Jora-joldastarymnyng ýiine bas súqqanda, eger bar bolsa, aldymen sóredegi kitaptaryna kóz salugha tyrysamyn. Aralarynda búrynnan biletinderim kezdesip qalsa, kәdimgidey quanyp qalatynym bar. Olar keyde kezdesedi, keyde kezdespeydi. Kóbinese úshyraspaydy desem de bolady. Al ózim ishtey onday ýilerge bir bótendigim, jattyghym barlyghyn angharamyn. Búl mende birazdan beri qalyptasqan daghdy. Qysqasy, ózimdi ózim «kitabyna qarap kisisin tany» degen úghymmen ómir sýretin sekildi sezinemin. Áriyne, búl men oqyghandy basqalar da oquy kerek degen ózimshildikten bolmauy tiyis. Shamasy, ortaqtastyrar kónil-kýidi izdeuden tuyndaytyn bolar. Degenmen bir bayqaghanymdy aituym qajet qoy deymin. Ol - mening qúrby-qúrdastarymnyng ertegi oqymaytyndyghy. Sózime dәlel retinde Qalmaqan Ábdiqadyrov nemese Qaltay Múhamedjanov audar­ma­syndaghy «Myng bir týndi» Almatydaghy talapker aqyn-ja­zushy zamandastarymnyng birde-birining ýiinen úshy­rat­paghanymdy aitsam da jetkilikti shyghar. Ras, qazir ertegi oqyp oy kórkeytetin zaman ba? Degenmen...

Jora-joldastarymnyng ýiine bas súqqanda, eger bar bolsa, aldymen sóredegi kitaptaryna kóz salugha tyrysamyn. Aralarynda búrynnan biletinderim kezdesip qalsa, kәdimgidey quanyp qalatynym bar. Olar keyde kezdesedi, keyde kezdespeydi. Kóbinese úshyraspaydy desem de bolady. Al ózim ishtey onday ýilerge bir bótendigim, jattyghym barlyghyn angharamyn. Búl mende birazdan beri qalyptasqan daghdy. Qysqasy, ózimdi ózim «kitabyna qarap kisisin tany» degen úghymmen ómir sýretin sekildi sezinemin. Áriyne, búl men oqyghandy basqalar da oquy kerek degen ózimshildikten bolmauy tiyis. Shamasy, ortaqtastyrar kónil-kýidi izdeuden tuyndaytyn bolar. Degenmen bir bayqaghanymdy aituym qajet qoy deymin. Ol - mening qúrby-qúrdastarymnyng ertegi oqymaytyndyghy. Sózime dәlel retinde Qalmaqan Ábdiqadyrov nemese Qaltay Múhamedjanov audar­ma­syndaghy «Myng bir týndi» Almatydaghy talapker aqyn-ja­zushy zamandastarymnyng birde-birining ýiinen úshy­rat­paghanymdy aitsam da jetkilikti shyghar. Ras, qazir ertegi oqyp oy kórkeytetin zaman ba? Degenmen...

Byltyr Qazaqstangha portugal jazushysy Paulo Koelio kel­di. Bir bayqaghanym, bizde de oqyrmany kóp eken. Al­ma­tynyng әldebir zәulim saraylarynyng birinde osy qalam­ger­men kezdesu ótti. Kezdesu degen aty bolmasa, kópshilik sýiikti jazushysynyng qoltanbasyn alugha eki-ýsh kósh jer kezekke túrghan úlylyqty dәripteu rәsimi boldy. Mynaday qoshemetti qazaqtyng anau-mynau jazushysy kórse, shattanudan jýregi jarylyp keter edi. Shyn aitamyn. Al Koelio múndaygha boy ýiretip alghan sekildi. Óitkeni, ol ýshin Qazaqstan darynyn moyyndatqan endigi kóp memleketterding biri ghana emes pe?!

