Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 8184 10 pikir 5 Sәuir, 2021 saghat 17:24

Bayqonyr qazaqqa sor bolyp túr, qayteyik!

Aqbókendi jalmaghan jút
nemese qazaqtyng sordan arylatyn kýni tua ma?

Arqadaghy aqbókenderge jút keldi! Bayqonyrdan zymyran úshqanda Arqanyng aua-rayy kýrt ózgerip, qystyng ózinde janbyr jauatynyn kózimizben kórip jýrmiz.

Nauryzda jaughan qar aralas janbyrdan, kýnning bir jylynyp, bir suyghanynan qatqan kók múzdan týz taghylary taghy jayrady. Ashtyqtan jan saughalaghan aqbókender azyq izdep, auyl-auylgha deyin kirip ketken. Qorghaljyn-Teniz alabynyng júrty kiyik týgili, jylqylardyng da qúlyn tastap, kóterem bolyp qúlap jatqanyna dabyl qaghuda. Sayyn dalada qyrylghan kiyikterding óleksesi shashylyp jatyr.

Ekologiya, geologiya jәne tabighy resurstar ministrligining Orman sharuashylyghy jәne januarlar dýniyesi komiytetining baspasóz hatshysy Ayan Meyrash bergen resmy aqparat boyynsha, bir ghana Aqmola oblysynyng aumaghynda jyl basynan beri 207 aqbókenning jansyz denesi tabylghan. Sonyng ishinde, 139 atalyq pen 68 analyq kiyikting ólgeni turaly aqparat Astrahani, Egindikól, Qorghaljyn jәne Selinograd audandarynyng aumaghynda tirkelgen. Áleumettik jelidegi paraqshama berilgen resmy jauapta qúzyrly mekeme ókili tehnikamen qardy arshyp, kiyikterge shóp shashylghanyn jazypty. Týz taghylary ol shópti jemeydi eken. Meninshe, qyrylghan kiyikterding sany odan da kóp.

Bizde múnday apatty jaghdayda kiyikterdi qorghaytyn jýie joq. 2013 jyly Qyzylorda, 2018 jyly Batys Qazaqstan oblysynda da qystykýni jút bolyp, qanshama kiyik qyryldy. Búghan deyin «Qazaqstanda kiyikterdi qorghau turaly bólek zang qabyldau qajet» dep dabyl qaqtyq. Parlament deputattary búl mәselede bizdi qoldap, Ýkimet basshysy A. Maminge saual joldady. Biraq...

Premier-Ministr deputattargha bergen jauabynda: «Eshqanday bólek zang da, últtyq park te kerek emes», - depti. Búlay qol qusyryp otyra bersek, kiyeli januarlardan mýldem airylamyz. Últtyq park ashu turaly iydeya osy maqsatta aitylghan. Jemqorlardyng «asqazanyndaghy» milliardtardyng bir bóligin osy maqsatqa júmsasaq, Allanyng aldynda óte bir sauapty is jasaghan bolar edik.

Kiyeli januarlar adam balasynan jәrdem tilep, janúshyryp jýr. Biraq... Búl zobalang da adamnyng qolymen jasalghanyn bilmeydi-au. 1993 jyly da osynday jaghday bolyp, aryp-ashyghan aqbókender adamnan ýrikpey, mal qoragha tyghylghan. Bәrine aua-rayy kinәli deymiz-au! Búryn-sondy qystykýni janbyr jaumaytyn edi. Qazir Bayqonyrdan zymyran úshsa, aqpan aiynda da janbyr qúiyp túrady. Resey Ýkimeti maldyn, jan-januarlardyng jýdegen kezin kýtkendey, sol kezde úshyrady. Biylghy jút – osynyng dәleli.

Bayqonyr qazaqqa sor bolyp túr, qayteyik! Keshe ghana deputat Arman Qojahmetov Mәjilisting minberinen mynaday batyl mәlimdeme jasady:

«Bayqonyrdan úshyrylghan alghashqy gharysh kemesinen bastap (1959 jyldan beri) Qazaqstan jerine jәne Altay ólkesine 600-den astam zymyrannyng qaldyqtary qúlaghan. Uyty asa joghary «qoqystyn» salmaghy – 3 myng tonnadan asady! Bayqonyrdan úzaq uaqyt boyy «Proton», «Siklon», «Dnepr», «Siklon-M» zymyrandary úshyrylyp keldi. Olardyng qozghaltqyshyna súiyqtyq retinde demitilgidrazin men geptil qoldanyldy.

