Kýni keshe QR Parlamenti Mәjilisining jalpy otyrysynda Jer qatynastary boyynsha zang jobasy birinshi oqylymda birauyzdan qabyldandy. Búl Zanda ne qamtyldy? Eng birinshi, qazaq jeri sheteldikterge, sheteldikterding ýlesi bar kez kelgen kәsiporyngha satylmaydy jәne jalgha da berilmeydi! Bitti...

Joq, bitken joq. Endi sol jerding iygiligin kim kóredi? Qazynaly qara jerding baylyghyn qarasha halyq paydalana ala ma? Bir ózi san myndaghan gektar jerdi iyelenip alghan latifundisterden qalay qútylamyz? Kóp auyldyng manynda jayylymdyq jer joq. Búl – óte  manyzdy mәsele. Tau-tastyng bәrin jekeshelendirip alghandardyng aty-jónin anyqtau, alghan jerlerin qalay, qaytip, ne maqsatta paydalanyp jatqanyn bilu manyzdy. «Bos jatqan jer jau shaqyrmasyn» desek, el bolyp Úly dalany tusyratpaudyng qamyn jasaugha tiyispiz. Qalamgerler ne deydi?

ÚLANGhAYYR DALANYNG IYGILIGIN QALAY KÓREMIZ?

Mekemtas Myrzahmetúly:  

- Jerdi memleket nyq ústap túru kerek. Jer eshuaqytta satylmaydy. «Satty»  degen sóz – sharuang bitti degen sóz. Bizding el men jerge qalay kiremiz dep ónmendep otyrghan júrttar bar. Osynyng bәrin baqylap, memleket shegarany myqtap bekitip, artyq adamdardy memleketten shygharu kerek. Ózge halyqtyng óz jerinde tayrandap, erkinsip jýrui júrttyn  narazylyghyn tudyrady. Búrynnan ata-babamyz últaraqtay jer ýshin sýiegin berip, jaulasyp ta, daulasyp ta keledi. Shegarada sýzgining boluy – manyzdy mәsele. Tәrtipsiz bolmaydy. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev jerding sheteldikterge satylmaytynyn, jalgha da berilmeytinin nyqtap aitty. Parlament arnayy Zang da qabyldady. Endigi mәsele – osy jerdi dúrystap paydalanu, iygeru.

Jer – memleketting eng qúndy qazynasy, iygere alatyn әr adamgha ýlestirilui tiyis. Árbir jer alghan adam sol jerdi dúrys paydalanugha, jaqsy kәsip ornatugha júmys isteui kerek. Bayqasanyzdar, әlemde azyq-týlik baghasy jyl sanap qymbattap barady. Kóptegen elderde azyq-týlikting jetispeuinen asharshalyq bolyp jatyr. Al adamzat balasynyng jan-sany kýn sanap ósude... Búl – auylsharuashylyghynyng damu mýmkindigin eseleydi. Qazaqqa jerdi Tәnir tekten-tek bermegen shyghar. Osy úlanghayyr dalanyng iygiligin qalay kóremiz? Memleket eng әueli osyny oilap, auylsharuashylyghy men mal sharualshylyghyn damytugha kýsh salsa deymin.

JEMQORLYQ JAYLAGhAN ELDE, JERDING PAYDASYN ÓZGELER KÓREDI

Aqúshtap Baqtygereeva:  

- Biz halyqpen birgemiz. Auyldy jerlerde jayylymnyng  joghy ras. Ony kózimiz kórip otyr. Qazaq dalasy malmen tolghanda ghana, bizding bolashaq úrpaq baqytty ómir sýredi. Sharua qojalyqtaryn kóbeytip, «mal baghamyn, egin salamyn»  degen enbekkerlerdi biriktirip, qalada baylardyng ýiin, bankting esigin kýzetip jýrgen zingittey jigitterdi ata-babanyng saltynsha atqa minip, dalada mal ósiruge júmyldyru kerek.

Bazardaghy arba sýirep jýrgender jer alyp, ata-babadan qalghan mal sharuashylyghyn damytsa, qazirgiden qarny toq bolar edi dep oilaymyn. Keng dalany óz úrpaghy meken etse,  sýiemdey jerge de ózgeler kóz tikpes edi. Sondyqtan jerdi halyq iygiligine qaytaru – óz úrpaghyna enbek etuge mýmkindik jasau emes pe? Men kórip jýrgen sharua qojalyqtarynyng kóbining jaghdayy oidaghyday emes. Auyl sharuashylyghy ministrligi óz dәrejesinde júmys atqarmay otyrghan siyaqty. Mal sharuashylyghyn damyta almay otyrghanymyz da – jemqorlyqtyng kesiri. Atamekenge, tughan dalagha jany ashityn, qolynda biyligi bar azamattar eng aldymen kedeylikting qamytyn kiyip, qala-qalalardy saghalap, júpyny túrmystyng iyleuine týsken milliondaghan halyqtyng jaghdayyn oilauy kerek.

