Biz әngimege arqau etkeli otyrghan azamat - iysi qazaqtyng marghasqa úly. Qúday bergen sazgerligining arqasynda halyqty әnge bóledi. Dara talant ekenin tanytty. Moyyndatty. Amal qansha, súghanaq kóz ótti me, qorghasynnan auyr sóz ótti me, әlde talayyna jazylghany sol boldy ma, gýldenip túrghan shaghynda qanaty qyrqylghan qyranday kýy keshti. Oqys oqighadan keyin mýgedek atandy. Qazir, eleusiz, eskerusiz óz taghdyrymen ózi alysyp, sayaq kýn keship jatyr.

Elding kómegine zәru. Qol úshyn berer adam joq. Tasbauyr qogham týsin berer emes. Osyndayda «NEGE BIZ OSY QATYGEZ DE, QASIYETSIZ BOLYP KETTIK... NEGE BIZ OSY...» deytin Oralhan Bókeyding bir keyipkerining sózi kókeyge oralady. Rasynda, nege biz osy qatygez bop baramyz? Qazaqtyng arystay azamaty kómekke zәru bolyp jatqanda, týk bilmegendey, eshtene estimegendey kórsoqyr, taskereng adamnyng keypinde jýremiz. Nege? Toy-tomalaq dese, aidarymyzdan jel esip, aiqúlaqtana shauyp, bardy shashyp, shabylamyz. Al qazaghym dep kýn keshken arda úldyng basyna kýn tusa, qarabaylyghymyz ústap, sarandanyp qalamyz. Nege biz osy...
Tómendegi әngime belgili sazger Temirәli Baqtygereevting býgingi taghdyry jóninde...
«Baryp qayt, balam, auylgha» degen әndi esti­megen qazaq joq. IYә, ýlken sahnada tú­ryp, qazaqtyng belgili azamaty Túnghyshbay әl-Tarazy talay ret nәshine keltire shyr­qady. IYsi qazaq qosyla aitty, qosyla ynyl­dady. «Qúlaqtan kirip boydy alar, jaqsy әn men tәtti kýi» dep dana Abay ait­paqshy, shyndyghy sol, jýrekten shyqqan әn ghana jýrekke jetedi. «Baryp qayt, ba­lam auylgha» sonday әn edi. Biraq júrt sol әnning avtoryn bile me? Áy bilmeydi-au. Bilse, ýn qatar edi ghoy. Jarymjan jangha qol úshyn sozar edi ghoy... Ózge túrmaq, aman-sauynda aralas-qúralas birge jýrgen dos­tarynyng ózi «ol әli tiri me?» dep súrauy, yn­ghaysyz emes pe? Keshegi duyldatyp birge jýr­gen dos-jaran býginde halin súraugha uaqyty joq. Uaqyty bola túrsa da, elegisi kelmeydi, eskergisi kelmeydi. Óitkeni tó­sek tartyp, sóileuge tili kelmey kýrmelip jat­­qan jan kimge kerek? Qasiret pe, qa­si­ret. Basqa sóz joq. Ángimemizdi naqty­lay­tyn bolsaq, ataqty әnning avtory, belgili sazger Temirәli Baqtygereev toghyz jyldan beri syrqat, tósek tartyp jatyr. Zama­nyn­da óz ortasynyng kórki bolghan, aqqúba, úzyn boyly, symbatty jigit býginde qarys qadam jasaugha zar. Kýn úzaq júmsaq diy­vannyng bir búryshynda otyryp, tek radio tyndaudan artyq tirlikke jaramay qalghan. Eki jyldan beri teledidar kórudi de qo­y­ypty. Tili de kýrmelip, sóileuge iykem­de­ler emes. «Osydan toghyz jyl búryn kólik qaq­qan. Qúlaghanda basy joldyng qyryn­daghy tasqa soghylsa kerek. Sýiek synghan. Oqigha keshkilik bolghan. Maghan týnde Qal­qa­man­daghy auruhanadan telefon shaldy.
