghyday emes, jik-jik bolyp, shóje qorazsha tiktese qalatyn minez kórsetetin bolyp aldy. Gomindannyng audandyq bólimshesi qúrylghaly Jangýdeyler tipti asqaqtap ketti, balalary jelge toly dopsha sekirip kelip soqtyghatyn boldy. Mektepten qaytqanda jalghyz-jarym jýrudi mýlde qoydyq. Toptasyp baryp, toptasyp qaytamyz. Solay bolsa da, jana ýkimetimizding auzy jaqsy: «Shyng Shysay qamaghan el adamdarynyng barlyghyn bosatamyz, jastaryndy tútqyndamaymyz» deytin ýgit oigha da, qyrgha da jýrgizilip jatyr». - Baghdarqan jaghdaydy osylay bayanday kele әke-sheshemning tóte pikirine kóshipti:

«Biyl jalshylyqtyng da jartymy azayyp ketti. Jayau saudadan dәnene óndire almay Bighazy shyqty. Aqysy ónimsiz bolsa da, jalgha túrmasa bolmaytyn tәrizdi. Biyl demalysqa kelu-kelmeu jónindi óz aqylyna saldyq. Óz jaghdayynmen sanasyp kór. Ýkimet jaghy jol rashotyna jәrdemdesse, saghynyshymyzdy basu ýshin kelip qayt. Onday bir oray bolmasa, taghy da ózing bil... Áyteuir týrme turaly ýkimet jaqsy sóz aityp jatyr ghoy, densaulyghyndy saqtasang boldy!» depti әke-sheshem.

Osy sәlemdi oqyghan song maghan myqty bir bekim bitti: jazdyq demalysqa qaytpaytyndarmen birge kýndik istep, kirpish qúiyp rashod aiyrmaq boldym. Biyl demalysqa qaytpaytyndyghymdy, ózimdi ózim qamdap, jaqsy oqy alatyndyghymdy aityp, men turaly eshqanday qam oilamaularyn kóp ótinip, ýige hat jazdym da, mektep jataqhanasynda qaldym. Biraq, sabaqtastarymnyng bәri qaytqanda, qabyrgham tútas sógilip bara jatqanday, bir týrli jetimsiregen sezim bauray berdi.

Bizding klastan menen basqa taghy eki oqushy qaytpay qaldy: biri, tekestik qyrghyz Týgelbay, ol da ýii alystyghynan jol rashody jetpey, menimen birge kirpish qúygha, kirpish tabylmasa, kýndik isteuge kelisti. Endi biri, jerles bolghanymen Yntyqbaylargha bolysbay, Qabenge sybaylas jýretin momyn ghana Momynbay atty sabaqtas edi. Ákesi qamauda әri auru eken, «týrmedegilerdi jaqynda bosatady» degen sóz boyynsha, bosasa sýiemeldep ala qaytayyn degen ýmitpen qaldy ol.

Demalysqa qaytqandardy shygharyp salghan son, Týgelbay ekeumiz olardan qalghan eski shaqaydy, tozghan kiyimderdi týgel jiyp, sypymyzdyng astyna tyqtyq. Júmys istegende bizden júbyn jazbaytyn eng kónterli serigimiz solar boldy ghoy.

Ertenine-aq ýmitimiz mazdap jana ketti. Bir gýy ketse myng gýy kelipti deytin qúljalyq Yusuf Qasym da kedeylikten demalysqa qayta almaghan eken. Menimen kelise qaldy. «Tyshqan soghysyndaghy» sol sózdi aitqyzghan mening sózim men Toqty Samattyng ólimine kórsetken rayym oghan tolyq jaghyp, jaqyn syrlasqa ainalghanbyz. Onyng ýstine tekestik serigim júmysqa temirdey shyndalghan, dәu jigit edi.

- Jan kýnde sheshektemeydi,- dedi Yusuf Qasym, - Ózimizdi tozdyrmay, senbi, jeksenbi kýnderi dem alyp istesek te púl tabamyz!

- Óligine otyrayyn, kesek degen nemening kýnine mynyn tastaymyn!- dep Týgelbay ilesti de, ýsheuimiz Ýrimjining batys jaq shetindegi «Hotangaygha»1 tarttyq. Qúyatyn kirpish sol kýni týsten keyin tabyla ketti: sol shetten ýy salmaqshy bir úighyrgha sóilesip, Gomindan aqshasy boyynsha mynyna jetpis somnan jiyrma myng kirpish qúiyp beruge kelistik. Ketpeni men qalyptary dayyn eken. Qúyatyn jerin kórip qayttyq ta, mektep zavhozyna jalynyp-jalbarynyp jýrip tamaq rashotymyzdy aiyryp aldyq.

Júmys tanertenine erte bastalady. Búryn kirpish qúiyp kórmegen maghan búl júmys alghashynda mashaqat kóringenimen, eki dәu óndirip jiberdi de, ýsh kýn ishinde-aq elpek kirpishshining ózi bop tóselip shygha keldim...

Belgisiz jaghdaymen ýiine qaytpay qalghan Kәmen, әr kýni keshte mening jataqhanama kelip qaytyp jýrdi.

- Biyl qyzmetke shyghatyn jylym, qayda bóletinin biluge qaldym,- deydi ózi.

Bólgen jerin oqu-aghartu mengermesi adresine jolday salmay ma, biyl bitirgenderding kóbi solay kelisip ýiine qaytty ghoy?

- Mening osy jerge qalghysh oiym bar, tilenip te jýrmin.

- Tәrtip mengerushige jaqynsyn; hanzusha oqydyn. Álde qashan estigen shygharsyn, seni osy mektepke alyp qalatyny sózsiz ghoy?

- Joq, bizge kelgende kózsiz mengerushi súmyrayyna senbeymin!

- Tek!- dedim men, - itaghatshyl basyna layyqsyz teris sóz sóileme... Osynyndy estise moynyndy júlyp alady mengerushi!

- Sen dep qana aityp otyrmyn ghoy Bigha, basqagha emeuirinimdi de bildirmeymin. Laujannyn1 naghyz qanysher ekenin kórip jýrmeymiz be?!

Mengerushi turaly búl sózder meni shyrghalau-shyrmau ýshin aitylyp otyrghany týsinikti edi, men ýshin Yntyqbaylarmen úrysqan bolyp jýrgen búl tynshy sol Yntyqbaylarmen birlese kórsetip, Qaben ekeumizdi jyldyq synauda soghyp ketpedi me!... Qúiryghyn búlandatyp taghy jetipti. Sol «súmyray qanisherine» meni taghy jazyp bermek qoy!... Jәdigóy qashan da kýle keledi!

«Ol qanisher bolsa, Qaben ekeumizdi odan da súmyray qanisher sanap kórsetting be? Qanisher dep alyp, bizding qanymyzdy soghan ishkizbeksing be!»- degen oimen týiile qaradym. Biraq, artyn bayqaghym keldi - «Menen taghy ne izder eken?!»

- Kәme, mengerushi saghan eshqashan qansherlik qylghan emes, óz qamqoryndy ózing dattama!- dedim tómen qarap. - Ózine jazyghy joq adamdy jamandasan, jazyghy bar adamdy qaytpeksin?... Búl minezindi kóteruge bolmaydy, ózine aityp qoyarmyn!

- Al, qoydym Bigha, qoydym!- dep sanghyrlay kýlip aldy ol. - Biraq, ózing meni týsinbeydi ekensin, men óz basymdy ghana syilaghandy jaqsy kóre berem be?... Kópshilikke istegenin kórip jýrip kórmeytin ne edim men sonsha!

- Ne bolsan, sol bol, әiteuir mengerushining jazyghy joq saghan!... Men de óz minezimdi tanystyryp qoyayyn, әrqanday adamnyng dәl óz qalpynda kórinuin jaqsy kóremin!

Kәmen búl sózime jip tagha almaghanday antaryla qarady maghan. Men tósegimdi salyp sheshine túryp sóiledim endi:

- Júmystan sharshap keldim, úiyqtayyn!

- Senbi, jeksenbi kýnderi dem alatyndyqtaryndy estidim. Erteng senbi ghoy, qayda barasyn?

- Eshqayda... ózenge iә kólge baryp kir juarmyn.

Kәmen qaytyp ketti. Ózenge de, kólge de sermeuim izimdi shaldyrmau ýshin edi. Qasymdaghy Momynbay býgin týrmedegi әkesin izdep barsa, qaqpa aldyndaghy kýzetshi shaqyldap, quyp jiberipti. Qúndaqbay túrghan týrmede eken. Jana Kәmen kelerding aldynda ghana sony aityp jasyp otyrghan. «Týrmedegilerdi bosatamyz dep jar saluy qalay, búrynghydan beter manyna jolatpauy qalay?!» Sabaqtasymdy erte baryp jolyqtyrsa Qúndaqbaydan osy jaydy da súraghym kelip otyrghanmyn.

