II

Jana jyl aldyndaghy jarty jyldyq synau ayaqtay bere Qaben ýiine qaytugha dayyndala bastady.

- Osy mektepten amanymyzda ketip qútylayyq,- dep maghan da aitty. - «Esing barda eling tap», ýiimizge tiri jetip alayyq!

Búl turaly men de oilanyp kórgenmin, Beksapa men Ómirbek te osyny aityp edi, qaytqym kelmegen. Búl qala qanshalyq qaterli bolghanymen ne oqimyn deseng de tabylyp túratyn qala edi. Mektepting oqytuy mardymsyz bolsa da óz betinmen oqyp bilim alugha qolayly jaghday kóp bolatyn. Sonsyn ghana qimay jýrgenmin. «Meningitten aman qalghan siyaqtymyz ghoy. Osylay saqtana jýrip oqysaq bolmady ma?» degen úigharymgha kelgenmin. Qabenge osy jauapty aittym.

- Bireuinen qútylsang taghy bir pәle dayyn túrghan shyghar, mengerushining óneri jetpey me oghan?- dedi Qaben. - Adymyng sayyn aramdyq oilap jýrgen dúshpanyng barshylyq ekenin ózing de bilip jýrsing Bighash, sening de qaytyp ketkening jón, әiteuir men ketemin!

Beksapa men Ómirbek te osynday bekimin aityp edi. Janashyr dostarymnan tek Quat qalatynyn medeu etkendey, taghy da qalatynyn oilap túryppyn da:

- Núriya da qayta ma?- dep qalyppyn.

Qaben kýlip jiberdi, qarqylday kýlgende jýzi qyzghylt tarta qaldy. Oghan tandanyspen qarasam da, betimning qyzuynan ózimning de qyzarghanymdy bayqadym.

- Nege kýlesin?

- Bilip qoydym, qularym!

- Neni bildin?

II

Jana jyl aldyndaghy jarty jyldyq synau ayaqtay bere Qaben ýiine qaytugha dayyndala bastady.

- Osy mektepten amanymyzda ketip qútylayyq,- dep maghan da aitty. - «Esing barda eling tap», ýiimizge tiri jetip alayyq!

Búl turaly men de oilanyp kórgenmin, Beksapa men Ómirbek te osyny aityp edi, qaytqym kelmegen. Búl qala qanshalyq qaterli bolghanymen ne oqimyn deseng de tabylyp túratyn qala edi. Mektepting oqytuy mardymsyz bolsa da óz betinmen oqyp bilim alugha qolayly jaghday kóp bolatyn. Sonsyn ghana qimay jýrgenmin. «Meningitten aman qalghan siyaqtymyz ghoy. Osylay saqtana jýrip oqysaq bolmady ma?» degen úigharymgha kelgenmin. Qabenge osy jauapty aittym.

- Bireuinen qútylsang taghy bir pәle dayyn túrghan shyghar, mengerushining óneri jetpey me oghan?- dedi Qaben. - Adymyng sayyn aramdyq oilap jýrgen dúshpanyng barshylyq ekenin ózing de bilip jýrsing Bighash, sening de qaytyp ketkening jón, әiteuir men ketemin!

Beksapa men Ómirbek te osynday bekimin aityp edi. Janashyr dostarymnan tek Quat qalatynyn medeu etkendey, taghy da qalatynyn oilap túryppyn da:

- Núriya da qayta ma?- dep qalyppyn.

Qaben kýlip jiberdi, qarqylday kýlgende jýzi qyzghylt tarta qaldy. Oghan tandanyspen qarasam da, betimning qyzuynan ózimning de qyzarghanymdy bayqadym.

- Nege kýlesin?

- Bilip qoydym, qularym!

- Neni bildin?

Qaben taghy da kýlip ap jauap qayyrdy.

- «Bighabil da qayta ma?» dep, seni Núriyash ta súraghan menen. Endi jasyratyn nelering qaldy... Ol da osylay qyzara súraghan.

- Qaryndasyng bolghan song agha-bauyrlyq qana jaqyndyghymyz bar, kýlmey-aq qoy!- dep qyzaraqtadym men.

Oqu qayta bastalghaly Núriyagha Momynbaydyng ólimin estirtu ýshin Qabenmen birge bir ret qana baryp qaytqanymdy esime aldym. Jýrekterdi bylay qoyyp, kózderdi de sýzistirmey, ortaq qaza ýstindegi ortaq qayghymyzdy ghana bildirisip airylghanbyz. Alystan jarqyldasyp, jaqynnan jylt etip qana jasyrynyp túratyn úshqynymyz eshqashan ashyq tútanghan emes. Kýzge jaqyndaghanda Núriyanyng ýiine baryp qaytu jónin aqyldasuy Qabenning ornyna agha tútuy esebinde ghana ótip edi. «Qisyny kelmeytin iske qiyrdan jýgirudi qoyayyn» dep ózimdi shaujaylap jýrgenmin.

Jýzime kóz qiyghymen bir-eki ret qarap qoyghan Qaben «kýieu jigitti» úyaltpayyn degendey kýlimsireuin tiyp, bastapqy súraghyma jayma-shuaq jauap qayyrdy.

- Onyng әkesi týrmede ghoy, soghan qaraylaydy, ol da qaytpay oqimyn deydi... Biraq, týbinde osy pәleli jerden aman shyghyp ketulering jaqsy, әsirese ózin!... Al, qaytqanynsha Núriyagha... men ýshin... kóz qaraq bol, beti ashylmaghan әiel bala ghoy!... Onyng ózine de «Bighabilgha tapsyramyn, sonyng aqyly boyynsha jýr» dep qayttym,- dep Qaben teris ainala kýlimsirep jýre berdi. - Ózi erke ósken, tym ótkir bala edi, ne bolghanyn bilmeymin, osyny aitqanymda jýzi qyzara qalyp, tómen qaray berdi.

Arada eki kýn ótip, endi jýrer kezinde Qaben meni qúshaqtay aldy. Eki betime betin kezek-kezek basty da qolymnan jetektey jóneldi. Kónilim bosay qalyp edi. Júrtqa «eki apta demalysqa ghana shyqqan sabaqtastar osylay qúshaqtasa ma!» degen kýdik tughyzbau ýshin beky qoydym. Qaben qaqpa aldyna shyqqan song qolymdy qatty qysa kýbirledi.

- Núriyashty ózinning adamgershiligine tapsyrdym!- dedi jalghyz-aq. Búl sózine ishtey qysylsam da alang bolmauyn aityp jolyna amandyq súray berdim...

