Búl aqynnyng tórt shumaqtan túratyn «Malgha dostyng múny joq maldan basqa» - dep bastalatyn ólenining songhy shumaghynyng ekinshi joly.

Búl aqynnyng tórt shumaqtan túratyn «Malgha dostyng múny joq maldan basqa» - dep bastalatyn ólenining songhy shumaghynyng ekinshi joly.
Enbekti satu qay zamanda bolmasyn, bolyp kele jatqan naryqtyq dәstýr. Ár adam óz enbegin tauar etip satyp kýneltpek. Búl iste min joq. Adam en-bek etu ýshin oqidy, tәrbiyelenedi, densaulyghyn saqtaydy, túrmystyq, әleumettik ómir tәjiriybesine týsip, jattyghady, shynyghady, óz mýmkindigin jariya etedi, al ózgeler múnyng enbegin satyp alugha yntaly bolady. Múnday adamdardy kәsiby sheberler dep el qúrmet tútady. Adamnyng tabighatymen jәne de әleumettenuimen jetilip, kemeldenetin qasiyeti, enbekke jaramdylyghy, әriyne, ótimdi tauar boluy әbden týsinikti, tabighy jaghday. Mәsele qiyndyghy sol, adam enbegin qalaysha jәne qanday tәsilder arqyly satpaq. Órkeniyetti elderde enbekti satudyng joldary men tәsilderi tәjiriybe retinde jinaqtalghan. Eng aldymen aitarym, adamnyng qasiyet, qabiletine say qyzmetter jýiesi әri satylary bar. Árkim ózining qolynan keletin isimen ainalysyp, sony ómir sýruding kózi jәne ózining qoghamdaghy alatyn ornyn anyqtaudaghy mýmkindik retinde paydalanady. Enbek satu - órkeniyettik tәsil. Áriyne, dau osy enbekting qúnyna baylanysty shyghyp jatady. Enbekti baghalau әrqily bolyp, әleumettik renish, narazylyqtar órbip, ayaghy sayasy býlikke jalghasatynyn XIX, XX ghasyrlardyng tarihynan jaqsy bilemiz. Búl - arnayy taqyryp. Ol enbek satudaghy - әdilettilik mәselesine bastap ketedi. Ol jóninde ilimder de, teoriyalar da, tәjiriybeler de jetkilikti. Abay búl mәselege terendemey jalpy bayandap otyr, ol enbegindi sat degende, әleumettik әdilettilik mәselesine qatysty emes, enbek satu men ar satudyng baylanysyna naqtyly toqtalghan. Ol júrtqa týsinikti tilmen mәseleni bayan etken, «enbegindi sat, biraq aryndy satpa» deydi. Mәselening qiyndyghy osynda. Enbek satu men ar satudy qalaysha aiyryp alugha bolady? Túrmysta enbekpen qosa ar birge satylyp ketip jýrgeni joq pa? Abaydyng da qoyyp otyrghan mәselesi osy. Enbek te adamnyng qasiyeti, ar da adamnyng qasiyeti, biraq ekeui birdey tauargha ainalmauy kerek. «Enbekti satu dúrys, al ar satu nege kerek» dep Abay súraq qoyady, biraq oilanyp kórsek, enbek degenimizding ishinde ar da túrghan joq pa?! Arly adamnyng enbegi de qúndy emes pe? Arsyz adamnyng enbegi bayandy bolar ma eken?! Múny Abay bilmey otyrghany joq, ol sonda da enbek satu men ar satudy bólek qarastyrudy úsynuda. Búl isting mәnisi nede degenge taghy oralyp kórelik. Biz ar degende eki úghymdy nysanagha alamyz, olar: últ jәne namys. Osy oidy Abay ólenining ekinshi shumaghynda ashyp bergen:
Mal jiyady maqtanyp bildirmekke,
Kózge shúqyp, malmenen kýidirmekke.
Ózi shoshqa, ózgeni it dep oilar,
Sorpa-sumen, sýiekpen sýidirmekke.
(2-t., 6-b.)
