(esse)

1945 jyl. Almaty. Qaqaghan qystyng mily­q­tyra basqan túnjyr týni.

Kinoakter mektebining jataqhanasy.«Biz ar­tiys­piz!» dep elirip jýrgen jastar: «Býgin drama teatrynda Qaliybek Quanyshbaev, Serke Qojam­qúlov, Elubay Ómirzaqov jәne Kamal Qarmysov oinaydy» dep, dýrlige shuyldasyp, teatrgha ketken-di.

(esse)

1945 jyl. Almaty. Qaqaghan qystyng mily­q­tyra basqan túnjyr týni.

Kinoakter mektebining jataqhanasy.«Biz ar­tiys­piz!» dep elirip jýrgen jastar: «Býgin drama teatrynda Qaliybek Quanyshbaev, Serke Qojam­qúlov, Elubay Ómirzaqov jәne Kamal Qarmysov oinaydy» dep, dýrlige shuyldasyp, teatrgha ketken-di.

Sydyq Múqamedjanov sol kýni óz bólmesinde kezekshi edi. Tyndyratyn júmysy - bólmening taza­lyghy... edenin juyp, peshke ot jaghu. Teatrgha elikken joq. Qolynda Abaydyng ólender jinaghy. Ony qayta-qayta bettep, әr ólenge oilana ýnilip, birde-birine toqtay almay, del-sal kýige týsti. Qay betti ashsa da «Qaqtaghan aq kýmistey keng man­dayly»... osy óleng jarqyrap shygha keledi. Oghan jý­­regi sәl-sәl eljireydi, biraq, kónil týitkili zeyi­­nin basqa jaqqa audarady da jiberedi. Kitapty qayta jabady. Sydyq әn jaza bastaghaly beri, dәl mynaday әldenege elegizigen tylsym sәtti esh­ ua­qytta bastan keship kórgen joq-ty. Nege ekeni belgi­siz, ol osy joly alghash ret mýlgigen tynysh­tyq­ty, jalghyzdyqty tiledi. Ol menireygen kýii kereuetining ýstinde jatqan qonyr dombyragha sý­zi­le qarady. Osydan eki-ýsh kýn búryn Qaliy­bek... Kalleky (búl kisini dýiim júrt erkeletip osylay atap ketken-di. Ony shygharghan artisterding ózi. Múhtar Áuezov te ony óstip, emirene ataytyn-dy. - IY.J.) qasynda: «Tiri Tәttimbet» atanghan ataqty dombyrashy, akter Ábiken Hasenov bar, ekeuin Shәken Aymanov arnayy shaqyryp әkelip, osynda oqityn bolashaq artistermen kezdestirgen-di. Qaliybek Abaydyng oily-kýili, shuaqty da sәuleli lirikasyn babyna keltirip tolghaghanda Ábiken ony bos búralghan qonyr ýndi dombyrasymen balbyrata qoshtap, әr ólenning qúdiretin kýimen ashyp, túnghiyq syryna tereng boylatty. Arman quyp, romantikalyq sezim qúshaghynda búlghaqtap jýrgen albyrt jastar múnday muzykaly poeziya keshin, iyә, esten ketpes tebirenisti súhbatty esh­uaqytta kórgen joq-ty. Bәri mәz. Kesh sonynda olar Qaliybek pen Shәkendi ortagha alyp, neshe týrli súraq berip, guildesip ketti.

Al, Ábiken Sydyqty ishtarta baurap, ekeui bir jaqyndyq sezimmen ózdi-ózi shýiirkelesti.

Sonda Ábiken: әn salghanyndy da bayqap jýr­min. Ándi týpten tartyp qozghaydy ekensin. Ol - t­erendigin. Kóp aqyndy jaqtyrmaysyn. Ol mine­zin­di de bilem. Baghana kezdesu ýstinde Shәken Aymanov jastargha kýlimsiregen kýii saghan oilana qarap: «myna bir týksiygen poshym... qabaghy... tesi­reygen kózi... otyrysyn qara, zilbatpan qara jartas. Bethovendey siresuin!» degende joldas­taryn: «Shәken agha, dúrys aittynyz, biz Sydyq­ty «Bethoven» dey bastadyq» dep, shulap qoya berdi. Ázili bolsa da osy sózge men kәdimgidey masattanyp qaldym. Seni muzykanyng qay qúdiretine tenedi, a? Abay agham aitpap pa edi: «Bolmasang da úqsap baq, bir ghalymdy kórseniz!» dep. Úqsasang Bethovenge úqsay ber. Odan osal soqqan kýnning ózinde «Qarakesekti» kýndey kýrkiretken Mәdiy­dey-aq bol. Bizding tilek osy, Sydyqjan. Abay ólenine beyim ekensin. Ózgelerden ózge qasiyeting de osy. Abay óleni... qonyr dombyra... osy ekeui saghan eki jaqtap dem beredi. Dombyramen shyqqan әnge ne jetsin! Keybir kompozitorlardyng әnderi dombyra әuezine kele bermeydi. Sol sebepti jýrekke jetpey de jatady. Al... al, myna dombyrany. Ózime qajet bolghan kezde aitarmyn»...

