Tanakóz TOLQYNQYZY T.Aybergenov atyndaghy syilyqtyng iyegeri: Bizding ýiimiz- kishkentay Jazushylar odaghy siyaqty

- Jaqynda «Aytqym ke­le­di» atty jana kitabynyz jaryqqa shyqty. Búl Astanagha kóshkennen keyin jazylghan ólender me?
- Joq, búl kitapqa Astana­gha kóshpey túryp jazylghan ólen­derim endi. Al Astanagha kelisi­men mening ómirimde mýlde bir bó­lek, jana kezeng bastaldy. As­tanany qatty únattym. Erek­she jaqsy kórdim. Kóshesinde ózimdi sheksiz baqytty sezindim. Men onyng ayazyn da, jelin de, batpaghyn da, masasyn da jaqsy kóremin. Imanday shynym. «Se­­­ning kózing búltsyz aspan edi!» dep jyrlaushy edi ghoy Bauyrjan Ýsenov. Búlty joq kókpenbek aspandy osy Asta­nada kórdim. Ekinshi tynysymdy ashyp, shabytyma shoq tastaghan Astanany nege jek kóreyin? Qolyma qalam ústaghaly kýnine ýsh ólennen jazghan kezim esimde joq. Sonday shabytty kýidi men Arqa jerine kelgende bas­tan keshirdim. Osy qalada ja­zylghan ólenderimdi bólek kitap etip shygharudy josparlap jýr­min.
- Jana kitabynyzdy qay­dan tabugha bolady?
- «Aytqym keledi» atty son­ghy shyqqan jinaghymdy res­publikanyng barlyq týkpi­rinen, «Meloman» sauda dýken­derinen satyp aluynyzgha bo­la­dy. Jәne ózimmen qatarlas shyqqan, qalghan bes avtordyng da kitabyn sol jerden taba alasyzdar.
- Ózinizben birge «Altyn qyran» halyqaralyq qayyrym­dylyq qory shygharghan qalghan bes avtorgha Asylzat Arys­tan­bekke, Serik Saghyntaygha, Erlan Jýniske, Miras Asangha, Qúl­tóleu Múqashqa kózqarasynyz qanday?
- Óte joghary. Olardyng key­in qazaq әdebiyetine qadau-qadau qazyq bolyp qaghylaty­nyna senimim mol. Ekpini kýsh­ti, ýlken serpilis әkelgen avtorlar. Tipti, olar әdebiyetti belgili bir ólara kezenindegi depressiyadan qútqaryp qal­ghanday әserge bóleydi. Avtor­lardyng ólenge degen talghamy zor. Jyr jazugha erekshe ma­shyq­tanghan, janalyqqa qúmar, eksperiyment jasaudan qo­ryq­paytyn janashyldyghymen tan­­ghaldyrady. Búl avtorlar iyn­ter­net portaldarda rezo­nans tudyrdy, ýlken súranys­qa ie boldy. Áriyne, búl mening jeke pikirim. Osy kitaptardyng tú­saukeserine oray úiymda­sty­ryl­ghan túsaukeserde Fariza Ongharsynova men Myrzatay Jol­­dasbekov te avtorlargha jý­rek­jardy lebizin bildirip, әdil baghasyn berdi.
- TMD memleketterining jas aqyn-jazushylarynyng arasynda әdeby baylanys bar ma? Qanday sheteldik qalamdas әriptesterin­men aralasyp túrasyn?