Tanerteng erterek túryp, tamaqty ashanadan ishtik te, qaltarys kóshedegi sol týrme qaqpasyna bardyq. Qala formynda jaqsy kiyingen qazaq qyzy qaqpa qarsysyndaghy daual týbinde túr eken. Bizge qarap jymidy da:

- Jolyqtyrmaydy eken!- dedi. Mening sabaqtasym arsalaqtay baryp qol alysa ketti onymen:

- Núryash, qashan keldin?

- Jarty saghattay boldy. Ákemmen jolyghyp, qaytaratynday bolsa birge keteyin dep edim. Kýzenshe shaqyldap, esigine de jolatpay túr!

Qyz kýlip jiberip, kýmis qonyrauday synghyr-synghyr ete týsti de, tiyla qaldy. Kýle týsse eken degendey, baghdarlay qaradym. Jalt-júlt etken túp-túnyq, kókshil kózdi aq sary qyz eken. Al qyzyl almaday betining boyauy asa sheber suretshining jaqqan kiremindey súiylyp baryp, qyzghylt sary, odan aq sary týske almasypty. Sәskeden kóterilgen kýnning ystyq aptabynda túrsa da, jazyq mandayy ashyq jaghadan aumaghymen kórinip túrghan toq alqymy kýn shalmaghanday, núrdy úyaltqanday appaq, bar bitimi jarasymdy jaralghan, tal shybyqtay jana óspirim boyjetken eken. Omyrauyndaghy znashogyna qaraghanda Nýy shueyanning oqushysy siyaqty.

«Sizder» degen sypayy sóz tilime qalay ýiirile ketkenin bilmeymin. - Áneu jerge taman, alysyraq túra túrynyzdar, qaqpany men baryp qaghayyn, tanysym bar edi, aldymen sony shaqyryp sóileseyik!

Olar kóne ketti de, alystay berdi. Men qara qaqpagha kelip úryp-úryp qaldym.

- Sýi?!1- dep arjaghynan saq ete týsti bir hanzu saqshy.

- Men, Qúndaqbaydy shaqyryp beriniz!- dep hanzushaladym. Ol zirk etip bir-aq toytardy:

- Qúndaqbay joq!

- Bar! - dedim men batylyraq ýn shygharyp. - Men onyng inisimin. Meni shaqyrghan!

Múnan song zirkil estilmep edi, shaqyrghan eken. Qúndaqbay shygha keldi de, ótkendegi әdisimen meni qúshaqtay amandasty. Álgi qyz ben sabaqtasym bizge qaray jýrdi. Men kýbirlep qana súradym:

- Kiruge bola ma, aghay?

- Myna jana kelgendering tym dýley. Men aityp, sózge kóndire almaytyn bolyp qaldym!- dep Qúndaqbay jauabyn beygham ashyq ýnmen qayyrdy. - Últtyqtardyng eshqaysysyn kirgizbeydi. «Izdep kelgen adamdarynmen syrtta sóilesip, syrttan qaytar!» dep maghan әdeyilep eskertken!... Mynalar kim? - dep súrady qyz ben jigitti núsqap.

- Mening sabaqtastarym. Osy týrmede әkeleri bar eken, soghan jolyghugha keldi.

- E, e, kórgemin, kelip jýrgen balalar eken ghoy. Biraq, kezdestirmeydi!- dep Qúndaqbay meni qoltyghymnan ala ayandady. Jolay ol ekeuine de ym qaghyp, qaqpadan auasharaq baryp toqtady. - Últtyqtardan eshkimdi jolyqtyrudy qoyyp túr!

- Aghay, әkelerimizdi týrmeden bosatady dep estip edik,- dep qyz sóilep ketti. - Sol ýshin ýige demalysqa qaytpay kýtip jýrmiz. Bosatsa birge qaytpaqpyz, qashan bosatar eken?

- Syrtqa ghoy onday sózdi sóilep jatyr. Biraq, ol sóz bizding qaqpamyzdan әli kirgen joq. Estuimshe, týrmeden bosatylatyn adamdardy últtyq úiymdargha tapsyryp, solardyng kepildigimen shygharmaq. Bizdi qoyyp, endi qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyn ainaldyrghandaryng jaqsy!

- Aghay, tym bolmasa bir-eki auyz sәlemimizdi jetkizip bere me ekensiz?!- dep ótindi qyz.

- Olay bolsa, qysqa ghana jazyndar, syrtyna attaryn anyqtap jazyndar, men jeng úshymen jetkizip bereyin!

Ekeui daual týbine otyra qalyp, hat jazugha kiristi.

- Saduaqas aghaygha sәlem aitynyz! -dedim men. - Estigen shyghar, Quat demalysqa qaytty. Úiym qarauyna shygha qalsa men osyndamyn, izdep, súrastyryp túrayyn.

Qúndaqbay «jetkizemin» degendey basyn iyzedi de, kýbirley sóiledi:

- Bauyr, búrynghydan da saghyraq jýruge tura keledi. Mynau kýlip túrghanymen tiyip túratyn jau!

Qyz ben jigitting dayyndap әkelgen qaghazdaryn alyp, symynyng jan qaltasyna eki qolyn sala bas iyzedi de, jónele berdi týrmeshi. Ýsheuimiz ýlken kóshe jaqqa tarttyq.

- Kóp rahmet sizge! - dedi qyz maghan bylay shygha bere. Janbyrdan keyingi ashylghan aspanday túnyq kózin bir tónkerip qaldy. Men qaraghanda sol әdemi kózder bal-búl janyp, úzyn kirpikter lyp-lyp qaghyldy da, tómen qarap ketti. - Siz bolmasanyz býgin de til qatysa almay ketedi ekenbiz!

Ózim qúrmetteytin adamgha kórsetetin úyandyghym ústap, men ýnsiz túqiya berdim. Qatar jýrip kelemiz. Ortamyzda syp-sypayy sóz bastap, tanystyq әngime qozghay berdi Núriya. Ádepti de, ashyq ta, kóregendi qyz ekeni bayqalady. Sabaqtasym әlginde ózderi onasha túrghandarynda meni tәuir tanystyryp qoyghan siyaqty. Ózining Qabenmen nemereles tuys ekenin, óz ýii tauda bolghandyqtan, Qabenning ýiinde túryp oqyp, Altaydan ortalau mektep bitirip kelgenin aita kelip, әkesining tútqyndalu sebebin de sóz etti.

Núriyanyng әkesi Ospanmen qúdandaly eken. 40 jyldyng jazynda Altay saqshysy sol jaqyndyq jayyn bilip, sonday baylanysy bar birneshe el adamymen birge ony Ospangha elshilikke salypty. Júrtty tynyshtandyru, taudan týsu jayyndaghy «kelis sózdi» Ospan qatal toytaryp: - Qaytyndar! -depti turasynan. - Esimqandarsha aldap týsirip, qyrghyzbaqsyndar ma? ...Bizding kimimizdi almady qolgha, kimdi aldamady?!... «Aqylsyz basqa tasyrayghan kóz biter, duasyz auyzgha syldyraghan sóz biter», qorsyldap kelip siqyrlyq qylmay, ózdering qosylyndar bizge, әitpese jandaryng barynda joghalyndar!

Búl sózge Núriyanyng әkesi kýlip jiberip, «ras-au!» dep qalypty da, shyghyp jýre beripti. Elshiler toby taghy da jauaptasyp, ýkimetting «kenshilik qamqorlyghyn» aityp jatqanda, búl kisi atyn erttep te qoyghan eken. Qalagha qaytyp kelisimen qolgha alynyp, 1941 jyldyng jazghytúrymynda Ýrimjige aidalypty.

Osy jaydy bayau ghana bayandap tynghan Núriyany momyn sabaqtasym arqadan qaghyp qaldy:

- Búl - qúiyrshyqtyng qyzy!

Búl - sózge synghyrlay kýlgen Núriyagha kózim taghy da toqtay qaldy bilem, túnyq kógildir kóz taghy da tónkerilip týsti de, tolqyp-tolqyp ketkendey boldy. Sol tolqyndy qalpyn búzbay jauap qayyrdy:

- Maghan jezde keledi búl. Bizding auyldyng qyzyn alghan song bәrimizdi jamandaytyn bolypty. Ápekemizdi úzatpay túrghanymyzda, osy byltyr ghana mólmendep túratyn mýsәpir edi, endi myqtysynuyn!...

Núriyamen birge nýy shueyanning qaqpasyna kelip qalghanymyzdy bir-aq bildik. Men túra qalyp, hayyr-qosh aita bastap edim, Núriya qoltyghymnan ústay aldy:

- Jataqhanagha kiriniz, kýn ystyq, tym bolmasa bir-bir shyny shay iship shyghynyzdar!..

