- Jaqynda sizding «Tanym» degen әnge kliypiniz shyqty. «Ár atqan tanym әkeledi shattyqty, Ilingen kózing tәtti, Sozghym keled búl sәtti, Mәngi» dep keledi. Sózderi jasandy, qyryq jamau sekildi kórinbey me sizge?..

-  Joq, olay kórinbeydi. Týsinikti, anyq, qysqa da núsqa siyaqty. «Tanymdy» jәne oghan deyingi «Pah-pahty» jazghan Ravili Kirshibaev degen jigit. Ózime óte únaydy. Eski sózderdi qoldanbaydy, janasha, qarapayym jazady. Internetten «Pah-pah»-tyng mәtinin kórdim, ol mýldem men aityp jýrgennen bólek. Mýmkin men әndi ózimshe oryndaugha tyrysqannan, key sózder basqasha estilip jatqan shyghar.

- Mysaly, «Pah-pah»-ta «Dәmin sezgim keledi tәnindegi qatynnyn» deysiz.

- «Tәnindegi qantynnyn».

- Qazaqta onday sóz oralymy joq.

- Eng bastysy, maghynasy týsinikti ghoy. Búryn paydalanbaghan shyghar. Biraq maghan únaydy. Mysaly, orystarda «Belaya strekoza lubvi» degen әn bar. Búl da keremet kórkem tilmen jetkizilip túrghan joq qoy. Sonda da halyq tyndaydy.

- Biraq múny eshkim dúrys dep otyrghan joq qoy. Orystyng әdeby tilining qadirin biletin kez kelgen adam sol әndi estigen sayyn jerge qaraydy.

- Solay bolsa, solay shyghar. Jas adam janashyldyq engizgisi keledi. Al agha buyn ony týsinbeydi. Mysaly, «tәnindegi qantynnyn» degen sóz maghan únaydy.

- «Qarsy emessing etuine» degen sózder de únay ma?

- Jaqynda sizding «Tanym» degen әnge kliypiniz shyqty. «Ár atqan tanym әkeledi shattyqty, Ilingen kózing tәtti, Sozghym keled búl sәtti, Mәngi» dep keledi. Sózderi jasandy, qyryq jamau sekildi kórinbey me sizge?..

-  Joq, olay kórinbeydi. Týsinikti, anyq, qysqa da núsqa siyaqty. «Tanymdy» jәne oghan deyingi «Pah-pahty» jazghan Ravili Kirshibaev degen jigit. Ózime óte únaydy. Eski sózderdi qoldanbaydy, janasha, qarapayym jazady. Internetten «Pah-pah»-tyng mәtinin kórdim, ol mýldem men aityp jýrgennen bólek. Mýmkin men әndi ózimshe oryndaugha tyrysqannan, key sózder basqasha estilip jatqan shyghar.

- Mysaly, «Pah-pah»-ta «Dәmin sezgim keledi tәnindegi qatynnyn» deysiz.

- «Tәnindegi qantynnyn».

- Qazaqta onday sóz oralymy joq.

- Eng bastysy, maghynasy týsinikti ghoy. Búryn paydalanbaghan shyghar. Biraq maghan únaydy. Mysaly, orystarda «Belaya strekoza lubvi» degen әn bar. Búl da keremet kórkem tilmen jetkizilip túrghan joq qoy. Sonda da halyq tyndaydy.

- Biraq múny eshkim dúrys dep otyrghan joq qoy. Orystyng әdeby tilining qadirin biletin kez kelgen adam sol әndi estigen sayyn jerge qaraydy.

- Solay bolsa, solay shyghar. Jas adam janashyldyq engizgisi keledi. Al agha buyn ony týsinbeydi. Mysaly, «tәnindegi qantynnyn» degen sóz maghan únaydy.

- «Qarsy emessing etuine» degen sózder de únay ma?

- «Etuine emes, erituine» - mendey jigitting seni erituine qarsy emessin. Osyny aita-ayta sharshadym.

- Jana әninizde qazaq jәne orys tilinde aralas sózder paydalanypsyz. Qazaqy tyndarmangha da, oryssha tyndaytyn tyndarmangha da birdey únaugha tyrysyp jýrgen әnshisiz delik. Sol sebepti aralas mәtin paydalandynyz ba?