Sydyq osynyng bәrin eske alyp, dombyragha oilana qol soza berip edi, bir ghajayyp eles jalt etip, soghan úmsyna qadalyp, qatty da qaldy. Bir sәt solay seltiyip túrdy da, dombyrany alyp, jaylap qana sherte bastady.

Ol qiyal әlemine endi. Kózining oty jasynday jarqyldaghan jaysang jigit ýnsiz móldiregen arudyng aldynda jýregin jalynday laulatyp, ózin qoyargha jer tappay, qobaljuly qúshtar kónil­men bir sózi bir sózine ýilespey, ýzdige tolqyp, sóilep túr: «Mine, al... al, janym, Sen ýshin jaralghan, búl jýrek! Saghan jýrek týgil jan qúr­ban! Mine, mening beymaza jýregim! Ústap kórshi, tyndap kórshi, qalay soghady eken? Jibishi. Qalay ghana salqyndap qalghansyn? Ýndemeysin. Qasynda kim túr... kim? Abayyng emes pe, edim? Eki kózing shek­sizdikke jútylyp jatqan búldyr saghym. Qayda qarap túrsyn, o, Toghjan? Esinde me, Togh­jan, Barshatastaghy typ-tynyq jelsiz týnde qor­ghalaghan jaryq ai? IYә... iyә, sol aily týnder qazir de kóz aldymda. Ásirese, songhy týni... su betinde lypyldaghan erke samal jelpip ótse, bala tolqyn dir-dir ete qalady. Ay núryna shaghylysqan aq sәulening jylt-jylt etip oinaghanyn kórsen, sonda! Sening qayyrylmaytyn betindi kórdim be, qúday-au, әlsiz soqqan jýregimde:

«Jarq etpes qara kónilim neghylsa da,

Aspanda Ay menen Kýn shaghylsa da», - degen sóz óli jylandy tiriltetin súnghyla tilime qalay ghana orala berdi? Ýsh úiyqtasam týsime kirdi me, sol joly senimen songhy ret «qoshtasam» degen qara kýn.

Endi, mine, «kórer qyzyghym» - mazaghyng men qorlyghyn! Kesilip qalghyr qu tilim:

Dýniyede, sirә, sendey maghan jar joq,

Saghan jar menen artyq tabylsa da! - dep, kólgirsiydi. Olay deuge qalay ghana dәtim bardy, qalay, o, Toghjan? Bir til qatshy, ne deseng de. Ýndemeysin. Sen de bir, Shynghystyng etegindegi menireygen balbal tas ta bir. Osylay bolary bar, nege ghana kez bolyp en, esil Toghjan?!»

Sydyq bir sheksiz shertiske týsip alyp, osy suretti kórdi de otyrdy: «Jarq etpes qara kónilim neghylsa da...» «Horlan» sekildi bir әuez jýrek syzdatyp barady.

Osy sәtte dәlizde bireulerding dabyr-dýbir sózi estildi.

Sydyq dombyrany kereuetting basyna sýiep qoya saldy da, oy myjyp menireygen kýii qolyn artyna ústap, eski edendi syqyrlatyp, әrli-berli jýrip aldy. Sonan song dәlizge shyqty. Azynap túr. Qal­ty­rap ketti. Eshkim joq. Ile ishke qayta kirdi. Ishi alau-jalau. Alabúrta býlinip, tap osy sәtte bireu kirip kelse: «Tynyshtyq bershi!» dep búrq ete týsetin, essiz adamday, ai-shay joq, bas salyp, býrip tastaytynday doly sezim bulyqtyrdy.

Búl ne, óng be, týs pe? Álde ertegi. Kózin uqa­lap jiberip edi, taghy bir eles... Ýstinde sal­by­raghan úzyn qara shekpeni bar, Romeo! Búl ne ghyp jatyr, qandy jasqa bulyghyp? Djuliettasynan aiyryldy de! Sydyq kózin júmyp, kýrsindi. Kinokter mektebining sahnasynda ózi endi-endi oinay bastaghan Aqan seri, Romeo... osy eki róldi ózine bar janyn sala tanytyp, bilgizip jýrgen ústazy-Shәken Aymanov! Búl eki keyipker nege elestey qaldy? Olardyng búl romansqa qanday qatysy bar? Álde Abay men Toghjandy solardyng qata­ry­nan kórgisi kele me? Úiyp ketti, jýregi.

