Júma, 22 Qarasha 2024
Kýbirtke 7727 11 pikir 13 Sәuir, 2021 saghat 19:51

Ministr Rayymqúlovanyng basy daugha qaldy

Qazaqstannyng bir top óner qayratkerleri preziydent Toqaevtyng atyna Ashyq hat jariyalap, QR Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rayymqúlovanyng qyzmetine kónilderi tolmaytyndyqtaryn bildiripti.

El Preziydentining atyna joldanghan ýshbu hatta әueli Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynyng ainalasyndaghy jaghday turaly bayandalghan.

«Dәl osynday qiyn kezende әrtister halyqtyng ruhyn kóteruding jәne óz talanttaryn jana qyrynan kórsetu men qoghammen baylanys ornatudyng jana, qyzyqty formasyn tapty. Biz bәrimiz osy kónekóz teatrymyzdyng (Abay atyndaghy opera jәne balet teatry) tanymaldylyghy men onlayn baghdarlamalarynyng әrqilylyghy jaghynan TMD teatrlary arasynda ýzdik ýshtikke engenine quandyq, maqtandyq. Bizding teatrymyz tek, Resey men Belarustyng «Ýlken teatrlaryna» ghana ese jiberdi. EDS jyldaryndaghyday, teatr últtyng ruhany jәne emosionaldyq ruhyn kóteruding aldynghy shebinde túrdy.

Teatrdy tvorchestovolyq túraqty jaghday qalyptastyryp, iskerlik júmysyn toqtatpay, aitarlyqtay biyik nәtiyjelerge jetkizude újymnyng birinshi jetekshisi Aya Qaliyevanyng orasan zor enbegi bar ekenine qoghamshylyq ta kelisedi dep esepteymiz. Onyng professionalizmi, jedel sheshimder qabylday bilui, úiymshyldyghy men óz újymyn jigerlendire bilui, tvorchestvolyq jana tәsilderdi izdey alatyndyghy men әr isting generatory bola bilui óz aldyna bólek sóz», - dey kele teatrdyng karantin kezindegi qyzmeti men jetken jetistikteri turaly sóz etken.

Sóz ayaghynda: «Alayda bizdi mәdeniyet salasyndaghy songhy bolyp jatqan oqighalar alandatady. Ol bizding sýiikti teatrymyzgha qatysty. Osy jyldyng 18 aqpanynda diyrektor Aya Qaliyevany ayaq-astynan, eshqanday týsindirusiz qyzmetinen bosatty. Mәdeniyet jәne sport ministrligining búl sheshimi teatr újymy men qoghamshylyqta talqy tudyrdy.

Biz teatr újymynyng osy eki jylda ildәldalap jýrip qalyptasqan tvorchestvolyq jigeri býlinbese eken deymiz. Teatr basshylyghyna Aya Qaliyevanyng keluimen teatr tóniregindegi dau basylyp, újym júmysy qalypqa týsken bolatyn», - degen óner qayratkerleri Aya Qaliyevanyng qyzmetine kepildeme retinde atqarghan júmystary men jetken jetistikterin tizip aityp, sóz týiininde: «Býgin әriptesteri  Aya Jәkenqyzyna qoldau bildirude. Biz Qazaqstannyng tvorchestvolyq intelliygensiyasy Aya Qaliyeva jaghyndamyz», - deydi.  Preziydent Toqaevtan arasha súrap, iske aralasuyn ótinedi.

Hatqa Biybigýl Tólegenova, Renat Salavatov, Ghafiz Esimov, Naghima Esqaliyeva, Núrjamal Ýsenbaeva, Laky Kesoglu, Lusiya Tuleshova, Beyimbet Qojebaev,  Múrat Shalabaev,  Tolqyn Zabirova, Múhtar Qaldayaqov sekildi esim-soyy elge belgili adamdar qol qoyghan.

Atalghan mazmúndaghy Ashyq hat Abai.kz aqparattyq portalynyng redaksiyasyna da kelip týsken. Ashyq hat orys tilinde әzirlengen.

Al keshe belgili kino rejisser Ermek Túrsynov atalghan Ashyq hatty ózining «Instagram-daghy» paraqshasynda jariyalap, «Preziydent nege shara qabyldamay otyr», - dep jazdy.

«Jalpy halyqqa tanymal muzykanttardyng Preziydentke  hat jazuyna ne sebep boldy? Sol bayaghy... Daudyng ortasyndaghy taghy da mәdeniyet ministri Aqtoty Rayymqúlova. Júrt onyng qyzmetine kónilderi tolmaydy. Preziydentten osy iske aralasyp, sheshim qabyldauyn súrauda.

Búl óner iyelerining memleketting birinshi túlghasyna qayrylyp, hat jazghan birinshi jaghdayy emes. Osyghan deyin Toqaevqa esimi elgi bilgili kinogerler hat jazdy. Onyng aldynda teatr qayratkerleri de jazghan. Endi kitaphanashylar men muzey qyzmetkerleri jazuy kerek shyghar. Bәlkim, sonda estir?

Taghy kimder osy ministrlikting qol astynda? Sportshylar? Anau viyse-ministrdi bir sómkemen әuejaydy ústaghan joq pa? Ne boldy? Eshtene de bolghan joq. Otyrghan ornynda otyr.

Al myna jaghdaygha qatysty, menshe, osynyng barlyghy beker!  Osy hattar, ótinishter, talaptar bos әureshilik. Eshqanday da reaksiya bolmaydy!