- Songhy jiyrma jylda, ra­syn­da TMD memleketterining jas aqyn-jazushylarynyng arasynda qarym-qatynas kýrt ýzilip qal­ghan edi. Tek songhy tórt-bes jyl­da ghana sol qarym-qatynasty qay­ta tiriltkisi keletin bastama­lar pay­da bola bastady. Jaqynda Al­mat Isadil, Dәuren Berik­qa­jyúly jәne men Mәskeude ótken TMD memlketterining jas aqyn-jazushylary men intellegen­siya­­synyng basyn qosqan forum­gha qatysyp qayttyq. Forum on kýn­ge sozyldy. Búl jas aqyn-jazushylar birin-biri tanyp biluge jetkilikti uaqyt. Búl sa­parda erekshe esimde qalghany - Esenin túrghan Ryazanigha qarasty Konstantinova auylyna bargha­nymyz. Esenin otyrghan partagha otyryp, sol dәuirding siyasymen hat jazdyq. Esenin óleng jazghan ambarda boldyq. Ózi túrghan ýiine kirip, ózi jyrlaghan qayyndardyng qasynda suretke týstik. Gid bizge barghannan qaytqansha Eseninning barlyq ólenderin jatqa oqyp, qayran qaldyrdy. Al ekinshi gid Eseninning kýndelikteri men hat­taryn jatqa oqidy eken. Áserin auyzben aityp jetkizu mýmkin emes. Osy joly biz armyan, әzir­bayjan aqyndarymen dostasyp kettik. Al Fransiyada oqyp jýr­gende, ukrainalyq Viktoriya Cher­­nichuk degen aqynmen aralas­tym. Qyrghyz, ózbek, tәjik aqyn­darymen de baylanysymyz bar. Týrkiyagha da poeziya festivaline barghanda, birshama týrkitildes aqyndarmen dos bolyp qayttym. Qazir sol tanystarymyzben bir­lesip ýlken jobalardy iske asy­ru­dy josparlap otyrmyz. Onyng qanshalyqty jýzege asatynyn aldaghy uaqyt kórsetedi.
- Óz qatarlastarynyzdyng ara­syn­da halyqaralyq poeziya bayqaularynyng jenimpazy bolugha alghash qol jetkizgen aqynnyng biri­siz...
- Búl «TMD memleketterining jas aqyn-jazushylarynyn» ara­­synda ótken «Debutter dos­­tas­tyghy» atty halyqaralyq poe­ziya bayqauy bolatyn. Biz ólen­derimizdi orysshagha audartyp, Mәskeuding Jazushylar odaghyna jiberdik. Birneshe kýnnen son, qua­nyshty habar jetti. «Jenim­paz­dardyng qataryndasyz. Sizdi Resey preziydenti Medvedev ka­byl­daydy. Ári Resey preziyden­ti­ning әdebiyet nominasiyasy boy­ynsha beriletin stiypendiyasyna ie boldynyz» dep tóbemizdi kók­ke bir-aq jetkizdi. Alayda sol jyly Resey men Gruziyanyng or­ta­synda bolghan soghystyng sal­da­rynan Resey preziydenti búl iygi sharagha qatysa almady. Ese­sine, Tәjikstannyng preziydenti E.Rah­monov osy syilyqty ta­bystau qúrmetine ie boldy. Qút­tyqtau sharasy Dushanbede E.Rah­mo­nov­tyng reziydensiyasynda ótti.
- Ólenderinizdi orys tiline kim audardy?
- Ólenderimdi kezinde Aron Atabek degen aqyn audarghan. Men Aron Atabek jayly marqúm Gha­lym­jan Múqanov aghamyzdyng au­zynan kóp estushi edim. Bir kýni Aronnyng keshi KIYMEP-ting ghiy­maratynda óteyin dep jatyr de­gendi estip, Dәuren ekeumiz izdep bardyq. Ol kezde poeziyanyng jagh­dayy óte auyr edi. Aqyn­dar­dyng shyghar-shyqpas jany bar. Kesh ótkizu mýlde siyregen zaman bolatyn. Keshten erekshe lәzzat alyp qayttym. Ári qatty tanghal­­dym. Aron birneshe súlu qyz­dardy ózining Muzasy dep jariya­lap, sahnagha alyp shyghyp, óleng oqydy. Ómirlik jary bar adam­nyng shygharmashylyqta bú­ryn-sondy múnday erkindigin kór­gen emespin. Tura maghyna­syn­da mә­de­ny shok alyp qayt­tym. Keyin ózimen jeke tanysyp, ózimning avtorlyq keshime qonaq retinde shaqyrdym. Keshke ol oilamaghan jerden mening eki-ýsh ólenimdi audaryp әkelipti. Aron­nyng sol audarmalarynyng arqa­syn­da men halyqaralyq bay­qau­dyng jenim­pazy boldym. Aralasa kele, Aron Atabekti jany nәzik, lirik aqyn retinde tanydym. Kishi­peyil, adamgha iltipaty zor, jý­regi júmsaq aqyn retinde esim­de qaldy. Al qazir ruhyn esh­kim syndyra almaghan batyr, әri qa­zaqtyng ghasyrlar boyy genofony arqyly ólmey kele jatqan qay­sarlyghy men ójet­ti­gin osy adam­nyng boyynan kóre­min.