JERGE «QOJA» EMES, «IYE» KEREK

Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly: 

- Biz bәrin jýrekpen qabyldaytyn halyqpyz ghoy. Jer turaly mәselege kelsek, jerdi jekeshelendiruge óz basym qarsymyn. Al jalgha beru turaly sóz bolghanda, ony tym úzaq merzimge, mysaly,  elu jylgha beruge bolmaydy. Elu jyl degeniniz – jarty ghasyr. «Elu jylda – el jana» degen sóz bar. Oghan deyin qoghamdyq formasiya ózgerip ketse, jer sol jalgha alushynyng iyeleginde birjolata qalyp qoiyy mýmkin. Sol ýshin jalgha bersek te, shiyrek ghasyr merzim az uaqyt emes. Jerimizdi jekeler satyp alsa, onda ol oghan óz menmen qojalyghyn jýrgizedi. «Mynau – mening jerim» degen sóz – menmen bóspelik pen toyymsyz menshikqúmarlyq.

Sonau este joq eski zamandardan beri bizding ata-babalarymyz jerdi «Qúdaydyki» dep úghynghan. Endi ony satyp, saudagha salghanymyz –  esi dúrys әngime emes. Al satyp jiberdik delik. Odan bir mәrte ghana týsken qarjygha shekemiz shylqyp ketpeydi. Sondyqtan  jerdi óz azamattarymyzgha da satugha mýlde bolmaydy. «Qoja» degen – menshikqúmar menmen pende. Ondaylardyng kez kelgeni qol astyndaghylardy qanaumen bolady. Qoja qúl ghana ústaydy. Al  «IYe» degen – jerding qojasy emes, sol jerding iyesi. Ol ózine de, kópshilikke de adal qyzmet qylady. «IYe» degen «qayyrymdy Ruh» degendi bildiredi. Bizde «Iye» instituty mýlde joq. Bizde bәri jappay meyirimsiz, menmen, menshikqúmar qoja bolyp ketti. Áriyne, Qazaqstannyng әr azamatyna on sotyqtan tegin jer berilui kerek. Búny men qoldaymyn. Jersiz halyqtyng kýnkórisi de tómen kýide bolmaq. Ózine tiyesili jerge ýiin salyp, baqshasyn egip, tirligin jasaydy. Baspana mәselesin sheshu onaylanady.

Auyldaghy qazaqtyng deni egin saludyng qyr-syryn bilmeydi. Sol ýshin bizge eng keregi – mal sharuashylyghy, mal da – dәstýrli kәsipting basty biri. Jalgha bergen jerge mynghyrtyp mal ósiru de bir ghaniybet emes pe! Al jerdi satu degen úghym oiymyzda bolmauy kerek. Jerding  satylghany – Otannyn, Atamekenning satylghany. Erteng  el basyna kýn tusa, ol satylghan jerdi kim qorghaugha shyghady, patriottyq sezim qaydan payda bolady? Sonda elimizdi jer satyp alghan az ghana әleumet qorghay ma?! Al  «Núrly kósh» baghdarlamasymen keletin qazaqtyng býgingi-ertengi nópirine jer kerek emes pe?!.  Halyq óspey túrmaydy, shette jýrgen aghayyndarymyz elge oralady. Sonda jerdi әrkim jekeshelendirip alsa, basqa halyq qaytedi?!. Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini – jer memleketting iyeliginde bolmaqqa kerek. Ejelden beri jer dauy men jesir dauy – bizding basty dauymyz. Sol ýshin búl mәselede toghyz tolghanyp, on oilanbasaq, erteng barmaghymyzdy shaynaymyz.

LATIFUNDISTERDEN QALAY QÚTYLAMYZ?

