Býginde jasy seksenning sengirinen asyp, toqsangha bet  alghanmen, әli de esti әngimeden qalmaghan, qolynan qalamy  týspegen "jazuly túrghan hatpen ten" qarttarymyzdyng biri ghalym Qayym Múhamedhanov esimi qalyng kópshilikke  ejelden tanymal.  Kezinde úly Abay shygharmashylyghy jóninde  órshigen dau-damayda  oghan arasha týsken de, dana Múhana ruhany ini  ghana emes,  ýzengiles joldas bola bilgen de osy kisi. Ghylymda qorghap, qorghaudy emes, shabuyldap qamal aludy ghana maqsat tútatyn  qadirli aghamyz, әsirese, elimiz tәuelsizdik alghaly óndirte enbek  etti. Sonyng aighaghynday, osy on jyl ishinde onyng "Abaydyng aqyn shәkirtteri" atty tórt tomdyq kitaby jaryq kórdi.

Múnyng syrtynda ghalymnyng Shәkәrim, Túraghúl, Kәkitay, Kókbay, Álihan, Ahmet, Maghjan, Jýsipbek, Mirjaqyp syndy  Alash arystarynyng ómiri men shygharshamylyghyn  terennen qozghaytyn "Abay múragerleri" atty qúndy enbegi jәne baspa  jýzin kórdi. Keshegi úly dýbirli Abay, Múhtar toylarynda Qayym agha atqarghan, atsalysqan iygilikti isterdi sanamalasaq, oghan sausaq  jetpeydi.

Býginde jasy seksenning sengirinen asyp, toqsangha bet  alghanmen, әli de esti әngimeden qalmaghan, qolynan qalamy  týspegen "jazuly túrghan hatpen ten" qarttarymyzdyng biri ghalym Qayym Múhamedhanov esimi qalyng kópshilikke  ejelden tanymal.  Kezinde úly Abay shygharmashylyghy jóninde  órshigen dau-damayda  oghan arasha týsken de, dana Múhana ruhany ini  ghana emes,  ýzengiles joldas bola bilgen de osy kisi. Ghylymda qorghap, qorghaudy emes, shabuyldap qamal aludy ghana maqsat tútatyn  qadirli aghamyz, әsirese, elimiz tәuelsizdik alghaly óndirte enbek  etti. Sonyng aighaghynday, osy on jyl ishinde onyng "Abaydyng aqyn shәkirtteri" atty tórt tomdyq kitaby jaryq kórdi.

Múnyng syrtynda ghalymnyng Shәkәrim, Túraghúl, Kәkitay, Kókbay, Álihan, Ahmet, Maghjan, Jýsipbek, Mirjaqyp syndy  Alash arystarynyng ómiri men shygharshamylyghyn  terennen qozghaytyn "Abay múragerleri" atty qúndy enbegi jәne baspa  jýzin kórdi. Keshegi úly dýbirli Abay, Múhtar toylarynda Qayym agha atqarghan, atsalysqan iygilikti isterdi sanamalasaq, oghan sausaq  jetpeydi.

Qart  ghalymnyng búl enbekteri eleusiz qalghan joq. Qiytúr­qy, qaltarysy mol ana zamanda qughyn-sýrgindi bir kisi­dey-aq  kórgen ol óz qolymyz óz auzymyzgha jetken myna za­manda tәuelsiz elding eng bir ýlken qúrmetin - Memlekettik syi­lyqty  iyelendi. Sonyng bәri tәuelsizdik jemisi men jenisi de­meske bolmaydy.  Áytpese, keshe Abay múragerleri turaly jaq­  ashyp, sóz qozghau mýmkin be edi?  Sondyqtan da, Qayym aghamen el tәuelsizdigining aituly merekesi qarsanyndaghy әngimede óz-ózinen keshegi Alash arystary turaly qozghalyp ketken-di.

