Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2519 0 pikir 16 Sәuir, 2012 saghat 10:56

«Bizdi biriktirgen Kenigsberg»

2012 jyldyng 10 sәuiri kýni saghat 11.00-de Shyghys Qazaqstan óner múrajayynda Kenigsberg qamalynyng shabuylyna qatysushy, Úly Otan soghysy ardagerlerinin «Bizdi biriktirgen Kenigsberg» atty dәstýrli 11-shi kezdesui ótkizildi.

2000 jyly otstavkadaghy Gvardiya polkovniygi Petr Mihaylovich Antonovtyng basqaruymen  Úly Otan soghysynyng ardagerleri óner múrajayyna kelip, jyl sayyn 10-sәuirde Kenigsberg qala - qamaldy alghan kýni kezdesu ótkizuge úsynys jasady.

1941 jyly Shyghys Prussiya bizding el ýshin fashistik Germaniyanyng opasyzdyqpen shabuyl jasaugha arnalghan negizgi maydan shebining biri boldy. Soghys kezinde Keningsberg iri kýsh jәne de nemis әskerining bazasyn tolyqtyratyn jer boldy.

Nemister Shyghys Prussiya aimaghynda jaqsy damyghan, úzaqmerzimdi injenerlik qúrylysqa 1932 jyly kiristi jәne búl qúrylysty bizding elge shabuyl jasaghangha deyin jalghastyrdy. Nәtiyjesinde gitlershiler Shyghys Prussiya aimaghynda jәne oghan qarasty Polishanyng soltýstik bóliginde birneshe bekitilgen audandar, sonymen qosa iri qorghanys torabyn qúrdy. Barlyq osy qúrylystar shayqas kezinde bir-birimen tyghyz baylanysta boldy. Ásirese, Gumbinnen-Insterburg- Kenigsberg baghytyndaghy negizgi injenerlik qorghanys qatty damyghan edi.

2012 jyldyng 10 sәuiri kýni saghat 11.00-de Shyghys Qazaqstan óner múrajayynda Kenigsberg qamalynyng shabuylyna qatysushy, Úly Otan soghysy ardagerlerinin «Bizdi biriktirgen Kenigsberg» atty dәstýrli 11-shi kezdesui ótkizildi.

2000 jyly otstavkadaghy Gvardiya polkovniygi Petr Mihaylovich Antonovtyng basqaruymen  Úly Otan soghysynyng ardagerleri óner múrajayyna kelip, jyl sayyn 10-sәuirde Kenigsberg qala - qamaldy alghan kýni kezdesu ótkizuge úsynys jasady.

1941 jyly Shyghys Prussiya bizding el ýshin fashistik Germaniyanyng opasyzdyqpen shabuyl jasaugha arnalghan negizgi maydan shebining biri boldy. Soghys kezinde Keningsberg iri kýsh jәne de nemis әskerining bazasyn tolyqtyratyn jer boldy.

Nemister Shyghys Prussiya aimaghynda jaqsy damyghan, úzaqmerzimdi injenerlik qúrylysqa 1932 jyly kiristi jәne búl qúrylysty bizding elge shabuyl jasaghangha deyin jalghastyrdy. Nәtiyjesinde gitlershiler Shyghys Prussiya aimaghynda jәne oghan qarasty Polishanyng soltýstik bóliginde birneshe bekitilgen audandar, sonymen qosa iri qorghanys torabyn qúrdy. Barlyq osy qúrylystar shayqas kezinde bir-birimen tyghyz baylanysta boldy. Ásirese, Gumbinnen-Insterburg- Kenigsberg baghytyndaghy negizgi injenerlik qorghanys qatty damyghan edi.

1945 jyldyng qantar aiynyng ortasynda Shyghys-Prussiya shabuyldau operasiyasy bastaldy. Búl shayqasqa 3-shi Belorus maydanynyng әskeri (qolbasshy - armiya generaly Chernyahovskiy) jәne 2-shi Belorus maydanynyng әskeri (qolbasshy - Kenes Odaghynyng marshaly K.K.Rokossovskiy) qatysty. Kenestik Jogharghy Bas qolbasshynyng oiy boyynsha, búl operasiyanyng maqsaty - negizgi jau kýshterinen «Ortalyq» әsker tobyn alastatu. Operasiyanyng sәtti ótui - kenes әskerining shabuyl barysy ýshin ghana emes, jalpy Úly Otan soghysy ýshin de strategiyalyq manyzy zor boldy.

Eki maydannyng shabuyldaytyn operasiyasy 1945 jyldyng 6 sәuirinen 9 sәuirine deyin sozyldy. Operasiya barysynda jaudyng 42 myng jauyngeri men ofiyseri joyyldy. 92 myngha juyq  adam tútqyndaldy, 2023 qaru-jaraq, 1652 minomet jәne 128 úshaqty qolgha týsirdi.

Kenigsberg Jenisine arnap KSRO Jogharghy Kenesining prezidiumy «Kenigsbergti alghany ýshin» medalyn taghayyndady. Mәskeu búl kýni erjýrek jauyngerlerge 324 qarudan jiyrma tórt artilleriyalyq dýrkin-dýrkin salut jasady.

Óskemendik 68 jauynger Kenigsberg qamalyn alu operasiyasyna qatysty. Býgingi kýni, ókinishke oray, solardyng ishinde, toghyzy ghana tiri.

Óner múrajayynyng qyzmetkerleri jyl sayyn múrajay qabyrghasynda ardagerlerdi kóruge quanyshty jәne de búl kezdesuimiz ótken kýnder men bolashaqtyng arasyn baylanystyratyna senimimiz mol.

Kezdesu barysynda ardagerler Danq memorialyna baryp, Mәngilik otqa gýl shoqtaryn qoydy. Odan keyin óner múrajayynda saltanatty bólimi men merekelik konsert ótkizildi. Barlyq ardagerlerge estelik syilyqtary tapsyryldy.

http://www.culturevko.gov.kz/index.php?option=com_content&view=article&id=526%3Al--r&catid=1&Itemid=86&lang=kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5532