3.

Qazaq últynyng ruhany tútqalary tútqyndalghan song sayasy sahnany tylsym tynyshtyq basty. Sәbit Múqanov, Ábdilda Tәjibaev, Saghyr Kamalov, Iliyas Qabylov ispetti әr nәrseden dәmeli úrpaqtardyng әdebiyet tóniregindegi shaqpa tildi úrandary baspasózde jariyalanghanymen, olardyng pikirining úly iydeologiyagha yqpaly jýrmedi. Olardyng sózine әli túlghalyq salmaq bite qoymap edi. Tek óship bara jatqan qazannyng otyn qaghystyrghanday ghana әreket-tin. Ghabbas Toghjanov qana kiyip-jaryp, qighylyq salyp qoyyp otyrdy.

Al memleketting iydeologiya salasyn basqaratyn qayratkerler dymyn ishine tartyp aldy. Óitkeni, Ábdirahman Baydildinning ózi abaqtygha qamalghan son, eserge de ómir kerek, olardyng barlyghy búqpalap, qaltarysta qaldy. Ózderining de jazalau diyirmenine jem bop tartylyp ketetinin tez anghardy. Diyirmenning tasy etekterine tiyip ketip, tiyip ketip jýrdi. «Qarghayyn desem - jalghyzym, qarghamayym desem jalmauyzym» degendey, qamaudaghy qayratkerler olardy jaqtyrmasa da jalghan aiyp taghyp, biz kórgendi - sen de kór demedi. Onda qazaq últy mýldem iyesiz qalatynyn bildi. Al әigili belsendiler tiske júmsaq baylardyng tamyryn shabugha kiristi. Sonda da týrme jaqtaghy dybysqa quystana qúlaq týrdi.

3.

Qazaq últynyng ruhany tútqalary tútqyndalghan song sayasy sahnany tylsym tynyshtyq basty. Sәbit Múqanov, Ábdilda Tәjibaev, Saghyr Kamalov, Iliyas Qabylov ispetti әr nәrseden dәmeli úrpaqtardyng әdebiyet tóniregindegi shaqpa tildi úrandary baspasózde jariyalanghanymen, olardyng pikirining úly iydeologiyagha yqpaly jýrmedi. Olardyng sózine әli túlghalyq salmaq bite qoymap edi. Tek óship bara jatqan qazannyng otyn qaghystyrghanday ghana әreket-tin. Ghabbas Toghjanov qana kiyip-jaryp, qighylyq salyp qoyyp otyrdy.

Al memleketting iydeologiya salasyn basqaratyn qayratkerler dymyn ishine tartyp aldy. Óitkeni, Ábdirahman Baydildinning ózi abaqtygha qamalghan son, eserge de ómir kerek, olardyng barlyghy búqpalap, qaltarysta qaldy. Ózderining de jazalau diyirmenine jem bop tartylyp ketetinin tez anghardy. Diyirmenning tasy etekterine tiyip ketip, tiyip ketip jýrdi. «Qarghayyn desem - jalghyzym, qarghamayym desem jalmauyzym» degendey, qamaudaghy qayratkerler olardy jaqtyrmasa da jalghan aiyp taghyp, biz kórgendi - sen de kór demedi. Onda qazaq últy mýldem iyesiz qalatynyn bildi. Al әigili belsendiler tiske júmsaq baylardyng tamyryn shabugha kiristi. Sonda da týrme jaqtaghy dybysqa quystana qúlaq týrdi.

Ruhynda eldik qasiyeti bar belsendi ziyalylar oisoqty kýige týsti. Elding iyesiz qalghandyghyn, «Qujaqtyn» ese - tendik bermey enserip, júrtty quyryp bara jatqanyn, ruhany әlemning jýdep-jadaghanyny, Qalmaqan Ábdiqadirovtin últtyq tútqa shyqpaytynyn anyq sezindi. Kenes ókimetin óz qolymen qúrghan Sәken Seyfullinning ózi qyzyl revolusiyany - jútqa úshyraghan kóterem qyzyl atqa dastan jazdy.