-       Qasiyetti Semey songhy jyldary elimizding ruhany astanasynyng biri dep jii aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Búl orayda Abay, Shәkәrim, Múhtar syndy úlylardyng jóni bir bólek. Múnyng syrtynda elimizdegi alghashqy gazet-jurnaldardyng birdi-ekisi de  teatr, ólketanu múrajayy men baspahanasy da osynda ashylghan ghoy. Bәrin ait ta birin ait degendey, Alash tuy Semeyde  kóterilgen. Soghan oray, sonau 1917 jyldan bastap, qalanyn  qazirgi Janasemey dep atalatyn bóligi Alash dep atalghan, - dep sóz  bastaghan ghalym agha bir sәt oigha shomyp ýnsiz qalghan. Sonan sol bir  tarihiy  oqighalar turaly beyne  olar kýni keshe ghana bolyp ótkendey, jolynan janylmay sózin jalghastyra týsken. -              Býgingi әngime taqyrybyna oray bar arman-maqsaty  el tәuelsizdigi bolghan Alash arystary turaly sóz qozghaytyn bolsaq, әkem Múhamedhan Seyitqúlov turaly aitpay kete almaymyn.  Múny endi oqyrman qauym dúrys týsinuin ótinemin. Meniki keybireuler siyaqty kórpeni  ózime qaray tartu emes. Al әkem   turaly aitatyn bolsam, oghan onyn  Alash arystarymen jaqyn syilastyghy sebepker.

Ákem  Múhamedhan sonshalyqty oqymysty kisi bolmaghanmen, zamanyna say kózi ashyq sauatty adam edi. Boyyna bitken  kisiliginin  arqasy shyghar, erteden úly Abay tóniregimen aralas-qúralas bolghan. Bergi tónkeris kezinde Semeyde shygha bastaghan  Alash ýni "Saryarqa" gazeti men Jýsipbek pen Múhtar shygharghan "Abay" jurnalyna  qazirgi tilmen aitqanda mesenat retinde demeushilik  kórsetui sol úly aqyn ónege-tәrbiyesi emes dep kim aitady. Ákem qoyyn dәpterine býgin ana gazetke pәlen som, myna jurnalgha týgen som kómek jasadym dep tirkep qoyady eken. 1937 jyly әlgi dәpter ózimen birge tәrkilenip, qamaugha alyndy.

Teginde әkem 1870 jylghy, yaghny Álekenmen, Alash  kósemi Álihan Bókeyhanovpen týidey qúrdas. Álekeng 1938 jyldyn   mamyr aiynda, al onyng qúrdasy, joldasy Múhamedhan 1937 jyldyng jeltoqsan aiynyng basynda  atylghan. Búl jaza  ol qamaugha alynghan song nebәri 45 kýn ishinde oryndalghan. Al bizge ol kezde ol on jylgha sottaldy degen habar tiygen-di. Negizgi  shyndyqty elimiz tәuelsizdik alghan son, arada 55 jyl ótkennen keyin ghana bildik qoy. Múnyn  ózi bergi әngime. Al әkem aitqan arghy әngimeler   tómendegidey.

"Tónkeris bolghan jyly sen ayaghyndy endi ghana basqan sәby bolatynsyn. Sonda Semeyge Álekenning kelgenii erekshe saltanatty jaghdaygha úlasyp edi. Býkil qazaq qauymy ýlken quanyshpen ony hannan kem qarsy alghan joq. Shyndyghynda Álekeng últ kósemi edi ghoy. Múny endi, sol shaqta Súltanmahmút ta kelistirip jyrlady  emes pe!  Ahang men Jaqang - Ahmet pen Mirjaqypty aitamyn, sonday-aq Maghjan men osy Súltanmahmúttar  Álekenning qasynan  tabylatyn. Bizding ýide qona jatyp әngime-dýken qúratyn, sóitip  el bolashaghyn alystan boljaytyn sol úlylardyng sen tizesinde otyryp ósting ghoy, shyraghym! Sony úmytpa!"- deytin әkem jaryqtyq.

Bizding ýy onda Múhannyng úly aqyn turaly úly epopeyasynan qalyng oqyrmangha belgili ataqty Tinibay meshitining irgesinde edi.  IYә, maqtandy deme, qaraghym, sol enseli shatyrly ýide kimder bolmaghan desenshi! Aytalyq, Shәkәrim, Kókbay, Túraghúl bolyp búl tizim jalghasa beredi. Aldynghy aghalardyn  asyl jýzderi esimde  emis-emis saqtalsa, keyingilerdi eseyip qalghanda kórgen­dik­ten bәri de este. Sonda da búlardyng qay-qaysysy turaly bol­masyn, eng aldymen әkem aitqan estelikterge jýginsem deymin.