Bastauysh mektepten beri birge oqyp kele jatqan Beksapa men Ómirbekten de bólinip, kónilsizdik kýy taghy da bauray qalyp edi. Qystyq demalysqa bosaghanymyzgha eki ýsh kýn ótken song jataqhana terezesinen bir sabaqtasym shaqyrdy.

- Aqylbay múghalim shaqyrady, tәrtip bóliminde otyr.

Oqyp jatqan kitabymdy tygha salyp, syrtqa shyqtym. Qyrbaq qardan song serpile bastaghan súr búlt astynan týske kóterilip qalghan kýn kórindi. Tәrtip bólimine baryp kirdim. Aqylbay tórdegi oryndyqta otyr, qorqynyshty bólimde «ýlken qúbyjyq» kórinbeydi, jayy mәlim kishi qúbyjyq Kәmen ghana bar eken. Maghan etene, aq jarqynsyghan shyraymen kýlimsirey qarap, oryndyq núsqady.

- Teatr sahnasyna shyghyp kórip pe edin? - dep súrady Aqylbay menen.

- Dórbiljinde shyghyp kórgenmin. Biraq ynghay qyz rólin oinaytynmyn. Endi qyz boludan ýmitim ýzilip barady.

- Tym bolmaghanda kempir bolyp shygharsyn?- degen Kәmenge qaray qaldym. Kekesini yaky ras ekenin bayqaghym kele qalyp edi.

- Nege?- dep kýldi Aqylbay mening sózime.

- Ýnim ózgeripti.

Aqylbay myrs-myrs kýle týsip:

- Bolady, basqa róli da bar ghoy,- dedi, - seni Sәdu húijan1 atap tizimdetti. Byltyr senderge bas múghalim bolghan ghoy. Biledi eken. Qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymy «Shúgha»2 pesasyn dayyndamaq. Kesh sayyn sonyng jattyghuyna qatynasasyn. Búl mektepten myna Kәmen ekeumiz, senen basqa jәne eki oqushy bar. Ár kýni keshke jaqyn birge baryp, birge qaytyp túryndar! Mektep osy shartpen rúqsat etti, qalay deysin?

Men maqúldyq bildirip shyqtym. Kýlәn sol úiymgha jәrdemshi hatshy bolyp ornalasqan edi. «Ol Núriyany qalay da, osy jattyghugha shaqyrtqan shyghar» degen oimen qyzulana shyqtym, «Sәdu bizge múghalim bolghanda meni sahnadan emes, partadan ghana kórgen ghoy, meni de Kýlәn tanystyrghan bolsa kerek...»

Mólsherim dúrys siyaqty, sol kýni keshte barghanymyzda Kýlәn meni ejelgi dosynsha qol soza qarsy aldy. Ár mekemeden, tipti semiya әielderimen de kelip, birqydyru kisi jinalyp qalypty. «Núriya qashan keler eken?!» degen yntyzarlyq kózimdi esikten aiyrar emes. Uaqyt ótken sayyn kónilim kýngirttenip bara jatty. Núriyadan ózimdi tejeu, agha bolyp alu shartym oiyma da keler emes, onsyz tirshiligim tirshilik emestey, yntygha, ýzile qaradym esikke. Onyng shaqyrylghan-shaqyrylmaghanyn qasymda otyrghan Kýlәnnan súrayyn dep qansha oqtalghanymmen, qyzara qalatynymdy bilip, batylym jetpedi. Beymaza kónilim әlem-tapyraq...

Sәdu klub sahnasyn qoralay otyrghan bizge sóiley jóneldi. Ózining búrynghy oqushylary «alty jyl kiydi» deytin ala triyke shapanyn tastap, jarqyraghan su jana qara qúrym palito, qúrym etik kiygen, siyrekteu qonyr shashty, aqqúba Sәdu til-әdebiyet leksiyasyna on shaqty jyl tóselgen jattyq ta jetik tilmen býkil qazaq mәdeniyeti turaly sóilep, qazaqtyng mesheu sahna ónerin damytudy basa dәriptedi. Búrynghyday prinsiptik qana ýkimet sózi emes, óz jýreginen shyqqan, óz últynyng mәdeniyetine jany ashyghan qamqor sóz tyndaushylaryn ýiirip әketti. Múnysy jalpy jaghdaydan tapqan jalqylyq betalysy, jana órisi ekenin týsingendeymin. Sonda da kózimdi esikten audarmay otyryp tyndadym.

Búdan song úiymnyng taghy bir kekse qyzmetkeri qaghaz jayyp, kýni búryn bólingen ról oryndaushylardyng esimin oqyp shyqty. Pesanyng bas keyipkeri Shúghanyng róli Kýlәngha berilipti. Sony ghana estigen siyaqtymyn. Basqa rólidargha kimderdi úigharghanymen isim bolghan joq, kózim de, kónilim esikte. «Jarq etip nege kirip kelmeydi sol Shúgha! Nege sonsha zaryqtyrdy?!» búl jayymdy sezip otyrghan Kýlәn bilegime tireuli shyntaghymen týrtip qaldy bir kezde. Jalt qaradym.

- Ózinizding qay rólgha shyghatynynyzdy estidiniz be? - dep kýbirledi de, syq ete týsti. Men jauapsyz jymiyp qana qoydym. Taghy súrady, taghy ýnsiz jymiya salyp, esikke qaradym. Qyz auzy men múrnyn basa enkeyip, úrlana kýlip aldy da:

- Kelmeydi ol!- dep qaldy.

- Kimdi aitasyz?- dep men bilmegensy súrap jaltarsam da, olay sozaqtatyp otyrugha dәtim jetpey, bajyraya súradym. - Nege kelmeydi?

- «Nege kelmeydi» dep kimdi súraysyz?

- Sony, - dep túqyra týsippin. Ishki kýiimdi tolyq sezip otyrghan qyz qystygha kýldi.

- Núriyany izdep otyrsyz ghoy?- dep tamaghyn kerney týsti.

- Ol shaqyrylmaghan ba?

- Shaqyrylghan, men de baryp qayttym. «Keshte qaytuym qiyn, qatynaspaymyn» deydi. Jәne...

Kýlәn «jәnesin» aita qoymaghan son:

- «Jәnesi» qalay? - dep taghy súradym. Ol maghan Kәmendi iyegimen núsqap qoydy. Az kidiristen song auzyn qúlaghyma taqay sybyrlady:

- Kәmennen qorqady. Sizge aitqan shyghar... - Men tómen qarap otyryp qaldym. Qyz taghy da shyntaghymen býiirimnen týrte sybyrlady, - sóitip, óz rólinizdi de úqpay qaldynyz-au!... Ol qyzgha aitayyn, bar jayynyzdy osydan-aq týsinsin.

