Ótken aptada oralmandardyng onalmaghan tirligine qatysty taghy bir jaysyz oqigha bolghany mәlim: Almaty manyndaghy eldi mekende qazagha úshyraghan otanasynyng qayghyly taghdyry jóninde biraz BAQ jazdy. Búl qazany tiyisti organdar túrmystyq túrghydaghy qylmystyq oqighagha balap, jaghdaydyng sony ushyghyp ketpeuin kýittep jatsa da, eriksizden oralman atanghan aghayyndar arasynda ashuly әngimeler aityluda.

«Dat, taqsyr!» aidarynyng býgingi qonaghy - Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jәne Euraziya Jazushylar odaghynyng mýshesi Jәdy Shәkendi osy oraydaghy sózden óretin taqyrypqa tarttyq. Qalamgerlik qyzmeti qayratkerlik minezimen astasyp jýrgen jazushy býgingi qazaqtyng bas auruyna ainalghan birqatar saualdar tónireginde tógile sóiledi.

- Jәdy myrza, Almatynyng manynda oryn alghan oralmannyng ólimine qatysty oqighadan habardar bolarsyz...

- Mәselening mәnine tolyq qanyghyp ketpesem de, BAQ arqyly habardarmyn. Degenmen, әr qaraqshy ózining «jemin» tandaghan kezde, onyng últyn, ruyn súrap jatpaytyny siyaqty birer adamgha bola býkil qauymdy kinalau auyr shyghar. Dese de, keyde «itting iyesi bolghanda, bórining tәnirisi bar» degendey, alystan kelgen aghayyndy onay olja kóretin qanypezerler de az emes. Onyng bәrining jauaby bizding zanymyzdyng әdildigi men qauqarlyghyna baylanysty. Zaman qasqyr bolsa, zandy qalqan etpeske amal joq.

Ótken aptada oralmandardyng onalmaghan tirligine qatysty taghy bir jaysyz oqigha bolghany mәlim: Almaty manyndaghy eldi mekende qazagha úshyraghan otanasynyng qayghyly taghdyry jóninde biraz BAQ jazdy. Búl qazany tiyisti organdar túrmystyq túrghydaghy qylmystyq oqighagha balap, jaghdaydyng sony ushyghyp ketpeuin kýittep jatsa da, eriksizden oralman atanghan aghayyndar arasynda ashuly әngimeler aityluda.

«Dat, taqsyr!» aidarynyng býgingi qonaghy - Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jәne Euraziya Jazushylar odaghynyng mýshesi Jәdy Shәkendi osy oraydaghy sózden óretin taqyrypqa tarttyq. Qalamgerlik qyzmeti qayratkerlik minezimen astasyp jýrgen jazushy býgingi qazaqtyng bas auruyna ainalghan birqatar saualdar tónireginde tógile sóiledi.

- Jәdy myrza, Almatynyng manynda oryn alghan oralmannyng ólimine qatysty oqighadan habardar bolarsyz...

- Mәselening mәnine tolyq qanyghyp ketpesem de, BAQ arqyly habardarmyn. Degenmen, әr qaraqshy ózining «jemin» tandaghan kezde, onyng últyn, ruyn súrap jatpaytyny siyaqty birer adamgha bola býkil qauymdy kinalau auyr shyghar. Dese de, keyde «itting iyesi bolghanda, bórining tәnirisi bar» degendey, alystan kelgen aghayyndy onay olja kóretin qanypezerler de az emes. Onyng bәrining jauaby bizding zanymyzdyng әdildigi men qauqarlyghyna baylanysty. Zaman qasqyr bolsa, zandy qalqan etpeske amal joq.

- Búl bir qaraghanda túrmystyq sipattaghy qylmys siyaqty. Biraq qayghy shekken oralman otbasynyng kektengen pikirinen elde qalyptasqan oralmandar mәselesining býgingi mәni seziletin siyaqty, qalay oilaysyz?