Ana-myna syltau aitqanyma bolmaghan son, ynghaysyzdana kónip, ilese berdim. «Bizding jataqhana siyaqty adamdary ketken apalan-topalang jataqhanada bizdi kýtuden qinalyp qalar» degen kýdikpen Núriyanyng ózin ayap edim, onym beker eken. Jaqynda ghana aqtalyp, tas kirpish edeni juylghan, tap-taza eki krovatty ýy bolyp shyqty. Gýldi bókebay odeyalo jabylghan krovattyng bas jaghyndaghy arqaly oryndyqty núsqady maghan. Qarsy krovattyng ayaq jaghyndaghy bir oryndyqty mening qataryma qoyyp, jezdesin otyrghyzdy.

- Sabaqtastarymyz ketpegen kezde, osynda tórt qyz túrushy edik... Tar edi onda, ekeu ghana qalghan song aqtap, tazartyp aldyq!- dedi Núriya. Hotandyq bir sabaqtasymen ghana qalghan eken. Onyng býgin tuysqanshylap ketkenin aitty da, kostumyn sheship tastap, qysqa jendi qyzyl koftasymen ghana syrtqa shyghyp ketti, aq bilegi men qonyr jibek sholkiydi aghartyp túrghan toq baltyry, júp-júmyr alqymy kózimdi búldyratyp, aq sazanday jalt bere syrghy jóneldi. Qyldyryqtay ash beline týsken qos qonyr búrymy búlang ete týsti esikten. Krovattyng tómengi jaghyndaghy ýstel ýstinde qonyr bylghary chemodan túr. Jarqyratyp, taza sýrtipti de, jughan kiyimderin dәzmal (ýtik) salyp qattap, sonyng ýstine qoyypty.

Jataqhanasyna qysta kelgenimde Halima da osynday pysyq kórinip edi. «IYe, biraq ol qyrshanqy sonsyn әdeyi isteytindey seziletin, jasandy qylyghyn bayqatyp alushy edi ghoy. Kәri sayqal jasana-jasara jýrdi de, jalp ete týspedi me «sary pagongha!» deymin ishimnen. - Onyng jana jylda mektepten shyghyp alyp, sol pagongha tiyip ketkenin esime aldym. - «Oqu emes, jigit izdep kelgen eken ghoy sonda!»

- Seni baghana jetkizip-aq tanystyrdym,- dep kýlimsiredi Momynbay, - bizding baldyz qalay eken?

- Ne qalayyn súraysyn, jaqsy!..  Al, meni ne de...

Núriya kók shaugimimen shay alyp kirdi de, sóz ýzilip qaldy. Chemodanyn alyp, krovatqa qoydy da:

- Jezdetay, ýsteldi kóterisip jiber!- dedi sabaqtasyma kýlimsirey qarap. Ýsteldi ortagha qoyyp sýrtti de, dastarqan jasady. Qant, kampiyt, prandik, bauyrsaq, sary may jep shәy ishtik. - Sizding Qaben aghamen, myna jezdemmen sabaqtas ekeninizdi estidim, demalysqa nege qaytpay qaldynyz? - dep súrady menen.

- Áke-sheshe kedey, ýy alys, Dórbiljinde... әreng jetken Ýrimjimdi qimay qaldym.

Qyz maghan baghdarlay qarap qoyyp, demin soza aldy.

- Keler jyly jazda bir bayqap kóremin ghoy.

- Ákem shyqsa demalysqa baryp qaytam ghoy dep jýr edim. Jaqyn arada shyghar ma eken?

- Ýkimet jariyalaghaly kóp boldy, sol sózinde túrsa uaqyty jetti ghoy; qashangha deyin til emize bermek!... Al, әkeniz tez arada shygha almay qalsa, qaytasyz ba?

- Shyqqansha kýtemin de... saghynyp kettim! -degende kókshil kózi móldirep, jasauyray qaldy. Ar jaghynan lyqsyp kele jatqan auyr óksudi toqtatugha tyrysty bilem, shynysyna tónip alyp, tez-tez úrttady shayyn. - Ákemde tuysqan ini de, úl da joq,- dep qayta kýlimsirey qarady kóz astymen. - Biz ýsh-tórt qyzbyz. Men - ýshinshisimin... ýidegi ýlkeni menmin, aldynghy eki әpkem.... ketken.

- Ol ekeuining biri sende me?- dep kýbirledim sabaqtasyma. Núriya estip qoyyp, kýlip jiberdi:

- Joq, tughan әpkemdi múnday ynjyqqa berem be, múnyng alghany - bizding jaqyn tuystyng qyzy.

- E...e,- dedi Momynym asau qaljyng tityghyna tiyip ketkendey, - ózindi qosalqylyqqa alamyn әli, ynjyqtyng keremetin sonda kóresin!

- Qyrtpay otyr!- dep qaldy qyz, kýlimsiregen boyy qyzaranqyrap.

Jezde qansha momyn bolghanymen baldyz aldynda moyyn sala jýgirmey me. Mening Momynym batyldyqqa endi jetti:

- Án salshy, ei, Núriya!... Myna qyz qiyn әnshi! -dep qoydy maghan bir qarap. Ile-shala moynyn qyz jaqqa búryp, meni maqtay jóneldi. - Bizding Bighash ta әnshi, saghan ersin!

- Solay ma?- dep qyz, «shyn ba?» degendey qarady jezdesine.

Momynbay jan qaltasynan apyl-ghúpyl qoyyn dәpterin izdedi.

- Solay túrmaq, múnyng ólenin kór, sen!

Betimning dyz etuinen jýzimning qyzarghanyn bayqap tómen qaray bere búrylyp kýbirledim:

- Ony kórsetip qaytpeksin, yryldasqanymyz әshkerelenip qalady ghoy!

Qyz mening búl sózime anyryp qarap kýlimsiredi. Momynym dәpterin ashyp, jinige úsyndy qyzgha:

- Myna ólenmen bizding aqyndarymyzdyng moynyn astynan keltirdi! Toqtay túr, - dedi sonan son, endi alyp oqy bastaghan Núriyadan dәpterdi qayta júlyp alyp, bas jaghyn ashyp ústatty. - Aldymen basyndaghy ólenderdi oqyshy! Qara taqtada ýlken aitys bolghan. Bighabilding qalay soyghanyn sonda týsinesin!

Momynym shaugimdi jerden entige alyp, «ishpeymin, qaytayyq» degenimdi tyndamay, ekeumizding shynymyzgha shaydy basa-basa qúidy. Shyntaghyn dastarqannyng dәl ortasyna tirey enkeyip, ondaghy aitysqan avtorlardy, ólenning shyghu jayyn tanystyra otyrdy sonan son.

Qyz kýle oqyp shyqty da, oilanyp qaldy.

- Yntyqbay, Salyq aghalar sonday ma eken, ei?!

- Sonday ma ekening ne, solardyng býliginen qysy boyy bas ala almadyq. Ózge jerlikterdin, әsirese myna Bighabilding ýstinen shaghym jýrgizip, bar kitabymyzdy mektep bastyghymyzgha alghyzyp qoya jazdady. Sonda da osy Bighabilding jauaby qútqaryp qaldy bizdi.

Núriya men turaly maqtaudy eleusiz qaldyrghansy berdi. Mening sodan qysylyp otyrghanymdy bilgendey. Ol jayyn maghan qaramay qoyynan anghardym da, sol sezgirligi ýshin de jaqsy kórip otyrdym.

Qaben agha da jaqsy-aq aitqan eken! Sonysyna ýsheuining birdey jabylyp, auzyna kelgenin aitqany nesi?!

- Bighabil osy ólenin sol ýshin jazyp edi. Búghan eshqaysysy jauap jaza almady da, búl kelip partasyna otyra bergende Shaqan artynan kelip, basyna qoyyp jiberdi!

- Úiba...y!- dep qaldy qyz.

- Sonan song bәrimiz jabylyp, ýsheuin itshe tepkiledik...

- Jә,- dedim men shәy iship bolghanymdy bildirip,- kórise salyp aqyndyghymyzdy da, batyrlyghymyzdy da aityp boldyq, endi qaytayyq!

- Jogha,- dedi qyz tómen qarap,- mynanyng aityp otyrghany ghoy, qyzyq eken!... Otyrynyzdar asyqpay!- dep ornynan túra shәugimdi alyp, mening shynyma úmtyldy. Men rahmet aityp, shynyny bermey qoydym.  - Jәne bir shyny qúiyp qoyayyn!

- Joq, rahmet, kóp ishtik!