Án shyghara bastaghannan beri, dәl osylay myng qúbyltyp, myng tolqytqan mazasyz sezimning әle­gin kórmegen edi. Del-sal. Qabaghy ashylar emes. Súlyq. Sydyq ornynan jaylap týregeldi. Ke­reuetting túsynda skripkasy iluli túr. Ony aldy da jaylap qana qúlaq kýiin keltirdi. Tún­jyratyp qoyghan әlgi romansty eki-ýsh ret syzyltyp qana qaytalady.

Jýrekti tilip bara jatty skripka ýni...

Osy kezde dәlizden taghy da dabyr-dýbir sóz estildi. Ile-shala ózining joldastary gulese sói­lesip, kirip keldi. Sydyqty dәiim qaghytyp jý­retin danghoy Serik: - Ei, Bethoven, ot jaq­paghansyng ba? Mynau ne? At qora ma? Azynap túr ghoy, azynap! - dep dýr ete qaldy.

Ózgeleri ýndegen joq. Sydyq әlgi sózdi estidi-estimedi, jauapsyz qaldyrdy. Ana jigit: - Osylay bolaryn baghana-aq bilgen edim, búl Bethoven ózge týgil ózin úmytyp, jýregin әn qysyp, iyis tiygen adamday mәngirip jýrdi. Qoy, shetki bólmedegi bóspelerge barayyq. Olar ylghy sýr et asady. IYisin sezip túrmyn, Arqanyng soghymy. Kettik, - dedi, yrjalaqtap.

Osy sózden keyin bәri ýn-týnsiz shygha jón­el­di. Sydyq bylq etken joq. Ol bir búlynghyr týs kórip, oyanyp ketkendey. Eshnәrsege zauqy joq, teris qarap, býrkenip jatyp qaldy. Týs kórdi. Týsinde әkesi iyghynda syrnayy, ong qolynda qobyzy... ózi ósken Merkede, iyә... iyә, Asparanyng kók shalghyndy dalasy... shópshilerding arasynda otyr. Endigi bir sәtte әkesi ekeui Shu stan­siya­syndaghy temirjolshylardyng aldynda kezek-kezek әn salyp túr. «Áke» dey berip edi, oyanyp ketti. Manaurap, maujyraghan kýii kirpigi-kirpigine jabysyp, qayta qalghydy. Endi ol Toghjandy kórdi. Abaydy kórdi. Barshatastyng aq aidynyna tún­jy­raghan kólenkesi týsip, lәm-mim despey, ekeui eki jaqqa aiyrylyp ketip barady. Sydyq bulyghyp, bastyghyrylyp jatyp oyandy. Jýreginde:

«Jarq etpes qara kónilim neghylsa da,

Aspanda Ay menen Kýn shaghylsa da!

Dýniyede, sirә, sendey maghan jar joq,

Saghan jar menen artyq tabylsa da!» - degen sóz.

Búl sózdi skripkanyng jýrekti tilgen sherli ýni­men Toghjan aitty, múng torlaghan kózinen ystyq jasy sorghalap. Búl sózdi «Zarqosbasardy» uhilet­ken dombyranyng múng tolghaghan qonyr sazymen týnerip otyryp Abay aitty, mәngi-baqy armanda bop! Odan keyin ne boldy? Odan keyin... alapat bir tasqyn... kók tenizde kók tolqyndar tónkerilip, aspanda Ay men Kýn tútylyp, shatyrlap nayzaghay syndy...

* * *

Sydyq syrgha túiyq bekem jan. Ishtey tý­yil­gende tas bop qatady da qalady. Jana romansyn óz jýreginde óbektep, biraz uaqyt qúpiya saqtady.

