Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 14698 18 pikir 26 Nauryz, 2021 saghat 13:36

Putin separatisterge belgi berdi

Resey preziydenti Vladimir Putin osydan bir apta búryn, 18 nauryzda, Mәskeude, Lujniky stadionynda Qyrym anneksiyasynyng jeti jyldyghyna arnalghan sharada Reseyding Sovet odaghy qúramynda bolghan elderge jer berip, «mol syilyq» jasaghanyn, sonyng saldarynan kóptegen territoriyasy men geosayasy kenistiginen aiyrylghanyn taghy da aitty.

Ózin «Resey jerin jinaqtaushynyng obrazy» retinde kórsetkisi keletin ol búl taqylettes pikirlerdi tyghyryqqa tirelgen, preziydenttik reytingi tómendep bara jatqan kezde aitatyn. Al múnday sózder Reseyding imperiyalyq ambisiyasy men úlyderjavalyq shovinizmin tu etetin kýshterge otqa may qúighanday әser etetin. 1914 jyly Qyrymdy basyp aluy, odan keyin Ukrainanyng Lugansk men Donesk oblystaryndaghy separatistik әreketterdi úiymdastyryp, әri qoldaghan túsynda Putinning orystar men orysqúldar arasynda reytingisi kóterilgeni anyq. Álgi sózinen qazir jan-jaqtan saksiyalar qysqan tústa ózining ýirenshikti daghdysyna basqany bayqalady. Basqa – basqa, biraq osynday basqynshylyq pighyly kóbine naqty әrekettermen jalghasyp jatady.

Múny óz basym, Qazaqstandaghy separatistik pighyldaghy kýshterge berilgen belgi dep qabyldaymyn. Keyingi kezde týrli jazbalardan, vatsap beynebayandarynan NOD degendi estip jýrmiz. Is-әreketteri jer astynan jik shygharghanday. Búl ózi ne qylghan pәle? Osyny terenirek zerttep kórip tóbe shashym tik túrdy.

NOD – «nasionalino-osvobodiytelinoe dviyjeniye» degen tirkesting abberviaturasy, qazaqsha aitqanda «últtyq-azattyq qozghalys» bolyp shyghady eken. «Russkiy mirdin» ruhany joqtaushysy. 2012 jyly qarasha aiynda qúrylghan. Zandy túlgha mәrtebesi joq, jartylay jasyryn júmys isteydi. Týpki nysanalary – Reseydi últtyq (orystyq) baghytqa kóshiru, imperiyanyng 1945 jylghy shekarasynda (SSSR aumaghynda) ýstemdigin qalpyna keltiru.

Búlar Resey zandaryn әlem tanyghan halyqaralyq qúqyq normalarynan joghary qon, memlekettik iydeologiyany toqtatu, SSSR-ding ydyrauyn tergeu maqsatynda Reseyding qoldanystaghy Konstitusiyasyna ózgerister engizbek. Sol ýshin referendum ótkizuge shaqyrghan qol jinau nauqanyn jýrgizip jatyr. Kósemderi Evgeniy Fedorov degen memduma deputaty.
Qozghalystyng «Nasionalinyy kurs» degen óz partiyasy bar. 2014 jylghy nauryz aiynan beri «NOD: Za suvereniytet» degen gazeti shygharylady. Búl qozghalys 2015 jyly «Antimaydan» qozghalysymen qoyyndasqan. NOD reseylik kýshterding Qyrymdy anneksiyalau, Ukraina aumaghynda quyrshaq Novorossiya memleketin qúru siyaqty basqynshylyq әreketterin qoldady. Adamdaryn jiberdi.

«Qozghalystyn» býginde býkil Resey boyynsha aumaqtyq jýiesi júmys isteydi. Qazir Belorusi, Moldaviya, Ukraina, Ázirbayjan, Kanada, Finlyandiya, Estoniya, Chehiya, Germaniya elderinde jaqtastary bar. Al Qazaqstan olar ýshin – mayshelpek. Olar Qazaq elin әrqashan óz yqpalynda ústaudy qalaydy. Keybireuleri «Biz Qazaqstannyng tәuelsizdigin is jýzinde moyyndamaymyz!» dep ashyqtan ashyq ketip jýr. Búrynghy әskery qyzmetker Quat Ahmetovtyng aituyna qaraghanda qazir NOD-tyng Óskemende, Pavlodarda, Qostanayda, Almatyda, Qapshaghayda bólimsheleri belsendi júmys isteydi. Tirkelmegen NOD úiymynyng ofisteri «Bessmertnyy polk» shtabtarynda ornalasqan. Birqatarynyng qos azamattyghy bar. Kazachestvo úiymdary is jýzinde NOD-tyng әskery qúrylymdarynyng qatarynda. «Kustanayskoe kazachee voyska», «Semiyrechenskoe kazachiee voyska» dep resmy tirkelgen úiymdary apta sayyn shirkeulerde bas qosady. Eki aptada bir ret strelibiyshede atys jattyghularyn jasaydy. Búlargha keybir aughan soghysy ardagerleri úiymdary ish tartady.

Qazaqstannyng soltýstik ónirlerine kóz alartqan Resey imperialisteri erteng sózden iske kóshse «Ishten shyqqan jau jaman» demekshi, búlar ýlken qauip. Qúqyq qorghau qúrylymdary, býkil Qazaqstan halqy múnday separatistik pighyldaghylargha tosqauyl qoiy qajet!

Marat Bәidildaúly

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333