Momynym taghy da selt ete týsti:

- Ýi, men ekeuine әn salghyzayyn dep otyryp, әngime aityp ketippin ghoy! Aytyndarshy qane, ekeuindi ózim bir salghastyryp kóreyin!

Keyingi sózine ynghaysyzdanyp, Núriya enkeyip aldy da, men túqyra týstip:

- Núriyash aitsa ghoy tyndaghyshym bar, ózim aita almaymyn!

- Joq, mening de úyalshaqtyghym ústap qaldy!- dep qyz qyzara kýlimsiregende men ornymnan túrdym:

- Olay bolsa, qaytayyq!... Ústamaghan kezinde estirmiz!

Syqylyq qaqqan qyz da ornynan túrdy:

- Qaytasyzdar ma endi... jezdeke, myna dәpterindi men alyp qalayyn, erteng kelgenderinizde alarsyzdar.

- Erteng keletinimizdi qaydan bildin?

- Sabaq joq, bossyzdar ghoy, әr kýni kelip túrarsyzdar!

- Alsang al, biraq eshkimge kórsetpey ózime tapsyr!...

Núriya bizdi qaqpa aldyna deyin shygharyp sala keldi de kelip túruymyzdy taghy ótindi.

- Men ghoy senbi, jeksenbisiz bosay almaymyn!- dedim men.

- Basqa kýnderi ne isteysiz?

- Bir-eki sabaqtaspen birlesip jiyrma myng kirpish kóterip alghanbyz, sony qúyamyz.

- Kirpish?!

- IYә, rashod aiyra jatayyq dedik.

Qyz oilanghanday biraz qarap túryp baryp ýn qatty:

- Onda... erteng jeksenbi... kelip túrynyzdar! Ákem turaly qazirshe qazaq úiymyna ghana baryp súrastyryp túramyn ghoy, solay ma?... Basqa uaqyttyng bәrinde jataqhanada bolamyn.

- Zerikkende siz de biz jaqqa baryp túrynyz, myna jezdeniz ekeumiz bir jataqhanadamyz.

Qyz bas iyzegendey ghana kýlimsirep túryp qaldy da, biz qaytyp kettik.

- Albasty bassyn seni!- dedim bylay shygha bere. - «Ekeuindi salghastyryp kóreyin» degening qay shatqanyn?... Sol sózinnen úyalyp, әn salmay qoymady ma?

- E...e... solay deppin-au, iyә!... Bәse, neqyp qylymsy qaldy desem!... Sóitse de osy joly bir kórgende-aq saghan myqtap sýzildirdim-au deymin. Áy, ózing de pәleketsing ghoy, kirpish týgil boq qúyamyn deseng de, Qúday biledi, qanday bezer qyz bolsa da, kózin bir sýrindirmey qoymassyn-au!... Biraq, jigitim bayqa, bizding baldyz qiyn. Talay siqyr tónip oqyghanda da sausaghynyng úshyn ústatqan emes. Kýlip túrghanymen ishinde takapparlyghy zor.... Múnyng әnin estisen!... Byltyr osy jaqqa jýrerde Altay «qúlybyn» bir kýnirentti búl búlbúl!..

Momynym baldyzyn jataqhanagha jetkenshe maqtady. Meni qiyn úshpadan bir úshyrmaq siyaqty. «Biraq, úsh degenge úsha jóneletin kýiim qaysy menin?!... Qyz degen qúiyn siyaqty, bir soghuyn soghyp qalsa da, búlt etip óz ynghayy kelgen jaqqa jónele beretin kórinedi ghoy. Oghan úshyp, qanbaq bola bermeymin! Aghalar ýilenip, óz túrmysym sol qúiyndy búltartpay ýiire alatyn jaghdaygha jetiskeninde bir-aq kórmeymin be! Búl masqaralyqty qoy endi, Yntyqbaylar onan әri kýlip, bizding qaryndas auzyna teuip ketti dep jýrmesin!» - Osylay oiladym da sabaqtasym baldyzynyng qúnyn asyrghan sayyn basyla berdim...

Erteninde tanerteng ornymnan túryp, juynyp jatqanymda Kәmen jetip keldi:

- Keshe kir juyp bolghan shygharsyng Bighash, jýr endi, men seni bir seyildeteyin, tamaqty kósheden ishe salamyz.

- Býgin sabaq pysyqtaymyn, Kәme!

- Oibo...y, jas basynnan jýreging ólip qalghan netken jansyn?! Ózi jazdyq demalys, ózi jeksenbi!... Qoy múnyndy, isek te emes toqty kezinde qartanyna seni qoymaymyn! Menimen bir ret birge jýruge osynsha nege búldana beresin, kisining kóniline keletin isti qyla bermeshi, jýrshi!

Búl sózge basqa jal aituym qiyngha soqty. Tym qiyn da bolmas edi-au, biraq, osy iyisshi menen ne izdep jýrgenin bilgim keldi. Kýle kóndim de ere jóneldim. Jana kiyinip jatqan Momynbay kózin bir qysyp qoyyp:

- Osy úzyn kósheden tabysarmyz, men de shyghamyn!- dep qaldy.

Kәmen ekeumiz Sovet azamattary klubynyng qarsysyndaghy aspúzylgha kirip, samsa jep, shәy iship shyqtyq.

- Endi qayda baramyz? -dedim.

- Qazaq-qyrghyz úiymyna kirip shyghyp, tómen qúldaymyz, anau kýngi aitqanym esinde bar ma, sony kórsetemin.

Onysy qalyndyq kórsetu bolsa kerek, ana joly bir aitqanynda barmay qalyp edim ghoy. Men әieldi kóp kórgen, kezegen kәri mystanday-aq, «sen bir synap kór» degen sonda! Ol nemesining qanday ekenin bir kórgende qaydan bile qoymaqpyn, bir súluyn kórsetip, maqtanbaq shyghar, әlde, sol kórsetuining astarynan meni anyqtap kórmek shyghar, meyli!» dep qatarlasa berdim. Ýlken kósheden Bahulangha qaray oiysatyn bir búrma kóshening auzynan óte bere túra qaldy Kәmen.

- Kitap dýkenine kire shyghayyqshy!- dedi sybyrlap qana.

- Qaydaghy kitap dýkeni?!

- Álgi... kitap satyp beretin dýkenshi?!

- Kitap satyp beretin dýken bar ma?

- Bilmeysing be?! ...Ózdering alyp oqyp jýrmeysinder me? Bastashy, men de alyp oqiyn dep edim!

- Joq, bizde kitap joq. Byltyr kýzde agha oqushylardan alyp oqyghan edik, keyin tabylmaytyn boldy. Ózing bilseng kórsetshi maghan.

- Jýr onda izdep kóreyik.

Taghy da biraz qúldap Sovet azamattary auruhanasynyng qaqpasyna keldik.

- Osynda deydi, bastashy qaysy ýy eken!

- Ei, Kәmen, bilmeytin jayym ýshin meni synay berme, biletin bolsang ózing basta, baryp kórelik, bilmeseng әureleme, ózim kitap izdep jýrgenim joq!

- Onda, keyin bir izdep tabarmyn, jýreyik! Menen izdeytin mәselesining biri osy ekenin endi týsindim. Qazaq-qyrghyz úiymynyng aldyna jettik.

- Aldymen osynda kireyik!- dep Kәmen qaqpagha búryla bere tómengi jaqqa qarap túra qaldy. - Kele jatyr, kele jatyr, osy jerden tosayyq!

- Kim?

- Áneu kýngi aitqanymshy, esinde bar ma?- dep, janaghy aspúzylda aitylghanyn úmytyp taghy qaytalady. Suretke týsetin adamsha sary meshpetining jagha-jenin týzep, ong jaghyna jygha taraghan sarghysh shashyn sylay týsti. Symynyng jan qaltasynan qol oramalyn alyp, múrnyn sýrtti. Bir týrli jana is bastaytyn adamsha resmy jigerge kelgendey, sarghysh óni súrghylt tarta týsti.

Tómengi jaqtan, kóshening ong jaghymen kele jatqan әrtýrli jýristegi әiel zatynyng qaysysy ekenin bir Qúday men osy Kәmen bilmese, men qaydan bileyin. Túspaldap tany almaghan song ózim jygha tanityn Kәmenimning jýz qúbylysyn andumen boldym.

- Osy qyzdy sen múqiyattap bayqashy!- dep sol jaqtan kóz almay kýbirlegende óni sәl qyzghylt tartty. Siyrek qasy dir ete qalyp, shashy basyp túrghan tar mandayy jiyrylyp baryp jazyldy. Amandasugha ynghaylanghanday, tamaghyn kenep qalghanda, onyng kirpik qaqpay qadalghan nysanasyna jalt qaradym. Keshegi Núriya kózime ottay basyla qaldy! Keshegi kiyimin auystyryp, aq kofta men qyzghylt-súr yubka kiygendikten, alysyraqtan tany almappyn. Qyz úmtyla baryp amandasqan Kәmenning qolynan qolyn tez aiyryp maghan úsyndy.