- Neni aitasyz, jansaq bolady!- dep jalbaryna qaradym men oghan. Ózimdi tejeytin jayym esime endi týskendey, endi bekingen raygha kele qaldym. - Aytarlyq eshtene joq!...

Jattyghu bastaldy da, sahna ortasyna túra qalghan Kәmen Kýlәndi da, meni de shaqyrdy.

- Siz Kәrimning rólindesiz, jýriniz!- dep Kýlәn maghan kýbirley ornynan týregeldi.

Aqylbay Shúghanyng sýigeni Ábish rólin alyp, maghan onyng joldasy Kәrim róli birilipti. Kәmen mahabbat jauy - Qarasay rólinde eken. Dramma auyl jastarynyng keshki sauyghynan, osylardyng arasyndaghy tartystan bastalatyn. Men de baryp túra qaldym...

Dórbiljindegi Aytbek pen Dәuletke jetpegenimen, búl jerde de myqty akterlar bar kórinedi. Biraq, múndaghy mәdeniyet qayratkerleri syryn da, sipatyn da ishine tartyp, ózderine әlde bir qalyp jasap alyp qana sayasy baqylaudan aman jýrgen adamdar tәrizdi. Rólge shyqpay, bos otyrghan uaqyttarynda tis jaryp sóilespeydi, әzil de, qaljyng da joq, týp-týzu kelip qatynasyp, týp-týzu qaytysyp jatady, tasqyngha kóp soghylyp, kóp mújylghan malta tastarday tym biyazy kórinedi. «Aralarynda shpion-tynshy kóp bolghandyqtan osylay otyrysa ma eken» dep te oilaymyn. Biraq, men biletin shpiondar joqta da sol bәz-bayaghy qalyptarynan aumaydy.

Roligha shyqpaghan shaqtarynda Kýlәn әmise mening qasyma kelip otyrady. Qua kelip bir jaghynan Kәmen qonystanady. Sondyqtan, bizden de qútymdy sóz shyqpay jýrdi.

- Aryraq otyrshy, Kәmen!- dep qaldy bir kezekte Kýlәn. Qabaghy sәl shytynyp, aq sary jýzi sәl qyzghylt tarta týsti.

- Qastaryna otyrghyzghylaryng kelmey me?- dep Kәmen kýbirledi. - Men saghan tyng habar aitayyn dep otyrmyn!

- Al, ait onda!

Kәmen Kýlәnning appaq qúlaghyn qos qolymen bassalyp, úzaghyraq sybyrlady da, ornynan túryp ketti.

- Ne deydi?- dep súradym men ol ketken son.

Kýlәn kýlip jiberip, sәl keykishteu bolsa da kelisti múrnyn bir shýiirip qaldy:

- Múnyng sózin qoyshy, «Ýrimjining bar tauyna bandy kelip úyalapty, Ýrimjini qorshap almaqshy eken, eshkimge aitpa» deydi.

- Senuge bolatyn sóz siyaqty ma?

- Búl bir suayt qoy... biraq,- dep Kýlәn kýlimsirey kidirdi, - menimen dos bolghysy keledi ózinin. Meni tartu ýshin shynyn aita beretini de bar. Aldynghy kýni...

Piesagha sufler1 bolyp otyrghan Sәduding róligha shaqyruymen Kýlәn sahnagha shyghyp ketti de, on shaqty minuttan song qayta kelip jalghastyrdy sózin.

- Bandylar Barkól men Mory jaqtan attanyp, Shonjy tauyna kelipti dep әneu kýni basqa bireuden estigenmin. Biraq, ýkimet әskeri qualap tastapty dep edi. Qayta kelgen ghoy, búl sózining biraz shyndyghy bar.

- Sizge búl jelim qay jóninen dos bolmaq eken, bildiniz be?

Kýlәnning kózi kýlming qaqty.

- Núriyanyng kilti mende dep biletin siyaqty.

- Bizding múghalim ózinizdi «múqiyattap» jýrgen bolmasyn?

Kýlәn kýlip jiberdi de múrnyn shýiirip, iyegin kóterip qaldy.

- Bireuding syryn tartugha sheber ekensiz, maghan bәrimdi aitqyzyp boldynyz, endi siz aitynyzshy... Núriyagha ókpeniz bar ma?

- Joq... eshqanday!

- Oghan nege kórinbeysiz?

«Kóringennen ne payda» dey jazdap baryp, qarsy súrau qoydym men.

- Kórinbedi dep kim aitady?

- Aytpasandar da bilemin,- dep kýlimdedi Kýlәn, - Núriyanyng jataqhanasynda alghash kóriskende-aq ynghaylaryndy kózqarastarynnan týsingenmin. Núriya menen syryn jasyrmaushy edi, keyinirek siz «kelip túra ma?» dep súrasam, ýnsiz qyzaryp tómen qaraydy. Taqauyrlatyp qayta súraghanda ghana basyn bir shayqap qoyady. Ol jasyrsa da men jasyrmayyn, siz kópten-aq kórinbey qoyghansyz... Oghan qarap kóniliniz joq pa eken desem, halynyz odan qalyspaytyn siyaqty ghoy?

Kýlәn syq-syq kýlip, auzyn basyp aldy.

- Qalay?- dep antaryla qaradym men. Jýzimning taghy qyzara jónelgeni bayqaldy. Kýlәn meni kóz qiyghymen andy qarap:

- Áne,- dedi, - sen Núriyashsha qyzardyn... piesa dayyndyghyna alghash kelgen kýni onyng qatnaspaytynyn estigendegi jýdeuing de qalay ekenindi týsindirgen... Kórispeytinderin, ózderindi osynshalyq qinaytyndaryng ne?

Kýlәnning tym sezimtal, kópti biletin kósem qyz ekenine kózim jetkendey boldy. Núriyamen qisynymyz kelispeytin ahualymdy aitayyn dep oqtalsam da, qimastyghym qiya bastyrmay toqtatyp qaldy.

- Jataqhanasynda adam kóp eken,- dey saldym, - jazdaghyday emes.

- Qaqpa aldyndaghy habarlasu bólimine aitsang shaqyryp beredi. Nemese kelgenindi bildirseng ózi shyqpay ma? Qazir demalys uaqyttaryng ghoy, baryp kórisip túr!... Keledi dep әr kýni kýtedi, ýnsiz sarylyp kóp otyratyn bolypty.

- Ár kýni kýtetinin qaydan bildin?

- Bilemin, sol... syryn menen tartpaqsyng ghoy kýieu jigit, múnan song mening aldymda ibaly bolghaysyn!

- Húp!- dedim men týzelip otyra qalyp,- qayynbiykem qayyrymdylyq etse, ibam týgil, imanymdy da ýiireyin!

