Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 9268 3 pikir 22 Sәuir, 2021 saghat 12:41

Jayyr taudyng jyrauy – Jәrken Bódesh ómirden ótti

76 jasynda aqyn, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri  Jәrken Bódeshúly ómirden ótti.

Jәrken (Jarmúhamed) Bóbeshúly 1944 jyly 15 mamyrda QHR-dyng Tarbaghatay aimaghy Toly audanyndaghy Jayyr tauynda tughan.

«Kókshe qúraq», «Qos qanat», «Zeyin», «Aspan dausy», «Núrly boyaular», «Júldyzgha ornyn ay bermes», «Emender týnde býrleydi» atty ólender men poemalar jinaghynyng avtory.

QazMU-ding jurnalistika fakulitetin tәmamdaghan. Týrli merzimdik basylymdarda, Memlekettik Kitap palatasynda jauapty qyzmetter atqarghan. Songhy jyldary Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng әdeby kenesshisi bolyp qyzmet atqardy.

«Abai.kz» aqparattyq portaly marqúmnyng tughan-tuystaryna qayghysyna ortaqtasyp, kónil aitady.


JÁRKEN BÓDESh + JALGhYZDYQ = ÓLEN

Eger men suretshi bolsam, kýn astynda beygham úiyqtap jatqan asqar taudy jәne alys bir qalada bólmesine qamalyp, óleng jazyp otyrghan aqyndy qaghazgha týsirer edim. Sosyn ol tuyndymnyng atyn «Saghynysh hәm jalghyzdyq» dep atar edim. Átten, suretshi emespin…

Búryn biz kóp oqugha qúshtarlyqtyng kemdiginen qatelesetinbiz, al qazir she? Qazir de sol sebepten aghat basyp jýrmiz. Siz de, ol da, men de. Búl dertti bәrimizge ortaq degim keledi. Ádebiyet tarihynda keremet tuyndylarymen aty qalghan túlghalardyng kóbi izdenisten ózge eshtenege bas qatyrmaghan siyaqty. Eger sizge eng ýlken minberde bes minut sóz sóileu mýmkindigi berilse, ne turaly aitar ediniz? Siz oilana túrynyz. Men sol minberde poeziya turaly oiymdy jetkizer edim. Onyng ishinde qazaq poeziyasy haqynda, Jәrken Bódeshúly jóninde sóiler edim.

«Nege Jәrken turaly?» dersiz… Aytayyn. Bizding qazirgi әdebiyette jyrau atanghan aqyndar kóp emes. Mýmkin Jәrken ghana shyghar?! Ghasyrlar boyy poeziya óz mindetinen, óz jauapkershiliginen esh ainyghan emes. Áriyne, onyng býgingi biyik dengeyine talantty hәm taghdyrly aqyndar qyzmet etti. Djon Kitsten Jәrkenge, Bayronnan Ámirhan Balqybekke deyingi aqyndardyng órshil jyrlary búl sózimizding dәleli bolmaq. Tek bizding halqymyz ghana emes, әlemdegi әr últ shygharmashylyqqa, onyng ishinde poeziyagha erekshe ynta tanytqanyn kәri tarih ózi anghartyp jatyr. Áytpese, aghylshyndar Shekspiyri men Bayronyn «Jyr tәnirine», Djon Kitsin «Jas búlbúlgha» tenemes edi. Pushkindi әlem tebirenip túryp kýni býginge deyin oqymas edi, tamsanbas edi.

Men Jәrken aqyndy jalghyzdyqqa tener edim, jalghyzdyq bolghanda eng úly jalghyzdyqqa. Sebebi әbden týsinikti. Ony aqynnyng jyrlary men taghdyry jerine jetkize aityp túr. Sol ýshin de ol:  «Men aqyn emespin, mening taghdyrym aqyn», –  dedi. Osy sóz Europanyng bir aqynynyng auzynan shyqsa, ol әldeqashan әlemge tanymal bolar ma edi? Qay bir jyly Adunis osyghan sayatyn bir sóz aitty, biraq Jәrken Bódeshúlynyki oigha qonymdy. Tereng zerdelep qarasanyz, onyng «taghdyrym – aqyn» degeni – kishpeyildikten emes, shyndyqtan shyghyp túrghan salmaqty sóz. «Men aqynmyn» dep jýrgen qanshama «jazarman» aqyn bola almay ketti. Búghan jauap bireu ghana, olardyng taghdyry aqyn emes. Bitti. Búdan ózge jauaptyng qajeti de shamaly.