- Tanymaytyn shygharsyn, Núryash, búl - bizding mektepke byltyr kýzde kelgen jana oqushy, aty Bighabil!- dep sonan song qyzdy tanystyra jóneldi. - Myna boyjetken bizding Núriya atty biykesh, Nýy shueyanda oqidy!

- Tanysatyn shygharmyz,- dep kýlimsiredi qyz,- kóriskenbiz!

Kәmenge aitqan ótirigimdi ashyp, keshe kóriskenimizdi aita salar ma eken dep edim, ony qozghaghan joq, әngime amandyq súrasugha auyp ketti.

«Qalyndyghy osy Núriya bolghany ghoy, keshe qaytyp kele jatqanda, qyzdardy qúiyngha tenegenim esime týse qalyp, «bәse!» dedim ishimnen - «janbyrdan keyingi ashylghan aspanday túnyq» kóz qanshalyq terensingenimen, jezdesining aitqanynday, «eshkimge qol úshyn ústatpau» qayda, әldeqashan matalyp, qalyndyq bolyp ta ketken qyz eken ghoy... Yapyr-ay, myna súmyraygha qalyndyq boluyn qarashy ózinin! ...Qoy sýikimdim, maghan úshqyn atpay-aq qoy endi! «Súludyng jýzi aldaugha beyim» degen maqaldy estip jýrgen «nәreste jigit», qúiyn jeli aidaugha beyim ekenin de bilip boldy, domalay qoymas!»

Kәmenning jalbaqay súraularyna bir-bir sózben ghana jauap aityp túrghan Núriya maghan jautaq-jautaq qaray berdi. «Qoy, sýikimdim...» degen oimen darytpay, biyiktep qaradym. «Mystanym synay týssin» degeni me, әlde odan basqa qyry bar ma, Kәmen arzan sózin altynday jarqyratyp, jaudyra týsip edi. Núriya tyndaghysy kelmegendey, maghan búrylyp aldy:

- Jezdem qayda?

- Jataqhanada.

- Men Sandúnbiydegi1 bir sabaqtasymnyng ýiine ketip baramyn. Jezdem biz jaqqa býgin barmaq edi, meni izdep alys jol jýrip qalmasyn, siz tezirek aityp qoyamysyz?!

- Óziniz joldan kire ketpeysiz be?

- Tym asyghyspyn, jataqhanasyn da bilmeymin!

- Po, ylghy asyghyp jýretinin-ay, senin!- dep Kәmen kiymeledi. - Kýlәnning ýiine bararsyn. Ózindi izdep kele jatyr edik. Sen sonda bar da Kýlәndi ertip shyq, biz birge baryp, tayau jerden tosa túrayyq!

- Joq, tospay-aq qoyynyz, Kýlәn ekeumizdi bir úighyr sabaqtasymyz qonaqqa shaqyrghan!- dep Núriya jónele berdi.

- Qap!- dep qaldy Kәmen. Núriya jedeldete jýrip alystay bere kilt kidirdi de:

- Bigha!- dep shaqyrdy meni. Onan song keri búrylyp asyqpay jýrip kelip toqtady da, ózine bettep kele jatqan maghan (Kәmenge estirte) dabystap sóiledi. - Bigha, renjimeseniz, menimen birge jýrip, jezdemdi jataqhanasynan shaqyryp berseniz!- degenshe men de jetip bardym. Núriyanyng shyrayy endi sәl qyzghylt tartty da, túqyra kýlimdep, kýbirley sóiledi. - Keshe jezdem ekeuinizdi býginge shaqyryp qalyp edim ghoy. Býgin sizding kelmey qalatynynyzdy bilippin, ózim ertip qaytugha kele jatyr edim. Kәmenge ótirik aitpasyma bolmady. Búl jelimdi qalay jabystyryp alghansyz?!

- Aldymen siz óziniz jabystyryp alghan jelim eken ghoy?!

Qyz kýlip jiberdi.

- Onyng jayyn jol-jónekey estirsiz. Anaghan «jataqhanagha baryp shyghamyn»,- dey salynyzshy!

- Oi, Kәme,- dedim artyma qayrylyp,- men baryp myna qaryndasqa Momynbaydy tauyp bereyin, asyghys júmysy bar eken!

- Men de baramyn onda!

Qyz oghan ile jauap qayyrdy:

- Siz әure bolmay-aq qoyynyz!

Beri jyljy týsken Kәmen myna sózden song qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyna qaray tenseldi.

- Kәme, «múqiyattaudy» úmytpaspyn, ә!- dep Núriyamen birge jýre berdim.

- Maqúl,- dep qarqyldap kýlgensip ol qaldy,- men úiymnan kýtemin, tez kel!

Núriya kózining qiyghymen kýlimsirey qarap, kýdiksine súrady menen:

- Ne dediniz?... Múqiyattauynyz ne?

- Ózining «múqiyattap bayqashy» degen ótinishine qaytarghan jauabym ghoy.

- Kimdi múqiyattap bayqa dep edi?

- Sizdi.

Qyz kýlip jiberdi, synghyr-synghyr ete týsip bir irkildi de, taghy kýldi.

- Ne ýshin múqiyatta deydi meni?

- Siz onyng qalyndyghy ekensiz ghoy,- degenimde qyz maghan anyra qarap alyp, basyn tómen sala shytynyp qaldy, - týneu kýni aitqan,- dep jalghastyrdym sózimdi, - jana kele jatyp taghy ótindi. Jaqsy-jamandyghynyzdy, qalyndyq bolghanynyzgha deyin múqiyattap aiyra almay jýrgen siyaqty.

- Osyghan da jetken be búl suayt!

- Sizding sol qalyndyq ekeninizdi keshe bilmeppin. Múqiyattaudyng sәti endi týsti.

Qyzda qatty kýlkining qystyghuy barday, taghy da irkip-irkip kýle berdi:

- Siz maghan osy jaghyn aityp alyp, ashyqtan-ashyq synamaqsyz ba?... Olay bolsa, men ózimdi jobishenkide týsindire qoyar ma ekem?

- Áyteuir, Qúday basqa salghan son, shamamyzsha múqiyattap kóremiz de!

Qyz onan sayyn qystyghyp, onan sayyn kýldi.

- Olay bolsa, qinalmay-aq jamanday beriniz meni,- dep, kýlkisin tiya, shyndap sóiledi endi,-jerlestigin aityp tanysyp, bizding jataqhanagha bir-eki ret barghan. Men de syilay kýtkemin. Sonymdy jaqtyryp qalghandyqqa sanaghan eken ghoy! Endi qútyla almay jýrmin, ózi tәiny eken. Kórse-aq aghash jelimdey jabysyp, әr neni aita beretin boldy. Sizge de sauap kerek shyghar, qalay jamandasanyz da osydan meni qútqarynyzshy!

- Qalyndyghymdy múqiyattap ber dep jabysqaly kóp bolghan. Olay bolsa, sizdi synatyp alu ýshin emes, basqa bir qyrymen aityp jýrgeni boldy!... Býgin kóshege shyqpaymyn degen erkime qoymay, jyghyla jabysyp ertip shyqty.

- Sizge Yntyqbaylar qatty ósh eken ghoy, sol sebeppen meni emes, sizdi ózi «múqiyattap», orgha jyqqaly jýrgen shyghar. Estuimshe, naghyz qandesting ózi siyaqty. Múnan song jaqyn jýrmeniz!... Býgin ózim kelmesem, bizding jataqhanagha... barsanyz da osy pәlemen birge barady ekensiz. Onda men tymyrayyp alar edim de, әninizdi esty almay qalady ekenmin... Oqu toqtap, sabaqtastarym qaytqaly ishim pysyp, zerigip jýrmin. Býgin әn estip, bir jenildep qalatyn boldym!

- Men әn salugha emes, tyndaugha barayyn, әnshi emespin!

- Maqúl, biraq men múqiyattaushy emespin,- dep kýldi Núriya, - әlgi Kýlәn degen sabaqtasym da bizding jataqhanada tosyp otyr...

Momynbay aldymyzdan shygha keldi. Kәmenning alystan sholyp kele jatqany bayqalghan song iz tastap syrt kóshemen jóneldik... Núriya «múqiyattaushy emespin» dedi ghoy, mening de múqiyattarlyq jaghdayym joq ekeni belgili. Áyteuir býgin de jazdyng keshegidey jayma-shuaq, jaqsy kýni ekenin sezinemin. Ásirese Núriyanyng kózi kórip kele jatqan aspanymnan da jadyranqy, asa túnyq, tym kónildi kórinedi...