- E, mine, jas jigit degen osylay bolady, esikke qúr jaltaqtap boljyray bermey, óstip shynyna kelsenshi!... Áneu kýni mólmendey bergenindi de aityp qoydym oghan! - dep Kýlәn endi andysudy qoyyp, ashyla týsti. - Osynda alghash kelgen kýni Núriyany kýtip, kózing tórteu bolyp ketkenin, kelmeytinin estigeninde bar dýniyeng selge ketkendey kóz janaryng óshe qalghanyn... bәrin aittym!

- Nege sonsha asyryp aittyng endi?

- Qaydaghy asyru, qayta mening tómendetip aitqanym búl. Bәlem sol kezdegi óz jýzindi ózing kórmeding ghoy, adam balasynyng jany ashyrlyqtay mýsәpir bolyp qalghansyn!...

- Shúgha!- dep shaqyrdy sufler Kýlәndi. Kýlәn sahnagha shyghyp rólin atqara berdi. Ot pen sudyng ótinde birdey qalghanday bir týrli qinalysty oigha kettim. Alystayyn desem arman-múratym Núriyanyng janynda ekeni haq, jaqyndayyn desem jauyz taghdyrdan hauiptenemin. «Kózge ottay basylatyn kórkem qyz, júrtty tandandyratyn daryn talay myqtynyng tandayyn taqyldatpay ma... Sharty jetpey, jaghdayy kelmey kóp kýttiretin meni kýtip, eng qyzyqty ómirin óksitip otyra ma! Menen jaqsy myndap tabylmas pa oghan? Keshegi Halima siyaqty kelemejge ainaldyryp, tipti odan jaman jan azabyna jyghyp ketpes pe?!... Áy, bolmas, sap-sap aityp, ózimdi saqtap qaluym kerek qoy búl órtten!» - Osy oimen qynjylyp otyrghanymda Kýlәn qaytyp keldi.

- Núriyagha nege olay aittyn?- dedim men.

- Ne bopty, ol da quansyn... sen bilmeysing kýieu, qyz degen óz kónilindegi jigitining ózimen birge auruyn jaqsy kóretin halyq. Sening jýreginning de sol aurugha dusharlasqanyn estise, onyng auruy jenildey týsedi. Ol jas qyz ghoy jәne jýregi tym nәzik eken... Tany bilsen,- dep kýlimdey kidirdi Kýlәn, - men kóp qyzben syrlas boldym, dәl Núriyaday qyzdy tabu qiyn!...

«Áy, ózing osy aurumen kóp auyrghan qyzsyn-au!» degen oimen jymighan meni keyingi «jýregi tym nәzik eken» degen sózi tasqyn bop aghyza jónelgendey sezildi. «Núriya, sirә, menen de auyr halge týsken-au, ol tipti auyryp jýr eken ghoy!... Qoy, qoy, sózsiz kórisip túruym kerek, mәn-jaydy ashyq aityp, pikirin biluim, týsinuim kerek!»

- Býgin tanerteng bizding ýige kelip qaytty, - dep jalghastyrdy Kýlәn sózin, - sening әlgi mýshkil halindi aitqanymda tipti eljirep ketkendey sezildi. «Piesa dayyndyghyna men de qatynasayyn ba onda?» dep qaldy da, ashyqqa shygha qaluyn ózi ile-shala sezip, qyzara týsti. Men: - Qazirshe osy boyy qatynaspay túrghanyng jaqsy,- dedim oghan. - Ekeuing bir-birine qarap móltendese beresinder de, bәrine sezdirip qoyasyndar, oqushysyndar ghoy, әsirese Kәmenning qastyghyna úshyrarsyndar! Aldynghy әzilime «qoyshy!» dep kýlip jiberdi de, keyingi sózime moyyndaghanday, tómen qarap basyn iyzedi.

Kýlәnning búl aqylyna men de moyyndap, shyn razylyqpen sýiine qaradym ózine.

- Aqylyng abzal eken-au Kýlәsh!

Kýlәnning aq sary jýzi sәl qyzarynqy tartty da, tómen qarap sóiledi:

- Ekeuindi jaqsy kóremin. Tabysularyna qolymnan kelgeninshe kómekteskim keledi.... tipti bar niyetimmen tileulespin senderge.

Men rahmet aittym....

Jattyghudan kesh taradyq. Erteng tanerteng Núriyany izdeuge asyqqanday qúlshyna kelip jatyp edim, úiqym keler emes, aunaqshy berdim. «Núriya maghan ras solay yntyzar ma eken?!... Biraq, mendey kim tabylmaydy oghan... Tәuir bireu tabylyp ýshkirse, úmyta salatyn Halima siyaqty soqpaly dert pe әlde?!... Emes... emes... múnyng minezi odan mýlde basqa. Halima qashan búlay auyryp edi, men ol jóninde qashan múnday baldan tәtti, qyldan nәzik, qorghasynnan auyr qiyal keshirip kórip edim! Jay-jaghdayym túrmys qúrudy oilaugha da qazirshe múrsa bermeytindigin aityp qoya salu oiym, óz jýregime uday ashy tiyip jýrmey me! Ózimdi ústaugha, tiugha kelgende pildey kýshim Núriya elestegende sham manyndaghy jyndy kóbelektey qaltyray qalatynyn neshe ret basymnan keshirip kórdim ghoy!... Joq, búdan jýregimdi tiya almaydy ekenmin... qoy, túra túr, túra túr, basymnyng aqylyn tyndayynshy! Jýrek óz jetegine ere ketetin qay pendesin jyndandyrmaghan, mahabbat mәselesine aldymen bastyng qyzmet isteui abzal shyghar!...» «Mol túrmysta ósken erke búlan súlu seni qashangha deyin kýtip otyrar,- deydi basym, - qyzdyng kózi qyrymgha týspey me, qiyrdaghyna tartpay ma. Núriya qansha aqyldy bolghanymen, azghantay ghana jastyq ómiri seni kýttirip túrar ma, ol qyryq kýndik qana bәisheshek siyaqty emes pe. Jiyrma jastan asqanson-aq kekselik tartatynyn biler de, bireumen keter. Býkil jýreginmen sýigen qúshtarynnan airylghanda kór sen ózindi, býkil mahabbat ataulydan beze suynghan jýregine kóz jasyng sýngi bop qatar!» - Basymnyng keri tartyp kekjiyip jýrgeni osy hauip qoy. Al osyny qaytalap tekserip kóreyikshi, men ol qyzgha ózimning qanshalyq kedey balasy ekenimdi kirpish qúyymmen-aq úqtyryp edim ghoy! «Qalyndyq oilaugha halym joq, ýiime qaytugha da qarymy jetpeytin, jayy mýshkil sorlymyn, kerbezdigime qarap, әlde kim eken dep qalma!» degendi eki-ýsh ret isharalap edim-au. Momyn jezdesining erlene qaljyndauy mening qamshylauymnan ekenin seze qoyyp, «búl ynjyqqa búl óner qaydan bitti, siz qayrap qoydynyz-au deymin!» dep ile týsken alghyr qyz búl isharamdy týsinbey me. Tipti qalt jibermey týsingendikten kýrsingen ghoy. Sol kedeylik jayymdy bile túryp-aq men ýshin erkinen osynshalyq airylyp, yntyzarlyghyn pash etse, eng bolmaghanda endi ýsh jyl kýte almas pa!... Kórise jýrip kesetip aitsam, kelisuimiz iә ketisuimiz armansyz bolmay ma, jýrekti múnday biteu jaramen syzdatyp, asqyndata beruim qaytkenim? Joq, endi syrdy ashuym kerek. Jayymdy auyrlata ashyq aityp keseteyin, shydap kýte almaytyny bilinse, alystasu ekeumizge de jenil bolmas pa?... Áy sol «jenilin» qúryp-aq qalsyn-ay, qalay alystay alarsyn?!