Sonau bir balalyq shaghy... ol kezde Sydyqtyng ýii Balqashta bolatyn. Sydyq tórtinshi klasta oqidy. Bir joly әkesi ýige bir qorjyn kitap әkel­di, Qaraghandydan. Sol kitaptardyng ishinde «Qyz Jibek», «Enlik-Kebek», «Ayman-Sholpan» jyrlary, Abaydyng óleng jinaghy bar edi. Ákesi az uaqyt ishinde osy ýsh jyrdy jattap alyp, el arasynda birde syrnaymen, birde qobyzben aityp jýrdi. Júrt kýpildese maqtap: «Bizding óz Shashubayymyz ghoy, Shashubayymyz!» dep, syi-siyapatqa qarq qyldy. Al, Sydyq bolsa ýlkender jatqa aitatyn Abay ólenine bar janymen den qoydy. Bir kýni: «Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly», «Jarq etpes qara kónilim neghylsa da», «Ózgege kónilim toyarsyn» deytin ólenderin jattap alyp, osynyng ishinde: «Jarq etpes qara kónilim...» ólenin ózinshe tolghap, o, toba, óleng jazdy... ólen. Keyin óse kele qayta-qayta óndep, jóndep, osy kinoakter mek­tebi­ne týskende sol ólenin jatqa oqydy. Oqugha qab­yldaytyn komissiyanyng mýshesi Shәken Aymanov Sydyqqa erekshe qyzyghyp: «Pah! Pah! Abaysha tolghauyn!» dep sýiinip edi. Kele-kele ol óleni Abay ólenining kólenkesinde qalyp qoydy.

* * *

Altyn kezdik qyn týbinde jatpaydy. Bir kýni «Jarq etpes qara kónilim neghylsa da» Almaty júrtshylyghyna ayan boldy. Tipti, ony Jambyl, Merke, Lugovoy, Shudaghy, Balqash boyyndaghy, Shet audanynyng tóniregindegi el: «O, búl - bizding jas kompozitor Sydyq Múhamedjanovtyng romansy!» dep, maqtanyshty sezimmen guildete sóz qylyp, auyldaghy dauysy zor әnshiler kәdimgi artister sekildi kókirek kerip, aita bastady.

Jiyrmagha endi ghana tolghan (Sydyq 1924 jyly tamyzdyng besinshi júldyzynda Qaraghandy obly­sy­nyng Shet audany, Ýlkenbúlaq auylynda dýniyege kelgen-di. - IY.J.) jap-jas jigit osy romansymen jay ghana júrtshylyq emes, belgili kompo­ziy­tor­lardyng ózin eleng etkizip, oilandyryp tastady. Te­reng sezimdi, keng tynysty romans Abay­dyn: «Men kórdim úzyn qayyng qúlaghanyn», «Qaranghy týnde tau qalghyp», «Súrghylt túman dym býrkip» әn­derin­degi tolghanyspen ýilese ketti. Kóp kompo­ziy­torlardyng ishinde eng aldymen Evgeniy Grigorievich Brusilovskiy «Búl Múhamedjanov degen kim?» dep, tanghaldy da jýrdi. Almatyda muzykanttar men artister qauymy, jastar ortasy búl romansty «Jarq etpes...» dep ataytyndy shyghardy.

* * *

1948 jyly Sydyq kinoakter mektebin bitirdi. Jambyl oblystyq filarmoniyasynda konserttik estrada burosynyng jetekshisi әri әnshisi bop shygha keldi. Osynda Sydyqtyng әkesi qobyzshy bop qyzmet etetin-di. Endi әkeli-balaly ónerpaz­dar (Sydyqtyng әke-sheshesi sonau Shetten otyz ekinshi jyldyng nәubeti-asharshylyqta Jambyl oblysy, Merke jaghyna qonys audarghan-dy. - IY.J.) auyl-auyl, qalalardy aralap, konsertter bere bastady. Sydyq osy qyzmetining әuenine kón­geni­­men Almaty jaqqa elendey berdi. Áke-sheshesi múny sezdi de. Sydyq: «Almatygha qaytam. Oqiy­myn. Kompozitor bolam!» dey berdi. Onyng búl ditinen qaytaru esh mýmkin emes. Ákesi ishtey qinalyp, «ózi әli ýilengen de joq» dep, ne derin bilmedi. Almatyda qalyp qoya ma, dep qinaldy. Onda oghan aqyl aityp, qol úshyn berip, sýieu bolar jaqyn, tuys jәne joq. Ózining de jalghyz­dyghy, túr­mystyng mesheuligi qabyrghasyn qayystyrdy. Qysqa jibi kýrmeuge kelmeydi. Áyteuir, kóppen kórgen kýibeng tirlik, әnsheyin. Al, Sydyq bolsa alghan beti­nen qaytar emes. Ákesi amalsyzdan kelisti.

* * *

Sydyq Almatygha qayta oraldy. Búl - 1949 jyldyng tamyljyghan jazy. Almaty alqyzyl gýlge oranyp, terek, qayyndary jasyl jelegin sholpyday syldyratyp, kókirek ashqan júpar samaly jelpip túrghan rahat kez.

Sydyq kelisimen ózining dostaryn tauyp aldy. Kýni keshe ghana ózi oqyghan kinoakter mektebining eski jataqhanasy kózine sonday ystyq... sol jyl­dardyng әr saghaty, әr kýni, әr oqighasy, týp-týgel esinde. Birge oqyghan Quat Ábuseyitov pen Oraz Ábishev Sydyqpen syralghy dos, kónili jaqyn jay­sang jigitter edi. Ýsheui saghynysa shýiirkelesti.