Búl kezde «M.Tynshbaevting jәne basqalardyng kenes ókimetin qúlatu maqsatynda qúrylghan astytyn úiymy turaly tergeu isi» bastalyp, taghy da 44 azamat týrmege qamaldy. Birinshi bolyp 1930 jyly 4 tamyzda Múhamedjan Tynyshbaev  qamaqqa alyndy. Búl turaly Goloshekin ózining atyshuly bayandamasynda:

«Joldastar, mening sizderge jariyalayyn dep otyrghan derekterim - qazir kózi joyylghan «Baytúrsynovtyng kontrrevolusiyalyq úiymynyn» tergeuinde últshyldardyng ózi bergen kuәligi. Sonday-aq, dәl osy kýnderi Tynyshbaevtin, Ermekov pen Dosmúhamedovterding taghy da bir kontrrevolusiyalyq-últshyl úiymynyng tamyryna balta shabyluda», - dep «saltanatty týrde» jariya etken bolatyn.

Olardyng qatarynda Ermekov Álimhan (6/H. 30 j. -týrmege qamalghan kýnderi jaqsha ishinde kórsetilgen - T.J.), Tynyshbaev Múhamedjan (4/ VIII - 30 j.), Dosmúhamedov Halel (14/IH - 30 j.), Dosmúhamedov Jahansha (31/H - 30 j. ), Qojamqúlov Nashir (20/H - 30 j.), Sýleev Bilәl (27/IH - 30 j.), Kemengerov Qoshmúhan (17/IH - 30 j.), Áuezov Múhtar (17/IH - 30 j.), Omarov Áshim (14/IH - 30 j.), Kýderin Júmaqan (17/IH -30 j.), Búralqiyev Mústafa (17/IH - 30 j.), Aqbaev Ábduhamid (14/VIII - 30 j.), Aqbaev Jaqyp ( 8/VIII - 30 j.), Qadyrbaev Seydazym ( 14/IH - 30 j.),  Tileulin Júmaghaly (2/VII - 30 j.),  Murzin Múhtar (14/IH - 30 j.), Omarov Uәlihan (30/III - 31 j.), Ýmbetbaev Aldarbek (8/VIII - 31 j.), Iskakov Danial (29/III - 31 j.), Múnaytbasov Ábdirahman (23/IH - 31 j.)» bar edi.

Olardan eki jyl búryn ústalyp, atu jazasynan aman qalghan (H.Ghabbasovtan, J.Aymauytovtan, A.ysupovtan, D.Ádilevten, Á.Baydildinnen basqalary),  konslagerge jer audarylghan alash azamattary taghdyrdyng tauqymetin tarta jýrip, tirshilikting kermek dәmin tata jýrip, ómir ýshin kýresip jatty.

Olardyng týrmedegi jan azasynyng kuәlary - jeke hattary men qújattary, týrme mekemelerine jazghan shaghymdary men talaptary, sonday-aq jazalau mekemelerining ózara jóneltpe qújattary «Qosymsha aighaqtar» degen atpen isting ÝII tomyna derbes týptelip, múqiyat  saqtalypty. Sebebi, osy tomnyng ishinde tynshylar men seksottardyng (ýndemesterdin) domalaq aryzdary da qosa tirkelipti. Alayda tergeu isimen biz tanysqan kezde ol aighaqtardan «tazaryp» ýlgeripti, yaghni, týptemelerding arasynan júlynyp alynypty.

Hattardyng keybireuining týpnúsqasy joq, biraq ta oryssha audarmasy bar. Biz mýmkindiginshe sarghayyp ketken sol hatttardyng týpnúsqasyn paydalandyq. Al keybir jerlerde onyng audarmasyn berdik. Múnyng ózi tikeley qajettilikten emes, mәjbýrlikten tudy. Birinshiden: hattaghy jazular óshe bastaghan, ony ajyratyp oqugha bir kýn ketetin edi. Al bizding uaqytymyz shekteuli bolatyn. Ekinshiden: oryssha audarylghan hattar tasqa basylghan edi. Búl júmysty jenildetti. Sondyqtan da bizding amalsyzdyqtan barghan búl lajymyzdy týsiner dep oilaymyz. Keyin múnyng barlyghyn asyqpay, týbegeyli zertteytin mezgil tuar. Sonda bәri de orynyna keler dep ýmittenemiz. Tәrjimalau barysynda sol adamnyng sóilesu, jazu mәnerin jәne onyng sózdik qoldanysyn saqtaugha tyrystyq.

