Úlystyng úly kýni retinde toylanatyn nauryz merekesining salt-dәstýri "Abay joly" romanynyng tarihy oqighalary arasynda surettelip otyrady. Mysaly: "Bel-beleste" tarauyndaghy "...kól-kósir qonaghasy, úzaq jiyn, jaghalay satylyp jatqan aqsarbas, kókqasqalar qúr ghana kelis quanyshy emes. Búnyng ishinde, shep jii, batamen tabysu, ydyraghandy qayta qúru, qúrsauyn býtindeu- qysqasy  mereyin taghy aspandatyp asyru bar.

Osynday syrtqa aibyn, ishke medeu bolghan toylar jarty aiday aiyqpady. Búl kezde el-elding bәri de qystaularynan kóship, kókteuge oigha qaray jónkilgen" deydi.

Elden góri óz basyn, últtan góri aghayynyn kóbirek maldanatyn pysyqtardyng "partiyashyl" "rushyl" zamany jogharydaghy suretting astarynda seziledi. Úly jazushy M.Áuezovtyng búl tuyndysy zamanyna qaray birde zamannyng úly, birde qúly bolghan tústa jazylghan. Sonyng saldary, yqpalynyng әserinen últtyq dәstýr jәy ghana ómir aghyny esebinde ghana romannyng әr jerinde boy kórsetip otyrady.

" Jazghytúry auyl qoldan týletkendey bir týrli bir jas yiske, jas ómirge toly " dep M.Áuezov amalsyz tabighat suretine dәuirding iydeologiyalyq  jýgin arqalatady. Al, shyndyghynda Úlystyng úly kýnining naghyz sureti osy emes    pe?

Úlystyng úly kýni retinde toylanatyn nauryz merekesining salt-dәstýri "Abay joly" romanynyng tarihy oqighalary arasynda surettelip otyrady. Mysaly: "Bel-beleste" tarauyndaghy "...kól-kósir qonaghasy, úzaq jiyn, jaghalay satylyp jatqan aqsarbas, kókqasqalar qúr ghana kelis quanyshy emes. Búnyng ishinde, shep jii, batamen tabysu, ydyraghandy qayta qúru, qúrsauyn býtindeu- qysqasy  mereyin taghy aspandatyp asyru bar.

Osynday syrtqa aibyn, ishke medeu bolghan toylar jarty aiday aiyqpady. Búl kezde el-elding bәri de qystaularynan kóship, kókteuge oigha qaray jónkilgen" deydi.

Elden góri óz basyn, últtan góri aghayynyn kóbirek maldanatyn pysyqtardyng "partiyashyl" "rushyl" zamany jogharydaghy suretting astarynda seziledi. Úly jazushy M.Áuezovtyng búl tuyndysy zamanyna qaray birde zamannyng úly, birde qúly bolghan tústa jazylghan. Sonyng saldary, yqpalynyng әserinen últtyq dәstýr jәy ghana ómir aghyny esebinde ghana romannyng әr jerinde boy kórsetip otyrady.

" Jazghytúry auyl qoldan týletkendey bir týrli bir jas yiske, jas ómirge toly " dep M.Áuezov amalsyz tabighat suretine dәuirding iydeologiyalyq  jýgin arqalatady. Al, shyndyghynda Úlystyng úly kýnining naghyz sureti osy emes    pe?

" Qarabastyng ótkir sary pyshaghy  qystan qalghan semiz jayany da, altynday sary uildirikti de lyp-lyp syzyp, japyraqtap jatyr." Nemese, "Kelini jana ghana ysytyp әkelgen  qúrt qosqan qonaq kójeni anda - sanda bir úrttap otyryp, Qodar:

-Qaraghym, Qamqa, býgin kýn júma ghoy osy - dedi." deydi.

Jogharydaghy ýzindide qystan qalghan sýri et jayynda aitylsa, Qamqanyng Qodar atasyna berip otyrghany nauryz kóje boluy mýmkin. Qodar men Qamqa oqighasy kóktem mezgilinde surettelgen. Qazaqtyng qúrt qosyp ishetin kójesi - nauryz kóje. Sorpagha da qúrt sapyryp ishedi. Osylarmen salystyrghanda "jylytyp berip otyrghan qonaq kójesi" nauryz kóje bolsa kerek. Qalay desek te, zamanyna qaray birneshe ret óndelip jazylghan tuyndydaghy naqty derekterdi dәl aitu әli de tereng zertteudi qajet etedi. Mening maqsatym, romandaghy kóktem merekesining toylanghanyn aitu emes. Últtyq tól merekemizding atadan kele jatqan múra ekendigi, Nauryz merekesin Abaydyng zamanymen baylanystyru. Bir aita ketetini, Abaydyng zamanyndaghy Nauryz merekesi elding qystaudan jaylaugha kóshetin mezgilimen baylanystyrylghan. Ol jaghy týsinikti de. Múhtardyng zamany Úlystyng úly kýnin ashyp, atap aitqyzbasa da, roman epopeyasynyng jelisinen osy kórinisti erkin bayqaymyz.

Qazaq halqy eshnәrseni bayypsyz, maqsatsyz istegen emes. Kәzirgi tanda kóptegen pikirtalas tudyryp jýrgen "Nauryz kóje" mәselesi "joqtyqtan kedey-kepshikke beriletin as" degen synarjaq pikirlerdi estip jatamyz.