- Qane, kompozitorym, qorjynyndy ash, kóreyik. Auyldan әn әkelding be, әlde qúrt-irimshik әkelding be? - dep, Oraz da kiylige ketti.

Sydyq eriksiz kýlip jiberdi.

- Jiyrma segiz әn, - dedi jaymen ghana.

- Á-hә, qorjynnyng bir basynda on tórt, ekinshi basynda on tórt әn. Múnyng bәrin qashan, qay jerde, qaytip jazdyn? Ózimiz osynshama әn jazsaq, hangha sәlem bermes ek, al, sen bolsan... el kóshse de qozgha­la qoymaytyn Bethovenim, bayaghy nyp-nyghyz qal­pyn. Esh ózgeris joq. «Ishimdegini tap» deysing de tymyrayyp túrasyn. Qane, sóile! Ayt bәrin!

Ár әnde Sydyq әr týrli hal keshipti. Bir әni bir әnine úqsamaydy. Jeke-jeke mýsindelip, qúiylyp týsken bir obraz. Kezek ózderine tanys «Jarq etpeske» kelgende Sydyqty túnjyr oy basty. Quat pen Orazda ýn joq. Kýrsinis lebi sezildi. Álden song Sydyq: «Al, ne deysinder?» degendey Quat pen Orazgha ýnsiz ghana búryldy...

Sydyq eki dosynyng jelep-jebegen qolpa­shy­na kәdimgidey jelpinip, jýzi alabúrtyp: - Kettik! - dedi, Quat pen Orazdy kózimen ýiirip.

- Qayda? - dedi, jymyng etken Quat.

- Restorangha! - dedi, Sydyq.

* * *

Sydyq erteninde әp-әdemi kiyinip alyp, óner jónindegi komiytetke keldi. Tóraghasy Mәskeuge sessiyagha ketipti. Orynbasary Aytash Júbanysh­әliyev­ting kabiynetine kirdi. Qasynda bir kisi otyr. Sydyq shyramytty. Aqyn Nyghmet Baymúha­medov! Júbanyshәliyev Sydyqty jyly iltipat­pen bauray sóiledi:

- IYә, inishek, ne sharuamen keldin?

- Ánderim bar edi.

- Ánder?

Júbanyshәliyev oilanyp qaldy. Sydyqqa sýzile qaraghan kýii: - Kompozitorlar odaghyn bilesing be? - dedi, selqos qana.

- Bilem.

- Sonda barghanyn...

Osy kezde telefon shyldyr ete qaldy. Jú­banyshәliyev tútqany kóterdi de: - Men qazir... ministr shaqyryp jatyr - dep, shygha jóneldi.

Sydyq sәl qobaljyghanday bop, qipaqtap edi, biraq, sóz aqyryn kýtti. Eki kózi Baymúhamedovte. Ol aldyndaghy qaghazgha shýiilip, basyn kóterer emes. Sydyq anyq tanydy. Ózi sýietin keybir әn­derding sózin osy Baymúhamedov jazghan edi. Sergek oiy әp-sәtte bәr-bәrin kóz aldyna әkeldi. Bay­múhamedov sol kezderde basqa aqyndardan góri kompozitorlar qauymyna әbden etene bop ketken edi. «Menmin» degen aqyndar Baymúha­medovty men­­sinbeytin-di. Ony aqyndar sanatyna qospay­tyn da. Al, kompozitorlardyng әn-romanstaryna sol «myqtymyz» deytin aqyndardyng kóbi sóz jaza almaytyn-dy. Olar sol minin eshuaqytta moyyn­damaytyn-dy. Aqyndyq egoizm! Ózimshil aqyn­dar­dyng aiyqpaytyn eski derti! Baymúhamedovtyng olardan aqyndyq bolmysy mýlde bólek. Syrly sezimdi, synyq minezdi, júmsaq jan.

Sydyq ózi qúralpy talapty jastarmen sol jinalystargha qyzyghyp baratyn edi. Nyghmet Baymúhamedovty sodan biledi. Endi, mine, búl kisi osy komiytette әdeby qyzmetker eken. Onyng ibaly jýzine jýregi jylyp qoya berdi.

Óstip otyrghanda Júbanyshәliyev kele qaldy. Ol Sydyqqa qaraghan da joq, aldyndaghy qaghazdaryn audarystyryp, ózimen-ózi bop ketti. Sydyq ishtey typyrshydy.