- On-teris oqighalardyng kinәsin oralmangha audaru - últ birligine ýlken qater. Bolghan jaghdaygha baylanysty oralman otbasylardyng ashynghanyn kórip, olardyng nege, ne ýshin ashu-yzagha boy aldyrghanyn andau qiyn emes. Olar nege ashynady? Olar qarnynyng ashqanyna emes, qadirining qashqanyna jylaydy. Qadiri nege qashady? Eng ýlken «qylmysy» - shet júrtta tughany. «Adam qúlaqtan azady, kónilden semiredi» degen sóz bar. Olar qúlaqtan nege azdy?

Alghashqy qúryltayda preziydent alystaghy aghayyndy shaqyryp jar salyp edi. Kósh aghyldy. Tәube! Biraq sol kóshting basy tauday, ayaghy qylday boldy. El birdene biledi dep, auzyna qaraghan biraz úlyqtyng «auzynan aq it kirip, kók it shyqty». Ózge otar elde estimegen «sauatsyz», «qashqyn», «súramshaq», «terrorshy», «úrghanym bar», t.b. jat sózge qúlaghy jauyr boldy.

- IYә, aitqan sózinizding jany bar, óitkeni oralmandar men jergilikti túrghyndar arasyndaghy arazdyqty qozdyrudyng sayasaty jýrgizilip jatqan siyaqty jәne oghan Aqordanyng ózi bas bolyp otyrghanday kórinedi. Siz osy pikirge ne oy qosar ediniz?

- Kóshke preziydentting kózi týzu edi. Ýkimet te ong kózben qaraghan. Kóship kelushi alghashqy lek te kónildi boldy. Biraq búl orda tóniregindegi qyzghanyshtyng qyzyl iytin baqqandargha jaqpady. Aghayyngha berilgen erulikkke, ezuindegi enshige qyzghana qaraytyndar kóbeydi. Hrapunov syndy «kýieuge» qighan qarjynyng jartysyn milliondaghan bauyryna qighysy kelmeytin qyzyl kózder payda boldy. Dau órshidi. Taghy da oralman kinәli boldy.

Bizding biylik erkin oily, tәuelsiz sanadaghy qazaqtardy basqarugha qaraghanda, qúldyq iydeyanyng qúryghynan qútylyp ýlgermegen teksiz әuletke qojalyq jasaudyng onaylyghyn jaqsy biledi. Al shettegi aghayyn - qazaqtyng shashylyp qalghan kóz jasy. Olardyng jalpy últtyq bolmysy turaly aitqanda, kóbi asyldyng qiyghy, altynnyng synyghy degendey aqsýiek, tekti atanyng túqymdary. Olardyng «mini» - «bas asaulyghy». Eshkimge bas iygisi kelmey, qúrlyq asyp kóshkender de solar. Endeshe kenestikterding shekpeninen shyqqandargha qaraghanda, Qytaydaghy, Mongholiyadaghy, Europadaghy qazaqtardy qúldyqqa baylau, olardy «tәrtippen ústau» tipti qiyn. Sol ýshin de biylik ózining «bas auruyn» kóbeytkisi kelmeydi. Demografiyalyq qajettilik ýshin milliongha jaqyn qandasymyz otangha oralghasyn, qazaqtyng endigi ósimi tabighy jolmen ózin-ózi tolyqtyryp ketedi dep sengender endi olargha shekesimen qarady. Qúl túqymynan shyghyp, biylik syrmaghynyng shetin jaghalap jýrgen úsaq mansaptylar orysqa bas shúlghyp, «qashyp ketken halyq jaulary» qayta oralghanda, olargha ýrke qarady. Tipti әkesin óltirip ketken qylmyskerdi kezdestirgendey jauygha qaraghandar da tabyldy. Sóitip, kóshke kólenke týsti. Shettegi aghayynnyng atajúrtqa jetui múng bolyp, ózderi otyrghan eldegi basym últtyng telegeyine shógip barady. Endi 5-10 jyldan son, sol 5 million qazaqty qútqaramyn, qazaq etemin deu bos әngime ghana bolyp qalady.