Álem әdebiyetinde jalghyzdyq turaly qalam terbegen aqyndar jeterlik. Onyng kóshin әriyne Shekspir bastap túr. Al Aleksandr Poptyng nebәri on eki jasynda jazghan «Jalghyzdyq turaly oda» atty óleninde «Baqytty adamnyng óz jeri – jazda saya, qysta jyly» degen keremet tarmaq bar, osydan tórt ghasyr búryn jazylghan ólenning óz shyndyghy ózinde. Al Uiliyam Uorsvort jalghyzdyqty oqshau búltpen shendestiredi. Djon Kits: «O, jalghyzdyq! Eger men senimen birge túruym kerek bolsa, ózindi ýiindiler arasynan, ghimarattar sayasynan izdetpe», – dep sher tógedi. Qalay degenmen de, әr aqyn óz әlinshe «Jalghyzdyqtyng baqytyn» jyrlaumen keledi. Al bizding qazirgi poeziyamyzda jalghyzdyq turaly sóz bolsa, taqyryp ózinen-ózi Jәrken Bódeshke qaray búryla beredi. Búny da taghdyr, taghy da sol jalghyzdyq dep úghynynyz. Taghdyr syilaghan hәm ózi qabyldaghan jalghyzdyq. Jәrken aqynnyng poeziyadaghy taqyryby Jayyrmen bastalyp, jalghyzdyqqa jalghasty. Onyng kitaptarynyng attary da jalghyzdyqty shaqyryp túrady. «Júldyz tas», «Júldyzgha ornyn ay bermes», «Bórining asyghy», «Emender týnde býrleydi». Bilseniz, Bóri de, júldyz da, tipti emen de jalghyz emes pe? Osyny sezingen aqyn sol ýshin de «Jalghyzdyq Qúdaydan keyin aqyngha ghana jarasady» deydi. Ol taghy býy deydi: «Jayyrdan basqa jauym joq». Kýlli әlem poeziyasyn aqtarynyz, birde bir shayyr kindik kesip, kirin jughan jerin «jauym» degen emes, kerisinshe «újymaghym», «ósken jerim» dep jyrlady. Sonda Jәrken aqyndiki ne sher, ne qúsa? Múny sharasyzdyqtyng sherinen shyqqan shermende sóz degen dúrysyraq bolar. Al oghan saghynysh qosylsa, ne bolmaq?   Búl sóz ýshin ol myng oilanyp, jýz tolghanghany da beseneden belgili. Sosyn da «Aygha qarap úlyghan, men bir jalghyz kókbóri» deydi. Aqynnyng asyq kónilin, yntyq sezimin, sel saghynyshyn tylsym tabighattyng tekti anyna teligen osy bir tirkes bizden ózge halyqqa týsiniksiz boluy mýmkin, biraq qazaq balasy ýshin – syrly da tamyry tereng jyrdyng ózegi.

Jәrken Bódeshting ózekti taqyrybyna ainalghan jalghyzdyq birdi-ekili ólenderding ghana emes, aqynnyng tútas shygharmashylyghynyng arqauy ispetti. Áriyne, ar jaghyn qualasan, Jayyr tau tamyr tartady. Sosyn ol jalghyzdyqqa ýlken poema arnady.

«Búl jalghanda kim jalghyz?!
Aq boryqtay Ay jalghyz, Aydan núrly Kýn jalghyz.
Jarqyrap túrghan Sholpan da jalghyzdyghyn seziner,
Tan aldynda kóiler…
Jyr bop mәngi jasargha, Abay jalghyz qashanda.
Abay jalghyz bolghasyn, ekeu emes Maghjan da.
Aspandy búlt torlaydy, jauynsyz jer sorlaydy.
Abylay han jalghyz bolghansyn, Búhar ekeu bolmaydy.
Mahambet –  jalghyz bylys, Isatay – oqys búrylys.
Aqjayyq kózdin jasynday, Qaroy topyraq bir uys…
Qiyal –  qyran, aqyl – shyn. Maydansyz qaytpas jau beti.
Sen de, jalghyz batyrsyn. Er Bauken Momysh әuleti.
Kónilde bar kóp týytkil, aityla bermes kóbinde.
Ómir jalghyz bolghasyn, ekeu emes ólim de.
Óz kózimmen kórgem joq, sebebi әli ólgem joq.
Tozaq ta jalghyz desedi, júmaq ta jalghyz desedi.
Biqynaptyn ishine eki qylysh týnemes.
Aytarym biraq, búl emes».

Búl poemada aqyn ózin Ay men Kýn, Abylay, Mahambet, Abay, Maghjandarmen salystyryp otyrghan joq, «solar da jalghyz edi ghoy»  dep kóniline júbanysh izdep, ózin-ózin jyrmen júbatyp otyr. «Jalghyz boran. Jalghyz bóri úlyp túr» degenin de oigha toqynyz.