- Men sizdi kýtip otyrmyn, aghay.

Júbanyshaliyev pen Baymúhamedov Sydyqqa jalt qarady. Sóitti de: «ne deuimiz kerek?» degendey ekeui bir-birine ýnsiz tesilip, kózderimen úghysty.

- Qay jerden keldin? - dedi, Júbanyshәliyev Sydyqtyng bas-ayaghyna kóz jýgirtip.

- Jambyldan, - dedi Sydyq, aqyryn ghana.

- Qayda oqydyn?

- Kinoakter mektebin bitirdim.

- Áne, pianino... әnderindi eptep aityp kórshi, shyraghym, - dedi, Júbanyshәliyev ýninen jyly lebiz sezilip.

Sydyq ornynan lyp túryp, esik jaq búryshtaghy qara pianinogha otyrdy da ә degennen «Jarq etpestin» bayau syzdaghan akkordtaryn ala bastady. Esh qysylmay, oily sezimmen mamyrlata ýn qosty. Bir shumaghy bite bergende: - Endi basqa bir әndi, - dedi Baymúhamedov.

Sydyq irkilgen joq, «Saghyndym-au» degen әnin ashyq ýnmen syzyltty.

«Taghy bireuin,.. taghy... taghy bireuin...» Sydyq eng sonyn «Ózgege kónilim toyarsynmen» bitirdi.

Júbanyshәliyev pen Baymúhamedov Sydyqqa ayaly kózben kýlimsirey qarady.

- Shyraghym, qabyldau bólmesine shygha túrshy, qazir shaqyramyz... ketip qalma, - dedi Júbanyshәliyev.

Bir kezde Nyghmet esikti ashyp, Sydyqqa ym qaqty.

Sydyq kabiynetke qayta kirgende Jú­banysh­әliyev: - Shyraghym, erteng saghat ýsh kezinde әn­derin­di Kórkemdik kenesting mәjilisine kórsetetin boldyq. Oryndaytyn әnshilering bolsa, olardy da ala kel. Bolmasa ózin-aq aityp beresin. Dauysyng da jaqsy eken. Erteng mәjilis kezinde ózine kezek kelgende esh qysylma. Sen bizge jap-jaqsy әn әkeldin. Ánderindi «Jarq etpesten» basta. Osyny úmytpa, shyraghym, - dep ol songhy sózin shegelep aitty.

Sydyq jýregi lýp-lýp etip, izetpen qoshta­syp, shyghyp ketti. Kónili kól-dariya. Asqaqtaghan Alataudan esken júpar samalgha kókiregin tosyp, Almatynyng aluan gýli ayaghyna oralyp jatqanday kóshede kónili tasyp, shalqyp kele jatty.

* * *

Erteninde Kórkemdik kenesting mәjilisi komiy­tetting keng zalynda bastaldy. Sydyq zaldyng songhy qatarynda jeke otyrdy. Mәjiliske on bes-on alty adam qatysty. Solardyng ishinen Sydyq Kýlәsh Bayseyitova, Evgeniy Brusilovskiy, Ba­qyt­jan Bay­qadamovty ghana tanydy. Biraz shy­ghar­ma talqy­lanyp bolghan song eng sonynda Jú­banyshәliyev: - Joldastar, keshe... mine, orta­lary­nyzda otyr, Sy­dyq Múhamedjanov esimdi melodist jigit biraz әn-romanstaryn kórsetip edi, bizge jap-jaqsy tyng dýnie bop kórindi. Mine, notalary. Ánderin ózi oryndap beredi. Qane, Sydyq shyraghym, - dedi.

Otyrghan jandar: «Búl kim edi?» degendey qoz­ghalaqtap qaldy. Sydyq qipaqtap, ózin qayda qoya­ryn bilmedi. Ornynan qymsyna túryp, túla boyynda diril bar, pianinogha jýreksinip kep otyrdy.

- Molodoy chelovek, vy otkuda priyehali? - dedi, Brusilovskiy Sydyqqa oilana qarap.

Sydyq: - Iz Djambula, - dedi.

- Horosho. Poslushaem - dep, Brusilovskiy notalargha qayta ýnildi.

Sydyq «Jarq etpesten» bastady. Alghashqy bes takty - «Jarq etpes qara kónilim...» beynebir opera­da­ghy auyr sazdy ariya sekildi jýrek syzdatyp, tym te­rennen... kóz jetpes shynyraudan tartylghanday my­ghym kýsh, zor quatpen qapaly jýrekting lebin sezdirdi. Sydyq pianino klavishyna tóne týsip, beyopa mahabbattyng qúsaly zaryn shym-shymdap shymyrlatty.