- Aqyn, audarmashy Dәuren Be­rik­qajyúlyna túrmysqa shyq­qanynyzgha on bes jyl bolypty.Dәurenge jar bolu qiyn ba? Joq, әlde, aqyn Tanakózge jar bolu qiyn ba?
- Tanakózge jar bolu - mәr­te­be, Dәurenge jar bolu - baqyt dep jauap bergen bolar edim. Júrt oilaghanday aqynnyng aq­yn­­­gha jar boluy qorqynyshty әri azapty dýnie emes. Kerisinshe, ózinmen ózing ýilesim tabudyn, baqytty boludyng bir joly dep qaraghan jón. Áyel adam әkesining tәrbiyesinen keyin kýieuining tәr­biyesine ótedi. Áyelding tútas tagh­dyry tek er-azamattyng sheshimine baylanysty bolady. Bizding júp­taghy qarym-qatynas erkindigi qazaqy qarym-qatynastan kóri, europalyq qarym-qatynasty eske týsiretindikten kóbi týsin­bey, antarylyp qalyp jatatyny ótirik emes. «Dәurenge jar bolu - baqyt degen sóz» - mening ómi­rim tútas quanyshtardan ghana túr­dy degendi bildirmeydi. Mening ómi­rimde de kónilsiz, qayghyly sәt­ter bir adamnyng basyna je­ter­liktey boldy. «Álsizder kek qay­tarady. Myqtylar keshiredi. Baqyttylar úmytady» degen qa­natty sóz bar ghoy. Mening ómirim­de bolghan kónilsiz kýnder tez úmy­tylady. Soghan qaraghanda men baqyttylardyng qataryn­damyn. Shýkir. Dәurenning eng ýl­ken qasiyeti bar - ol barlyq nәrsege keng túrghydan, ýlken jý­rekpen qaraydy. Ádiletti. Úsaq-týiekten joghary, azamattyghy biyik. Jәne maghan qaryshtap qa­nat sermeuge shygharmashylyq erkindik bergen adam. Biz bir-birimizden ýirenip, bir-birimizdi tolyqtyryp kele jatqan adam­dar­myz dep týsinemin. Biz óz ýii­mizdi kishkentay jazushylar oda­ghy siyaqty sezinemiz. Óitkeni kýn­de dastarqan basyndaghy әn­gime әdebiyet tónireginde bolady. Dәuren, tipti, tamaq iship otyr­ghanda, poeziyanyng audiodiski­lerin qoyyp qoyghandy únatady. Al muzyka tyndaudaghy talghamy qazirgi kәsiby muzykanttardan artyq shyghar dep oilaymyn. Ol ýide jýrgende adam estimegen tanghajayyp muzykalardy inter­netten tauyp alady. Sonda sening ómirinning keybir bólshekteri mu­zyka oinaghan sayyn esine týsip otyrady eken. Jalpy, túrmysqa ózimnen biyik, ózimnen aqyldy, ózimnen tereng adamgha shyqqa­nym­dy bilemin. «Gauhartas bat­paqta jatsa da gauhartas. Shang aspangha kóterilse de shang bolyp qalady» degen qanatty sóz bar ghoy. Ol ózining baghasyn biledi. Áldekimder siyaqty ónmen­demey­di, jantalaspaydy. Isting adamy. Alla taghalanyng ekeumizding ba­symyzgha bergenin qiyndyq dep qarasaq, onda ol ýlken kýpirlik bolar edi. Men osy kýnge deyin basymyzgha berilgen qiyndyqtyng ózin baghym dep qabyldaymyn. Óitkeni ol shynyraugha qaray qúl­dilaugha emes, biyikke qarysh­tap kóteriluge serpin berdi.