Búl hattardyng keybirining ýzindileri  taqyrypqa baylanysty taraularda paydalanylghanyn, alayda ondaghy aitylghan jaylardan tolyq maghlúmdar bolu ýshin búl arada tolyq  keltirgenimizdi eskertemiz. Sonymen qatar Ahmet Baytúrsynov turaly búl tarau týrme әfsanasynyng tújyrymdy bir bólimi bolghandyqtan da, qosymsha qújattardy shashyratpay osy aragha kiriktirdik. Al Ahannyng Á.Bókeyhanovpen jazysqan hattary aldynghy tarauda berilgendikten de, qaytalap jatudy orynsyz dep taptyq.

Sonymen, jetinshi tom Ahmet Baytúrsynovtyng Smaghúl Sәduaqasovqa jazghan tildey hatynan bastalypty. Hattyng mazmúnyna qaraghanda S.Sәduaqasov Ahandy - Ahmet Baytúrsynovty partiya sezine qonaq retinde shaqyrypty. Sol kezde M.Dulatovtyng jauapqa tartyluy alandatsa kerek, ózgelerding de saqtyghyn oilastyruy mýmkin, tobyrlyq bas qosudan bas tartypty. Onda:

«Smaghúl bauyrym! Mening ózim utopist emespin. Sondyqtan sening marttaghy bolatyn partiya siyazyna (...) kel degenine bara almaymyn. Ángimege toyghanmyn. Taghy da qaytadan bastap, qúr auyz auyrtugha kónilim shappaydy. Basqa oqu degen aqylyng kónilime qonady. Múhtar aman shyghar. Basqalar da aman. Ábdirashqa sәlem.  Bauyryng Ahmet. 12.1.1929  j.», - dep (7 tom 2-bet) jazypty.

Búl hatty qaydan joldap otyr? Ol jaghy belgisiz. Hattyng syrtynda Smaghúl Múhtargha:

«Men barmay tamaq alyp qoyma. Býgin meyram bolghandyqtan obed alady. Smaghúl», - degen jazu bar.

Zady búl Múhtar Áuezov pen Smaghúl Sәduaqasovtyng Orynborda bir bólmede túrghan kezinde jazylghan tilhat siyaqty. Smaghúl eski qaghazdyng betin paydalanyp Ahana hat jazghan, Ahang sol betting ekinshi jartysyna jauap jazghan. Al 1921-1922 jyly aittyng qay kýni ótkenin bilip, búl tilshening (zapiskanyn) qay kýni jazylghanyn anyqtaugha bolady.

Múndaghy mekemearalyq jóneltpe qújattardyng tigindisi  «A.Baytúrsynovpen jәne basqalardyng ýstinen qozghalghan tergeu isinin» qújattaryn «M.Tynshbaevting jәne basqalardyng kenes ókimetin qúlatu maqsatynda qúrylghan astyrtyn úiymnyng tergeu isine» qosu turaly qaulynyng kóshirmesimen bastalady:

«Qauly 1930 jyl 14 sentyabri. OGPU-ding shyghys bólimining ekinshi bólishesining bastyghynyng orynbasary - Juravlev:

Ahmet Baytúrsynov pen jәne basqalardyng ýstinen qozghalghan № 78754 (541884 arhiv isi) tergeu isindegi kórsetindiler PP OGPU-ding Qazaqstandaghy ókildigi janadan qozghaghan Tynyshbaevpen jәne basqalardyng isimen tyghyz baylanysta ekendigin eskerip, Tynshbaevting ýstinen qozghalghan isti nәtiyjeli jýrgizu ýshin Baytúrsynovtyng isindegi kórsetindilerdi úqypty týrde paydalanu kerek. Sondyqtan da qauly etemin:

OGPU-ding ortalyq tirkeu bólimi arqyly Baytúrsynovtyng jәne basqalardyng ýstinen qozghalghan  № 78754 (541784 arhiv isining I-a, I-b, II-a, II-b III, IV, V, VI tomdar) PP OGPU-ding Qazaqstandaghy ókildigining qarmaghyna berilsin.