Týsingen jangha múnan auyr sóz bar ma? Barlyghyn maqtan tútyp, ózgelerdi kózge shúqyp, sorpa-su, sýiek tastap, ózin baghalatugha tyrysushylyq Abay zamanynda bolghany anyq bolyp otyr, al bizding zamanymyzda ol әleumettik dertke ainalyp barady, búl jaqsylyqtyng nyshany emes. Taqyr kedeyleri kópshilik bolghan qoghamda enbekpen birge ardyng da satylyp ketui әbden mýmkin iske ainalyp barady. Múny mýldem toqtatu mýmkin emes, al qaytip tejeuge bolady, mening pikirimshe, ol eki jaqqa qatysty is. Birinshiden, enbegin sata bilgen aghayyn aryn qosa satpay, saq-tap qalugha kýsh-jigeri boluy kerek. Áriyne, búl aitugha jenil sóz, shynynda qiyn mәsele. Ekinshiden, adamnyng enbegin satyp alghandar, ony sauudy dagh-dygha ainaldyrmaulary qajet, demek enbek satyp alatyndardyng arly bolghany әdilettilikke tura bastaytyn jol. Abay búl jaghyn ashyp aitpaghan, biraq «Aqyldy dep, arly dep, aq peyil dep, maqtamaydy eshkimdi búl kýnde kóp» - degen týiin jasaydy. Múnday әleumettik mәsele, órke-niyetti elderde qúqyqtyq negizde sheshimin tapqan. Dәstýrli qoghamda búl isting dәstýr negizinde de sheshimi bar. Ar satudy talap etken jaghdayda qauym, qogham bolyp qorghau dәstýri qazaq ishinde bar. Alayda, naqtyly jaghdaylarda «malqúmarlar» enbek satu men ar satudy aiyrmay, keseldi qylyqtargha barulary yqtimal. Sonday jaylardy eske salyp, Abay: «Enbekti sat, ar satyp nege kerek?» - dep mәsele kótergen. Búl naryq zama-nynda әrkimge oy salatyn mәselening mәselesi.
Abay «enbekti sat, ar satu nege kerek?» - degende, ardyng da satylu mým-kindigi turaly aitqysy kelip otyr. Nemese, mәseleni ashyq qoysaq, ar sa-tylghan jaghdaylardy bilip baryp, aityp otyr. Sonda ar qay jaghdayda satyla bastamaq. Oghan Abaydyng jauabyn osy ólennen-aq tabamyz. Arly adamdy qúrmet tútpasaq, ony maqtamasaq, onyng arlylyghyn adamnyng artyq qasiyeti dep moyyndamasaq, dәp osy jaghdayda ar da qúnsyzdanyp satylyp ketpek. Demek, ardyng qúny bolmaghan jaghdayda, ol enbekting bir týrine ainalyp, naryq saudasyna týsip kete bermek, Abay osynday qauipten saqtandyryp otyr.
***
Abay adamdardyng mal jighandaghy maqsattary, ózgelerdi «kózge shúqyp malmenen kýidirmekke» - deydi. Sonda neni kýidirip otyr? olar adamnyng kedeyligin kózge shúqyp, namysty kýidirip otyr. Kýietin namys, úyat emes. Malsyz bolu úyatsyzdyqqa jatpaydy, ol namysty kýidiredi. Malsyz bolghangha adam namystanady, sodan baryp kýiedi, әr dәuletke qoly jetpey, ózi ishinen kýiip jýrgenderdi kózge shúqyp, «sen malsyzsyn» dep kýidiru, әriyne, arsyzdyqtyng belgisi. Oiymyzdy әri jalghastyryp, Abay aitqan «malgha dostyng múny - mal» bolsa, búl arlylyq pa, әlde arsyzdyq pa?! Ár adamnyng ishki syry bir Jaratushygha ghana mәlim qúpiya, bizge ol adam búlay edi dep kesip sóz aitugha bolmas, alayda, mal jighanyn maqta-nyshqa ainaldyryp, sony ómirding mәn-mazmúnyna ainaldyru, sirә, jan jomarttyghyna jata qoymas degen pikirdemin.