Ádettegidey, aldymen aqparattyng qaydan shyqqanyn anyqtaydy. Sosyn, ataqty adamdargha kimderding qol qoydyrghanyn izdeuge kóshedi. Sosyn qol qoyghandardy kezek-kezek aiyptay bastaydy. Bireuine - qol qoydan bas tartuyn ótinedi, endi bireuine - ýiip-tógip uәde beredi. Al bireulerin - qorqytyp-ýrkitedi. Barlyghy da tekserilgen, tanymal әdister. Biraq, eng aqyrynda eng manyzdysy úmyt qalady. Júrt múnday ministrden qútqarudy súrady emes pe?», - dep jazdy Ermek Túrsynov. Túrsynovtyng tolyq jazbasyn onyn Facebook-tegi paraqshasynan oqugha bolady.

 

«Nege.kz» sayty Abay atyndaghy qazaq memlekettik opera jәne balet teatrynyng kórkemdik jetekshisi Shahimardan Qaydarúlynyn pikirin jariyalapty. Onda Shahimardan Qaydarúly: «Bireuding atynan ashyq hat dayyndau – naghyz bassyzdyq», - depti.

«Biz nege bir-birimizding artymyzgha týsip alamyz? Búl adamgershilik qasiyetke jata ma? Biz Abaydyng jolymen jýrsek, búlay bolmas edi. Óz basym ministr Aqtoty Rayymqúlovany óte jaqsy bilemin. Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyada 35 jyl júmys istedim. Dekan boldym. Ony ministr etip taghayyndaghanda quandym. Bizge birlik kerek. Múny basqa el-júrt kórse kýledi. Ár nәrsening ólshemi bar. Al KSRO Halyq әrtisi Biybigýl Ahmetqyzy eshqashan múnday jala aryzgha qol qoymaydy. Olardyng atynan ashyq hat dayyndau – naghyz bassyzdyq. Áueli ministrding júmysyna bagha beru kerek qoy», - deydi teatrdyng kórkemdik jetekshisi.

Osy jazbadan keyin әleumettik jelide ministr Aqtoty Rayymqúlovany aqtau «operasiyasy» bastalyp ketkenge úqsaydy. Mәdeniyet ministrligine qarasty týrli mekemelerding resmy paraqshalary «Biz Aqtoty Rayymqúlovany qoldaymyz» degen maghynadaghy jazbalar jariyalay bastady. Qaranyz:

Q.Qojamiyarov atyndaghy Memlekettik akademiyalyq úighyr muzykalyq komediya teatry: «Biz Aqtoty Rahmetollaqyzyn qoldaymyz!» atty jazba jariyalady.

Onda: «Aqtoty Rahmetollaqyzy Rayymqúlovanyng ministrlik qyzmetke taghayyndalghanyna mausymnyng 17-júldyzy eki jyl tolady eken. Búl az uaqyttyng ishinde elimizding mәdeniyet jәne sport salasynda kóptegen ondy ister atqaryldy. Ministrding isterin iskerligin baghalamau jónsizdik, әlbette. Osy túrghydan, 2018 jyly teatrymyzda bastalghan kýrdeli jóndeu júmystary 2020 jyldyng qarasha aiynda sәtti ayaqtaldy. Kórermenderimizdi Úighyr teatrynyng jana ghimaratynda qarsy aldyq, 86 mausymdy ashtyq. Osynday az uaqyttyng ishinde úighyr teatry ghimaratyn qayta qúruda qoldau kórsetken Mәdeniyet ministrligine - Aqtoty Rahmetollaqyzyna alghysymyz sheksiz! Aqtoty Rahmetollaqyzyn bilimdi de bilikti óz isining sheber mamany retinde joghary baghalaymyz! Q.Qojamiyarov atyndaghy Memlekettik akademiyalyq Úighyr muzykalyq komediya teatrynyng diyrektory lauazymyn uaqytsha atqarushy Sautjan Sonurov basshylyghyndaghy teatr újymy ministrge óz qoldauyn bildiredi. Biz, Aqtoty Rahmetollaqyzynyng qyzmetine tek shygharmashylyq tabys pen səttilik tileymiz!», - dep jazylghan.

«Tanbaly» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne tabighiy-qoryq muzeyi teatry: «Aqtoty Rahmetollaqyzyn joghary bilimdi, óz isining kəsiby mamany retinde baghalaymyz. Kóptegen jyldar boyy mədeniyet salasyn basqaruda jinaghan təjiriybesi - Ministr dengeyinen tómendetpeytinine senimdimiz. «Ózine sen, Ózindi alyp shyghar-aqylyng men biliming eki jaqtap», - dep úly Abay osyndayda aitsa kerek. Biz, Aqtoty Rahmetollaqyzynyng qyzmetine tek qana shygharmashylyq tabys pen səttilik tileymiz!», - dep jazdy.

Kitap palatasy: «Aqtoty Rahmetollaqyzy - tynymsyz enbek etip, Qazaqstan Respublikasynyng mәdeniyet, óner salalaryna aitarlyqtay ózgerister engizgen, ministrlikke qarasty mekemelerding mún-múqtajyna qúlaq asyp, zang ayasynda birneshe mәseleni jolgha qoyghan bilikti basshy.

Júmys istegen kisige kýie jaqpaq bolghandardyng әreketteri әshkerelenude. KSRO Halyq әrtisi, opera әnshisi Biybigýl Tólegenovanyng ózi múnday ýndeuge qol qoymaghanyn aityp, Aqtoty Rayymqúlovanyng júmysyna joghary bagha berdi.

Biz QR Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rayymqúlovany jәne onyng ústanghan júmys baghytyn tolyq qoldaymyz!», - dep jazdy.

Aqparat ýshin: Aqtoty Rahmetollaqyzy Rayymqúlova 2019 jyldyng mausymynan beri Qazaqstannyng Mәdeniyet jәne sport ministri lauazymyn atqaryp keledi. Oghan deyin 2016-2019 jyly QR Mәdeniyet jәne sport viyse-ministr qyzmetin atqarghan.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1442
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3203
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5194