Kinәratsyz, túnyq móldir jany qanday onyn!...

Núryn qúya tamyljyghan әni qanday onyn!...

Gýlin tosyp, kýlki ýiirilgen erni qanday shirkin!..

Jangha tynys, jýrekke ot-jalyn atqan lebi qanday?...

Ár kýni ashyq aspanday ken, meyirim tókken kózi qanday?...

Sezimge bay, sergek oily, tereng syrly sózi qanday?...

Shyndap sýise - shydap kýtse, janym bolar!

Jangha balap mәngi aitar әnim bolar!

Kýte almasa - kete barsa, qanyp ishken zәrim bolar.

U berse de lajym ne, simirem de sezip balday!...

«Qarashy, qúshtarlyqtyng tilin, netken tókpe aqyn edi, tilge oralghan osy oiymdy yrghaqqa salyp jiberse, ot óleng bolyp shygha kelmedi me?» degen oimen kórpemdi serpe tastap, basymdy kóterip aldym. Denem ot bop janyp, búlaugha týskendey terlep ketippin. Bas jaghymnan oramal alyp, jelpingenimdi sezemin. - «Talay til, talay jyr berersing Núrym!... Gýlim!» - dep qalghanymdy sezbey taqpaqtappyn.

- Ne boldy ey saghan, ne aityp otyrsyn?- dep qaldy bir jaghymda jatqan Quat. Men sylq týsip jata kettim. Bir jaghymdaghy Tileuqan basyn mening jastyghyma qoya sybyrlady.

- Saghan bir jynnyng shalyghy tiygen eken, ә?!... Ei, sen osy әrtistigindi maghan bershi, aqysyna sol «núryn» men «gýlinnin» pirisi - kýnning ózin tauyp bereyin, shyjyldatyp kýidirsin de jatsyn!

- Byljyramashy, ei! - dep teris aunap týstim. - Týs kórip edim, sandyraqtappyn ba?

- Týs kórseng jәnnatqa kirgen siyaqtysyng ghoy, qayyrly bolsyn!

- Ary jat, ary jat!

«Erteng sózsiz baryp kezdesuim kerek!» dep oiymdy jalghastyra berdim...

Tanerteng ashanagha aldymen kirip, botqa kýrishti búryn qúiyp-aq iship edim, zal esigining aldyna túra qalghan mengerushi ysqyryq tartyp, bar dabyrdy bir-aq basty.

- Tamaqtan song zor jiyn bar, eshqayda shyqpaysyndar!- dep tasqyndy aghynyma dәu «qara burasyn» shógere salmasy bar ma. Bulyghyp otyrdym da qaldym.

Ýiine qaytpay qalghan oqushylar alangha týgel tizilip, joqtama jýrgizile bastady. Pagon-kakardalaryn asynyp-taghynyp tolyq әskery forymgha kelip alghan jyauguandar jan-jaghymyzdan shaqyldap, tym zeyil týske enipti. Mamyrlay basyp kelip qasqa bas mýdirding ózi sóiledi.

Sóilegeni sóz emes-au, túp-tura әskeriyshesinen qayyrghan short-short búiryq boldy.

- Býgin, osy qazirden bastap mektebimizding tәrtip-ereje qoldanbasyna mynaday ózgerister engizildi: birinshi, әrqanday oqushy tәrtip bólimining rúqsatynsyz mektepten shyqpaydy, kóshege rúqsatsyz shyqqan oqushy qatal jazalanady; ekinshi, syrtqa shyghatyn júmystary bolsa bes oqushy birlesip kelip tәrtip bóliminen rúqsat súraydy, beske tolmasa rúqsat berilmeydi, beske tolghan song ghana tәrtip bólimi bireuin tórteuine mindetti gruppa bastyghy etip saylap shygharady, oghan baghynbaghandary qatal jazalanady. Gruppa bastyghy jauapkersizdik etip, mektepten shyqqan song әrqaysysyn óz erkine qoya berse, oghan mektepting eng joghary jazasy beriledi, mýshelerine ýlken kýnә jazylady; ýshinshi, syrtqa shyqqandar basqa mektep oqushylarymen sóilespeydi, basqa mektepke barmaydy, kóshede basqa mektep oqushylarymen sóileskeni, kóshede basqa mektepke kirgeni qatal jazalanady, úqtyndar ma?... Búl - oqu-aghartu mengermesining búiryghy...

Tóbemnen jay týskendey melshiyip túryp qalyppyn. Týn boyy «Kókiregimdi sipalap, qasymda otyrghan» Núriya, jana ghana ystyq botqany óneshim kýigenine qaramay byryldata tartyp jatqanymda da «asyqpay ishshi, men qasyndamyn ghoy!» dep janymda túrghan siyaqty edi! Endi әpsәtte aramyzgha temir tor qúrylyp, mәngige aiyrghanday sezildi, qol jetpes aigha ainalghanday alystap, qúshtarlyghymdy qozdyra tym biyikten núrlana týsti, bir sәtke shaqshighan kýndi kýidirip baryp, qara búltqa endi, mine, kóz jasy ystyq tamshy bolyp tamdy... tas qaranghy týnekke kire, may shyraqtay qaltyldap, óshkindey kýiip barady!...

Jiyn sol búiryqpen taratyldy, qolymnan tartqan Quatqa ilesip jataqhanama ketip baramyn.

- Týrme boldy-au mynau! - dep egilemin ishimnen.

- Álgi Altay kóterilisshilerining qorshap kele jatqany ras boldy ghoy? - dedi Quat. - Qaupy kýsheygen sayyn qysady ghoy endi!