OGPU-ding shyghys bólimining ekinshi bólishesining bastyghynyng orynbasary - Juravlev

«Bekitemin» OGPU-ding shyghys bólimi bastyghynyng kómekshisi - Sobolev» (7 tom, 323-bet).

«Alashorda» men «Týrikmen azatlyghy» úiymynyng arasynda qanday baylanys bolghany turaly mәlimetti búryndy-sondy kezdestirmegen edik. Búl jyldary týrikmen aghayyndar da tynysh jatpapty. Oghan myna jóneltpe hat dәlel.

«OGPU -ding tóraghasynyng orynbasary jold. Prokofievke Mәlimdeme

«Týrikmen azatlyghy» kontrrevolusiyalyq úiymyn әshkereleu jónindegi iske baylanysty betpe-bet jýzdestiru ýshin tútqyn Ghazymbek Birimjanovty OO PP OGPU-ding Orta Aziya bólimining qaramaghyna arnayy aidauylmen jiberuge rúqsat beruinizdi súraymyn.

Birimjanov OGPU-ding kollegisynyng 11/IÝ-30 j. Qaulysymen «Alashorda» kontrrevolusiyalyq úiymynyng mýshesi retinde №541784 is boyynsha 10 jylgha konslagerge kesilgen bolatyn. Jazasyn OGPU-ding Karel-Murmanskidegi lagerindegi Usikmitlede ótep jatyr.

Negizdeme:  PP OGPU-ding Orta Aziya bóliminin  29/HI-32 j. №11926 kýngi telegrammasy. OO OGPU-ding bastyghynyng orynbasary  ...(qoly). 20 jeltoqsan, 32 jyl» ( 7 tom, 417-bet).

Búl bettesu ótti me, joq pa, onyng anyq-qanygha bara  almadyq. Kelesi qújat, yaghniy,  «Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynúlynyng OGPU mekemelerine baqylau jasaytyn respublika prokurorynyng kómekshisine Ótinishi» týsinikti qajet etpese kerek. «Alashordashylargha» alghashqy ýkim shyqqannan son-aq, 1931 jyly 13 qantarda Badrisa Múhamedsadyqqyzy Baytúrsynova qyzy Sholpan Ahmetqyzymen birge Tomski guberniyasynyng Krivosheyn audanyndaghy Jukovo derevnyasyna jer audarylghan bolatyn.

«Q(azaqstan) OGPU-ning 1931 jylghy 13 qantardaghy qaulysymen mening dýniye-mýlkim tәrgilenip,ózime 10 jyl konslagerde otyrgha ýkim shygharyldy. Sol K OGPU-ding 1932 jylghy 4 qarashadaghy  qaulysymen merziminen búryn bosatylyp, 3 jylgha Soltýstik ólkege jer audaryldym. Jogharydaghy qaulyny oryndaluy barysynda mening әielim Badriy-safa Baytúrsynova Tomski guberniyasynyng Krivosheyn audanyndaghy Jukovo derevnyasyna jer audarylghan. Áyelimning jasy 56 -da, onyng ýstine densaulyghy da nashar, talma auruy bar, kýnine 4-5 ret ústap qalady. Ol qanday da bir júmys isteu bylay túrsyn, onyng ózi ózgening kómeginsiz kýnin kóre almaydy.

Jogharydaghy aitqandarymdy eskerip, selbesip birge túruymyz ýshin әielimning mening qasyma keluine, ne mening onyng qasyna auysyp baruyma rúqsat beruinizdi súraymyn. Múnday auysular qazirgi erejelerge qarsy emes shyghar, tәjiriybede bar ...(hattyng sheti jyrtylghan - T.J.). A.Baytúrsynov.  1933 jyldyng 6-qantary. Adresim: Arhangeliski, Solombala, 1-dervnya, 1- boylyq, №9 ýi» (7 tom 430-bet).