Baylyq, әriyne, enbek nәtiyjesi. Tabys tabu, sózsiz, adamnyng hareketining jemisi. Oghan dau joq. Osy tústan Abay izgi maqsat izdeydi, ol «Tabysyna tabynyp, qaltang qaghyp, toyghanynan qalghanyn berse alashqa». Mine, kisilikting formulasy. Ózing toy, al toyghanynnan qalghanyn alashqa (júrtqa degen mәnde - Gh.E.) ber deydi. Dúrys aitylghan sóz, biraq «toyghanynan qalghanyn» qalay anyqtaugha bolady. «Toyghanym osy» dep qaltalylardyng qaysysy aita almaq. Qiyndyq osy tústa bastalady. Baylyq - nәpsi arnasy bolghandyqtan, nәpsining toyymy bolushy ma edi?! Halqymyz dóp aitqanday, «kedey baygha, bay qúdaygha jetem» dep әurenushilikting (shyn mә-ninde shaytandyq - Gh.E.) toqtamy bar ma?! Ol toqtamnyng ólshemi bar ma?! Osy mәselege oray músylmandyq dýniyetanymda úghymdar jýiesi qalyptas-qan; olar - qanaghat, shýkirshilik, tәuba, búl - Alla nesibine razy bolyp, qút qashyrmau joldary. Búl - kәmil músylmandyq jolyna týsu sharty. Músylmandyqty moyyndamaghan jannan «toyghanynan qalghanyn» dәmetu bos әureshilik. Áriyne, órkeniyetti elderde asqan baylyqqa shek qoy tәsilin, joldaryn qúqyqtyq negizde retteuge batyl sharalar jasalghan. Monopoliyagha qarsy zandar jýiesi bar, salyq salu reti bar. Músylman elderinde zeket sayasaty bar, biraq sonyng bәri adam nәpsisin tejeuge jetkiliksiz, eger «tabysyna tabynghan» adamnyng boyynda Shәkәrim aitqan Ar bilimi bolmasa, «toyynghanynan qalghanyn» júmyr basty pende qalay anyqtar...

Búl «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» dep bastalatyn ólenning besinshi shumaghynyng ýshinshi úiqasqa týspeytin joly. Qara óleng dәstýrinde jazylghan óleng shumaghynyng ýshinshi úiqastan bos jolynda, әdette aqyndar negizgi oiyn bildirip qalady, sebebi búl jolgha úiqastyng qajeti joq, búl erkin oigha degen mýmkindik. Abay da osy mýmkindikti paydalanyp, tereng oy aitqan. Bir jolda eki úghym bir-birine tәueldi bolyp túr, olar aqyl jәne arman. Alghashqysy turaly týsinik Abay shygharmalarynda barshylyq. Aqyl dýniyetanymdyq úghym, ol jóninde ghalymdardyng aitqandary da jetkilikti. Búl joly, bizding aitpaghymyz, aqyl turaly emes, aqyl arqyly armandy anyqtau. «Arman» - degen ghylymnan góri, túrmysta, óner tuyndylarynda jii qoldanylatyn týsinik. Arman - mәngilik taqyryp. Ol adamgha, kóbinese, onyng keleshegine qatysty qoldanylady. Qazaqta arman degen kisi esimi retinde jii kezdesedi. Múnday kórinis orys halqynyng bolmysynda kezdese qoymaydy. Búl mәselede arnayy sóz bolatyn keleli taqyryptyng biri, mening aitpaghym, Abay óleni negizindegi aqyl arqyly armandy anyqtau mәselesi tónireginde bolmaq. Búl jerde basyn ashyp alatyn eki mәsele bar. Birinshi, armandy aqyl arqyly anyqtau. Nelikten Abay armandy aqyl arqyly tanudy mәsele etip qoyghan. Ekinshiden, arman-nyng mәnisin aqylsyz anyqtau mýmkin be? Endi osy mәselelerge jauap izdep kórelik.
Abay aqyl jetpese, ol arman emes deydi. Nege? Sonda aqyl nege jetip túr? Aqylsyz armannyng bolmaytynyn qalay týsinemiz? Ádette biz arman dep, ony jeke mәnisinde aita bermeushi me edik. Abay ony aqylmen matastyryp qoyghan, ol aqyldyng jetpegeni arman emes deydi. Múnday mәnde arman - aqyldyng órisi, kenistigi. Mәseleni búlaysha Abaydan ózge, qazaqtyng qay oishyly qoyghan, mýmkin mәseleni osylay qoyghan adam bolghan da shyghar, biraq ol men ýshin beymәlim. Aldaghy uaqytta múnday oy kezdesse, qosyp aitarmyz, әzirshe men armannyng aqyl kenistigi retinde qaraludy tek Abaydan kezdestirip otyrmyn. Búl, mening aqyl turaly aitqan, jazghandaryma qosymsha maghlúmat. Arman óz mazmúnyn aqyl jetkende ghana ashpaq, olay bolsa armannyng bos qiyaldan artyqshylyghy, onyng