Oralman atalghan «tórtinshi jýzdin» dauyn kótergenderge ýrke qaraytyndar olardyng qazaq ekenin, qazaqtyng kóz jasynyng әli qúrghamay jatqanyn bilmeytin bezbýirekter ghana. Onday adamdar qúzyrly organdardyng qúlaghyn ústap otyrghanda, múnymyz seyilmeydi, kýnimiz kýlmeydi. Qazaqtyng sýieginen tau túrghyzghan imperiya iyeleri kindigin kesken qanypezer úldar qandasyn qalay ayasyn.

- Sizge súraqty búlay qoyyp otyrghan sebebimiz - qazirgi Aqorda biyligine qazaqtyng úiysqan tútastyghy qajet emes, qazaqtyng yryn-jyryn, alauyz, bir-birimen araz bop otyrghany qajet. Óitkeni basy birikpegen qazaqty biyleu onay ghoy...

- Qazaqty qazaqqa salu arqyly ishki jaqtan iritip, tóbeden oiyn kóru tórdegilerling ejelgi әdeti. Bizding biylik ony qaytalasa, tandanugha bolmas.

Biylik pen qara halyqtyng arasynda ýlken qamal bar. Kóp jaghdayda bir-birine qol jetkize almay jatady. Sol sebepti de biylik halyqty, halyq biylikti kinalaytyn kelensizdik kelip shyghady. Shyn mәninde biylik pen halyqtyng ortasyna ot tastap jýrgen «qyryq uәzir» bar.

Sol «qyryq uәzir» memleket pen bolashaqty emes, ózderine tiyimdi mayly jilikti oilaydy. El men jerding baylyghynyng da basym payyzy solar jәne solardyng tóniregindegi jandayshap jaqyndarynyng qaltasyna qúiylady. Biylikke de, baylyqqa da qoly jetpegen qara halyq tapqanyn talshyq etip, ókpesi qara qazanday bolyp kýn keshedi.

Sol qara halyqtyng ishinde sory qalyndauy - әriyne, oralman atalghan óz bauyrlarymyz.

- Al biylikting «Janaózen oqighasyn oralmandar úiymdastyrdy» dep mәlimdeui - az qazaqty arazdastyrghanmen birdey sharua emes pe, Jady myrza?

- Janaózen oqighasy - qazaq tarihyna týsken qara daq. Ol syzdaghan jaraqattyng jaryluy. Búrynghy qyrghyndy, әsirese orys otarshyldary tóniregindegi qandy oqighalardy eske alsaq, ótkenning kinәsin ózge últtan izdep edik. Búl joly qazaqty qazaq atty. Janymyz týrshikti. Bizding zanda ólimge kesu jazasy joq. Alayda zang belden basylyp, jazyqsyz jandargha ólim jazasy әshkere atqaryldy. Jay ghana atqarylyp qoyghan joq, qazaqty qazaq quyp jýrip atty. Jyghylyp týsse, soyyldap óltirdi. Kórmeyin deseng kózing bar, aitpayyn deseng auzyng bar.

Tarihta múnday qantógisting erte me, kesh pe bir súraghy bolyp otyrghan. Qandy qoldar qashan bolmasyn halyqtyng aldynda da, Allanyng aldynda da jauabyn berip, jazasyn alatyn bolady.

- Aytpaqshy, Jәdy myrza, siz de Aqordagha taqau otyrayyn dediniz be, Astanagha kóshipsiz, qonysynyz qútty bolsyn!

- Ámiyn! Bizding atalarymyz qazaq handyghynan alystap bara jatqan arghy ghasyrlarda qazaq tútastyghynan airylmayyq dep, handardyng úrpaghynan ózderine tóre qoyypty. Qansha degenmen birlikti, býtindikti oilap, kónilge medeu etkeni ghoy. Allagha tәube! El - tәuelsiz, memleketimiz bar. Elordanyng týbinde, atajúrttyng qúshaghynda basyng aman, bauyryng býtin erkin kýn keshsek - búl Allanyng yryzdyghy emes pe!