Osy aryzdy ainytpay kóshirip Mәskeudegi OGPU mekemesine de joldaghan. Jazuy óte әdemi. Áriyne, Arhangeliskiden kóri Tom guberniyasy «qúrlyqqa jaqyn» әri tabighaty da ýirenshikti. A.Baytúrsynovtyng búl ótinishi qanaghatandyrylypty.

«OGPU kollegiyasynyng 1933 jylghy 4  mausym kýngi mәjilisining hattamasy.

Tyndaldy: №541784  arhiv isi boyynsha azamat Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynúly OGPU kollegiyasynyng 13/I- 30 j. Qaulysymen eng joghary jazagha kesilip, ol jaza 10 jyl týrmege otyrugha auystyrylghan. OGPU kollegiyasynyng 8/I- 31 j. Qaulysy boyynsha: OGPU kollegiyasynyng 14/4 - 30 j. Joghary jazagha kesken ýkiminin, soghan  qosa dýniye-mýlkin tәrgileu turaly  qaulysynyng kýshi joyylghan. OGPU kollegiyasynyn  4/HI-32 j. Qaulysymen jazasyn óteuden merziminen búryn bosatylyp, soltýstik ólkege - Arhangeliskige (Nahodkagha) 3 jylgha jer audarylghan.

Qauly etildi: Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynúlyna Qiyr soltýstik ólkesining Krivosheyn audanyna qarasty Jukovo derevnyasynda túrugha rúqsat etilsin» (7 tom.  405- bet).

Til syndyratyn osynau qasang tirkesterding astarynda azapty taghdyr men armandy ómir kýresi jatyr. Atu jazasyna kesiluin estuding ózi de jýikege syn. Qiyr soltýstikke jer audarylu da ólimmen betpe-bet kelu degen sóz. Qolynda joq dýniye-mýlkikti tәrgileuge ýkim shygharudyng ózinde  de taghdyrdyng mysqyly bar. Al baqylau astyndaghy erkin qonystanugha shyghu degeniniz - azattyqqa shyqqanmen para-par.

Sóitip, A.Baytúrsynov Arhangeliskiden Batys Sibir konslagerine jóneltiledi:

«15 tamyz, 1933 jyl. Arhangelbski q., P - Vinogr, 58. USO bólimining Soltýstik ólkesi jónindegi ókiletti ókili.  Moskva, OGPU - ding USO bólimine.

Kóshirmesi: Novosibiri qalasy. PP OGPU-ding Batys Sibir ólkesi jónindegi ókiline.

Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynúly 7/ÝIII- 33 j. kýni №75707/11 anyqtamasymen ýi-ishimen kezdesu ýshin Batys Sibir ólkesi Krivosheyn audanyndaghy Jukovo derevnyasyna jýrip ketti. Baytúrsynov Novosibiri qalasyna 25/ÝIII - 33 j. deyin keshikpey jetuge mindetti. PP OGPU-ding USO bastyghy - Kapar» (7 tom. 417), - dep jedel hat joldapty.

Tútqyndy qabyldap alghany turaly Mәskeuge tergeu jýrgizu basqarmasynyng bastyghy Sivyakov Mәskeuge:

«USO OGPU. 23 tamyz, 1933 j. OGPU-ding kollegiyasynyng mәjilisining (sot) qaulysy  4/ÝIII-33 j. oryndaldy, tútqyn Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynúly BSÓ-ning Krivosheyn audanynda túratyn ýi-ishimen qosylyp, qazir birge túrady. USN-nyng bastyghy - Sivyakov», - (7 tom 412-bet) dep habarlaydy.

Jeti kýnnen keyin taghy da:

«30/ IH-1933 j. OGPU-ding tergeu jýrgizu basqarmasyna. Moskva. PP OGPU-ding Batys Sibir bólimi 15/ÝIII - 33 j. Sizder joldaghan № 15/541784 arhiv isin tapsyryp alghanymyzdy jәne әkimshilikpen jer audarylghan Ahmet Baytúsynúly Baytúrsynovtyng osynda kelgegenin, sonday-aq onyng Kolpasheva qalashyghyna jiberilgenin  rastaymyz.  Bólim bastyghy ...(qoly)», - degen (7 tom. 403- bet) mazmúndaghy jóneltpe hat jibergen.

