Shekarany shulatyp jýrgen 60 adam kim?
Keshe el Ýkimeti kezekti selektorlyq kenesin ótkizip, shaghyn jәne orta biznesting hal-ahualyn talqygha saldy. Onyng ayasynda kóktemgi egis júmystary da pysyqtaldy. Biraq kýni keshe ghana qymbattap ketken janar-jagharmay mәselesi qozghalmady. Biraq kenesten keyin jurnalisterding «qolyna týsken» ministr Mynbaev myrza barlyq jaghdaydy týsindirip berdi. Al Auyl sharuashylyghy ministrligi bolsa, egis júmystaryna jenildetilgen janar-jagharmaydyng tek 20-25 payyzyn ghana jetkizip ýlgerdi.
Keshe el Ýkimeti kezekti selektorlyq kenesin ótkizip, shaghyn jәne orta biznesting hal-ahualyn talqygha saldy. Onyng ayasynda kóktemgi egis júmystary da pysyqtaldy. Biraq kýni keshe ghana qymbattap ketken janar-jagharmay mәselesi qozghalmady. Biraq kenesten keyin jurnalisterding «qolyna týsken» ministr Mynbaev myrza barlyq jaghdaydy týsindirip berdi. Al Auyl sharuashylyghy ministrligi bolsa, egis júmystaryna jenildetilgen janar-jagharmaydyng tek 20-25 payyzyn ghana jetkizip ýlgerdi.
Kәsipkerler «týsine» qaray tekseriledi
Otandyq kәsipkerler elimizde biznes ýshin jasalyp jatqan jaghdaygha qanaghattanbay jatyr. «Ony Preziydentting atyna jәne qúzyretti memlekettik organdargha kәsipkerler tarapynan týsip jatqan aryz-shaghymdardyng sanyna qarap biluge bolady», - deydi Bәsekelestikti qorghau agenttigining tóraghasy Mәjit Esenbaev. Onyng sózine qaraghanda, shekarada әli kýnge deyin kedendik zanbúzushylyqtar bar. Oghan qosa, deldaldardyng kólenkeli biznesi keneyip, san aluan qylmystyq toptar kóbeyip ketti. Osynyng bәri kedendik týsimderdi azaytyp otyr. Býginde Bәsekelestikti qorghau agenttigi búl jaghdaydy týzetu ýshin shekara aimaghynda baqylau organdary men tiyisti tekseru qújattaryn barynsha qysqartudy úsynady. «Bizde tiyisti qújattar dayyn. Ýkimet qoldaytyn bolsa, biz barlyq is-sharany atqarugha әzirmiz», - deydi M.Esenbaev myrza. Osyghan oray, kedendik beketterding sany da qysqartylmaq. Qazirgi kezde elimizdegi 107 beketting 25-i shekarada ornalasqan. Aldaghy uaqytta әrbir beketting jeke tólqújaty (pasporty) engizilip, sol jerde júmys isteytin әrbir kedenshining naqty mindeti aiqyndalatyn bolady.
Osy júmys barysynda tiyimsiz kedendik beketterdi qysqartu josparlanyp otyr. Al kәsipkerlerdi «týsine» qaray tekseru kózdelgen. «Syrtqy ekonomikalyq is-әreketke qatysatyndardy ýsh topqa bóledi. Búl - әlemdik tәjiriybe. Biz de kәsipkerlerdi «jasyl», «sary» jәne «qyzyl» topqa bóldik. «Jasyldar» ara-túra tekserilse, «sarylar» merzimdi týrde baqylanady. Al «qyzyldar» túraqty týrde tekseriletin bolady», - deydi Bәsekelestikti qorghau agenttigining basshysy. Onyng sózine qaraghanda, jospar boyynsha atqarylatyn júmystyng arqasynda otandyq keden salasynyng әleuetin eki ese ósirip, budjet tabysyn arttyrugha bolady. Býginde Ýkimet agenttikting barlyq úsynysyn qoldap otyr.