Arman Qaniy:

- Qazaqstandaghy  auyl sharuashylyq  jerlerinin   shetel azamattarynyng jeke menshigine  satyluyna, jalgha beriluine tosqauyl qoyatyn zang aktilerining qabyldanuy dúrys-aq . Búghan qosa,   óz elimizding azamattarynyng menshigine   satylghan  jerlerdin  memleket  menshigine qaytarylyp, olargha tek jalgha paydalanu qúqyghy ghana beriletin  zan  aktileri de  qabyldansa,  núr ýstine –  núr bolar edi.    Óitkeni onday jerler sheteldik kompaniyalardyng ya sheteldik azamattardyng iyeligine ótip ketui yqtimal. Sonymen qatar sheteldikterding paydalanuyndaghy óndiristik jerler men  әskery maqsatta paydalanylyp jatqan ónirlerdin  (poligondar) memleketting menshigine qaytaryluy zang jýzinde rettelse eken. Jer qatynastary turaly Zang myqty bolsa, kónilimiz ornyqty bolar edi.

Qazaq latifundisterden milliondaghan gektar jerlerin qaytaryp, tútas halyqqa ortaq biregey ónimdi sharualar qúrmayynsha, bizding elde auylsharuashylyghy damymaydy. Qazir egistik alqaptarynyng basym bóligi iri jer iyelenushilerining qolynda. «Sony qalay qaytaryp alamyz, ony qaytaryp alghan song halyqqa qalay ýlestiremiz?»  degen súraq manyzdy. Osyny jer komissiyasynyng mýsheleri naqty týsinip, tereng mәn bergeni abzal.

JER BAR JERDE – QAZAQ MEMLEKETI BAR

Aygýl Ismaqova:  

- Qazirgi jaghdayda Qazaq eli jer mәselesine qatysty alandauly kýide  otyr. Býgingi   jerge qatysty qabyldanyp jatqan zang anyq boluy qajet!  «Ýtiri men syzyqshasynan aqau ketipti...»   degen syltaular bolmaytynday etip, osy qújatty dayyndap otyrghan kisiler ýtir-nýktesine deyin qadaghalap, búl zangha toqeterin qon kerek.

Qazaqtyng jeri – qazaq Memleketining jeri. «Jer jalgha beriledi», «jer satylu kerek»  degen sózder shyghyp jatady. Batys Qazaqstanda 25 jylgha bir fransuz biznesmenine berilgen jer qazir qaytaryluda. Biz bilmeytin osynday jayttar bolsa, ol halyqqa jariya bolyp, qaytadan qaytaryluy tiyis. Jer – babalardyng  bizge qaldyrghan amanaty. Biz búl jerdi úrpaghymyzgha qaldyramyz. Býgingi biylik basyndaghy azamattar búghan jauapkershilikpen qaraugha mindetti. On besinshi ghasyrdan kele jatqan Kerey men Jәnibekten bastap, Abylay han men Kenesarylar jer ýshin qúrban bolghan. Osydan jýz jyl búryn Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Álimhan Ermekovter qazirgi territoriyany ózderi týrmede otyryp nәubet keshse de, bizge zanmen bekitip berip ketti. Al Tәuelsizdik alghan song jer mәselesine salghyrttyqpen qarau – keshirilmeydi! Jer bar jerde – Qazaq Memleketi  bar, jer joq jerde – Qazaq Memleketi de  joq. Sondyqtan әrqaysymyz bolashaq úrpaq aldyndaghy jauapkershilikti sezinuge tiyispiz. Qytaydyng mektepte oqytylatyn kartasynda Balqashqa deyingi jer solardyki degen sandyraqty toqtatatyn kez keldi! Ol ýshin elding ruhy myqty bolyp, damyghan, bay el qúrugha qabiletti júrtqa ainalsaq iygi.

«Jerding  satylmaytyny anyq»  dep qúr dauryqpay, «sol jerdi tiyimdi paydalanudyng jolyn jalpy halyqqa, qalyng búqaragha qalay ýiretemiz?»  degendi oilastyrsaq edi. «Bos jatqan jer – jau shaqyrady» degen danalar sózi bar. Qazaq dalasyn qazaqtyng ózi iygerip, mynghyrtyp mal aidap, jayqaltyp egin ekse, sonyng paydasyn kórse, el kórkeyedi, jer iygiligin syilaydy. Sonyng qam-qareketin jasaytyn úiymdastyrushy biylikting menedjmenti qajet. Zamangha say jana kәsiporyndaryn qúryp, auyl sharuashylyghyn damytudyng tyng josparlaryn qúryp, elimizdi baquatty etuge halyqtyng da mindetti ekenin úmytpayyq.

«Qazaq әdebiyeti» gazeti, №15. 9 sәuir

Abai.kz