Bau-baghy bolmasa da júmbaq sebeppen újymaqtay kóringen keshegi jataqhanagha taghy keldik. Krovatta kerilip, kitap oqyp jatqan taghy bir appaq qyz atyp túrdy, reni Núriyamen úqsas bolsa da, tabighattyng búghan da bergen bir ereksheligi bar siyaqty, sәl túqyra qaraytyn tiksheleu qara kózi kýlimdep, úshqyn ata túrdy. Núriyadan juantúghyrlau, sәl alasaraq kóringenimen, jelige baylanbaghan kýili qúlyn mýsindi, qanshalyq bir togha jigit bolsa da, jonynan sylay týskisi keletindey qyz eken.

Biz de jymiya qarap amandastyq. Birimizdi birimizge Núriya tanystyrdy. Kýlәnning osy mektepti biyl, jaqynda ghana bitirgen, búryn qútybiylik, qazir ýrimjilik qyz ekenin úqtyq.

Molla aldyndaghy shәkirttey ibaly qalpymyzben, dýniyedegi bar oqushynyng әdep-úyatyn arqalaghanday auyrlay kelip otyrdyq. Kelinshekti - balaly sabaqtasym osy qyzdardyng beti ashylmaghan kelinindey-aq menen ary túiyqtala týsti. Qyzdar shay men dastarqan dayyndyghynda jýrgende:

- Ei, Momynym,- dedim sybyrlap, - baldyzyng taghy da «ynjyq» dep, borbayynnan týrtip qalmay túrghanda ójettenip ala qoy!... Baldyz degen basynyp alsa qiyn, ózine soqtygha ber!

Momynbay sergy qaldy, ózi de «ynjyq» degizuden әbden erqashty bolghanday.

- Baldyz, ey baldyz,- dep qalghanda Núriya jalt qarady, - múnda kelip, tizeme biraz otyrshy, shәidi sonan song ishermiz, әpekendi saghynyp jýrmin!

Núriya oghan tandanghanday qarap alyp, maghan sóiledi:

- Jana birdeme dep sybyrlaghan siyaqty ediniz, qayrap qoydynyz-au deymin, әitpese búl ynjyqqa múnday óner qaydan bitti?!

- Joq, oibay, ózimdi qayraytyn bireu taba almay qinalyp otyrmyn. Jala jaba kórmeniz! Jezdenizding sýieginde baryn bilmeydi ekensiz-au!

Búl sózime Kýlәn sýiingendey, ashyla kýldi. Rasynda ózimdi basa qalghan oyandyq búltynan serpilu ýshin qayrap edim, enbegim beker ketpegendey, dastarqan jayylyp, shay qúiylghan song oiyn-әzil sóz oinaqshyp shygha berdi.

Núriya kýle jalghastyrdy sózin:

- Meni jezdemmen sýzistirip qoyyp «múqiyattau» ýshin qayraghanynyzdy bilip otyrmyn.

- Joq, onynyz jansaq bolar, ózimdi múqiyattaghysy kelmeytin adamdy múqiyattaytyn jyndy emes shygharmyn!

- Ei, qyz, әpekeng meni byltyrdan beri qansha qayraghanyn bilmeysing be, jala jappasanshy elge! Qazir men qylshyldap jýrmin!- dep kirisken jezdesining sózin eleusiz qaldyrghan Núriya maghan baghdarlay qarap, sózimning tórkinin izdedi:

- Siz baghanaghy bir sózimdi kónilinizge alyp qalghan siyaqtysyz ghoy?!

- Joq,- dep men túna týsken kógildir kózge bagha qaradym, - qanday sanamen bolsa da, bir-birine nazar salmaytyn adam bolmasa kerek. Solay da qadaghalap múqiyattaspaudy jaqsy kóremin. Sol sózinizge dәn rizamyn!

Oylana qalghan Núriyanyng nazaryn tizelesip otyrghan Kýlәnning súrauy bóldi:

- «Múqiyattau» degening nemene, qaydan shyqqan sóz?- dep kýbirledi ol kózi kýlimdey týsip. Núriya onyng qúlaghyna qolyn daldalay sybyrlady da, Kýlәn syqylyqtap kýle berdi.

- Aqymaqtyq qoy múnysy!- dep tyna qalghan Kýlәnning kózi mening kózime úshyrasa ketti de, lyp ótip Núriyanyng kózine toghysty. Qosyla taghy synghyrlady qos qonyrau.

- Núriyash, bizge de aitsanshy ózdering kýle bermey! -dep Momynbay anqiyp edi. Núriya shay qúya otyryp jauap qayyrdy:

- Qúlaghyna altyn syrgha jezdetay!... Saghan layyq sóz emes, estimey-aq qoy!

- E, jastar arasyndaghy sóz bolsa, qoydyq. Osy kýlkilerinnen jarylqasyn!... Ishimdi pysyrmay óleng aityp berindershi onda!

- Óleng bastan bastalmay ma, otaghasy, ózing basta!

- Óleng kәrining ne teni, jastar bastaytyn!... Auyldyng alty auyzy degen de bar emes pe?!

- Kәrteyip ala qoyynda da mәn bar eken-au, quyn ózinin!- dep qoyyp, Kýlәngha qarady Núriya. - Al, tilegen «alty auyzyn» aityp-aq bereyikshi!

Núriya «Aghajay» әnin ýiire tónkeriltip bastay jónelip edi, Kýlәn qosyla ketti. Ekeuining birge aityp mashyqtanghandyghynan ba, iә ýn, sazdarynyng tabighy úqsastyghynan ba, bir ghana kýmis kómeyden shyqqanday syldyrap, bir ghana sybyzghyday sorghalay jóneldi. Ekinshi shumaghyn aitqanda ghana anghara bastadym, әn әueni órlegende Núriyanyng ýni aiqyndalyp, tym aishyqty, әsem tolqidy eken. Asugha órlegen sayyn jazylatyn túlpar bauyrynday, aspandaghan sayyn qayqayatyn qyran qanatynday tym óristi ýn siyaqty. «Qyz Jibekting aqmaralyna» jeke bir jiberip alar ma edi ózin!.. Ózi de naghyz aq maral ghoy, biler me eken?!... ony bilmese «Gakkudi» ótinip kóreyin!... biraq, oghan jeke aitqyzudyng jónin qalay keltiruge bolar?!...»

«Aghajay» aitylyp bola bergende osy oigha ketippin de, melshiyip otyryp qalyppyn. Kýlәnning kýbirinen oyanghandaymyn:

- «Múqiyattap» otyr,- dep ol kýbirlegende, maghan Núrya da bir qarap alyp, Kýlangha qosyla synghyrlady.

- Joq, әnderiniz esimnen tandyra jazdada... «Aqmaraldy» aityp jiberinizshi!

Men Núriyagha ghana qarap ótindim de, ol ynghaysyzdanghanday qyzara kýlimsirep toytardy:

- Olay әsireleseniz, aitpaymyz.

- Sizdi әsirelegenim emes, óz әlsizdigimdi aitqanym ghoy.

- Al, aityp-aq bershi!- dep Kýlәn qúptady. - Ótindi ghoy, «er moynynda qyl arqan shirimes».

Myna sózimen qu qyzdyng ózime túzaq tastay qoyynan qysylynqyrap edim. Núriyanyng sózi tynysymdy kenitkendey sezildi.

- Olay bolsa, siz de qosylyp aitynyz, mening biletinim tolyq emes qoy deymin.

Jeke aityp qinalmay, múnday búlbúlgha ere ketu qarghagha da sәtti oray ghoy, maqúldyq bildirip qosyla kettim. Biraq, onyng shalyghyna ilesip, sharyqtau shegine birge shyghu qayda, órley bergende jarty dauysqa týse qoydym da, ózi kýtken syndy kezende «múqiyattap» tynday ilestim. Túspalym dúp-dúrys shyqty, totyday sylanghan osy bir әndi odan әri qúlpyrtyp, qúiyltyp jiberedi eken.

- Siz mativshyl ekensiz,- dep qoydy ózi maghan tómendey qarap. - Tómen alghan dausynyz óte kelisip shyqty.

- Búlbúlgha ilesken qargha da baqytty bolar?!

- Áne,- dep ol jәne ynghaysyzdana kýlimsiredi,-taghy da asyryp jiberdiniz.

Múnysy qylymsu emes edi, maqtaudan rasynda da qatty qysylatyny bayqaldy.