"Áleken, Ahandardyng búl shaqta eldi erkindikke jetkizu maqsatymen ortalyqtan zandy týrde avtonomiya súrap jýrgen kezi,- deytin әkem. - Sol maqsatpen búlardyng Mәskeudegi myqtylarmen  telegraf arqyly sóilesetini de, Stalinmen últ mәselesi  jóninde sózge kelisip qalatyny da osy tús. Sodan birde Ahang Mәskeuge arnayy sapar shegip, Leninmen ýsh saghat әngimelesetini de shyndyq. Sol shaqta bizder Ahang syndy ghúlamamen ýsh saghat boyy tildesuge jaraghan orystan da úl tughan eken dep kýpingenbiz".

Búl endi bir jaghy әzil bolghanmen, ekinshi jaghynan shyndyghy da basym sóz. Aytty-aytpady, dәl sol shaqta elim dep eniregen, bilimi de, biligi de jýregi de, tilegi de myqty Alash arystary jetkilikti bolatyn. Búlardy Shynghyshan túqymy dep qana biletin Stalin ózi ókimet basyna kelisimen eng aldymen bizding sol asyl jýrekti azamattarymyzgha qyrghiday tiygeni tarihy shyndyq. Tek sonymen shektelmey, otyzynshy jyldardyng basynda býkil halyqqa nәubet bolyp kelgen asharshylyqty qoldan úiymdastyrghanyn qaytersin! Key mәselelerde әli esimizdi jinay almay  otyrsaq, múnyng bәri sol súrqiya sayasat saldary.

Jana ghana Ahang turaly, onyng ghúlama bilimdarlyghy turaly  әkem aitqan әzil әngimeni eske týsirdik, sol әzilding ózining shyndyghy basym dedik. Ákemnen estigen Shәkәrim qajy turaly  bir әngime de eriksiz  ezu tarttyrady. Ol bizding babalarymyzdan shendi shekpen iyelerining ózining qanshalyqty qorqyp, jasqanghanyn aighaqtaydy dep bilemin.

Oyshyl aqyndyghy óz aldyna, Shәkәrim ghylym men dindi de jete mengergen adam ghoy. Aghasy Abaydyng kózi tirisinde aitqan ósiyetimen bir jaghy el kóru, jer kóru, ekinshi jaghy bilimin  tolyqtyru maqsatymen ótken ghasyrdyng basynda Mekke, Mәdina, Ystambúlgha deyin baryp qaytqan ghoy. Bireuler ony  osy saparda  Parijde bolghan desedi. Mәsele onda emes. Áyteuir, ol osy sapardan son, yaghny tónkeris qarsanynda elden, el sózinen oqshau, onasha ketip, taza shygharmashylyqpen ainalysugha bet búrghany anyq. Dese de, ara-túra Semeyge soghady eken. Semeyge kelse, ejelden aralas-qúralas Múhamedhandikine soqpay ketpeydi. "Sodan kóshege shyghyp ketken Shәkәrim qajydan  airyldyq ta qaldyq. Bógelgen sayyn alandaymyz. Adasyp ketti me deyin desen, býkil әlemdi sharlap kelgen kisi ózining Semeyinen neghyp janylsyn. Sóitsek, gәpting bәri ol kisining kiyim kiyisinde bolyp  shyghady",- dep әkem jaryqtyq sol oqighany esine alyp, riyasyz  bir kýlip alatyn.

Teginde Shәkәrim qajy oiyna boyy say, túlghasyna kisining kózi toyatyn adam ekenin ózim de kórdim. Jәne qalay kiyinedi desenizshi! europalyq ýlgidegi qazaqy kiyimder... Ári yqsham, әri әdemi. Solardyng qaysysyn bolsyn, ózi piship, ózi tigedi. Mine, osylaysha  sәn-saltanatymen kóshege shygha kelgende búl Semeyge  qaydan kelgen adam, әlde sheteldik pe dep qarsy jolyqqan poliysey mәn-jaydy anyqtaghansha dep aparyp jauyp  tastaghan ghoy. Sodan bizge habar tiygen song qajyny baryp, bosatyp alyp shyqtyq deytin әkem.