- Sózinizding jany bar. Negizinde songhy әnderimning kóbi qazaqsha boldy. Qazaq tili «modnyi» bolghanyn qalaymyn. Qazaqstan halqynyng 50 payyzy qazaqtar, sol qazaqtardyng teng jartysy qazaqsha bilmeydi.

- Olay emes, qazaqtardyng teng jartysy qazaq tilin bilmeydi dep aita almaysyz, jәne Qazaqstan halqynyng 50 emes, 65 payyzy qazaq.

- Jaqsy, qazaqtardyng teng jartysy bile túra ana tilinde sóilemeydi. Búl sózimmen kelisetin shygharsyz. Mysaly, mening dostarymnyng arasynda, qalalyq bolsyn, bolmasyn, qazaqsha sóileytin bir adam joq. Bilip túrsa da, sóilemeydi. Auyldan kelgen balalargha qaranyzshy: «qazaqpyn, qazaqpyn» deydi de, oryssha sóilep ketedi. Men ýide qazaqsha sóilesemin. Balamdy da qazaqsha tәrbiyeleymin, búiyrsa. Qalanyng balalary dәstýrli әndi bәribir tyndamaydy. Olardyng betin beri búru kerek. Yaghni, biz olar tyndaytyn muzykany qazaq tilinde beruimiz kerek. Sol ýshin men qazaqsha aityp jýrmin.

- Qazaqsha sóileytin tyndarmandy esepke almaysyz ba?

- Men onday tyndarmandy da qamtyghym keledi. Óitkeni bizding estradamyz eki: qazaqy jәne qazaqstandyq baghytta damyp jatyr. Qazaqstandyq baghytta, yaghny orys tilinde әn salatyndardan góri elimizde qazaqy әnshilerding tanymaldylyghy da, tabysy da basym. Búl óte dúrys.

- Osynday «kommersiyalyq» niyetpen produseriniz qazaqshagha kóshu kerektigin aitqan shyghar?

- Joq, «kommersiyalyq niyet» dep aitpas edim. «Di-tish, di-tish» degen muzyka bolsa, ony qazaqy tyndarman bәribir qabyldamaydy. Al produserimdi men, kerisinshe, qazaqsha әn jazugha úzaq kóndirdim. Soltýstik ónirlerge gastrolige barsan, ol týgili osy Almatynyng ózinde menen «Nege «Kak dela?» siyaqty taghy bir oryssha әn jazbaysyz?» dep súraydy. Búl tyndarmannyng da súranysyn qanaghattandyruym kerek.

- Al qazaqsha әn aitqanynyz ýshin alghys aitatyn adam bar ma?

- Áriyne, bar. Biraq men «maghan rahmet aityndar» dep mindetsinip otyrghan joqpyn ghoy. Men qazaqpyn. Qalada óskenimmen, jaz ailaryn auylda ótkizetinmin. Sondyqtan kýrek, qy degen «úghymdar» maghan jat emes. (Kýledi). Bizding ýide 35 pәter bolsa, sol 35 pәterding 2-uinde ghana qazaqtar túrdy, basqasynyng bәri kәrister, orystar, evreyler, ukraindar... boldy. Sonyng ózinde әkem satiriyk, jurnalist, últjandy azamat bolghan son, ýide qazaqsha sóilesetinbiz.

- Ata-ananyz siz oryndaytyn әnderdi tynday ma?

- «Pah-pah»-ty tyndamaytyn shyghar, biraq repertuarymda qazaq tilindegi lirikalyq әnder de bar. Bala kezimnen ýide gitaramen әn saldym, mening dausyma olar әbden ýirengen.

- Siz jyly jýzdi jigitsiz ghoy, ringten kóru qyzyq boldy. «Chempion» jobasynda bokspen qansha uaqyt ainalystynyz?

- Bir-aq ay dayyndaldyq. Oghan deyin bylghary qolghap ústap ta kórmeppin. Ringke birinshi, ekinshi shyghuym boks emes, tóbeleske jaqyn boldy. (Kýledi). Birte-birte ýirenistik qoy deymin. Al jobagha qatysqan әriptesterimizding 30 payyzy búryn boksqa qatysqandar. Siz meni jyly jýzdi dep jatyrsyz, jýzim onday bolghanmen, namysqoy jigitpin. Kez kelgen jerde ózim ýshin, sózim ýshin, dostarym ýshin, Otanym ýshin jauap beretin adammyn. Óner adamdarynyng kóbi: «Búlaryng dúrys emes, sender ónerding adamysyndar» dep jatty. Biraq men eng aldymen er jigitpin, odan keyin ghana әnshimin. «Osynday jobagha qatysasyng ba?» dep súraghanda qorqyp túrghanday, qalaysha «Joq» deysin? Sondyqtan birden kelistim.