- Endi Kýlәshting «Gәkkuin» ózimizding Kýlәsh oryndasa qalay, kópshilik?- dep edim, baldyz ben jezde qúptay jóneldi. Kýlәn irkilmey bastady da, Núriya qosyla ketti. Maghan «sen de qosyl» degendey túnghysh ret «sen» dep ataghanday bolyp júmyrtqaday júp-júmyr iyegin kóterip qaldy, ózimsingen dostyng batyldyq shyrayy jarq ete týsti. Aynaday túnyq kózinen ózimdi kórgendey qadala týsip qosyla jóneldim.

Eki qyz búl әndi de tamasha oryndady.

- Al,- dedi Kýlәn kózin maghan kýlimdete qadap,- «Auyldyng alty auyzy» aitylyp bolghan shyghar. Endi «qonaq kәdesin» tyndayyq!

Múnday әnshi qyzdardyng qasynda otyryp jeke әn oryndaudan kóri alqymnan ala buyndyrudy jenilirek kóretin men búl joly sol auyrdy jep-jenil kóteretindey ray bayqattym; әlginde qyzdardyng bastaghan әnine ilesuim de, shynymen balquym da shabyttandyrghanday. Ásirese qyzdar tәlimsimey oryndap otyrghanda mening tartynuym tym oghash bolady ghoy, «Aynamkózdi» irkilissiz kótere jónelip edim, Qúdayym qoldap, aruaghym jebegendey Núriyashym qosyla ketti de, shyrqatyp әketti. Búl әn jәnnәtting kәusarynday tәtti sezildi ózime.

Án ayaqtaghan song bajaylaghanymda qyzdardyng jýzi de albyrap, bal-búl janyp ketkendey kórindi. Búdan song da birneshe әndi qosyla aittyq. Ómir qasiretin shertetin múnly «Dýniye-ay» men «Yapyr-ay» da, mahabbat-qúshtarlyqtyng qúlaq kýii - «Ayttym sәlem qalamqas» pen «Kózimning qarasy» da aityldy. Bәrinde de Núriya tótenshe yntamen, airyqsha naqyshpen múratyna jetkize tolqytady. Ánge qalmay ilesip, birdey tolqytyp otyrghan Kýlәnning jýirik kózi Núriyanyng múnshalyq yqylasynan әlde ne izdegendey kýlim qaghyp, ekeumizding jýzimizge kezek aunaydy. Biraq, men Núriyanyng әn ónerine berilgen ýlken daryn qyzuynan basqa derek angharghanym joq. Onyng «sizden» «senge» kóshkendey, tótenshe jaqyndyq bildirgendey qarasyn da «óner sýigendikting nysany» dep úighardym.

Qyzdardyng kýni búryn pysyryp, dayyndap qoyghan eti bar eken. Qazaq saltymen tórteu ara bir tabaqqa әzil-qaljyng rahatyna bóge otyryp, jep bolghan son, Momynbay ekeumiz qaytugha ynghaylandyq. Qaqpa aldynda shygharyp salmaq bolghan Núriya menimen iymenissiz-irkilissiz, eski dosynsha nemese agha-bauyrsha qoldasa jýrdi.

- Men basqa kýnderi qazaq-qyrghyz úiymyna, odan Kýlәnning ýiine baryp qaytyp túramyn. Al, senbi-jeksenbi kýnderi... Sizderdi kýtip, jataqhanada bolamyn, ýzbey kelip túrynyzdar!- dedi.

- Kәmenshe zeriktirip almasaq?- dep sybyrladym qúlaghyna taman enkeyip. Qyz sәl qyzarynqyray kýlimdedi:

- Zeriktiru kelip túrudan emes, kelissiz sózden ghoy, sizder... zeriktirmessizder!... Uatyp, terbetetin әnderiniz bar eken. Býgin bir sergip qaldym.

- Zeriktirmeu jaghynan uaghda bereyik, biraq bizdi kelgen sayyn qonaqsha kýtpeuge uaghda beremisiz?

- Bolsyn!- dedi qyz synghyrlay kýlip. - Odan qysylsanyz qarasumen-aq «qonaq qylyp» túrayyn.

- Maqúl, onda.

Momynbay kirise ketti:

- Men bir shart qosayyn, senbi kýni sen baryp túr bizge!

- Jelimi bar qaqpanyng aldynan ótu de qiyn,- dep qyz maghan qarap kýbirledi,- men barmayyn!

- Jeliming ne?- dep qadalghan jezdesin men jetektey jóneldim.

- Maqúl dey sal Momynym, jýr.

Sabaqtasymdy qolynan jeteley jónelsem de, keshegidey emes, artymda bir qymbatty dýniyem qalghanday qayrylyp qaraghym kele berdi. Qarasam seziktendirip -  «zeriktirip alarmyn» degen oimen moynymdy zorgha kóndirip, jýz metrdey alystaghanda jalt qaraghanymdy sezbey qalyppyn. Qyz qozghalmay qarap túr eken. Tez qayrylyp, jedeldete jýrdim. Taghy da sonshalyq úzap baryp, taghy da qayryla qarappyn, Núriya әli túr. Jataqhanasynda qalghan taghy bir qonaghyn úmytyp ketken sekildi. Endi qaramaugha ózimdi myqtap kóndirgendey-aq edim, búrylatyn kóshening mýiisine jetkende qayta qayrylyp túra qalyppyn. Qyz әli qarap túr, búl joly «qosh» degendey, ong qolyn kóterip qalyp, eki qolyn jelkesinen aiqastyra kerildi. Jýregim shym ete týskendey sezildi ózime.

- Bizding baldyz qalay eken, bәlem?- dep Momynbay kýlimsiregende bir-aq bilippin, momynym tym qu eken, mening kýiimdi bayqap kele jatypty. Betim du ete týsti de ýnsiz jýre berdim...

Núriyanyng jataqhanasyna osydan song әr aptada baryp túrdyq. Qosylyp әn salystyq, qosarlanyp qatar otyrystyq, qosyla kýlistik. Sonday dostyqtan ózge ray kórsetispedik. Qúshtarlyghymyz qoshtasyp airylysqan song alystan ghana jarqyldasady da, jaqyn keliskende jasyryna qalyp, kózderding týbinen ghana úshqyndap qoyady.

Núriya qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyna kelgen kezderinde Kәmen eki-ýsh ret qúsbegishe shyrghalap shaqyryp kóripti de «týspey», ynghaygha kónbey qoyghan song әteshshe qanat sýirep, aldyn tosa beretin bolypty. Oghan toqtar týri kórinbey qoyghannan keyin, sonynan erip, qalmay qoyypty bir kýni. Mektep qaqpasyna deyin erip kelipti. Jataqhanasyna basa kóktep kirerge, endi qyrghisha týspek minezge kelgenin bayqaghan Núriya qaqpa aldynda túra qalyp, aqyl sózben qaytara almapty da ýzildi-kesildi bir-aq toytarypty:

- Aulaq ket, jabyspa!- depti jalghyz-aq. - Attaushy bolma osy qaqpadan, oqushy qyzdar aldynda masqarandy shygharamyn!

- Núriyash-au, mening ne jazyghym bar edi?!... Jataghyna kireyikshi, týsiniseyikshi!

- Kirmeysing endi, kelmeysing múnda!... Syrtymnan ne dep ton piship jýrsin, men bilmeymin be!... Qashan qalyndyq bolyppyn men saghan!... Joghal, kózimnen, qara jýz!

- «Qalyndyghyn» ne aityp túrghan?! Kim aitty?

- Kimning auzyn jappaqsyn, bәri aitty!... Bar qyzdyng kózinshe betine kýie jagharmyn, masqaralanbayyn deseng endi kelushi bolma!

Núriya sol sózben jataqhanasyna tartypty da, Kәmen sýmireyip artyna qaytypty.

Búl jәitti sol aptanyng senbisinde Núriyadan estip qaytyp edim, keshinde jataqhanama Kәmen jetip keldi. Búrynghy әdetimen kýle kelip, әr neni sóilep otyrdy da, ózinshe eleusiz ghana etip Yusuf Qasymnyng jayyn súrady. Onyng qúljalyq ekenin ghana biletinimdi aittym.

- Búrynnan dos eken desem... basqa úighyrlarmen múnday jaqyndyghyng joq qoy, qalay etene bola qaldyndar?

- «Etene bolghanyn» qalay?

- Birlesip kirpish qúiyp, kórise qalghanda, kýlise qoldasyp jýretindikterindi aitqanym ghoy.

- Bir mektepte sabaqtas bolghan son, eng keminde týs tanys bolmay ma? Týs tanystardyng qúyatyn kirpish izdep jýrip is tanys bola qaluy qiyn ba?... Sonshalyq kóp úighyrdyng bireuining tanystyghyn qimaymysyng maghan? Múnyng nesin súradyn?