Ayta ketken jón, M.Esenbaev «Qorghas» jәne «Qorday» beketterinde qalyptasqan jaghdaygha alandauly. «Býginde Qazaqstan - Qytay shekarasynda shamamen 50-60 adam bar. Olar sol jerdegi jaghdaydy ushyqtyryp otyr. Mening qolymda ol adamdardyng tolyq tizimi bar. Olardyng әrbireuine tiyisti tólqújattar men qyzmettik vizalar berilgen eken. Bizding konsuldyq qyzmet osy jaghdaydy jiti baqylaugha alyp, barlyq mәn-jaydy tekserip shyghuy tiyis», - degen M.Esenbaev myrza, ókinishke qaray, atalghan adamdardyng nemen ainalysatynyn nemese ne sebepti jaghdaydy ushyqtyryp otyrghanyn naqtylap jatpady.
Sonday-aq ol Qazaqstan men Qyrghyzstan shekarasynda ornalasqan «Qorday» beketin de syngha aldy. Ol jaqtan Qytay men Týrkiyanyng zansyz tauaryn Qazaqstangha zansyz jetkizu býginde túraqty «bizneske» ainalyp ketken.
Janar-jagharmay qymbattady, al egistik júmystary әli ayaqtalghan joq
Jaqynda «Qazaqstan temirjoly» kompaniyasy jol jýru biyletterining baghasyn 10 payyzgha kóterdi. Bagha kóterudi «Eyr Astana» kompaniyasy jalghastyryp, biylet qúnyn birden 16 payyzgha sharyqtatyp jiberdi. Endi, mine, qymbatshylyqtyng tolqyny janar-jagharmaygha da jetti. Ótken aptanyng sonynda Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigi respublikadaghy janar-jagharmaydyng shekti baghasyn kóterdi. Oghan sәikes, «Ay - 92» - 112 tenge, «Ay - 80» - 91 tenge, al diyzeli 95 tenge túratyn boldy. Múnay jәne gaz ministri Sauat Mynbaevtyng mәlimdeuinshe, búl - Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining sheshimi. «Ázirshe búl sheshimning keri әseri joq: janar-jagharmay kelip jatyr, jaghday túraqty. Endi bizde janar-jagharmaydy iymporttaudyng ortaq bir jýiesi joq qoy. Sondyqtan tirkeuden ótken kez kelgen múnay ónimderin jetkizushi ol importty әkelip jatady. Býginde әrbir oblys ózine qajetti janar-jagharmay kólemin biledi. Eger jetpey qalsa, múnay ónimderin tasymaldaushylar ony jetkizip beredi. Áriyne, onyng kommersiyalyq jaghy qiyndap jatsa, biz ol mәseleni Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigi jәne Ekonomika ministrligimen birlesip sheshetin bolamyz», - deydi S.Mynbaev.
Janar-jagharmay qymbattady. Al egistik nauqanyna tiyesili jenildetilgen otynnyng tek 20-25 payyzy ghana jetkizilgen eken. Jalpy, biyl auyl sharuashylyghy ónimderin óndirushilerge 360 myng tonna jenildetilgen janar-jagharmay qarastyrylyp otyr. Onyng baghasy - 81 tenge. Búl naryqtyq baghadan 10-15 payyzgha tómen. «Sәuirding 6-syna deyin auyl sharuashylyghy ónimderin óndirushilerge 96 myng tonna jetkizildi», - deydi A.Mamytbekov. Dәl sol kýni Tabiyghy monopoliyalardy retteu agenttigi janar-jagharmaydyng shekti baghasyn kóterudi úighardy. Soghan sәikes diyzeli otynynyng qúny 95 tengege deyin ósti. Múnay jәne gaz ministrligining habarlauynsha, biyl kóktemgi egistik nauqanyna arnalghan diyzeli otynynyng baghasy kóterilmeydi. Ol sol qalpynda 81 tenge/litr bolyp qala bermek. Degenmen býginde ony tasymaldau qiyngha soghyp otyr. Eger «Qazaqstan temirjoly» tasymal qyzmetining baghasyn kóteretin bolsa, jenildetilgen janar-jagharmaydyng baghasy da ósui әbden mýmkin.
Arman ASQAR
«Alash ainasy» gazeti