-"Nauryz kóje nege jeti týrli dәmnen jasalghan?"- degen súraqqa:

Jeti degen kiyeli sangha qúrylghan. - degennen әri asa almaymyz. Zamany aitqyzsa búl súraqqa M. Áuezovtyng "Abay joly"  romany arqyly jauap alghan bolar edik. Degenmen, tarihtan alghan oi-týiinimdi qorytyp kóreyin.

Nauryz kóje jeti týrli dәmnen jasalady. Áriyne, jeti qasiyetti - kiyeli san. Qazaq kiyelilikke, yrymshyldyqqa asa mәn bergen. Nauryz kójege su qosqany  - ómir-ózen, úrpaq-óris suday asyp-tassyn degeni bolsa kerek. Abaysha aitsaq:

«Dýnie -ýlken kól,

Zaman - soqqan jel»

"Aldynghy tolqyn aghalardyng " "keyingi tolqyn inilerge" yqpaldy tarihynyng aighaghy. "Syldyrap ónkey kelisim, tas búlaqtyng suynday bolayyq" degeni.

Túz qosqany: Qazaqtyng mәdeniyeti - sóz. Qashannan sózdi qadirlegen qazaq eshqashan dәmsiz sóz sóilemegen. Sondyqtan da, "Túz - astyng dәmin keltirer, maqal - sózding mәnin keltirer" dep maghynaly maqal aitqan. Abaydyn:   Júrtym- ai, shalqaqtamay sózge týsin,

Oilanshy syrtyn qoyyp, sózding ishin. - degeninde qúr bos jýre bermey ne nәtiyjening dәmin bileyik, bir - birimizge dәmdi sózder aitysyp jýreyik degen maghynada yrymdalghan bolsa kerek.

Sýt nemese aq qúighany - sýttey úiyp otyrayyq, aq mol bolsa densaulyqqa da kepil degeni. Kónilimiz de aq bolsyn degen taza niyet. "Aghy bardyn  - baghy bar" dep týsinetin qazaq halqy sýt taghamyn baqyt nesibesi dep bilgen. Qazaqtyng últtyq tarihynda erteden paydalanyp kele jatqan últtyq taghamdardyng týrleri sýtten jasalady. "Qazaq" sózining tirkesindegi "aq" sózi de osymen jalghsyp túrghany kóp maghynany týsindiredi.

Nauryz kójege qúrt qosatyn sebebi -  qúrt kýshti as. Ártýrli tamaqqa paydalanady. Ásirese, jazghytúrym uaqytta paydasy mol. Álsiz, auru-shang adamdargha quat beredi. Búl asty - quattyng kózi bolsyn, el quaty nyghaysyn, densaulyghy berik bolsyn degen yrymgha negizdese kerek.

Nauryz kójege qazaqtyng eng jaqsy kóretin negizgi as dәmderining biri - et te qosylady. Qazaqtyng tabighaty malmen bite qaynasqan bolsa, et, - qazaqtyng tól asy. Qazan tolsyn, asar mol bolsyn degen maqsatta "úzynsarygha" saqtaghan sýri etti tútastay nauryz kójege salyp qaynatady.

Kójege altynshy dәm - arpany qosady. Arpa dәrilikke em. Biletinderding aituynsha arpany jii paydalanatyndardyng qany búzylmaydy. Irak tәuipteri búl dәndi "ghajap qútty dәn" dep ataghan. Kóptegen aurulargha shipaly. Zertteushiler ay tútylghan kezde jerge arpa sebiletin bolsa, keyin odan pisirilgen nan esi auysqandargha shipa bolady eken. Arpa sebilip jatqan kezde ay dóngelenip Zuhar júldyzyna qarama-qarsy túrsa, aryq - túryq mal onalyp, qong jinaydy. Jyldyng jaqsy nemese jaman kelui arpagha qarap anyqtalady. Danyshpan qarapayym babalarymyz osyny arqau etken. Jaratushy alla "Nandardyng ishindegi eng jaqsy nan - arpa nany. Kim oghan qanaghat qylsa, ol ony toydyrady. Sebebi, ol mening nanym, barsha payghambardyng nany" - degen eken.

Jetinshi dәm - kýrish. Kýrishte densaulyqqa shipaly, ishki qúrylysty tazartatyn tabighy elementterge bay dәndi daqyl. Jalpy nauryz kójege dәmdi daqyl paydalanatyny - bir tamyrdan ósip-óngen kýrishtey úrpaghymyz kóp bolsyn degen tilek bolsa kerek. Nauryzda beriletin bata nyshany osy nauryz kójede de sayrap túr. Sondyqtan da nauryz kójeni  nauryz aiynda kedeylerge taratatyn tagham týrinde emes, arnayy yrymdap jasaytyn bolghan. Dәndi-daqyl paydaly, sabaghynan dәni mәuelep, tógilip túratyn qútty, yrysty ósimdik. Nauryz paydaly da, qútty yrysty bolsyn, óskin mol bolsyn  degen qazaq tilegining yrymynyng basty kózi nauryz kóje bolsa kerek.

Almahan Múhametqaliqyzy

Aqyn,tQazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi,

Qazaqstan-Resey uniyversiyteti «Abaytanu» ortalyghynyng diyrektory

Astana qalasy

«Abay-aqparat»