- Dúrys qoy, degenmen Almatyda jýrgeninizde oralmandar mәselesin jii kóteretinsiz, Aqordanyng irgesine kelgeli «әu» degeniniz esimizge týspey otyr. Sonda endi sizdi de «ýndemes ziyalylardyn» qataryna qosamyz ba?

- Jeke shygharmashylyghyma baylanysty oralmandar taqyrybyna kýnde soqpasam da, qomaqty kitaptardy qolgha alghanym bar. Shettegi aghayynnyng otanyna oraluyn ózek etken «Bozmúnar» degen roman jazdym. Oralmandar jәne shettegi qazaqtar taghdyryna baylanysty maqalalarym «Qayran elim» degen atpen kitap bolyp shyqqaly jatyr.

Bas kespek bolsa da, til kespek joq. Seniming biyik, jýreging taza bolsa, qalamdy qaru etuden, el sózin sóileuden artyq ne bar. Oralman mәselesi - qazaq mәselesi. Ony aitudan nemese tyndaudan sharshaghan jan últtyng úly bola almaydy.

- Astananyng Qoyandy eldi-mekenine qonystanghan oralmandardyng daugha ainalghan jer-ýy mәselesi sheshildi me eken?

- Qoyandynyng múny men jyry әli bitken joq. Degenmen, biyliktegilerden óz qúlaghymmen estigen mәlimetti shyn dep sensem, búl mәseleler 2015 jylgha deyin sheshimin tabatyn kórinedi.

- Kóshting toqtauyna Janaózen oqighasy sebep boldy degen pikirmen kelisesiz be?

- Kelispeymin. Kósh onsyz da toqyrap bolghan edi. Alayda Janaózen oqighasy ýrkektep otyrghan halyqty odan ary ýreylendirdi. «Qazaq memleketinde qazaqty qazaq atyp jatyr eken. Qazaqtyng oghynan ólgenshe, ózge últtyng janynda tiri jýreyik» deytinderding kóbeygenin joqqa shyghara almaymyn.

- Biyl 1962 jylghy alghashqy kóshting shekara asqanyna 50 jyl tolady eken. Alayda mereytoygha layyq datany atap ótu turaly biylik auyz ashpaydy. Qazaqtyng janyna qan qúighan bir kezdegi úly kósh Aqorda basshysynyng bir tughan kýnine túrmay ma sonda?..

- Bizde mәnsiz, mәieksiz toylar kóp. «Orda ishindegi oiyn sauyqtyng kóbengi - patshalyqtyng ghúmyryn qysqartady» deytin anyz bar. Al halyq taghdyryna, el ómirine qatysty iri oqighalardyng elenbeui, kórse de kórmeske salu - búl halyqpen sanaspau degen sóz. Biylik halyqpen sanaspasa, halyq biylikpen qalay sanasady? Osylaysha bir-birinen suyp bara jatqan eki toptyng arasyndaghy biyik dualdyng kólenkesinde el ómirining talay altyn paraqtary ashusyz qalady. Sol ýshin de 1956-1957, 1960-1962 jyldary atajúrtqa aghylghan birneshe jýz myng qazaqtyng ýlken kóshi elenbey keledi.

Qay dәuirde bolmasyn, qazaq kóshining baqyty men sory qazaqtyng atyna zaty say qabyrghaly úldaryna ghana tiyesili bolyp otyrghan. Ghasyrlar ólarasynyng aldy-artyndaghy iri kóshting taghdyry da últ úldaryna syn.

- Siz Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghynda qyzmet ettiniz. Ózderin «qazaq kóshinde júmysymyz joq, bizding qyzmet shettegi qandastarmen ruhany baylanys ornatu» dep týsindiretin qúzyrly mekemening júmysyna endi syrt kóz retinde pikir aitynyzshy!..