bolmysyndaghy zerdelilik, tipten parasattylyq sipatynda. Sebebi, aqyl jetken nәrse ghana armangha ainalmaq. Aqylsyzda arman bolmaq emes. Búl janalyq mening oi-órisime tyng arna asha bastady. Aqylsyz adam armanday almaydy, sonda arman degenimiz - keleshekting ýlgisi, sureti bolmaq. Adam ózin keleshekke arman arqyly alyp shyqpaq, búl iste oghan bolysatyn - aqyl. Adamnyng býgingi ómirining keleshegi bolmasa, onyng býgingi ómiri de mansúq bolmaq. Býgingi ómirding mazmúny, onyng armany arqyly anyqtalmaq. Arman - keleshekting sureti ghana emes, sanasy. Áriyne, býgingi ómirine sanasy, dәrmeni jetpey jatqan jetesiz jannyn, keleshek turaly qanday bayypty, ornyqty sanasy bolmaq, olay bolsa onyng armany da joq, onda bary bos qiyal. Sirә, qiyal degen armannan ózgeshe, mәnisi bólek týsinik. Qiyal men Arman sinonimder emes. Qiyalsyz adam bolmaydy, al armansyz adam bolady, sebebi arman aqyldy qajet etpek. Qiyalgha aqyldyng sonshama qajeti de bolmas, qarapayym sana mýmkin bir qiyal emes, «qiyal ormanyn» tudyruy yqtimal, al «qiyal ormany» adamdy maqsatty iske emes, ony beyberekettikke, bolymsyz, ónimsiz isterge bastay berui de týsinikti bolsa kerek. Aqyly qysqa bolyp qiyaldanghan jan armangha jetpek emes. Olay bolsa, qiyal degen armannyng alghashqy baspaldaghy siyaqty. Adam «qiyal ormanynda» qalyp, onda adasyp, odan shyghatyn jol taba almay qaluy әbden mýmkin, kópshilik jaghdayda solay bolyp ta jatqangha úqsaydy, al «qiyal ormanynan» jol tauyp shyqqan jangha armangha jol ashylmaq, biraq ol ýshin aqyl ózining parasattyq dengeyine kóterilui qajet. Sol kezde arman anyqtalyp, adamnyng dýniyetanym kókjiyegi ashylmaq. Arman degenimiz - aqylymyzdyng jetkeni, biraq osy armangha aqylymyzdyng jetken, jetpegenin qalaysha anyqtamaqpyz? Mәselening týp qyzyghy osynda, eger ony naqtylap bilip otyrsan, ómirding ne qyzyghy qalmaq?.. Ómirdegi san qily oqighalardyng bolyp, órbip, ósip jatqany, sol aqyldyng armangha jetkenin, ne jetpegenin bile almay dalbasa boluymyzda emes pe? Múnday isting sheshimi ómir sýrushi әrkimning qolynda. Ómir sýrudin, ókinish-ke oray, sandyq erejesi joq, ómirding nebir zandylyqqa baghynbaytyn qaltarystary, qúbylystary, kórinisteri esepsiz mol, solar adamdardyng tabighy bolmysyn neshe týrli iyirimderge sala bermek. Adamnyng osy tylsym tabighaty әlimsaqtan býginge deyin, býginnen «zamanaqyrgha» deyin tolassyz bola bermek, búl yryqtandyrugha kónbeytin adam-zattyng nәpsilik bolmysynyng sansyz kórinisteri.
Endi «aqylsyz arman bolmaq pa» degen mәselege taghy oralsaq, mening aita-rym qysqa. Aqylsyz arman turaly sana bolmaq emes. Arman - biyik úghym, ony týsinu, әriyne iskerlikke, izgilikke, maqsatqa negizdelgen aqyldy qajet etpek, biraq arman izgilikke qúrylmasa, aqyl ony adam-zat tabighatyna qarsy is, әreketterine de bastap ketui әbden mýmkin, sebebi iskerlik pen maqsat ýnemi izgilikti qajet etpeytin jaghdaylary kóp ekenin adam-zattyng ótken tarihy tәjiriybesinen de, býgingi tәjiriybe-bolmysynan da kórip otyrmyz.

***
Osy ólenning altynshy shumaghy bylaysha ayaqtalady: «Ózge maqsat aqylgha tola ma eken?» Múnda da eki úghym: maqsat pen aqyl. Sonda maqsattyng armannan aiyrmashylyghy nede degen súraq qoysaq, birden angharylatyny, maqsat aqylgha tura qatysty emes. Maqsat aqylsyzda bola bermek. Aqyl degende, Abay onyng jogharghy maghynasynda qoldanyp otyr. Áytpegende, mýldem aqylsyz dýniyede adam bolmaq emes, mәsele aqyly tolmaghandar turaly. Eger maqsatqa aqyl tolsa, ol armangha ainalyp ketu mýmkindigi bar. Sirә, maqsat pen armannyng aiyrmashylyghy osy bolsa kerek.

Gharifolla ESIM,
Akademiyk

«Astana aqshamy» gazeti