Jataqhanagha sýlderim jetip, ornyma qúlay kettim. Qaterli órtke ilikkenim, múnyng keminde oquyma kedergi bolatynyn sezulimin. «Enbek - aiyqtyrushy kýsh» degen sózdi oqyp edim bir romannan. Dereu kitaptaryma jarmastym, ózimdi aldandyruym kerek qoy!

«Sugha ketken tal qarmaydy» degendey, oqyghanym miyma qonbaghan sayyn týiile ýnilgenimmen, ózim qúmarta oqityn ghylymy oqulyqtar býgin kókeyime qonar emes. Ony tygha salyp roman izdedim. Qolymda bar әdeby shygharmalardyng ishinen qazirgi óz kýiime sәl layyq keletini - Pushkinning «Kapitan qyzy» men «Dubrovskiy», Súltanmahmúttyng «Qamar súluy», Spandiyardyng «Qalyng maly», Sәbitting «Adasqandary» siyaqty. Tórteuin jastyghymnyng astyna jastanyp, bireuine ýnile jatyp edim, oqymay qúshaqtap jata bergenimdi keshke jaqyn aiyqqanymda bir-aq bildim. Ayyqtyrghan - tәrtip bólimine Aqylbaydyng shaqyrtuy boldy.

Aqylbay qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyna baryp mektep mekemesinen bizdi súraghan qatynas әkelipti de, Kәmendi mengerushige salypty. Ár kýni keshte jattyghugha qatynastyryp, eshkimge sóilestirmey «aman» әkeluge sol tynshysy mindettelgen song baruymyzgha rúqsat etilgen eken.

«Núriyamen tildese almay qaldym-au» degen opyghym jenildep, quana shyqtym qaqpadan. «Bar jayymdy Kýlәngha aityp úqtyrsam, ol mening ózimnen de aiqynday jetkizip, bayyptap týsindirmey me» dep qúlshyna jetip edim. Biraq, ótken kýnderdegidey kenirek sóilesuding orayy tabyla qoymady, Kәmenning súm kózi menen airylar emes. Rólin oryndau ýshin sahnagha shyqqanda da meni andy otyrady da, dalagha shygharynda ózine jaqyn bireuine tapsyryp ketedi. Menen ósh almaq ekenin týsindim de, Kýlәn búrynghysynday qansha jaqyn otyryp, qansha sóileskisi kelse de, til qatpay qoydym. Mening jýzime tandana qarap qoyyp otyrghan Kýlәn, andugha týsken jayymdy seze qoydy bilem:

- Jeliminning aitqan «bandysy» ras boldy,- dep qaldy basyn tómen sala berip. Jalghasyn biraz kidiristen song aitty. - Boghdanyng bizge jaqyn bókterine deyin kelipti.

Men qolymdy múrnyma apara berip til qattym:

- Sonyng sharpuy bizdi budy!...

Kәmen sezip qoyghanday, maghan sýzile qaray kelip aldyma túra qaldy:

- Múnan song anau sabaqtastarynnyng qasynda bol! - dep yzbarlana kýbirledi de ornyma otyrugha ynghaylana berdi. Men onyng tu syrtynan Kýlәngha kózimdi qysa týregelip, eki sabaqtastyng qasyna baryp otyrdym.

Dәretke shyqqan bolyp baryp, Núriyagha hat jazghym keldi. Biraq ne dep jazarymdy bilmey qinala berdim. «Dertim de sen, dauam da sen, ózing bilshi ne deymin men» dep, Mәjnýnshe jazu da kelissiz siyaqty. «Áli sóilesip keliskenimiz joq qoy, mejelegen uaqytymdy kýte ala ma, kýte almay ma?! Kýte almaytyn jaghdayda basyn qúr auyrtyp, beker әurege salyp qaytpekpin!» degen oy qinaydy. «Meni kýte alamysyn?» dep tosyn jazudan óreskel sóz bar ma!...» Sonda da syrtqa shyghyp, dәrethanagha bettedim. - «Janym, qatty saghyndym, dep jazu odan da betpaqtyq qoy!» - Tilime oralghan osylardan basqa sózim joq siyaqty. Sonda da qalamym men qoyyn dәpterimdi suyryp alyppyn.

Jadaghaylap qana amandyq súray túrudan basqa basar jol, ashylar esik tabylmady: «sәlem, Núriyash!... Býgin tanerteng sizben amandasyp qaytpaq edim, mektep tәrtibi týrmege ainalyp ketti. Aman bolynyz, deninizge saulyq tileymin!» - Osy sózderdi dәrethananyng kýngirt shyraghy syghalap túrghan daualgha jastay sýikedim de alty býktep barmaghyma qystyrdym.

- Kózimdi qysa ketuimnen búiymtayymdy sezgen Kýlәn men esikke tayay týskende aldymnan shyqty. Janay kirip palitosynyng qaltasyna hatty sýngite bergenimde, qolymdy ilip әketti.

Kýlәnning artynan Kәmen baspalay shyghyp keledi eken. Qyzdyng maghan kidirmey ketkenin kórse de, sarghysh kózi timtine qarady maghan.

- Múnan keyin dalagha betaldy shygha berme! - dep kýbirley ótti. Yza keletin sóz bolsa da ynghayyna jýre túrmay jal joq edi, ústara qazir sonyng qolynda ghoy. Qayryla qalsam da jaydary sóiledim:

- Dәretke bardym, múghalim eke, múnan keyin rúqsat súrap shyghayyn!...

Jattyghudan taraghanymyzda Kýlәn sýze qaraytyn ótkir qara kózin kýlimdete ótti janymnan:

- Tanerten-aq... a... erteng kelesizder ghoy?

Janylghansyp, súraumen әdeyi búza qaytarghan jauabyn týsinip, kónildene qayttym.

Kәmen ýsheuimizdi tize aidap mektep qaqpasyna jetkende, kuliyn1 súraghan birneshe dauys shaq-shaq ete týsti. Myltyq kezengen tórt kýzetshige anyra qarap túryp qaldyq. Múghalimder mektebining qaqpasyn qaruly әsker kýzetushi me edi? Kәmen aldylaryna baryp kuliynin kýbirlep qana aitty. Qol isharasymen qaqpadan kirdik. Myltyq shaqyldatyp túrghandar әsker emes, ózimizding hanzu sabaqtastar eken. Úighyr, qazaq, monghol oqushylar jataqhanalarynyng tóbesine de ynghay hanzu sabaqtastar shygharylypty. Bәri de zekiredi, bәri de myltyqty. Túsyna kelgenimizde ónsheng kýzenning aighyrynsha shaqyldasady. Keybiri jolymyzdan atyp túra ars ete týsip qalyp jatty. Bәrinen de Kәmenning sybyrly kuliynimen óttik. Eger osy súr búltty týni qasymyzda shpion Kәmen bolmasa, myna sabaqtastarymyz kuling bilmeytin adamdy atyp tastaytyn siyaqty. Atu búiryghyn alghandyqtary demikterinen angharylady.