- Sportpen ainalysasyz ba?
- Mektepte taekvando, ka­ra­te­men ainalysqanmyn. Anam men tәrbiyeshi apayym qyz balagha qol emes dep qarsy bolyp, búl ýiirmeden shygharyp aldy. Sosyn basketbolgha qatystym. Mektepte oqyp jýrgende, Aqbota Kerim­bekova ekeumiz ýnemi qarsylas komandada oinaytynbyz. Biz bir mektepte paralleli klasta oqy­dyq. Men ýilenip, kishkentayly bolghan song da sporttan qol ýzgen joqpyn. Týrli fitnes- klubtargha jazylyp, jattyghulargha qatysa­myn, basseynge baryp túramyn. Qazir aptasyna ýsh ret sheypingke qatysamyn. Sportty erekshe jaq­sy kóremin. Ol da bir din siyaqty. Jattyghu uaqyty taya­ghan­da músylman balasynyng namazgha asyqqanynday jýgiremin. Dene symbaty da ýlken enbekting je­misi. Men Dәurenning qasynda en­sem biyik bolyp, jarqyrap jýrgendi qalaymyn. Áldekimder myna jigitting talghamy qanday nashar dep aitpasa eken dep oilaymyn. Óitkeni әiel - er azamattyng ainasy.
- Kezinde óziniz «Bolashaq» bagh­darlamasymen Fransiyagha bir jyl oqugha ketip ediniz. Endi jol­dasynyz Dәuren Turkiyagha oqugha ketti dep estidik. Eki bólek ómir sýru qiyn emes pe?
- Iya, Dәuren TÝRKSOY-dyng shaqyrtuymen ýsh aigha týrik tilin oqugha ketti. Týrkitildes al­ty memleketten birneshe aqyny arnayy Ankaragha shaqyrtyldy. Olar ataqty Gazy uniyversiytetinde týrik tilin ýirengen son, eki el arasynda әdeby kópir ornatady. Týrik aqyndaryn qazaqshagha au­daru isi josparlanuda. Qazir iyn­ternetting arqasynda býkil jer shary kishkentay ghana auyl siyaq­ty bolyp qaldy ghoy. Skayppen kýnde sóilesemiz. Men Fransiya­gha ketken 1999 jyldary Qazaq­standa internet әli dúrys damy qoyghan joq edi. Sol kezde, qatty qinaldyq. Eki bólek ómir sýru qiyn. Biraq artyqshylyghy da bar. Bir-birinning qadirindi te­ren­i­rek úghugha arany bólip túrghan qa­shyqtyq kómektesedi eken.
- Siz ýshin qazir poeziyanyng qan­day dәuiri ótip jatyr?
