Bayqasam, Qytaydyng syrtqy ister ministri Uaniyding Týrkiyagha saparyn әleumettik jelide býkil týrki júrty qyzu talqylap jatqan kórinedi. Kóp pikir «Týrkiya nege Qytaydyng ayaghyna jyghyldy?» degenge sayyp jatqan sekildi.

Búl taqyrypty júrttyn, әriyne, qyzu talqylaytyn jóni bar. Batystyng alpauyttary týrikting qandas bauyry bolghan Shyghys Týrkistandaghy úighyr, qazaq, qyrghyzdargha «genosid jasady» dep shulap jatqanda, Týrkiya basshysynyng Qytay syrtqy ister ministrin  diplomatiyanyng joghary qúrmetin kórsetip, jayylyp jastyq, iyilip tósek bolyp kýtip aluy týrki tuystardyng kózine ersi kóringeni anyq. Sonymen birge, kýlli týrki balasynyng bolashaqta Týrkiyanyng basshylyghynda «Túran odaghyn» qúryp, әlemde esesi ketip, ensesi týsken týrkilerding aidarynan jәne bir ret jel estirsek degen ýmiti men armany setinep ketkendey boldy. Bar ýmit artyp otyrghan Týrkiyanyng Qytaydyng qúshaghyna qúlauy – «sengen serkem sen bolsan, sidighan mýiizindi syndyrayyn», degizbegenimen, olardy shamdandyrghany ras.  Sondyqtan, týrikshil belsendilerding týrik basshylaryn jerden alyp, jerge saluy, bir qaraghanda, oryndy siyaqty.

Qazaqta «oylaghan oidy qystaghan túrmys biyleydi», degen sóz bar. Biz aldymen eshqanday emosiyagha berilmey túryp, Týrkiyanyng qazirgi sayasy ekonomikalyq jaghdayyn zerdelep, aghymdaghy hal-jaghdayyn ghylymy týrde saraptap kóreyik. Sosyn búl súraqtyng jauaby tabighy týrde tabylatyn bolady.

Týrkiya әlemde ekonomikasy damyghan, әskery quaty kýshti elderding qataryna jatady. Biraq, ol býkil әlemge óz ýstemdigin jýrgize alatyn joyqyn kýsh-quatqa ie alpauyt el emes. Songhy on jyldan beri Týrkiyanyng sayasy jýiesinde birqatar túraqsyzdyqtar jýz berdi. Esterinizde bolsa,  2016 jyly Ankarada sayasi, әskery tónkeris bolyp, sonynda Erdoghannyng jenisimen sayasy tónkeris sәtsiz ayaqtaldy.

Týrkiyadaghy kýrt separatisterining elding ishi-syrtyndaghy opasyzdyqtary tolastamady. Al, Týrkiya biyligining olargha qarsy qoldanghan sharalary AQSh-qa jaqpay qaldy. Týrikterdin  grektermen tenizdegi múnay men gazgha talasy Euroodaq elderine únamady. Qysqasy, qazir Týrkiya sayasy jaqta Batyspen qyrghy qabaq bolyp otyr.

Sonyng nәtiyjesi AQSh-tyng sanksiyasy men Euroodaqtyng saudada shekteulerine alyp keldi. Sonymen, Týrkiya ekonomikasynyng damuy tejeldi. «Ózi siqysyz tughan bala  edi, ony it qapsa ne boldy», degendey, ózi shatqayaqtap túrghan ekonomikagha әlemdik pandemiya qosyldy. Búl Týrkiya ekonomikasyna tipti, ýlken soqqy boldy. Bәrimizge belgili, týrikterding negizgi kiris kózi – turizm. Álemdi jaylaghan búl indet týrikti sol kiris kózinen aiyrdy. Sonynda týrik ortalyq bankining valuta qory shúghyl azayyp, 2020 jyly týrik lirasy 20%-gha qúldyrady. Týrik  lirasy onsyzda 2012 jyldan beri jyldyq ortasha qúnsyzdanu mólsheri 10%-dan artyp, ýzdiksiz qúldyrap kele jatqan bolatyn. Lira segiz jyldyng ishinde jalpy 300%-dan artyq qúnsyzdandy. (2012 jyly bir AQSh dollary 1.8944 lira bolsa, 2020 jylgha kelgende bir AQSh dollary 7.6239 liragha teng bolghan).  Valuta qory byltyr jyldyng basynda 80 milliard dollar bolsa, jyldyng sonynda jartysyna juyghy júmsalyp, 45,38 milliard AQSh dollaryna azayghan. Búl songhy 15 jyldan bergi eng tómengi dengey.

«Moody's Investor Service» halyqaralyq reyting agenttigi osy kórsetkishterge negizdelip, Týrkiyanyng valuta rezervterining ýzdiksiz tómendeui halyqaralyq tólem balansyn qauip-qaterlerge úshyratyp, ekonomikany qúrylymdyq qiyndyqtargha aparyp soqtyrady jәne qarjylyq kópirshikter tudyrady dep boljady. Sonymen Týrkiyanyng egemendik kredittik reytingin B1-den B2-dengeyine tómendetti. Búl songhy 20 jyldaghy eng tómengi dengeydegi kórsetkish.

Týrkiya dәl qazir osynday «ary tartsa arba synatyn, beri tartsa ógiz óletin» qiyn jaghdayda túr. Endi ne isteu kerek?

Áriyne, ekonomikanyng zandylyghy boyynsha, «tandaudyng ózindik qúny» tómen jaghyn qarastyrady. Yaghni, týrkini qoya túryp týrikting jaghdayyn oilastyrady.

Al, Týrkiyanyng kónil-kýiin dóp basqan Qytay osyndayda Týrkiyamen ekonomikalyq yntymaqtastyqty joghary dengeyde damytqysy keletinin bildirip, qaryzdan-qaryzdy berip, keudesin batysqa bastyrmaghan batyr Erdoghandy aqyry ayaghyna jyqty.

Dәl qazir Týrkiya preziydenti Erdoghangha búdan basqa tandau joq.  «Sauda da dos ta, dúshpan da joq, tek payda ghana bar». Búny týrikter әbden jaqsy biledi. Sondyqtan, Qytay meyli ata jau bolsa da týrik bәrine kelisuge dayyn.

Men Týrkiyanyng búl qareketin dúrys dep esepteymin. Memleket emosiyagha emes, mýddege qúrylady. Álbette, eng birinshi óz halqynyng mýddesin oilauy qajet.

Týrkiya – tórt jýz jyl ýsh qúrlyqty biylegen úly imperiya bolghan el. Osman imperiyasy qúlaghannan bastap, 1991 jylgha deyin azuyn aigha bilegen alpauyttarmen jalghyz alysyp kele jatqan týrkilerding ishindegi birden-bir kókjal. Ol osy uaqytqa deyin, múnday qiyndyqtyng talayyn  bastan ótkizdi. Ózining memlekettiligin saqtap qalu ýshin betegeden biyik, jusannan alasa bolyp, jan alysyp jan berisip keldi. Qúday kesirinen saqtasyn, Týrkiya búl synaqtan da aman ótedi.

Sondyqtan әlemdegi týrkiler Týrkiyany aiyptaudy dogharyp, qayta Qytaymen saudada Qytaygha qalay jem bolmaudyng jolyn kórsetui kerek!

Erbosyn Núrmúhanúly

ekonomist

Abai.kz