Júbanyshәliyev otyrghan jandargha qydyrta kóz salyp edi, bәr-bәri tym-tyrys, túnjyrap oigha shomghan. Bireu kýrsindi. Bireuleri oilaryna ne týskenin kim bilsin, kónilderi qúlazyp, terezeden búltsyz kók aspangha telmire qadaldy. «Jarq et­pes...» qayyrmada jýrek nalasyn biyiktete kóterip, sheksizdikke sharyqtata jútyldyryp, q­anaty talghan qyranday, talmausyrap baryp bitti.

Brusilovskiy aldynda jatqan «Jarq etpestin» notasyna «Bayghaly Dosymjanovqa!» dep jazdy.

Odan song «Jan sәulem», «Aqmanday», «Sa­ghyn­dym-au» degen әnderin aityp edi, olardyng notasyn Kýlәsh iriktep aldy.

«Ózgege kónilim toyarsyndy» Jýsipbek Elebekov pen Beken Jylysbaevqa, taghy bir oily әn­derin Rishat Abdullinge, qalghanyn basqa da әn­shi­lerge bólip, nota qaghazynyng shekesine olardyng aty-jónin jazyp otyrghan Brusilovskiy: - Udiviytelino... vse na meste. Vse logichno! Kakaya svoeobraznaya melodiya! Samyy glavnyy narodnyy koloriyt... koloriyt! Gaydn ne zrya pisal, chto vsya prelesti muzyky zakluchautsya v melodiiy... prostaya melodiya! Napriymer, kogda ya v opere «Ertargyn» ispolizoval pesnu «Eliym-ay»... vsego dve stroky melodii, a kakaya moshi, duh, sila etoy prostoy pesni. Chto horosho, pesny y romansy etogo molodogo cheloveka, eshe raz govoru, ocheni, daje ocheni melodichny! Chto interesno, kak-budto sam Abay sochinil etot volnuishiy romans! Zamechatelino! - degen sózdi aghyl-tegil aqyndyq sezimmen tebirenip aitty.

Key shygharmagha birden berile bermeytin tәk­kap­par sezimdi Brusilovskiyding tolghanysty oiy endi-endi aitylatyn pikirlerding tiyegin aghytty:

- Sezimge bay әnder. Oiy jinaqy, әri teren. Evgeniy Grigorievich aitqanday, aghylyp jatqan melodiya. «Horlangha» qalay úiysaq, «Jarq etpeste» dәl sonday hal keshesin. «Abay joly» romanyndaghy Abay men Toghjannyng sol bir songhy jýzdesui kóz aldymyzgha kelgenin qaranyz. Bizding Tobyqty elinde Abaydyng óz «Jarq etpesi» aitylatyn-dy. Kele-kele ol mýlde úmytyldy. Ony biletin jandar býginde o dýniyelik. Al, myna «Jarq etpes» sol «Jarq et­pes­ti» tiriltkendey boldy. Jap-jas jigitting tolgha­nysy - Abaydyng óz tolghanysy! - dedi, Kýlәsh Bayseyitova.

- Melodist jigitting dauysy tenor eken. «Jarq etpes» tenor bitkenning armany bolatyn keng tynysty romans, - dedi, Baqytjan Bayqadamov.

- Keybir әnderining sózin ózi jazghan eken, kór­kem­digi solghyndau. Jana sóz jazdyru kerek, - dep, Nyghmet Baymúhamedov óz oiyn kelte qayyrdy.

- Osy pikirdi men de qoldaymyn, - dedi, Aytash Júbanyshәliyev.

Brusilovskiy: - Baha, ty eshe chto to hocheshi skazati? Govoriy,- dedi, myrs etip.

Búryn múnday mәjiliste elden erek әi-shaygha qaramay qayta-qayta silkine sóileytin Bay­qadamov әlgi bir sózinen keyin ýnsiz otyrghan-dy. Brusilovskiyding myna sózi týrtki boldy, Bay­qadamov úiqysynan oqys oyanghan jansha betin uqalap: - Mening pikirim - osy әn-romanstardyng bәrin qabyldauymyz kerek. Án men ólenge synay qaraytyn Abay: «Tep-tegis júmyr kelsin ainalasy» demep pe edi, búl jigitting әn-romanstary meni eriksiz oilandyryp, buyp tastady. Men osy kýnge deyin «Jarq etpestey» bir oily dýnie jazbappyn. Jer men kókting arasynda jelpildep jýrip, jenil muzykagha berilippin. Evgeniy Griy­gorievichting baghasynan artyq biz ne deuimiz kerek?! - dedi, sasqalaqtay kýlimsirep.