«Jarylghan basqa otany tanerten jasaymyz» desti. Bәlkim, ota der kezinde jasalsa, bәri basqasha bolar ma edi, qaydam? Men búl jerde eshkimdi kinәlamaymyn. Endi mandayyna jazghany sol bolar. Bas sýiek shaghylyp, ortasyna qan úiyp qalghan eken. Amal qansha, ota kezinde jýike talshyghyna zaqym kelgen. Sodan dúrys bolmady ghoy. Denesining sol jaghy jansyz. Tek ong jaghynda tirshilik bar. Sodan beri tósekke tanuly. Kezinde «Temeke» dep jyrtylyp-ayyrylatyn dostary qazir esikten qaraudy qoydy. Izdemeydi. Tipti, kezinde jaqsy aralasqan bir dosy birde, bireuden «ol әli tiri me, ólmep pe edi?!» dep súraytyn kórinedi. Osy­ny estigende, ómirden týni­lip kettim. Árkim qaraqan basyn kýittegen zaman boldy ghoy. Qayteyin. Kimge baryp - múng shaghasyn, kimge baryp - ókpe-naz aitasyn. Jany taza Temirәli eshkimning aldyn kespep edi. Eshkimning túnyghyn shayqamap edi, eshkimning alyndaghy yrysyn ishpep edi. Ýlkenin agha dep, kishisin ini dep syilap edi».
Sazgerding jary Jamila apay kýiine sóiledi, kýrsine sóiledi. Temirәli Baqtygereev kólik oqighasynan biraz búryn, yaghny 1989 jyly «Behtereva» degen júlyn auruyna shaldyqqan. Ekinshi toptaghy mýgedek-túghyn. Qazir birinshi toptaghy mýgedek. «Bәrin de qoyshy, - deydi jary, - meni de, Temirәlini de qinaytyny tәn jarasy emes, jan jarasy. Temirәli 90-jyldary kompozitorlar odaghyna mýshelikke ótken. Biraq keyinnen mýshelik biyletin joghaltyp alyp edi. Al kompozitorlar odaghy ózge jaqqa qonys audardy. Sol kezde shashylyp qaldy ma, múraghattan Temirәlining mýshelikke ótkenin tappay qaldyq. Jandy qinaytyny osy. Keyde «kompozitor» degen tildey qaghazyng da kerek bolady eken. Bizding qogham soghan qarap, adamdy baghalaydy. Amal qansha? Izdendik. Biraq kompozitorlar odaghynyng qazirgi tórayymy Balnúr Qydyrbek «oqymaghan әuesqoy sazgerdi odaqqa almaymyz» dep basyn ala qashady. «Kezinde odaqqa mýshe boldy» desek te mizbaqpaydy. Qaytersin, endi?! Bir tilim qaghaz ghoy. Auru, jarymjan jangha quat bolsyn, janyna dәtke etsin dey salsa qaytedi. «Baryp qayt, balam, auylgha» siyaqty әndi ekining biri jazyp jatqan joq qoy. Temirәli qyryq- jyldyq shygharmashylyq ómirinde 250-den astam әn jazdy. Búl az ba? Janymyzdy alay-dýley etken taghy bir nәrse, sol «Baryp qayt, balam, auylgha» әnine armanda ketken qazaqtyng arysy, taekvondo sheberi Mústafa óztýrik filim týsirtti. Án atamekenin ansap jetken azamattyng kónil kýiin dәl bere bilip edi. Ókinishtisi, titrdaghy jazuda «sózi A.Qydyrbaeva, әni S.Ábdinúrov» dep túr. Jylaysyz ba, kýlesiz be? Rejisserding búl qay basynghandyghy? Ánning avtory Temirәli ekeni alty alashqa mәshhýr emes pe edi?! Taghy bir әnin taghy bir belgili adam iyelenip jýr. Adamnyng kózi tirisinde osynday qiyanpúrys tirlik jasap jýrgender, Temirәli dýniyeden ozsa, býkil әnin talapaygha salyp jibere me dep qorqamyn. Sondyqtan onyng býkil shygharmalaryn patenttetsem deymin. Temirәli qyryq jyl shygharmashylyqta jýrse de, jeke