IYә, osy Koelio jayly, onyng kәllasynda Qazaqstangha kelu turaly qiyal oyanudan kóp-kóp búryn, biz de estigemiz-di. Ózimning belgili hәm әbden moyyndaytyn aghalarymnyng birinen «әlem jazushylarynan kimderdi oqu kerek?» dep kenes súraghanymda osy Koeliony ataghan. Agham «әlemdegi songhy eng modnyy jazushy osy» dedi. «Modnyi» ekendigine janaghy qoltanba ýlestirilgen kezdesude kózim taghy anyq jetti. Biraq ol kezdesuge deyin Koelionyng biraz kitabyn men de aqtarystyryp ýlgergen bolatynmyn. Tanysudy «Aq sarbazdyng kitaby» deytin tuyndysynan bastaudyng sәti týsken. Aqiqatymdy aitayyn, kónilimnen shyqpady. Óitkeni, shamamen osy attas bir bestsellerdi 90-jyldardyng basynda qaysybir qazaq aghamnyng jazghanyn jaqsy biletinmin. Ol dýniyening kólemi osy dýniyege shamalas bolghanymen qamtityn auqymy ken-di. Kitap adamnyng әrkim bolyp ómirge qayta-qayta kele beretindigi turaly edi. (Qysqasy - buddizm). Al janaghy qazaq agham ómirge ylghy da tariht an esimi belgili aituly túlgha bolyp kelip otyrghan. Olardyng qatarynda ellindik Grekiyadan bastap býgingi Reseyge deyingi kóptegen danqtylardy ataugha bolady. Aghamnyng ózi bolsa osy tuylysynda adamzat balasyn aqyrzamannyng alapatynan arashalaushy aq sarbazdyng naq ózi bolyp dýniyege kelgen. Qysqasynan qayyrsaq qazaq terminatory. Anyghyn aitsam, ol kezde búl kitapqa da kóp tang qala qoymagham. Óitkeni, aldynda Buddanyng tirshilikke qayta-qayta kelgishtey bergendigining sebepteri turaly (ruh әlde sana evolusiyasy deymiz be) «jitaq» dep atalatyn kitapshamen tanysqanym bar-dy. Ondaghy Buddanyng qúlash siltesining ózi mening qazaq aghamdikining qasynda sәbiyding tariyhqa emes, tәttige qúmartqanynday ghana edi. Koeliony oqugha kenes bergen aghama osyny aitqam. Agham da saspady, «eng myqty dýniyesi «Alhimiyk» kórinedi, sony oqy» dedi. Roman degen aty bolmasa, zaty kishkentay ghana kitapsha eken, múqabasy júqaltang arzan bireuin alyp bir týnde ony da sýzip shyqtym. Biraq oqyghan sayyn esime ózime búrynnan tanys baghzy bir sujet týse bergendey boldy. IYә, tanys. Biraq jobasy jadymda birshama búlynghyr tarta bastaghan. Tipti qayta aqtarugha shamam jetpey qalsa, sanamnyng bir búryshynda mәngige qalyp qoyatynday keyipte. Áyteuir aldymen týisingenim - Koelionyng myna dýniyesi úrlyqy dýnie ekendigin angharghanym boldy.

Keyde oilaymyn, әdebiyetshi bolmaghanda detektiv bolar edim dep (әkemning aitqanyn istemedim ghoy). Áyteuir bir kýdiktengen jerime qatty shýiiletinim bar. Keyde onday shýiiluim ai, jyldargha sozylyp ketedi. «Jýrgenge jórgem ilinedi» degendey, olarym keyde nәtiyje de berip jatady. Búl joly da solay boldy. Kýmәnimning aiday aqiqat ekenine aldymen kózimdi jetkizgen ainalayyn Borhesting ózi edi. Osy avtordyng «Jalghan jәittardyng jalpy tarihy» (Horhe Luis Borhes, «Vseobshaya istoriya podlogov», Sankt-Peterburg, 2004) jinaghyn aqtarystyryp otyrghanda «Eki týs kórushining tarihy» atty әngimesine kózim týse ketkeni. Kólemi shap-shaghyn, bir betten asar-aspas qana. Biraq Koelionyng romanynyng qanqasy osy bir bette jatyr edi. «Arab tarihshysy әl-Ishaky bayandaydy» dep bastalatyn әngimening jalpy jelisi mynaday: Baghzy bir zamanda әldebir kairlik tút aghashy týbinde úiyqtap jatyp týs kóredi. Týsinde auzynan altyn tógilgen bir adam: «Sening baqytyng parsylar elinde, Isfaghanda, baqytyndy izdep sol elge sapar shek»,- deydi. Osy týske kәdimgidey úiyghan arab bar jighan-tergenin satyp, dýnie qylyp, birshama qarjymen kóp keshikpey Isfaghangha jýrip ketedi. Aryp-ashyp aqyry múnda da jetedi-au. Bir meshitting aulasyna týnemelge toqtaghany sol edi, meshitke kórshi ýige dәl osy kezde úrylar týsip, aiqay-shu kóterilgende tәrtip saqshylarynyng qolyna týsken jalghyz beybaq bizding týske sengish arabymyz bolyp qalady. Ayausyz qatty úryp-soqqannan eki kýn esinen tanghan bayghústy ýshinshi kýni qarauyl bastyghynyng aldyna әkelip, súraq-jauap bastalghanda búl shynyn aitady. Kinәsizdigin, barlyghyna sebepshi týsi ekendigin aityp jylaydy. Sonda qarauyl bastyghy qarqyldap kýledi. «Dәl osynday týsti men bir emes, ýsh ret kórdim. Onda maghan әldekim, kerisinshe, Kairge bar, onda ortasynda subúrqaghy bar baqtan sәl shetkerirekte tút aghashy túr. Sonyng týbin qazsang mol baylyq tabasyng degen-di. Men barmay qoydym. «Týs týlkining boghy» degen. Sening tayaq jep otyrysyng mynau. Mә, az-maz aqsha. Aman-sau túrghanynda eline qayqay»,- deydi. Arab aman qalghanyna shýkirshilik etip keri zytyp bergen. Kele sala bayaghy ózi sayasynda jatyp týs kórgen tút aghashynyng týbin qazghan. Óitkeni qarauyl bastyghynyng týsinde kórgeni dәl osy aghashqa say keledi. Belden qazyp qalyp edi - o, ghalamat, bir sandyq altynnyng shygha kelgeni! Osylaysha, týske sengish arab baylyqqa, baqytqa keneledi.

