Memlekettik tilding mýshkil halin aita-ayta jaq taldy, óreskel qatelikter turaly aqparatty estiy-esty qúlaq túndy. Biraq әli kýnge tughan til túghyryna qona almay túr.

Kýndelikti tútynu tauar­larynyng qo­rapshalaryndaghy qazaq tilindegi jaz­balardy kórip, jaghandy ústaysyn. Tauar óndirushi kompaniyalardyng jibergen óreskel qatelikteri eriksiz ezuinizge kýlki ýiiredi. «Siynegoriya sýti» Kókshetau sýt zauyty» jauapkershiligi shekteuli se­riktestigining ónimin tútynbaytyn halyq kemde-kem shyghar. «Odari» tauar belgisimen shygharylatyn sýt ónimderining dәmi til ýiiredi. Áytse de, ónim qorapshalarynyng syrtyndaghy qatelikter tilding abyroyyn airanday tógip otyr.
«Odari» sýtining qorap­shasyndaghy qatelikterdi tiz­bektep kórelik. «Moloko shou» atty sharanyng ayasynda sýt ónimin tútynushylar arnayy jýldelerge ie bo­lady eken. «Moloko shou» aksiyanyng ót­kizilu uaqyty - 01.11.11. bastap, 30.04.12 deyin. Jýlde beru merzili - 01.11.11. bastap 31.07.12 deyin. Osy sayttarda aksiya shart­tary turaly tolyq aq­paratty tauyp ala­syz» delingen qorapshada. Memlekettik tilde jiberilgen qatelerdi ýshinshi synyp­tyng oqushysy-aq birden angharady.
«Sau siyrdan jana sauyl­ghan sýt alghashqy 2 saghatta óte paydaly! Bizderge, qala túr­ghyndaryna, múnday sýt qol­jetimdi emes, qúiylyp beri­letin sýt bizge birneshge saghat ótekennen keyin jetedi. Osy uaqytta onda densaulyqqa qauipti auru júqtyratyn bakteriyalar damyp jatady» deydi sýt óndirushileri. Shú­balanqy sóilemning oryssha núsqasynan úqqanymyz, sauylghan sýt tek alghashqy eki saghatta ghana paydaly eken. Al qala túrghyndaryna qúiylmaly sýt birneshe saghattan song jet­kiziledi. Búl uaqytta sýtte den­saulyqqa ziyandy bakteriyalar payda boluy mýmkin. «Endi ne isteu kerek?» degen sóilemdi, «Siynegoriya» kompaniyasy «Qa­lay bolu kerek?» dep audarghan. Sonymen, «Sýtting maksimalidi paydasy ulitrapasterlendiru әdisi arqasynda saqtalady. Búl sýtting paydaly qasiyetin saqtap qalatyn jәne tolyghymen bekteriyadan tazalaytyn óndeu» eken. Al týsinip kóriniz...
«Odari» sýtining 5 artyq­shylyghynyng biri retinde, sa­pasyna barlyq óndiris jú­mystary kezinde qatang baqylau qoyylady delingen. Ónim sa­pasyn baqylaushylar qo­rapsha syrtyndaghy qatelikterdi ba­qylaugha almady nemese tipten sýt óndiru zauytynda qazaq tilin biletin maman tap­shy bolsa kerek.
Aytpaqshy, arnayy sharany jarnamalap túrghan Resey akteri Ivan Urgant «Vot berejnyy podhod!» degen orys tilindegi sóilemdi «Mine, qúntty túrghy!» dep qazaq tiline tәrjimalaghan.

Áygerim Baqytqyzy