Súmdyqtyng әkesin eng týptegi óz jataqhanamnyng tóbesinen kórdim: ýsh siraghyn kere búghyp pulemed tóne qalypty, moynyn dәl mandayshanyng ýstinen sozyp túr. Mengerushining «ýlgili klasyn» «silaugha» qanshalyq qúmarta tóngenin pulemed daldasynda otyrghan juan-juan tórt-bes hanzu sabaqtastyng shaqpaq qayyra shaqyldauynan tany qoydym, súr týtekpen birdey týtep, ayazsha jútynady. «Toqta!» «túr, solay!», «kóter, qolyndy!» desedi. Danghyrlay sóiley baryp kýbirlegen Kәmen esik ashty da, solardyng ózderinshe bir shaq ete týsip kirgizdi meni.

Sabaqtastarym әli úiyqtamapty, kóbi kiyimshen, súrlanyp otyr. Aqay men Momynbaydan qalghan elegen endi dәret astauyna ainalghan siyaqty, sary sugha tolyp «keruen saraydyn» esik aldynda túr.

- Búl ne?!- dep tiksine súradym men.

- Syrtqa shygharmay qoydy,- dep aldymen Ámirqan tútana qarady maghan, - jataqhanagha otyrdyq!

Ashulanghandaghy daghdysynsha tanauy qyzaryp, edireyip alghan Salyq tómen qarap tildey kýbirledi:

- Itting balalary!... Kóseu men tas kómirding irilerin de alyp ketkenin qarashy myna suyqta!

- Tóbemizden pulemed myltyq kezenip otyryp, jataqhanamyzdaghy qysqash pen tas kómirden qorqyp, jiyp әketti, Bigha,- dep Serәli kýldi, - myna batyrlyghyna ne aitarsyn?

Úzyn jaghy men iyegin sipalap auyr oida otyrghan Quat juan basyn qasy sóiledi:

- «Qoryqqan búryn júdyryqtaydy» ghoy shyraqtar, bәrinen osylardyng qorqaqtyghy qorqynyshty!

- Ras,- dep basyn iyzey túqyrdy Yntyqbay, - eger әlgi... taugha kelgender Ýrimjining shetine ilinse, bizdi aldymen ózimizding myna sabaqtastar qyratyn siyaqty... Mynasy sonyng nysayy! Áshim jyauguangha baryp bayandaugha jiberer me eken?!

- Mine qyrady! - dep gýj ete týsti juan Shaqan. - Úzynyraq arqandaryng bolsa әkelindershi, qazir-aq әkelerin kózine kórseteyin!

Tileuqan eleng qaghyp, kýlimsirey súrady:

- Ne qylasyng ony?

- Shalma tastap jiberip, plimotyn jerge top etkizemin de, Áshim jyauguangha aparyp beremin!... Hanzu sabaqtastar osy mektepting oqushysy bolghanda, biz jauy bolyp kelip pe edik osynsha?

- Qolynda kóseu de joq, artyndy qysyp otyr, - dedi Salyq, - bәrimizdi qyrghyzasyn!

- Bәribir, tynysh otyrsaq ta qyrylamyz ghoy,- dep Yntyqbay kýbirledi oghan. - Taudan qaruly qazaq kele jatqanda, qolynda baylauly túrghan qazaqty ayasyn ba, «qasqyrdyng balasy taugha qarap úlidy», bәri jau demey me?

Serәli taghy kýldi:

- Taudan kerey týskende oidaghy nayman qarsy shyghar dep myltyq bere qoymaydy-au ózderi!

«Mine, aqylgha endi kele jatyr,- dedim men ishimnen, - pulemetting auzy aqyl týsire bastaghan eken!»

- Shyraqtar, jayshylyqta bir-birimizge qyrghy qyp salghanmen jaugershilikte bәrimizdi bir-aq matap qyrar!- dep Quat Yntyqbaydyng týsinigin kýsheyte quattady....

«Últshyldyqtyng órtin myltyqtyng týtigimen kósep órshitken degen osy ghoy» degen oimen kýlimsirey sheshindim, - «anqau pendelerding talayy-aq týser osy órtke, oqyr da ýirener әli!...»

Tóbemnen qanday qater tónip túrghanyna qaramay tolyq sheshinip, kórpege kirdim. Jýregim sәl jay tapqan siyaqty, Núriyashqa az da bolsa lebim ketti ghoy әiteuir. Keshegi úiqynyng ornyn endi toltyrarmyn.

- Qazirshe qyra qoymas, - dedim Quatqa qarap, - kýzetui tym jaqsy, sergek eken, bizdi eng bolmaghanda aqymaqtyqtyng qasqyrynan qorghay alar!...»

Úiqymdy qandyra oyanyp, kýndizgi uaqytymdy keshegidey zaya jibermey, kitap oqyp ótkizdim. Jataqhanagha dәrettendirgenine narazy bolghan sabaqtastar shamdana birlesip, tәrtip bólimine shaghym aityp jatty. Oghan kirispey túra túrudy jón kórdim. Oralqan taudaghy ýiine demalysqa ketken. Yntyqbaylardyng pighylyna әli sene almay otyrmyn.

Keshegi jattyghugha baryp biraz uaqyt ótken song Kýlәn syrtqa shyghyp bara jatyp, maghan ymday ketti. «Syrtqa shyq!» degeni edi. Kópshilik aldynda Kәmendi bir úyaltyp, sәl erkindik ala shyqqym keldi.

- Baugau, múghalim eke,- dedim kópshilikke estirte dauystap,- dәretke baryp keleyin!

Ártister du kýldi. Suflerlik istep otyrghan Sәdu de jalt qarap, kýlip jiberdi. Kәmenning sary jýzi kýrenitip tyghyla qaldy.

- Múnyng ne?- dep qyzghylt tarta jymidy jaqyn otyrghan Aqylbay.

- Dәretke barmay bolmaytyn siyaqty,- dep ózim de úyalghansy túqyra mingirledim, - keshegi búiryghy boyynsha rúqsatsyz shyqpaytyn bolgham!

Kәmendi qaghytqan mysqyldar әr jerden shyghyp jatty. «Rúqsat» isharasyn kórgenshe qadalyp men túrmyn. IYegin tym ynghaysyzdana kóterdi Kәmen. Kýl bettengen ynghaysyz rúqsatyn solay tartyp ala jóneldim.