Búl mәselege Moskvada túratyn Álihan Bókeyhanov barynsha belsendi aralasqan. Mirjaqyp Dulatovtyn, Maghjan Júmabaevting lagerden bosanuyna jәne ýi-ishining olarmen jolyghuyna da jol ashqan qazaq últynyng «kәri kósemi». Osy tomnyng 425-betindegi:

«Búrynghy qaulygha jasalghan ózgeriske baylanysty Baytúrsynova Badrisafa (Baytúrsynov Ahmetting әieli) qalghan merzimin kýieuimen birge óteui ýshin PP OGPU-ding Soltýstik bólimi arqyly jiberilsin» - degen rúqsat qaghazdyng betine:

«Tomsk guberniyasynyng Krivosheyn audany Jukovo derevnyasynda túratyny kórsetilsin», - dep búryshtama qoyylghan.

Tergeu isining 117-betinde «Qoja Myrzaghazy» degen adamnyng hatynyng sony saqtalghan. Ángime - Áubәkir Divaev turaly. Myrzaghazy qoja degenimiz - Myrzaghazy Espolov boluy mýmkin be? Qadirmendi qart Áubәkir Divaev turaly sóz qozghalyp otyrghandyqtan da keltire ketudi jón kórdik:

« ... tәrbiyeleuge bolmaydy. Balalary Rysqylovqa aryz jazyp berdi. Aryzyn Rysqúlov sonda alyp ketti. Barghan song partiya arqyly ótkizip kóreyin, joldastardyng kýshimen dep. Osyny birdeme qylarsyn. Shaldyng hali nashar. Ózderi 4 jan. Jalghyz aqsha alatyn shal. Onyng alghanymen barlyghy kýn kóre alatyn emes. Balalary qyzmette joq. Onyng ýstine jaqyn arada jaldaghan malay qyz dymyn qaldyrmay úrlap ketipti. Óte jýdeu, ólmeshilik kýni bar. Múnda Oraz Jandosovtar sarttyng jigitterine aityp kórip edi, bolmady, әsirese, Irmakov. Shal ózining jayyna baylanysty jazbaghan shyghar sypayylyqpen, biraq,taghy da aitamyn, haldary nashar.

Qosh. Myrzaghazy. 15/H".

Jazylghan aiy men kýni belgili, al jyly qoyylmaghan. Áubәkir Divaevting kýtimsiz qalghany, Tashkentte asa kedey ómir keshkeni jóninde de derek bar. Keyin qazaq ziyalylary qatty at salysyp, qauly shygharyp, kitabyn bastyryp, qarjylay kómek bergen.

Osy tomnyng 439 - betinde OGPU kollegiyasynyn:

«SSRO AK prezidumynyng 14/IV-1934j. qaulysy oryndalugha jiberilsin», - dep jazylghan.

Búl: tergeu qújattary arhivke berilsin - degendi bildiredi. 7 tomdaghy tergeuge qatysty jóneltpeler osy ókimmen ayaqtalady.

Búdan keyin tútqyndardan tintu kezinde tәrkilegen hattar, irili-úsaqty jazbalar, ótinish-aryzdar, kuәlikter, saylau komissiyasyna jazylghan hattar, jay sәlem hattar, tútqyndardyng bir-birine jәne syrttan kelgenderge jazghan tilek-ótinishteri bar. Sotsyz atylyp ketken Mәdibek Kenshimovting jyrtyq-jyrtyq bir japyraq qaghazgha jazghan:

«Tayke! Poluchili vsego malienkiy. Taz nado dlya týkirgen. Chay toje», - degen qoltanbasyda sonyng ishinde jýr.