- Qazir qazaq poeziyasynda re­nes­sans dәuiri bastalghanday әser qaldyrady. Artymda kele jatqan alapat aqyndardy kór­dim. Ózindik dauysymen, soyqan ekpinimen kele jatqan osy bir aqyndardy tәnirim til kózden saq­tasa eken dep tileymin. Ásire­se, Qaraghandyda Serik Aqsún­qarúlynyng mektebinen shyqqan tútas jas aqyndardyng qaghanaty payda boldy. Búryn-sondy kór­megen bekzada jyrlardy oqyp otyryp, qayta tirilgendey bol­dym. Birde Dәuren: «myna bir jiyrmagha endi tolghan jas aqyngha Rollan Seysenbaev «geniy» dep bagha beripti. Oqyp shyqshy» dep bir kitapty ústata saldy. Men jazushy aghamyzdyng eshkim tany­maytyn jas balagha búlay tym ýl­­ken sózder aitqanyna algha­shyn­da senimsizdik bildirdim. Bir-eki ólenin oqyp kóreyin dep kitabyn ashqanym esimde. Bir qa­rasam, týnning ortasy bolyp ke­tipti. Men kitaptyng ayaghyna jetip, bir-aq toqtadym. Bú­ryn-sondy búlaysha esim ketip kitap oqyghanym esimde joq. Jas shayyrgha bagha óte әdil berilgen eken. Jiyrma jasta poeziyagha múnday ekpinmen kelu - búryn-son­dy bolmaghan. Tanghajayyp aqyn!
- Astanada әdeby orta qan­day?
- Astanada әdeby orta qalyp­tasyp­ty. Tipti, býkil Almaty kó­ship kelip alghanday әserge bóley­di. Almatyda songhy jyldary aqyndardyng basy qosylmaytyn bolghan. Qosylghan jaghdayda óleng oqylmaytyn. Astanada kerisishe, aqyndardyng basy jii qosylady jane barghan jerde óleng oqylady. Keremet emes pe?
- «Mәssaghan» saytyna jariya­langan «Ólgim keledi» óleniniz óte ýlken dau tudyrdy. Oqyrmandar pikiri ekige jaryldy. Bir aptagha jeter-jetpes uaqyt ishinde óleng 1003 ret oqylyp, oghan 53 pikir aitylghan eken. Pikir әli tolastar emes. Ózinizge aitylghan syngha qalay qaraysyz?
- Ádil syngha qashan da jaqsy qaraymyn. Syn estu onay emes. Ásirese, alghash estip, ony qoryt­qansha, kez kelgen adamnyng bir tulap alatyny ótirik emes. «Ól­gim keldi» óleninde mýldem suiy­sid turaly әngime aitylghan joq. Ol bireuge ólerdey ghashyq adam­nyng ishki monology ghana. Búl ólendi oqyghan jasóspirimder ózi­ne qol saluy mýmkin degen boljamgha deyin aitylyp ýlgerdi. Men saytta jariyalanghan ólen­derime bey-jay qaramaghan adam­dardyng bәrine sheksiz alghysymdy aitamyn. Bireu meni janyn sa­lyp aqtady. Men ýshin olardyng jýregi eki ese auyryp otyrghanyn týsingende, kóniling marqayady eken. Bireu ólenning mýlde úna­may­tynyn aitty. Ólenim úna­ma­ghan adamdargha da alghys aitamyn. Ásirese, ózining pikirin betper­de­siz ashyq aitatyn adamdardy qúr­metteymin. Eng bastysy, esh­kim ony nazardan tys qaldyrghan joq.
- Búryn kenestik dәuirde aqyndar el aralap, halyqpen jii kezdesu úiymdastyryp túrushy edi. Qazir sol dәstýr óldi. Sizderge el aralap kesh ótkizip, halyqpen didarlasugha mýmkindik joq pa?
- Siz óte bir oryndy mәseleni kóterdiniz. Rasynda da, búl dәs­týr joghaldy. Biraq biz jaqynda ghana shyqqan alty kitaptyng tú­saukeserin respublikalardyng iri qalalarynda ótkizuding jobasyn dayyndap jatyrmyz. Ol qoldau tapsa, mindetti týrde el aralap kesh ótkizip, kitaptarymyzdyng túsauyn әr oblysta, әr qalada kesetin bolamyz. Halyq sol kez­de aqyndardyng ólenin óz auzynan tyndap, qoltanba ala alady. Shy­nymdy aitsam, sol kezdesu­lerge keremettey asyghyp jýr­min.
-Shygharmashylyghynyzgha tabys tileymiz!
- Sizge de kóp raqmet!

Ángimelesken Seysen ÁMIRBEKÚLY

"Ayqyn" gazeti