- Mәnsabyng qayyrly bolsyn, Kәmen! Eki ay oqytushy bolghanynda ózine tete jigit oqushylargha býitsen, tórt aida bútyna jibertersin!- dep qaldy bir әrtis.

Kýlәn zal esiginen sәl qiystay shyghyp, sham jaryghynan shalghayyraq mýiiste kýtip túr eken.

- Núriyash saghan sәlemdemege «Yapyr-ay» әnin aityp berdi,- dedi, - esinde shyghar, óz jataqhanasynda ýsheuimiz birlesip aityp edik qoy.

Osyny aitty da keshegi óz hatymday býktelgen bir japyraq qaghazdy ústata saldy. Yp-ystyq tiydi alaqanyma. Asygha ashyp, týn qaranghylyghynda ýnile týstim de, mandayshadaghy sham týbine úmtyldym.

«Shygha almay jýrgen halynyzdy úqtym. Maghan densaulyq tilegeninizge rahmet. Sizge de sony tileymin!» dep jazypty Núriya. Aqyrghy sózining dәl ýstine bir tamshy su tamghanday, daq týsip qalypty. Kózinen oqysta yrshyp týsken jas tәrizdi.

Klub zalyna qaytyp kire bergenimde aldymnan Kәmen shyqty.

- Búl jerde «baugau» aityp, rúqsat súra degen kim saghan?!

- «Dalagha betaldy», rúqsatsyz shyqpaytynymdy bildirgenim ghoy, sizden rúqsat súraudyng nesi aiyp?

- Múnan song búlay rúqsat súraushy bolma, maghan qarap ymday salsang bolmas pa edi!... Joq, tipti múnan song menen dәretke rúqsat súramay-aq qoyshy sen!

- Qúp, maqúl!

Qaytyp kelip eki sabaqtastyng Kýlәn otyrghan jaq shetine otyryp edim, Núriyanyng sәlemdemege aitqan «Yapyr-ayy» kómekeyimdi býlkildete berdi. Tym terennen shalqityn sol múng aghyny aghytyla shyghyp ala jónelgisi kelgendey, qyzyqtyryp, elitip barady. Biraq, oryndyqqa enkeye otyryp, Kýlәngha estilerdey ghana ynylmen aityp otyrmyn. Kýlәn estip otyrghanyn bildirip, basyn iyzep-iyzep qoydy.

Búl әndi jataqhanasyna ekinshi ret barghanymda Núriyanyng ózi bastap aitqan bolatyn. Onda «Qamar súludaghy» Ahmetting myna ólenine qosyp aityp edi:

«Yapyr-ay, kózqarasyng tәuir edi,

Minezing salmaqtylau auyr edi.

Jauabyng keshe-býgin bolmaghan son,

Kóz jasym kókten qúighan jauyn edi...»

«Ánning óz sózi búl emes, bir qyzdan osy sózimen ýirenip qalyppyn» dep, ólenining óz jaghynan eshkimge qaratylmaghanyn sezdirip edi sonda. Býgin múny sәlemdemege joldauy ózining jýrek kýiin, bar syryn maghan tókkeni emes pe?

Búghan jauap retinde men de sol ret ózim bastaghan «Aynam kózdi» joldaghym keldi. Búl әnge sonda men myna ólendi qosyp edim:

«Kózimning janarynday sәulem edin,

Kónilimning shyn quanysh dәureni edin.

Ketpeysing kýndiz esten, týnde týsten,

Basymdy ne siqyrmen әureledin?!»

Búl da «Aynam kózdin» óz sózi emes, halyq óleni ekenin, óz sózin bilmeytindigimnen qosqanymdy men de eskertkenmin. «Osy ólendi esine týsirse, jauap sәlemdememning óz sәlemdemesine say kelgeni» dep úighardym. Bir orayy kelgende Kýlәngha múny anyghyraq aityp tyndattym da, jolday qoydym:

- Mening sәlemdemem osy, oghan aityp bergeysin!...

Kýlәn týsingendigin bildire kýlimsirep, bas iyzedi.

Tergeushim, múnday «әdiletti zamandarda» qylmysker pende qysym kórmey jýrmeydi ghoy. Qysym kýsheygen sayyn oghan qarsy kerneu kýshi de ýstemeley ósetini tabighy qúbylys. Búl, adamzatta ghana emes, býkil jan-januar, maqúlyqtarda da, tipti barlyq jansyz zattarda da bar qasiyet. Biraq, sizshe bolghanda búl, «sary ghylymnyng sayqal teoriyasy». Búlay deytin sebebimiz úly әdilet iyesi bolghan sizding zanynyzda: qysymgha úshyraushy qysushygha qarsy kerneu belgisin bildirse «naqtyly keri tónkerisshi» esepteledi ghoy. Qysylushy ózi joyylghangha deyin qysymgha boyúsynyp, qynq etpey óle salugha mindetti. Demek, kerneu kýshi - keri tónkeristik kýsh.

Osy qaghida boyynsha búl taraudaghy mening qylmysym, jer betinde jasauyma mýmkindik bermeytin qylmys. Mәselen delik: quyghym kernep ketkendikten dәretke shyghugha Kәmennen rúqsat súradym; qúrsaghym kernep ketkendikten arqamnan jasyryn aghytqan jelim, sayapyl borannyng bir tәulik ýrleuinen kem týse qoyghan joq; al, Gomindannyng qystauymen shaqyldaghan qytay sabaqtastarymyzdyng kózimizge myltyqpen týrtkileuine qarsy kerneu kýshi, menen tipti qaterli sóz shyghardy: «Gomindan últshyldyqtyng órtin myltyqtyng týtigimen kósep órshitti» dep jiberippin; Núriya ekeumizding yntyzarlyghymyz kernegende jay bir әnderding attaryn ghana sәlemdeme etip bir-birimizge joldap, tútas bir kýn sóileskendey qúmardan shyqtyq; jataq ýy tóbesindegi myltyqtar syrtqa shygharmay qamap, quyq-qúrsaqtarymyzdy kernetkende toltyrmaghan quys ydysymyz qalmady!...

Mineky keri tónkerisshildik degen. Jer sharynda múnday kerneu kýshi az ba? Keri tónkeris qylmystylarynyng basymen ghana (neshe milliard bolsanyzdarda) toydyra alatyndyghymyzgha endi de kýmәndanasyz ba?!

 

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

1 Húijang (hanzusha) - úiym bastyghy.

2 Beyimbet Maylinnyng tragediyalyq dramasy.

1 Akterdyng sóileytin sózin sybyrlap oqyp otyratyn teatr qyzmetkeri.

1 Kuling (hanzusha) - qarauyldan ótu ýshin aitylatyn qúpiya sóz.