ýige qol jetkize almady. Eki әnning basyn qúraghandargha ýiip-tógip berip jatatyn ataq ta, arnayy bir syilyq ta búiyrmady. Mine, biyl alpystyng ekeuine tolyp otyr. Qaydam, endi talayyna jazylghany sol shyghar. Shygharmalaryn jeke kitap etip shygharsam. Ánderine iriktep bir disk jazdyrsaq dep oilaymyz. Aman bolsa, keler jyly payghambar jasyna kelmek. Bir әn keshin úiymdastyrsaq degen arman bar. Biraq bәri qarjygha kelip tireledi. Qoldy baylaytyny sol, qayteyin. Temirәli Batystyng jigiti ghoy. Kezinde Oralda oqyp jýrgende, qazirgi Astana qalasynyng әkimi, halyqtyng tanymal úly Imanghaly Tasmaghambetovpen birge pәter jaldap túrdy. Almatygha kelgen son, aralaspaghan ataqty adamdary qalmady. Jurnalist te boldy, telearna, radio, teatrda da júmys istedi. Núrlan Ónerbaevqa da gitara ýiretip, әnshi boluyna qol ýshin berip edi. Túghyshbaygha da sahnada túrghyzyp («Baryp qayt, balam, auylgha») әn aitqyzdy. Taghy bir qyrynan tanytty. Asanәli aghamen de jaqyn boldy. Úldary qaytys bolghanda «Saghyndym balamdy» degen әn jazyp berdi. «Asyl agha» dep Ábish Kekilbaygha da әn arnady. «Zamanbek-zaman» dep Zamanbek Núrqadilovke, «Ánim-Shәmshi» dep qazaqtyng aqiyq azamaty Shәmshi aghagha әn arnady. 250-den astam әn jazdy ghoy. Sol әnderding kópshiligi oryndalyp jýr. Keybir әnderi әli óz oryndaushysyn kýtip, shang basyp jatyr. Aman-sauynda aralasqan, dos bolghan, birge jýrgen azamattar qazir aralaspaydy. Olargha kómek ber dep túrghan joqpyn. Eng qúrysa, «Temeke, aman-sausyng ba, barsyng ba?» dep kele almasa da, bir telefon shalyp jatsa, sonyng ózi jarymjan jangha ýlken demeu ghoy. Sóne bastaghan qúshtarlyghy qayta oyanbas pa edi...». Sazgerding jary osylay deydi. «Ghashyqtar senimi», «Tanghy tilek», «Keshir meni», «Qazaq elim», «Saghynysh», «Kóktóbe», «Er Mahambet», «Baryp qayt, balam, auylgha» siyaqty әnderin Núrlan Ónerbaev, Núrjamal Ýsenbaeva, Túnghyshbay әl-Tarazi, «MuzArt» toby, S.Júmaghaliyev, G.Siqymbaeva, E.Hasanghaliyevter oryndap jýr. Osynyng ózi dәtke quat. Án barda, Temirәli de bar. Ólmeydi. Ánmen birge jasaydy. ...Sazger aghanyng ýiinde otyrmyz. Tili kýrmelip sóileuden qala bastaghan aghamen, jary Jamila apaymen ótken kýnder jóninde syr shertistik. Eski alibomdy aqtardyq. Temirәli aghamen qúshaqtasyp, birge týsken biraz tanymal adamdardy kórdik... «Bayaghyda «Samal» shaghyn-audanynda túrdyq. Qazaqtyng talay marghasqalary mekendegen jer ghoy. Júrt qaljyndap «ydys-ayaq» auyly deytin... Qúman (Tastanbekov), Shómishbay (Sariyev), Temirәli... bәri de júrt aitqanday, ydys-ayaqtyng atauy emes pe?» Jamila apay jymidy. «Qayran uayym-qayghysyz sol kýnder-ay!». Apay kózine móltildep kelgen jasty qolymen sýrtti...
«Agha, armanyng bar ma?» dedim. «Arman ba? - dedi sazger qabyrghanyng bir búryshyna oilana qarap. - Maghan aqsha kerek emes, kompozitor degen ataghymdy qaytaryp berse eken, basqa eshtene dәmetpeymin».
...Tili kýrmelip әreng sóiledi.

Seysen ÁMIRBEKÚLY