- Áriptesterinizden kimge jankýier boldynyz?

- Dastangha. «Eki júldyzdyn» ekinshi ainalymynan keyin óte jaqsy dos bolyp kettik. Ekeumiz týidey qúrdaspyz, júldyzymyz da bir (suqúighysh), muzykagha degen kózqarasymyz da úqsaytyn bolyp shyqty. «Chempiongha» birge dayyndalyp jýrdik, onyng útatynyn bildim, sosyn ekeumiz eki salmaq dәrejesinde shyghayyq dep sheshtik.

- Qayyrymdylyq sharasyna qatysyp, quyrshaq jasaghan ediniz ghoy?

- IYә, ol әli satylghan joq. Qayyrymdylyq jasaytyn adam eshtene almay-aq qarjysyn audarady ghoy, úiymdastyrushylardiki sonday adamdargha bir kishkentay estelik qalsyn degen oi.

- Sizding mamandyghynyz injener-poligrafist. Jeke kәsipkerlikpen ainalyspaysyz ba?

- Ýlken biznes deuge kelmes, biraq óz isim bar. Negizi men aqshanyng baghasyn biletin adammyn, bizding balalyq shaghymyz elimiz ýshin qiyn kezenge keldi. Jastayymnan enbekke ketәri emespin, student kezimde, alghashqy kurstarda, esep shygharyp, qaltaly studentterge diplom jazyp beretinmin. Keyin meyramhanada әn aitqanymdy bilesizder. Al kәsipkerlikpen shyndap ainalysu ýshin kóp uaqyt kerek. Qazirshe uaqytymdy shygharmashylyqqa arnaghandy jón sanaymyn. Keler jyly sahnada jýrgenime on jyl tolady, sol kezde me, bolmasa biyl ma, shygharmashylyq keshimdi ótkizsem deymin. Qazir akterlik sheberlikten sabaq alyp jýrmin.

- Erik Tastembekovting komandasyndaghy Ivan Breusov te, Maqpal Isabekova da Resey naryghyna talpyndy. Sizding boyynyzdan onday talpynys bayqamaghan siyaqtymyz...

- Men Reseyge talpynbaymyn, óitkeni Qazaqstanda ghana kerek ekenimdi bilemin. Shet elge shyqqannyng ózinde Reseyden góri Qytaygha barsaq, jolymyz ashylar. Óitkeni týr-kelbetimiz jaghynan da Resey sahnasyna jaraspaymyz. Olar bizden tek ýlken aqsha kýtedi. Qazaqtyng ónerli balasyn demep jibereyik degen niyet joq olarda. Klip týsirip, rotasiya jasaghannyng ózinde naryqta qalyp qongyng ekitalay. Onday talpynystardy «Orda» da, Maqpal da jasady. Mening oiymsha, biz qazir qazaqstandyq dengeydi kóterudi oilauymyz kerek. Songhy kezde shou-bizneste ong ózgerister bar, bizdi Qyrghyzstan da tanidy, basqa memleketterdegi qazaqtar da tyndaydy, yaghni, auditoriyamyzdy keneytip jatyrmyz.

- «Balam bar» dep aityp qaldynyz...

- Úlym bar, esimi Ansar. Odan ózge eshtene aitqym kelmeydi.

- Nege jeke ómirinizdi qúpiyada ústaghynyz keledi?

- Qúpiyada ústaghan sayyn qyzyq bolatyn siyaqty.

- Kóz tiyedi dep qoryqpaysyz ba?

- Kishkentay kezimde «kóz tiygish» bala bolghanmyn. Tompaq, kózim ýlken bala boldym. Jalpy, onday yrymdargha senbesen, kóz tiymeydi dep oilaymyn.

- Ángimenizge rahmet.

Súhbattasqan - Ásiya Baghdәuletqyzy

«Halyq sózi» gazeti