El sózinen qansha aulaq bolugha tyrysqanmen, qajynyn  tónkeris kezinde elsiz dalada shydap jata almaghany da ras. Sóitip, az-maz uaqyt Semeyge kelip Alashorda ýkimetining әri biyi, әri soty qyzmetin atqarghan. Ortalyq  Alash arystary kótergen avtonomiya mәselesine qyryn qarap, alakózdik tanytqan song ol  Shynghystaudyng syrtynda jatqan Baqanas ózeninin  boyyndaghy toshalasyna qaytyp ketedi. Onda barghan son: "Bostandyqqa elim qana almay. Ádilet jolyn taba almay, Basshygha aitqan múndary, Esepke jatyr sanalmay",- dep jazatyny otyzynshy jyldardyng basy. Obal, sauapty bilmeytin jana ókimetting jandayshaptary jasy 73-tegi qartymyzdy esh shimirikpesten oqqa baylady ghoy...

-       Qayym agha, múnday jolsyz jazadan óziniz de qalys qalmaghan sekildisiz. Endi sonyng jayyn aita ketseniz...

- Ákem Múhamedhan qaharly  1937 jyly músylmandardyng kenes ókimetine qarsy tobynyn  belsendi mýshesi degen jalghan jalamen ústalyp ketkende mening jasym jiyrmadan endi ghana  asqan edi. Búl shaqta jogharyda esimderi atalghan Alash arystary týgel derlik atylyp, aidalyp ketken. Óz ajalymen ólgender Súltanmahmút, Kókbay ghana bolar. Eger auyryp baryp  dýniyeden baz keshpegende, sol kezdegi ókimetting úzyn qúryghy  olardyng da moynyna týsetindigi sózsiz edi. Sonyn   aighaghynday, búlardyng attaryn ataugha, shygharmalarymen tolyqtay tanysugha bertinde ghana mýmkindik tumady ma?!

Osy orayda Múhang turaly әngimening jóni bólek. Eger Alash kósemderi oghan aqyl-kenesterin berip, kinәng bolsyn, bolmasyn moyyndap, jana ókimetten keshirim súra demese, Múhang da qosaq arasynda ketken bolar edi. Sol kezdegi jas Múhtardyng bolashaghynan ýlken ýmit kýtip, tym bolmasa sony saqtap qalugha  úmtylghan Ahandardyng búl qareketi asqan kóregendik  ekendigine   kim dau aitady?!

Múhang teginde mening әkemnen 27 jas kishi bolsa, men búl kisiden jiyrma jastay kishimin. Ony óz ýiimizde alghash kórgende nebәri alty-aq jasta ekenmin. Ákeyding tәrbiyesimen dauystap sәlem bergenim esimde qalypty. Al es bilip, at jalyn tartyp mingennen-aq Múhannyng qamqorlyghynan kende bolghan joqpyn. Dәlel kerek pe, aitayyn...

1943 jyly Almatyda Múhannyng ýiinde otyrghanda Ortalyq Komiytetten ýlken kisige telefon týsti. Osylay da osylay. Mәskeuden Stalinning ózi qol qoyghan jarlyq boyynsha әr respublikanyng óz gimni boluy kerek, onda әr respublikanyng óz ereksheligi eskerilui qajet... Sony  talqylaugha keliniz deydi ghoy Múhana. Múhan  "men odan ne alamyn" dep tartynshaqtaghanyma qaramay, ertip bardy. Jәne sol kýni osy synaqqa qatysuym qajettiligin qadaghalap  tapsyrdy. Áriyne, oghan menen basqa da aqyndar kóptep bardy. Jәne qanday aqyndar desenizshi, әrqaysysynyng mýiizi qaraghayday degendey... Al synaq nәtiyjesin talqylau baqanday eki jylgha sozyldy.  Nәtiyjesinde men jenimpaz atanyppyn. Tek qasyma eki ýlken  kisini qosarlap qoyypty. Al ózim úsynghan teksti bayqastasam, bir-aq  sózde ózgeris bar. Yaghni, men: "Er qazaq ejelden, erkindik ansaghan", - dep bastasam, óz kólenkesinen qoryqqan biylik basyndaghylar "er" degen sózdi "bizge" almastyrypty. Orynsyz qosaqtalghan  әlgi eki kisige ókpem joq. Biraq sóz iyesi ózim ekenimdi elimiz tәuelsizdikke qol jetkizgen sәtte ghana dәleldeuge mýmkindik tudy. Gimn avtory atanghanda nebәri 27 jasta ghana ekenmin. Sondyqtan osy iske sebepshi bolghan Múhana qalaysha razy bolmaspyn.