Búghan qaraghanda M.Kenshimovting shala oryssha sauatynyng barlyghy jәne nasybay atatyndyghy bayqalady. Sol M.Keshimovpen birge qamalghan torghaylyq Dýzem Túighymbekov turaly:

OGPU-ding Qostanay bólimshesining bastyghy Puykan joldasqa. Nauryzym audanynyng № 8 aulynyng túrghyny Qanipa Túighynbekovanyng tikeley  OGPU-ge  joldaghan ótinishine oray oghan mynany habarlanyz: onyng kýieui Dýzem Túighymbekov 1930 jyly 27 aqpan kýni auruhanada qaytys bolghan. OGPU-ding shyghys bólimi bastyghynyng kómekshisi Sobolev (7 tom 324 bet), - degen tosyn habardyng kóshirmesi de saqtalypty.

Sonday-aq T.Qúdabaev degennin:

«M.Áuezovting qoljazbalaryn týgel qarap shyqtym. Múnda ol (izdegen qoljazbasy - T.J.) joq», - dep jazypty.

T.Qúdabaev oqyghan qoljazbalardyng ishinde Ahmet Baytúrsynovtyng «Qazaq mәdeniyet tarihy» monografiyasy, Jýsipbek Aymauytovtyng jana ekonomikalyq sayasat kezeni turaly jazylghan romany, Múhtar Áuezovting «Súghanaq súr» romany men «El aghasy» piesasynyng boluy әbden mýmkin. Bir ókinishtisi solar izim-qayym joghalyp ketti. 1956-59 jyldary Kenester odaghynyng barlyq týrmelerindegi is-qaghazdar, qoljazbalar, tәrkilengen dýniye-mýlikter vagon-vagonmen tasylyp qala syrtynda órteldi. Sol múraghattargha akti jasap, órteuge qatysqan adamdardyng birazy búl jaydy:

«Týrmening ishinde de, akti jasalghan kezde de kólikke tiyegende de, vokzal basynda da, vagondardyng ishi-syrtynda da, en daladaghy órteu alandarynda da myltyqty әsker iyq tirestirip qorshap jýrdi. Sәl ayaldap, qaghazdyng betine qaraugha múrsat bermedi. Myltyqtyng dýmimen úryp, dedektete qudy. Ishinde ne bar ekenin sezdik. ózegimiz órtendi. Biraq amal qansha», - dep esterine alatyn.

Búl әngimeni biz de óz qúlaghymyzben estip edik.

Eskerteu: ÝII tomynyng 331 betinde - Ahmetsafa Yusupovtyn, 372 betinde Jýsipbek Aymauytovtyng suretteri bar bolatyn. 1991 jyly búl arhiv múraghatyna qaytadan rúqsat alghanymyzda ol suretter ornynda joq bolyp shyqty. Qúpiya mekemening «asa qúpiya» derekteri de anda-sanda qoldy bolyp túrady eken. Sol kýnderi Múhtar Áuezovting kórsetindisi de joghalyp baryp  tabylghanyna kuә bolghanym bar.

Osy tergeu hattamalarymen tanysyp otyrghanda Sәken Seyfullinning tergeu isining «Baqylau tomyna» (kontrolinyy tom № 04519) kóz qiyghymz týsip ketip edi. Ol S.Seyfullinning atylghandyghy  turaly Akti eken. Onda:

«1937 jyly  24 qyrkýiek kýni Balqashta ústaldy. 1938 jyly 25 aqpan kýni keshki saghat...de RKKA әskery prokurorynyng qatysuymen atyldy», - dep ýkimdi oryndaushylardyng attary atalyp,  qoldary qoyylghan eken.

Sóz arasyndaghy sóz bolsa da, jәne Sәkenning qashan ólgeni turaly joramaldar da kóp aitylyp jýrgendikten de, jazyp alyp edim. Sonday-aq búl - Beyimbet pen Iliyastyng da atylghan kýni.  Esterinizde ústanyzdar, 1938 jyly 25 aqpan kýni keshki saghat...

...Sәkenning atylghan saghaty kórsetilgen joldar «ajal» aktisining múqabasynyng ar jaghyndaghy qalyng tomdardyng qatparymen bastyruly túrdy.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»