Nobeli syilyghynyng iyegeri Mo Yan bir súhbatynda: «On neshe jyldyng aldynda anamnyng qyzyma tamaq bergeni nazarymdy audaryp, onyng beretin tamaghyn qyzymnyng auzyna apara bergende, ózining de auzyn ashatynyn bayqadym. Keyin kele jiyenime tamaq bergen qyzymnyng da búl әreketti qaytalaghanyn kórdim. Europadaghy birneshe memleketke barghanymda, balalaryna tamaq bergen analardyng qimylyn baqyladym. Meyli qay elde bolsyn, anasy balasyna tamaq bergende, auzyn ashady eken. Búl qúbylys kýlli adamzattyng ortaq sezimderin beyneleydi», – deydi. Kýlli dýniyedegi aqyn atauly tughan jerine arnap óleng jazady, ony saghynady, sezimderin sózben kesteleydi. Búl – barlyq aqyndargha ortaq qasiyet, ortaq qúbylys. Al Jәrkenning tughan jerine degen saghynyshy mýldem bólek, sebebi onyng tughan jerining hәm ózining taghdyry, bolmysy basqalardykinen ózgesheleu, oqshau. Sol ýshin de ol tughan jerin «Jauym» deydi. Taghdyr ma, taghdyr.

«Jalghyz, jalghyz, jalghyzdarym-ay,
ruhany balmúzdaghym-ay!
Balm
úzdaghymdy, jalghyzdarymdy jarghqamalap –
Sary uayym
gha salghyzba, day!»

Qalay desek te, biz ýshin әrbir shygharma ómirding ózi, tirlikting ainasy bolyp esepteledi. Jayyr tau bir adamnyng ómirlik saghynyshynyng simvolyna ainaldy. Meninshe, Jayyr tau turaly jyrlar – tek tau turaly ólender ghana emes, bir adamnyng jalghyzdyghyn beynelegen shygharmalardyng bastauy, aqynnyng mәngilik saghynyshyna ainalghan múghjiza meken, qart tarih ainasy. «Qalamgerding shyndyqqa degen kózqarasy shygharmanyng sapasyn anyqtaydy. Aqiqattyng әr adamda әr týrli bolatyny, onymen qalay kýresu kerektigi turaly kóptegen anyqtamalar bar. Tipti әdeby shygharmalar da adam ómirining shyndyghyn beyneleuge negizdeledi jәne búl әrqashan ejelgi zamannan beri ómir sýrip kele jatqan manyzdy kýsh». Búl sózdi Fransiya azamattyghyn alghan emigrant jazushy Gao Siniszyan aitypty. Dúrys-aq. Jәrken shygharmashylyghynyng shyndyqty qaz-qalpynda jetkize alghany onyng taghy bir ereksheligi bolmaq. Osyghan deyin jalghyzdyqpen betpe-bet kelgen aqynnyng «Jayyrdan basqa jauym joq» deui shyndyqpen betpe-bet kelgeni dersiz. Avtordyng ózin sendire almaytyn shygharmalar oqyrmandardyng oiyn mýlde qozghay almaydy. Qarghys nemese bata siyaqty, ólenning de deneni, aqyl-oydy qozghaugha qauqary jetedi. Jayyr taudyng asqar shyny, keng jazira etegi, any men qúsy bәri-bәri osy óleng arqyly bizge jetedi.

«Taghdyrdyng qughyngha sap ókpek jeli,
Joghalyp ketsem kerek kópten beri.
Auylgha bireu kelip ýsh jyldan son,
Shekarada atylyp ketken dedi…

Ras-au, qarys jerde qaza bar-dy,
Óksitti suyq habar jan anamdy.
Tuyp-ósken auylym kýnirenip,
Dúgha oqyp, shygharypty janazamdy.

R.S.
Búl kýnde sekildimin bir tiri eles,
Endi mening óluim mýmkin emes».

Meninshe, poeziya bolmasa bilim de, ghylym da, tehnika da, ónertabys ta, tipti mahabbat ta bolmas edi, osylardyng bәri poeziyadan bastau alghanday seziledi de túrady. Demek, keyde jýrekke jyly tiyetin jalghyz ólenning ózi ýlken shyndyqtardy qozghaydy.

Qazaqtyng qaq bólingen taghdyryn Jәrken aqyn bir Jayyr tau arqyly jyrlap keldi. Al biz qazirge «óleni jaqsy aqynnyng ómiri jaqsy» dep ózimizdi júbatugha etimiz ýirengen.  Jәrken poeziyasy turaly birdene aitu kerek bolsa, mynany aituymyz kerek: Ol ózi ýshin nemese ózgeler ýshin jazdym dep aldau sóz aitpaydy, ólenderinen de ol sózding iyisi shyqpaydy, ol ózin aqyn etken taghdyr ýshin jazdy, sony qaghaz betine týsirdi. Sol ghana. Ólendi eskirmestey etip jazsan, ólennen qyzyq eshtene joq siyaqty. Sol baqytqa jetken aqynnyng biri – Jәrken Bódesh. Poeziyany kirshiksiz matagha úqsatsaq, onymen anda-sanda ruhymyzdyng shang basyp, kirlegen tústaryn sýrtip túrghanymyz jón siyaqty. Ásirese, taghdyrly jyrlarmen.

Dýisenәli Álimaqyn

«Qazaq әdebiyeti» gazeti. 11.04.2021

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371