Búdan keyin otyz jasymda Abaydyng Semeydegi múrajayynyng diyrektory boldym. Búl da Múhannyng kenesimen bolghan sharua. Onyng aldyndaghy bir jyldary Abay múrajayynda úly aqyngha qatysty dýniyelikter ysyrylyp tastalyp, olardyng ornyna 11  Enbek Eri - shopan, baqtashylardyng suretteri qoyylghany bar. Búl endi býkil ghúmyryn Abaygha baghyshtaugha bel baylaghan Múhannyn  shymbayyna batpady deysiz be?

Arada birer jyldan son, naqtylap aitqanda 1951 jyly  Múhannyng ghylymy jetekshiligimen "Abaydyng әdeby mektebi" degen  taqyrypta kandidattyq dissertasiya qorghadym. Sonda qaysy bir kókezulerding Marks, Engelis, Lenin men Stalin mektebi degendi bilushi edik, mynau neghylghan súmdyq. Ghylymdaghy burjuaziyalyq  últshyldyq kózqaras degeniniz osynday-aq bolar dep bóridey  shulady. Sol jyldyng tamyz aiynda mening mәselem respublika Ghylym akademiyasynyng Prezidium mәjilisinde qaraldy. Onda әsirese múrajayda jýrgendegi  "ziyankestiligim" qatty әshkerelendi. Abay mektebi degen úghymnyn  múrajay qyzmetining negizgi dinine alynuy, Kenesary kóterilisin, enbekshi taptyng qas jauy Qúnanbay súltandy "asyra  dәripteytin" aighaqtar qyraghy kózder nazarynan tys qalmady.

Sóitip, men respublika gimnining avtory ekendigime qaramastan Qazaq KSR Jogharghy sotynyng qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyng 1952 jylghy 29-31 mamyrdaghy ýkimimen 25 jylgha aidalyp kete bardym. Arada  ýsh jyldan son, yaghny "kemenger kósem" Stalin o dýniyelik bolghannan keyin ghana atalmysh sottyng Prezidium qaulysymen qayta  aqtaldym. Múnyng bәri 1937 jyldy elding esine salyp qong ýshin әdeyi úiymdastyrylghan ekinshi  tolqyn saldary edi. Sol shaqta Múhtar, Qanyshtardyng qashyp baryp Mәskeudegi dostarynyng kómegimen aman qalghandyghyn, al Bekmahanov, Sýleymenov syndy belgili  tarihshylardyng aidalyp kete barghandyghyn  kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi.

-       Sol kózi qaraqty oqyrman sizding tәuelsiz elding gimnining avtory  bolugha úmtylghanynyzdan da habardar... Búl әngime  qaytadan kóterilip jatyr ghoy.

-       Ótken joly bәigege atymyzdyng ilikpey qalghany ras. Onyn  sebep-saldary turaly "Qazaq әdebiyetinde" jazyldy da. Al óz basym qartayghan shaghymda bireulermen bet jyrtysyp kinәlasudan aulaqpyn. Eger jana gimn mәtini turaly synaq  jariyalansa, taghy da, keyingi ózgertilgen sol mәtinimmen qatysugha  әzirmin.

- Abaytanushy ghalym retinde aitynyzshy, úly aqyn turaly әli de ne aitylmay jýr? Tariyhqa baylanysty qanday mәsele qadalyp túryp aitylugha tiyis dep oilaysyz?

-       Abaydyng aqyndyq mektebi turaly jogharyda aittyq. Sol  ústaz Abay aqyn shәkirtterine ýnemi naqty taqyryp úsynyp otyrghan ghoy jәne onyng bәri derlik tarihy taqyryptar. Úly Abay eldin  basyn biriktirgen Abylay han esimi eskerusiz qala ma dep, shәkirtterine tútas qazaqtyng songhy hany turaly dastan jazdyrudy amanattaghan.  Osy  orayda, Shәkәrim qajynyn  Abylay  turaly  kólemdi dastanynyn  bizge tolyq núsqasynyng jetpeui ókinishti-aq jaghday. Áyteuir, búl olqylyqty Kókbay aqynnyng Abylay turaly  dastany  tolyqtyryp túrghanyna shýkirshilik etemiz.