Kýlәsh: - Inim, әnshining dauys apparatynyng qanday mýmkindigi baryn jaqsy sezinedi ekensin. Yaghni, әr jazghan әning adamnyng jan-jýregine úya­lay ketedi degen sóz. Ýi-túrmysyn, jaghdayyng ýi­le­sip jatsa oqyghanyng jón, - dedi, meyirli jýzben.

- Oqimyn, Kýlәsh, apay! Almatygha sol ýshin qayta oraldym, - dep, Sydyq elpildey sóiledi, qobaljuy basylghanday bop.

- Oqytamyz, - dedi, Brusilovskiy, - «Jarq etpestey» romansty jazghan kompozitordyng tagh­dy­ryna jenil-jelpi qarau bolmas, tegi. Men ózime shyn yqylaspen shәkirt etuge әzirmin!

Sol kýnnen bastap, ózge-ózgeni bylay qoy­ghan­da, «Men bir júmbaq adammyn, ony da oila!» dep, bir sýiinip, myng kýiingen Abaydyng jan dýniyesine erkin engen bir ghana «Jarq etpesi» Sydyq Múhamedjanovqa óz ómirining sholpan júldy­zyn­day jarqyrap, alda kezdeser sәttilik pen sәtsiz­dikke nyq senimmen qadam basugha quat berdi.

* * *

Ómir óz әuenimen ótip jatty.

Sydyq óz taghdyryna oily kózben qarady. «Kompozitor bolam» degen maqsaty ony túrmys tauqymetining bәrine kóndirdi. Tiyanaqty bilim alu ýshin ol Almatynyng muzyka uchiliyshesine týsip, ony ýzdik bitirdi.

1957 jyly Qúrmanghazy atyndaghy memleketik konservatoriyada professor Evgeniy Grigorievich Brusilovskiyding kompozitorlyq klasynda oqyp, ony da ýzdik bitirip shyqty.

Kele-kele Sydyq Múhamedjanov kóp janrly tanghajayyp shygharmalarymen qazaq muzy­kasy­nyng ataqty koriyfeylerining biri ghana emes, bire­geyine ainaldy. Brusilovskiy ózining shә­kirt­­teri: Múqan Tólebaevtyng «Birjan-Sara» operasyna, Ba­qytjan Bayqadamovtyng horgha arnalghan shyghar­ma­laryna, Qapan Musinning «Simfoniyasyna», N­a­ghym Mendighaliyevting «Bi­rin­shi konsertine», mine, osy tuyndylargha qa­lay shattansa, Sydyq Múhamedjanovtyng kýlli shygharmasyna tanghala, tabyna qarady.

Bir kezderde «Jarq etpespen» jarq ete týsken Sydyq Múhamedjanovtyng kýnderdin-kýninde qazaq muzyka tarihynda últtyq maqtanyshqa ainalyp, ózi siyaqty úly kompozitor bolatynyn sәuegeylikpen bilipti, úly ústazy-Brusilovskiy!

Iliya JAQANOV.

Avtor turaly anyqtama

Qazaqqa «Jaylaukól keshteri», «Edil men Jayyq» siyaqty janyndy júmsaq sazymen jelpiytin lirikalyq әnderimen tanymal kompozitor, publisist-jazushy, gazetimizding belsendi avtory Iliya Jaqanovty júrt múnan bólek Birjan sal, Ýkili Ybyray, Aqan seri, Jayau Músa, Estay әnshi, Mәdi, Mayra, Baluan Sholaq syndy sal-seriler men әnshi-sazgerlerding shygharmashylyq beynesin keskindegen ghúmyrnamalyq tuyndylary ýshin de sheksiz qúrmet tútady. Qazaq últtyq muzyka ónerinde óshpes múra qal­dyr­ghan M.Tólebaev, S.Múhamedjanov, L.Hamidi, B.Bayqadamov, J.Omarova siyaq­ty birtalay túlghanyng ónerdegi týr-túrpaty zertteushi Iliyanyng arqasynda riyasyz bayandalyp, tarihy shejirege ainalghany taghy shyndyq. Songhy uaqytta kompozitordyng júrt bilmeytin jәne bir qyry turaly aitylyp jýr. Muzyka ónerine keluine birden-bir sebep bolghan búl kәsip qylqalam óneri desek, Ilekenning týrli taqyrypqa salghan múnday tuyndylary býginde qyryqtan asyp jyghylatyn kórinedi. Qyry men syry tylsymnan oy órgizetin jan turaly jay әngime qozghap otyrghan joqpyz. Biyl - mereytoyy. Osy quanyshyna ortaqtasyp, biz de býgin toy iyesin qúttyqtaymyz!

«Egemen Qazaqstan» gazeti