- Men qauymdastyqqa keluden búryn, osy úiym jaghynan úiymdastyrylghan konferensiyalardyng birinde, dýiim júrttyng aldynda kóshting toqyray bastaghanyn aitqanmyn. Sonda Talghat Mamashev mening sózime qarsy bolghan.

Qauymdastyqta otyrghanda da búl mәseleni qonyraulatudy toqtatqan joqpyn. Shyndyqty kim sýiedi, biraz kisige jaqpaghan da shygharmyn. Uaqyt mening aitqanymnyng shyndyghyn kórsetti. Talghat Mamashev - aq kónil әri danghazalau jan. Manyndaghy «qyzyl týlkilerdin» qúiryq búlghasymen keyde adasqanyn bilmeydi. Ózining adasqany týk emes, halyqty adastyrsa, ony adam da, Alla da keshpeydi.

Jalpy, atalghan úiym ózining tarih aldyndaghy mindetin oryndap boldy. Enbegining artyq-kemin uaqyt aitady. Eng jaqsysy, búl úiymnyng qúrylymyn qayta jasaqtap, janasha týrmen, tyng mindetpen basqasha qúru kerek.

- Sizding «Qaraly kósh» romanynyz turaly jaghymdy pikir kóp. Sol romanynyzgha arqau bolghan býgingi europalyq qazaqtardyng elge, otangha keluge yqylastary qalay?

- Songhy kezderi jaryq kórgen «Bir uys sәule» әngimeler jinaghym men «Qaraly kósh» romanymnyng oqyrman kónilinen shyqqany ótirik emes. Túrsynbek Kәkishev, Mynbay Rәsh, Janat Ahmadi, Toqtar Beyisqúlov, Temirhan Tebegenov, Bekqoja Jylqybekúly bastaghan ongha jaqyn әdebiyetshi-ghalymdar joghary bagha berip, arnayy maqalalar jazdy.

Al Europa qazaqtaryna kelsek, olardyng jaghdayy tipti qiyn. Olarmen jii baylanystamyn. Ózge últtyng telegeyine shógip bara jatqan olardyng jan dauysy anda-múnda estilip, qabyrghanyzdy qayystyrady. Kóshi toqtaghan, kónili kýmәn-kýdikke toly. (Bir mysal retinde juyrda ghana hat qorjynyma kelip týsken bir hatty da sizderding poshtalarynyzgha jiberdim).

El bolyp etek jauyp, jalpaq jahangha ózimizdi jarnamalap jatqanda, ózge júrtta ógeylikpen tirlik etip otyrghan qandastarymyzgha qol úshyn bermeu - teksizdikting kókesi sanalady.

Elimizde bolyp jatqan әr kýngi janalyqty saghat sayyn qadaghalap otyrghan alystaghy aghayyndar bir auyz jyly sóz estise - beri, bir auyz jaman sóz estise - ary qisayady. Olar jyly meyirge, otanynyng alaqanday jerine zәru. Sondyqtan bizding jayly pәterde otyryp, oilanbay aityp qalghan bir auyz odaghay sózimiz bes million qazaqtyng taghdyryna tas atqanmen birdey. Kóldey kóz jasyna toghytylghan etbauyr jaqynymyz atajúrtynda emes, ajal dariyasynda shyrqyrasa, obalyn kim kóteredi?! Ondayda keshegi bayshyldar-aqsýiekter túqymy bolghan Alash kósemderining ruhy da tynysh jata almas.

Jat júrtta jautankóz bolghan 5 million qazaq týgili, jau qolynda qalghan jalghyz úldy qútqaru jolynda basyn bәigege tikken bahadýr babalar ruhy eske týsse, kókireging uday ashidy. Kózinning aldy túmandap, sol túmannyng arjaghynan telmirgen milliondaghan janardy kóresin. «Qazaghym, qayran elim, qayran júrtym!» dep úrtyndy tisteysin. Qúldyq sanadan qútqara kór dep Allagha bas úrasyn.

- Ángimenizge raqmet!

Júqamyr ShÓKE,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 16 (144) 11sәuir 2012 jyl