Úzyn-yrghasy osynday. Al osy oqigha, aittyq qoy, Koelioda romangha ainalyp ketken. Múnda qoy baghyp jýrgen ispan balasy týsining jol kórsetuimen Mysyrgha attanady. Jolsapar jazbalaryn qospasanyz, qalghany túp-tura janaghy әngimedegidey. Yaghni, Koelio búl sujetti Borhesten jymqyrghan, biraq óndegende ol úrlyghynyng jymy bilinbey ketken. Mening týisigim osy jerde «joq, Borhesting ózi de búl sujetti basqa bireuden úrlaghan bolsa she?» degen saual tastaghan. Sosyn Borhesting ózi de әngimeni aitushy ómirde bolghan-bolmaghany belgisiz әl-Ishaky degen bireu dep otyrghan joq pa? Biraq Borhesting oqyrmandary búl jazushynyng әrkimde bar sujetterdi óz keregine qaray erkin paydalanatyndyghyn jaqsy biledi. Ol tipti oidan avtorlar oilap shygharugha da beyim. Borhes múralarynda tipti eshqashan jazylmaghan kitaptar da derek kózi retinde paydalanyldy degen siltemeler kezdesip qalady. Álem oqyrmandarynyng Borhesti әdebiyet tanghajayypshysy deytindigi onyng osynday aityp bolmaytyn tәsilderge qúmarlyghynan boluy bek mýmkin. Qysqasy, bir júmbaqty sheshu ýshin taghy da bir júmbaq qoldan tudyrylady.

Aytyp aitpay ne kerek, Borhesting búl әngimesining júmbaghy arabtyng ataqty «Myng bir týni», Shaharizadanyng 351-352 týnderi aitatyn әngimesinde jatyr eken. Borhes múrasyn zertteushiler sharshamay, talmay múny da anyqtaghan ghoy. Sosyn kitaptyng sonyna qosymsha retinde bergen.

Mine, «Myng bir týnnen» Borhes, Borhesten Koelio alyp damytyp (әlde «Myng bir týnnin» ózinen aldy ma?), ataqty «Alhimikke» ainaldyrghan eki týnning әngimesi osynday. Eki týnning әngimesi Koeliony әlemge әigili etti. Ol qazir әlemdegi eng bay jazushylardyng da biri. Bireuding týsin satyp alyp baqytyn tapqan kәduilgi ertegi keyipkeri.

«Qayran Shyghys,- deymin ishimnen. - Ózinnen alghandy ózine qaytadan ónin ainaldyryp әkep satyp, qanshama europalyq, amerikalyq bayidy. Al sen ózing altynnyng ýstinde otyryp olardyng qúmnan jasalghan jasandy altynyna qúmarta kóz qadaysyn. Eriginnen aiyrylsan, artynan erip ketuge dayarsyn. Múnday halde taghy da qansha jyl, «ghasyr ótkizer ekensin?».. Sosyn ózime kezdeysoq qoyyp alghan saualyma ózim jauap tappay qinalamyn.

Al mening qúrby-qúrdastarymnyng ertegi oqyghysy kelmeydi. Álde Borhes pen Koelio aqymaq ta, biz aqyldymyz ba? Aqyldy bolsaq, Koelionyng qoltanbasyn alugha úzaqtan-úzaq shúbyrma kezekke túrmas edik qoy.

Búl turaly «Myng bir týnde» ne bar eken, qarap kóreyinshi...

2005 jyl.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»