Osy orayda, tarihshylarymyzgha azdy-kópti renishim bar ekenin jasyra almaymyn. Ertedegi tarihymyzdy negizinen bas­qa  últ ókilderi jazdy. Olar әdet-ghúrpymyzgha, nanym-seni­­mimizge  ekzotikalyq túrghydan qarady. Yaki, әdeyi búrma­lau­­shylyqqa  bardy. Sóitip qazaqtyng hany da, bii de, bay-ba­­ghy­lan, batyry da jaman  bolyp shygha keldi. Sonyng sal­da­rynan en  mәdeniyetti, eng ozyq  oily degen Jәngir hany­myz­dyng beynesi  basqasha somdaldy. Ras, búl qatelikti agha ga­zetimiz Jәngir handy, onyng ainalasyn jaqsy biletin jas pub­lisist-jurnalisting bilikti maqalalar  seriyasymen  tý­ze­tip baghuda. Al ghalymdarymyz bolsa, auyzdaryna su tol­ty­ryp alghanday әli de ýnsiz.  Apyrym-au, kezinde osynday mәselelerdi   aita almay qor boldyq qoy. Endigimizge ne jo­ryq? Óz basym halyqtyng shynayy tarihyn  әdilet­tilik­pen týzip bolmay, halyqtyq ruhyn biyiktetu mýmkin  emes dep bilemin.

Solay dey túryp, sóz sonyn órshil ruhta ayaqtasam deymin. Mine, biyl el tәuelsizdigining on jyldyghy. Osy jyldar ishinde qanshama tarihy kezenderdi bastan ótkerdik desenizshi!  Elimiz  әlemdik dengeydegi týrli qauymdastyqtar men úiymdardyng zandy mýshesi atandy. Respublikamyzdyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin býkil әlem júrtshylyghy biledi. Elbasynyng qajyr-qayraty arqasynda Abay, Jambyl, Múhtar, Qanysh jәne  Týrkistan qalasynyng atauly mereytoylary әlemdik  dengeyde toylandy. Jәne sol toylardyng qay-qaysynyng bolmasyn ar­tyn­da  tәlim-tәrbiyesi, ýlgi-ónege bolarlyq belgisi qaldy. Ay­talyq, úly Abay toyynda Jiydebayda dala kemesi ispettes Abay-Shәkәrim kesenesi,Semeyde qala ishindegi aqshanqan qa­la­shyqqa ainalghan  aqyn múrajayy ashylyp, jogharyda ai­tyl­ghan "Abay" jurnaly  qayta shygharyla bastasa, Múhtar toy­ynda "Alash arystary" atty  múrajay saltanatty jagh­day­da boy kóterdi. Múnyng syrtynda Semey kartasynda Áliy­han, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan kósheleri payda  boldy. Ras, so­nyng qaysy biri óz iyesining atynan olqy týsip jatqany da bar. Biraq bargha shýkir deyik, kósh jýre týzeler  degenge seney­­ik. Osy orayda,jergilikti basshylardyng qúlaghyna altyn syr­gha retinde kezinde Semeyde Alash kósemderi qyzmet  is­tegen, túrghan ýilerge belgi qoidy endi kesheuildetuding jóni  joq deymin.

Sonyng bәri eldigimizge syn. Tәuelsiz el ekendigimizdi eng aldymen ózimiz  eskerip, eng aldymen ózimiz marqayalyq. Sonda quanyshymyzdyng úzaghynan sýiindiretini sózsiz. Teginde "óli riza bolmay, tiri bayymaydy" dep jatatyn halyqpyz ghoy. Al Alash arystary tu tikken jer osy Semey bolghandyqtan, olargha qúrmet eng aldymen semeylikter tarapynan jasalyp jatqany iygi. Qalay deseniz de, Alash arystary ansaghan asyl arman -  el  tәuelsizdigi osynday-aq bolar.

Ángimelesken Dәulet SEYSENÚLY

SEMEY

26 qyrkýiek 2001 jyl.

«Egemen Qazaqstan» gazeti