- Sendey túiyq jigitterding jaqyndyghy joq úighyrmen qoyyndasyp ketuin ghajapsynyp súraghanym ghoy!- dep qarqylday kýldi Kәmen, «meni izdeytini osymen eki boldy» dep men týidim ishime. Ornynda shalqalap jatqan Momynbay syrtqa shyghyp ketip edi.

- Ánsheyin sóz ghoy,- dep Kәmen «jua saldy» búl tergeuin. - Jә, Bigha, sen әlgi Núriyamen óte tanys ekensin?

- Bizding Momynbaydyng baldyzy eken ghoy, sonymen birge jýrgende kóshede bir kezdeskenbiz.

- Qanday qyz eken ózi, jiy kezdesip túrady ekensinder!

- Alghaly jýrgen senen jii kezdesippin be?... «Qalyndyghym», «sen bir kórshi», «múqiyattashy» dep jýrip, endi «kóp kórip qoyypsyn» degening qalay?!... Kórmesem «kórmedin» desen, kórsem «kóp kórip qoydyn» desen, qay babyna kóneyin endi senin?

Kәmen su júqpas pishinge kelip kýle sóiledi:

- Bighabil, sen kýldirgige ainaldyryp barasyn! Áneu kýni mening aldymnan kópe-kórneu jetektep әketting ghoy, sonda «múqiyattaudy úmytpaspyn» dep maghan uәde berip ketip edin, qaljyndy qoyyp, sonda ne sóileskenderindi aitshy maghan! Qalay-qalay sóilestinder, qalay eken ózi?

- Onda men jataqhana qaqpasyna deyin ghana ilestim. Endi múqiyattayyn degenimde aldymyzdan Momynbay shygha kelip, sonymen ketti. Men jataghyma kirip, onan song Bahulangha bardym. «Qalayyn» sol qalaylap, sol múqiyattaghan shyghar, Momynbaydan súrashy!

- Bahulanda kimdikine bardyn?

- Toghaydikine bardym. Qara aghashtyng sayasynda sabaq pysyqtadym.

Qara aghashtyng sayasy aitylghanda Kәmenning sary jýzi ónip, súrghylt tartty da, ýnsiz týiilip otyryp qaldy. «Núriyany sol sayagha aparyp, keshke sheyin múqiyattaghan eken» dep oilady bilem, «olay bolghanda, oghan mening qalyndyghym degenim aitylmay ma, Núriyany qatty óshiktirip qoyghan osy» degen tújyrymgha kelgen siyaqty.

- Ázәzil ekensin-au ózin,- dep qaldy bir uaqytta,-  aramyzgha býlik bolyp kirgen sen ekensin!

Búl sózine yzam qatty kelgenimen «aldaghy kýzde bizge múghalim bolyp taghayyndala qalsa arqamnan ala týser» degen oy týsip, kele qalghan qatal sózimdi tiya qoyyp, bayaulay súradym:

- Ne isteppin? - Ol ýndemey qaldy. - Tynda Kәmen, ekeuinning aralaryna súghynyp, әzәzildik eteyin degen tittey de niyetim bolghan emes. Búl jerge qyz izdep kelmegendigimdi ózine de aityp edim ghoy... Sol qyzdy «múqiyattap synap ber» dep ózinnen әldeqayda tәjiriybesiz menen ne maqsatpen ótine berdin, sony aitshy?!

- Maqsatym seni Núriyamen tanystyru, sol arqyly qasyndaghy Kýlәndi saghan qiilastyru edi, jaman ba?!

- Qúb, men súrayyn endi... oqudy bitirip, qyzmetke shyqqaly otyrghan Kýlәngha jana kelgen menen basqa layyq kisi tabylmady ma? - Kәmen jauap qayyrmady. - Ýilenu týgil ata-anasyn kórip qaytugha aqsha taba almay jýrgen jalanash kedey balasyn sol Kýlәnyna qyzyqtyrudan ne payda kózdedin, sonyng shyndyghyn aitshy? - Kәmen taghy da jauapsyz yrjiya týsti. - Ózine eshqanday jazyghy joq mengerushini mening aldyma kelip ne maqsatpen boqtadyn?

- Oibo...y, qaydaghy súraqty jaudyra bermeshi maghan, aramyzda qaljyng da, shyn da bar ghoy!

- Meni neshe kýnnen beri tergeuge alyp kelesin, qaljyng bolsyn, shyn bolsyn, bәrine shyn jauap berip jatyrmyn. Endi mening súrauyma sen de shyn jauap beruge boryshtysyn, әli birneshe súrauym bar, tosa túr!...

- Jә, boldy Bighabil, qoyshy endi, dostyq әzilge sonshalyq býlingening ne?

- «Ázәzilsin» degening әzil me? ... Mengerushini maghan jamandauyng da әzil me?... Múnyng mening adal jauaptaryma aram oiynmen ot alyp kýiip kete jazdaghanynnan shyqqan «әzәzil» «әzil» bolsa, meniki shyn súraular, kim әzәzil eken?... Jauap bermeseng osynday birneshe súrauymdy bir-aq qosyp mengerushining aldynda jauap alamyn!

- Boldy, boldy, keteyin endi! Týsing búzylyp barady, tóbelesip qalatyn siyaqtysyn,- dep Kәmen ornynan túryp, ketuge ynghaylandy, men qolynan ústay aldym.

- Osy sózinning ózi de әzәzildik. Ótirik sózde qadir, shyn sózde sodyr bolushy ma edi? Shyndyqty aitudan basqa tittey ashu kórsetpesem, qaytyp «tóbelesip qalatyn siyaqtymyn?» Jauaptan jaltaru ýshin tapqan әzәzildiging búl! Túra túr!... Meni maqlúq eken dep oilamaghaysyn, qiya basqanyng maghan ayan, qiya basqanyng týgelimen әzәzildik!... Sonyma osynsha týsetin ne jazyghym bar edi menin? Ústap alghan qylmystynday kýndiz-týni qalaysha tergey berding meni?!... Taban astymnan or qazyp jýrgenindi aiqyn týsinemin myrza, biraq, sen de ózindi ózing týsinip al! Sol ýshin ghana, jәbirlep alu ýshin emes, jaqsylyq ýshin ghana aitpaqshymyn: sen, «et pen terining arasynda» kórinbey jýretin әzәzil emessin, qybyr etkeninnen kórinip jýretin eng dóreki-dókir әzәzilsin! Búl niyetten keshpeseng ózine eshkimnen jaqsylyq kelmeydi!

Kәmen shyghyp jýre berdi de, oryndaryna kelip tyndap otyrghan Týgelbay men Momynbay kýlip jiberdi.

- Búl óligine otyrayyngha jaqsy aittyn!

- Sauap boldy!- desip kýldi ekeui.

 

Ádiletti tergeushim, qylmysymnyng búl bóliminde bastan-ayaq ala býlik qozghaushy bolghandyghym bayandaldy ghoy. Ásirese osy songhy tarauynda ózimdi tipti ashyq әshkereledim. Adal qúl Kәmennen qalyndyghyn aiyryp, әzәzildikpen tartyp әketkenimdi bayqaghan shygharsyz? Tartyp әketken emey nemene, Kәmendi bet baqtyrmay toytarghanyma eki apta ótken song Núriya ýiine baryp qaytugha menen rúqsat súrady. «Ákem týrmeden tez uaqyt ishinde shygha almaytyn siyaqty, ýige baryp bir apta bolsa da dem alyp qaytsam qalay?» dep menimen aqyldasqany - rúqsat súrau emey ne bolmaq? «Jarym ay ishinde-aq qaytyp kelermin» degen mólsherin de aityp qaytty.

Múny «qalyndyghym» dep jýrgen Kәmenge aitpay maghan aituy sol qalyndyqty mening tartyp alghandyghymnyng ghana emes, sizding logika boyynsha, tipti, zansyz-jasyryn nekelenuimning talassyz dәleli emes pe?

Kәmenning kim ekeni sizge taygha tanba basqanday aiqyn ghoy. Ol sol dәuirdegi zor hanzushyldyqtyng adal qorghaushysy, qandes ýkimetting adal qúly, tendik tilegenderge qoyghan baqylaushy kózi, ústaushy qoly edi.

Sonday adal qúldyng múryndyqtau aldyndaghy qalyndyghyn tartyp әketken jәne onyng itpeleushilerin it etinen jek kóretin qylmysty men bolamyn... Múny da shekesinen sherte otyryp tarihy qylmys qataryna qosatyndyghynyzgha senemin!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

1 Shanzúng (hanzusha) - saudagerler bastyghy.

2 Shanio (shyanio) - auyl bastyghy.

1 Hotangay (hanzusha) - Hotan kóshesi.

1 Laujang (hanzusha) - Jang eken.

1 Sýy (hanzusha) - kim.

1 Sandúnby - Ýrimjidegi jer aty.