Keshe «Habar» arnasynyng songhy janalyqtarynan «Yntymaghy jarasqan elding yrysy mol» degen taqyryptaghy sujet kórsetti. Onda әldebir diaspora ókili ózderining mәdeny ortalyqtary atynan Qazaqstandaghy airanday úiyghan últaralyq tatulyqtyng arqasynda mәre-sәre, mәz-meyram bolyp, shat-shadyman ómir keship jatqandaryn resmy tilde erekshe yqylaspen aitty. Onyng sózin memlekettik tilge audaryp, arnanyng bir jurnaliysi qazaqtardyng miyna qúiyp jatty.

Al, bizding redaksiyagha Qyzyljardan hat keldi. Ghaliya esimdi oqyrmanymyz «Obshestvennyy portal Petropavlovska» (opp.kz) degen saytta Soltýstik Qazaqstandy mekendep jatqan orys diasporasynyng keybir ókilderi qazaqty qorlaytyn neshe týrli kýldirgiler oilap tauyp, jandary qalmay jariyalap, rahattanyp jatqanyn aityp ýshbu hat jazyp jiberipti. Oqyrmanymyz «últaralyq tatulyqqa mas bolghan» orys diasporasynyng әsireúltshyldary tarapynan qasaqana úiymdastyrylyp otyrghan múnday mazaq pen qorlyqqa tóze almaytynyn, sol sebepten de osy mәseleni portaldyng kóteruin ótinipti. Mine, ótinishti oryndap otyrmyz.

Al, oqyrmanymyz hatta jazghan kýldirgining biri mynau:

-Qazaqtardyng ayaghy nege qisyq?

-Endi... 300 jyl boyy orystardyng moynynda otyrmyz ghoy

-Al, nege olar qysyq kóz?

-Azdap bolsa da úyalatyn shyghar...

Keshe «Habar» arnasynyng songhy janalyqtarynan «Yntymaghy jarasqan elding yrysy mol» degen taqyryptaghy sujet kórsetti. Onda әldebir diaspora ókili ózderining mәdeny ortalyqtary atynan Qazaqstandaghy airanday úiyghan últaralyq tatulyqtyng arqasynda mәre-sәre, mәz-meyram bolyp, shat-shadyman ómir keship jatqandaryn resmy tilde erekshe yqylaspen aitty. Onyng sózin memlekettik tilge audaryp, arnanyng bir jurnaliysi qazaqtardyng miyna qúiyp jatty.

Al, bizding redaksiyagha Qyzyljardan hat keldi. Ghaliya esimdi oqyrmanymyz «Obshestvennyy portal Petropavlovska» (opp.kz) degen saytta Soltýstik Qazaqstandy mekendep jatqan orys diasporasynyng keybir ókilderi qazaqty qorlaytyn neshe týrli kýldirgiler oilap tauyp, jandary qalmay jariyalap, rahattanyp jatqanyn aityp ýshbu hat jazyp jiberipti. Oqyrmanymyz «últaralyq tatulyqqa mas bolghan» orys diasporasynyng әsireúltshyldary tarapynan qasaqana úiymdastyrylyp otyrghan múnday mazaq pen qorlyqqa tóze almaytynyn, sol sebepten de osy mәseleni portaldyng kóteruin ótinipti. Mine, ótinishti oryndap otyrmyz.

Al, oqyrmanymyz hatta jazghan kýldirgining biri mynau:

-Qazaqtardyng ayaghy nege qisyq?

-Endi... 300 jyl boyy orystardyng moynynda otyrmyz ghoy

-Al, nege olar qysyq kóz?

-Azdap bolsa da úyalatyn shyghar...

Hat múnymen bitpeydi. Jogharydaghy saytta zeynet jasyna keluine baylanysty qyzmetinen bosatylghan «Qyzyljar oranjereyasynyn» diyrektory Ryazapovty qyzghyshtay qoryghan top Qyzyljar qalasynyng әkimi Bolat Júmabekov, әkimning orynbasary Artur Moldaghúlov, qalalyq bilim basqarmasynyng bastyghy Aqjýnis Músyrmandardyng atyna shovinisttik pighyldaghy adamnyng ar-namysyna tiyetin, qorlaytyn pikirlerdi tópeletipti.

Dәl osy zangha sәikes zeynetke shyghuyna oray, qyzmetinen bosatylghan Ryazpovtyng halin oilap, qabyrghasy qayysqan «KTK» arnasy (basshysy Arman Shoraev) resmy tildegi janalyqtarynda arnayy sujet kórsetip, «Qyzyljar oranjereyasy» qyzmetkerlerining basshylarynyng qyzmetten ketkenine bola kóz jastary kól bolyp, eniregende etekteri jasqa tolyp otyrghandaryn jalpaq júrtqa jariya etti. (Stalin ólgende ókirip jylaghandar bolypty dep estushi edik. Biraq, bastyghynyng qyzmetinen ketkenine bola kózi búlauday bolyp jylaghan júmysshylardy birinshi ret kóruimiz)«KTK» últaralyq tatulyqty pash etkisi keldi me, әlde basqa bir maqsattary boldy ma ony bile me almadyq.

Oqyrmanymyzdyng jazuyna qaraghanda, qazaqtyng (Qazaq - Qazaqstandaghy negizgi jәne memleket qúrushy últ bolyp tabylady. Sondyqtanda qazaq tiline - memlekettik til mәrtesei berilgen) basyna kәk etip otyrghan sayttyng redaktory Kirill Ryhlikov eken. Kirme Kirill múnday dýniyelerdi bir ózi emes, dosy, oblystyq telearnanyng diyrektory Evgeniy Sazanovpen birlesip úiymdastyryp otyrghanyn oqyrmanymyz ashyna jazypty.

Qazaqty jәne onyng memlekettik rәmizderin, tilin, últtyq qúndylyqtaryn orys diasporasy búghan deyin de talay qorlaghan. Kókshetauda memleketting qarajatyna shyghatyn orys gazetterining biri sózjúmbaqta «Bomjdyng baspanasy» degen saualdyng jauabyn «Qazaqtyng kiyiz ýii» dep bergeni bar. Gazetting redaktory óp-ótirik mýlәiimsip, jazdym-janyldym, keshirinizder dep jenil qútylghan. Odan keyin Kerekulik orys múghalim memlekettik әnúranyn Kamasutragha tenegen. Ol da aqyry jazasyz qaldy. Qazaqstandaghy orystargha arnalghan sayttyng betinde qazaqty qor etip kórsetken talay dýnie shyqty. Memlekettik biylik te, deputattar da, últtyq qoghamdyq úiymdar da, qoghamdyq túlghalar da, ziyalylar da keybireui bolmasa baspasózde týk bolmaghanday tirshilikterin jalghastyryp jatyr. Al, últaralyq tatulyq dese, bәri úlarday shulap qoya beredi.

Ata zanmen qorghalghan Eltanbasyn, Tuyn, Memlekettik tilin, Memleket qúrushy últyn qorghaugha qauqary jetpeytin biyliktin...

«Abay-aqparat»