Geptilding qauiptiligi sol, bir litr sugha mikrogramy aralassa, adam ólimine әkeledi. Mәjiliske Jezqazghan óniri túrghyndarynan Bayqonyrgha qatysty hattar kelude. Halyq әsirese kosmodromnyng qorshaghan ortagha jaghymsyz әseri saldarynan aimaqta jýike jýiesi men isik aurularynyng kóbeyip ketkenine qatty alandauda».

Sóz týiini: Bayqonyr bizge sor boldy! Sorymyz emey nemene, Reseyding qúlaghan bir zymyrany topyraqty 20-30 jylgha zaqymdap, kýidirip jiberedi eken. Búl – naghyz ekonomikalyq diyversiya! Demek, Bayqonyrdy jabudy halyq bolyp talap etuimiz kerek!

Aytpaqshy, osy Qazaqstangha Reseyding Syrtqy ister ministri Sergey Lavrov kele jatyr. Bizding Syrtqy ister ministrimiz Múhtar Tileuberdi Bayqonyr mәselesin kóterip, zymyrannyng kesirinen sayyn dalada jazyqsyz januarlardyng qyrylyp, adamdardyng aurugha shaldyghyp jatqanyn aita ala eken?!. Áy, qaydam! Búl mәselege tikeley Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev aralasuy kerek. Abaytanushy ghalym Súltan Ybyray aitqanday, «aqbóken bayghústyng taghdyry qazaqtyng óz taghdyry siyaqty»... Jazyqsyz januarlardy júttan aman alyp qalu ýshin tezirek qareket qylayyq, aghayyn!

Taqyrypqa túzdyq:

Qazaqstan Respublikasynyng Senat deputattary Á. Qúrtaev, A. Beysenbaev, S. Ensegenov, M. Joldasbaev, M. Kóbenov, E. Mamytbekov, E. Súltanov, M. Baqtiyarúly, N. Qylyshbaevtyng Qazaqstanda kiyikterdi qorghau turaly mәselesine qatysty 2019 jylghy 29 nauryzdaghy saualyna jauap.

Premier-Ministr - Askar Mamiyn. Kiyikterdi qorghau boyynsha jeke zang qabyldaugha qatysty:

Tabighatty qorghau zannamasynyng búzyluyna jol bergen azamattargha, onyng ishinde qyzmet babyn paydalanyp, brakonierlik jasaghan lauazymdy túlghalargha qatysty jazalaudyng qatang sharalarynyng qoldanyluyn kózdeytin kiyikterdi qorghau boyynsha jeke zang qabyldaugha qatysty.

Qazirgi kezde Parlament Mәjilisining qarauyndaghy «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine agroónerkәsiptik keshendi retteu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasynyng shenberinde deputattar tabighatty qorghau zannamasy búzylghan jaghdayda mýlikti mindetti týrde tәrkileu bóliginde brakonierlikpen kýresuge baghyttalghan týzetulerge bastamashylyq jasady (Ýkimetting 2019 jylghy 18 sәuirdegi № 11-8/270 zp qorytyndysymen qoldau tapty).

Sonday-aq, Bas prokuratura Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2019 jylgha arnalghan zang jobalau júmystarynyng josparyna sәikes «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine qylmystyq jәne qylmystyq-prosestik zannamany jetildiru mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyn әzirleude, onyng shenberinde brakonierlikpen kýresti kýsheytu jóninde sharalar qabyldau boljanuda.

Sonymen qatar Qylmystyq kodeksting 337-babynyng tórtinshi bóliginde jәne 361-babynda qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri qyzmet babyn paydalanyp brakonierlik jasaghan jaghdayda olargha qatysty lauazymdyq ókilettikterin teris paydalanghany ýshin jauapkershilik kózdelgen.

Osyghan baylanysty kiyikterdi qorghau boyynsha jekelegen zang jobasyn әzirleudi orynsyz dep esepteymiz.

Tólen Tileubay

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347